3-2-2-4-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-2-4-16

Määruse kuupäev

Tartu, 14. november 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Ants Kull ja Malle Seppik

Kohtuasi

Swedbank AS hagi Aimar Koppeli vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. septembri 2010 tagaseljaotsus tsiviilasjas

nr 2-10-35422

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aimar Koppeli teistmisavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Swedbank AS, esindaja Ulla Ilisson

Kostja Aimar Koppel, esindaja vandeadvokaat Eva Tibar

Asja läbivaatamise kuupäev

24. oktoober 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 22. septembri 2010 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-10-35422 ja

saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Teistmisavaldus rahuldada.

3. Tagastada Karolin Karotamile teistmisavalduselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Swedbank AS (hageja) esitas 23. juulil 2010 Harju Maakohtule Aimar Koppeli (kostja) vastu hagi,

milles palus mõista kostjalt välja võlgnevus 196 790 krooni 77 senti ning alates hagiavalduse

esitamisest viivis põhinõudelt (171 577 kroonilt 65 sendilt) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1

sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

2. Kostja ei vastanud hagile.

3. Harju Maakohus tegi 22. septembril 2010 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja võlgnevuse 196 790 krooni 77 senti ja alates 23. juulist 2010 viivise põhinõudelt

(171 577 kroonilt 65 sendilt) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas 2. mail 2016 Riigikohtule maakohtu tagaseljaotsuse peale teistmisavalduse, milles

palub otsuse tühistada ja saata tsiviilasi lahendamiseks maakohtule.

Teistmisavalduse kohaselt ei ole kostjale hagimaterjale kätte toimetatud. Asja materjalidest nähtub, et

hagimaterjalid on 28. augustil 2010 kätte toimetatud kostja emale viimase elukoha aadressil Suure-

Jaanis. Kostja elas koos emaga kuni täisealiseks saamiseni. Alates 2009. aastast kuni praeguseni elab

kostja Soomes. Selle tõendamiseks esitas avaldaja Soomes 12. veebruaril 2009 sõlmitud töölepingu ja

teate sõidukimaksu kohta. Teistmisavaldus on esitatud tähtaegselt, sest kostja sai tagaseljaotsuse kätte

3. märtsil 2016.

5. Hageja palub jätta teistmisavalduse läbi vaatamata või rahuldamata. Alternatiivselt palub hageja

teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.

Hageja leiab, et teistmisavaldus on esitatud tähtaega ületades. Tagaseljaotsuse kohta väljastatud

täitekorraldus on kostjale edastatud 8. jaanuaril 2016. Lisaks on hageja algatanud Soomes

täitemenetluse, mille algatamise info on kostjale saadetud 27. jaanuaril 2016. Olukorras, kus isikule

toimetatakse kätte Euroopa täitekorraldus ja tema vastu algatatakse täitemenetlus, saab isik tema

kohta tehtud kohtuotsusest teada. Kostja on 18. veebruaril 2016 vaidlustanud Euroopa täitekorraldust

põhjusel, et talle pole hagimaterjale kätte toimetatud. Hagimaterjalide kättetoimetamise ajal võis

kostja alaline elukoht olla ka Eestis. Töölepingu sõlmimine ei viita elukoha vahetamisele.

Rahvastikuregistris muutis kostja oma elukohta alles 29. märtsil 2012. Kui isik pole elukoha

vahetamise tahet avaldanud, kannab ta dokumentide kättesaamise riski.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 702 lg 2 p 2

alusel põhjendatud. Maakohtu tagaseljaotsus tuleb TsMS § 710 lg 1 esimese lause alusel tühistada ja

saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

7. Teistmisavalduse võib TsMS § 704 lg 1 järgi esitada kahe kuu jooksul teistmise aluse olemasolust

teadasaamisest alates, kuid mitte enne lahendi jõustumist. Teistmisavalduse võib põhjusel, et

menetlusosaline ei olnud menetluses esindatud, esitada kahe kuu jooksul alates päevast, millal

menetlusosalisele, tsiviilkohtumenetlusteovõimetu menetlusosalise puhul aga menetlusosalise

seaduslikule esindajale lahend kätte toimetati. Seejuures ei arvestata avalikku kättetoimetamist.

Kolleegium on varem leidnud, et TsMS § 702 lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise aluse puhul hakkab

teistmisavalduse esitamise tähtaeg kulgema TsMS § 704 lg 1 teise lause järgi päevast, millal

menetlusosalisele lahend kätte toimetati. Kuigi TsMS § 704 lg 1 teine lause viitab sõnaselgelt vaid

TsMS § 702 lg 2 p-s 3 nimetatud esindaja puudumise juhule, tuleb teistmisavalduse esitamise

tähtaega sama sätte kohaselt analoogselt lugeda ka sisuliselt sarnase TsMS § 702 lg 2 p-s 2 nimetatud

teistmise aluse puhul (vt Riigikohtu 3. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-16, p 7).

Seega on oluline, millal tagaseljaotsus kostjale kätte toimetati. Täitemenetluse algatamise teate ning

Euroopa täitekorralduse edastamine ei tähenda seda, et kostja oleks tagaseljaotsuse kätte saanud.

