3-3-1-46-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-46-16

Määruse kuupäev

17. november 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

Eduard Peretokini kaebus Tallinna Vangla vastu ebapiisava

elamispinna tagamisega põhjustatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Eduard Peretokin

Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 14. jaanuari 2016. a määrus asjas nr 3-

14-51437

Menetluse alus Riigikohtus

Eduard Peretokini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 14. jaanuari 2016. a määrus asjas nr 3-14-51437.

3. Rahuldada kaebetähtaja ennistamise taotlus.

4. Saata asi Tartu Ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla registreeris 30. detsembril 2013 Eduard Peretokini taotluse mittevaralise kahju

hüvitamiseks. E. Peretokin palus välja mõista hüvitise 7500 eurot selle eest, et ta pidi Tallinna Vanglas

viibima kambrites, kus ei olnud piisavalt ruumi. Tallinna Vangla jättis taotluse korduvalt käiguta.

E. Peretokin esitas 19. märtsil 2014 teist korda avalduse taotluse puuduste kõrvaldamiseks. Tallinna

Vangla registreeris avalduse 24. märtsil 2014.

2. E. Peretokin esitas 8. juulil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tallinna Vanglalt

mõista välja hüvitise taotluses käsitletud mittevaralise kahju eest.

Tallinna Vangla teatas 15. augustil 2014 halduskohtule, et E. Peretokini kahju hüvitamise taotluse

kohta ei olnud veel otsust tehtud.

3. Tartu Halduskohus rahuldas 24. novembri 2014. a otsusega asjas nr 3-14-51437 kaebuse osaliselt ja

mõistis Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja hüvitise 1824 eurot.

4. Tallinna Vangla palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus,

millega jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja palus apellatsioonkaebuses halduskohtu

otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus täies ulatuses.

Kaebaja esitas vastuseks ringkonnakohtu nõudele kaebetähtaja ennistamise taotluse. Taotluse

kohaselt ei ole kaebajal juriidilist haridust. Kaebaja lähtus sarnaselt halduskohtuga halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-st 3. Ta ei olnud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-st 2

teadlik. Kaebaja lootis, et vangla lahendab kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt või nad sõlmivad

vanglaga kompromissi. Kaebaja taotles ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist, sest

HKMS § 47 lg 3 ja RVastS § 18 lg 2 on omavahel vastuolus.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 14. jaanuari 2016. a määrusega kaebetähtaja ennistamise taotluse

rahuldamata, tühistas halduskohtu otsuse ja lõpetas asja menetluse. Määruse kohaselt möödus RVastS

§ 18 lg-st 2 vanglale tulenev kahju hüvitamise taotluse läbivaatamise tähtaeg 26. mail 2014 ja kaebus

oleks tulnud esitada 25. juunil 2014. Kaebus esitati ligi kahenädalase hilinemisega. Kaebaja on kahju

hüvitamise taotluses, selle puuduste kõrvaldamise avalduses ja kaebuses halduskohtule viidanud

riigivastutuse seadusele. Seega pidi ta olema selle seadusega tutvunud ning teadlik RVastS §-s 18

sätestatud tähtaegadest. Vastasel korral ei ole ta ise olnud piisavalt hoolas, et selgitada välja kahju

hüvitamise kord.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kaebaja palub määruskaebuses ennistada kaebetähtaeg ja saata asi ringkonnakohtule menetluse

jätkamiseks. Kaebaja jääb ringkonnakohtule esitatud seisukohtade juurde. Samuti märgib ta, et

tulenevalt VangS § 11 lg-st 8 on kinnipeetaval õigus oodata kahjunõudele vastust. Kuna vastustaja

vastust ei esitanud, pöörduski kaebaja kohtusse.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Määruskaebus tuleb rahuldada.

11. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kaebaja pöördus kohtusse pärast kaebetähtaja

möödumist. Kolleegium ei pea vajalikus korrata ringkonnakohtu sellekohaseid põhjendusi ega enda

varasemaid seisukohti sarnastes asjades (vt kolleegiumi 22. septembri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-

39-16 ja 11. mai 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16).

12. Erinevalt ringkonnakohtust leiab kolleegium, et kaebetähtaeg tuleb HKMS § 71 lg 1 alusel

ennistada sarnaselt asjadega nr 3-3-1-18-16 ja 3-3-1-39-16. Viidatud asjades asus kolleegium seisu-

kohale, et hüvitamiskaebuse esitamise tähtaja regulatsioon kohtueelse menetluse läbimisel ei ole selge.

HKMS § 47 lg-te 2 ja 3 tõttu võib isikul tekkida mulje, et 30-päevane kaebetähtaeg hakkab kulgema

kahju hüvitamise taotluse kohta otsuse saamisest ning vastustaja jätkuva viivituse korral on tal kaebuse

esitamiseks üks aasta taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates.

See, et kaebaja vangla viivituse tõttu lõpuks siiski pöördus kohtusse juba enne kahju hüvitamise

taotluse lahendamist, ei välista kaebaja varasemat eksimust. Kaebaja lasi ringkonnakohtu tuvastatud

asjaoludest nähtuvalt RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud 30-päevase kaebetähtaja mööda vaid 13 päeva

võrra ega ole viivitanud kohtusse pöördumisega ebamõistlikult kaua.

13. Eeltoodust tulenevalt tühistab Riigikohus ringkonnakohtu määruse, ennistab kaebetähtaja ja saadab

asja menetluse jätkamiseks ringkonnakohtule (HKMS § 230 lg 5 p 2).