Kuna asja materjalidest ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, millal on kostja tagaseljaotsuse kätte

saanud, tuleb lähtuda kostja väitest, et ta on selle kätte saanud 3. märtsil 2016. Teistmisavaldus on

esitatud 2. mail 2016, seega tähtaegselt.

8. Teistmine ei ole TsMS § 703 lg 2 järgi lubatud, kui menetlusosalisel oli võimalik tugineda teistmist

võimaldavatele asjaoludele varasemas menetluses, eelkõige vastuväite või kaebusega, samuti, kui

vastuväide või kaebus jäi rahuldamata.

Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja 17. detsembril 2015 avalduse täitekorralduse tõendi

saamiseks, paludes kinnitada täitekorraldusena maakohtu tagaseljaotsust. Maakohus väljastas

28. detsembril 2015 täitekorralduse tõendi. Kostja esitas 18. veebruaril 2016 kohtule avalduse

Euroopa täitekorralduse tõendi tühistamiseks, sest kostja ei ole kätte saanud hagiavaldust ega

tagaseljaotsust. Maakohus jättis kostja avalduse rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas kostja

määruskaebuse alusel maakohtu määruse ning saatis hageja avalduse uueks läbivaatamiseks

maakohtule.

Kolleegium ei nõustu hagejaga selles, et teistmine on välistatud seetõttu, et samadel alustel on kostja

taotlenud ka Euroopa täitekorralduse tõendi tühistamist. Euroopa täitekorralduse tõendi tühistamise

korral jääb tagaseljaotsus ikkagi kehtima. Sellises olukorras ei saa TsMS § 703 lg-t 2 kohaldada.

9. Kostja on teistmisavalduses tuginenud TsMS § 702 lg 2 p-le 2, mille kohaselt on teistmise aluseks

see, kui menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust

kätte toimetatud või kui menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend

tehti tema suhtes. Kostja väidab, et talle ei ole hagimaterjale kätte toimetatud.

Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus edastanud hagiavalduse koos menetlusse võtmise

määrusega kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile Prii 16, Tallinn. Dokumendid on kohtule

tagastatud põhjusel, et isik ei ela sellel aadressil (tl 41). Seejärel on dokumendid antud üle kostja

emale Anne Raidile viimase rahvastikuregistrijärgsel aadressil Supeluse 8, Suure-Jaani (tl 42).

Samale aadressile on edastatud ka tagaseljaotsus, mis on tagastatud põhjusel, et saaja ei ela sellel

aadressil ning viibib pikemat aega välismaal (tl 47).

Kolleegium märgib, et kostja emale viimase elukohta hagiavalduse kättetoimetamist 17. augustil

2010 saab lugeda kättetoimetamiseks kostjale vaid siis, kui tegemist oli kostja eluruumiga

TsMS § 322 lg 1 mõttes (vt ka nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-13,

p 11). Kostja väidete kohaselt elab ta juba alates 2009. aastast Soomes. Selle kinnitamiseks on kostja

esitanud 12. veebruaril 2009 Soomes sõlmitud töölepingu (tl 123) ning 22. veebruari 2010. a teatise

sõidukimaksu kohta (tl 122).

Kuigi töölepingu sõlmimine ei tähenda tingimata seda, et kostja asus 2009. aastal Soome elama, ei

nähtu asja materjalidest ühtegi tõendit selle kohta, et hagiavalduse kättetoimetamise ajal oli kostja

elukohaks tema ema elukoht. Hagiavaldusele lisatud 10. mail 2007 sõlmitud krediitkaardi kasutamise

lepingus (tl 18-19) ning 14. novembril 2007 sõlmitud väikelaenulepingus (tl 10-11) on kostja

elukohaks märgitud Prii 16, Tallinn. Hagiavalduses, menetlusse võtmise määruses ning

tagaseljaotsuses on kostja elukohaks märgitud samuti Prii 16, Tallinn. Sama aadress nähtub ka

rahvastikuregistrist (tl 39). Kostja ema aadressile saadetud tagaseljaotsus on kohtule tagastatud

põhjusel, et saaja ei ela sellel aadressil ja viibib pikemat aega välismaal. Ka hageja pole tõendanud, et

hagiavalduse kättetoimetamise ajal oli kostja elukohaks tema ema elukoht. Eeltoodut arvestades ei

ole kostjale hagimaterjale kätte toimetatud ning teistmisavaldus on TsMS § 702 lg 2 p 2 alusel

põhjendatud.

10. Alternatiivselt on hageja palunud teha TsMS § 710 lg 1 teise lause alusel uue otsuse, millega hagi

rahuldada. TsMS § 710 lg 1 teise lause kohaselt, kui asjaolud on selged, muudab Riigikohus alama

astme kohtu lahendi või tühistab alama astme kohtu lahendi ja teeb uue otsuse või määruse.

Kolleegiumi hinnangul ei ole praeguses asjas asjaolud selged. Kostjale ei ole hagiavaldust kätte

toimetatud ning tal ei olnud võimalik sellele vastuväiteid esitada. Eeltoodut arvestades tuleb

maakohtu tagaseljaotsus TsMS § 710 lg 1 esimese lause alusel tühistada ja saata asi samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

11. Teistmisavalduse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kostja

teistmisavalduselt tasutud kautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon

avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti,

või tema korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon makse teinud isikule,

s.o Karolin Karotamile.

Villu Kõve, Ants Kull, Malle Seppik