3-3-1-57-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-57-16

Otsuse kuupäev

9. november 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister, Viive Ligi

Kohtuasi

Menetlusosalised

Svetlana Tkatšova kaebus Vaivara Vallavolikogu 22. oktoobri

2014. a otsuse nr 43 tühistamiseks

Kaebaja Svetlana Tkatšova, esindaja vandeadvokaadi abi

Andrei Matvejev

Vastustaja Vaivara Vallavalitsus, esindaja vandeadvokaat

Enno Heringson

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 27. aprilli 2016. a otsus haldusasjas

nr 3-14-52889

Menetluse alus Riigikohtus

Svetlana Tkatšova kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Svetlana Tkatšova kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu

27. aprilli 2016. a otsuse haldusasjas nr 3-14-52889 resolutsioon muutmata, muutes otsuse

põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

2. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.

3. Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Svetlana Tkatšova andis Vaivara Vallavalitsusega 25. augustil 2011 sõlmitud lepinguga erateena

avalikuks kasutamiseks Laagna külas enda kinnistul asuva Kolga tee. 12. juunil 2014 esitas

S. Tkatšova vallavalitsusele teate lepingu ülesütlemise kavatsuse kohta.

2. Vaivara Vallavolikogu otsustas 22. oktoobri 2014. a otsusega nr 43 seada tähtajatu sundvalduse

Vaivara valla kasuks teeservituudina (avalikult kasutatav tee) Kolga kinnistule. Otsust põhjendati

järgmiselt:

1) asjassepuutuv 174 m pikkune teelõik moodustab osa kohalikust Tuulukse teest, mille kaudu

pääsevad teistele teedele viie kinnistu omanikud;

2) tee on ainus juurdepääs vähemalt kahele majapidamisele, millele ei ole alternatiivset mõistlikku

juurdepääsu;

3) Kolga kinnistul asuv tee on olulise tähtsusega ja vajalik avalikuks kasutamiseks;

4) 20. novembril 2013 tuvastas vald Kolga tee teekaitsevööndis omavolilise ehitustegevuse;

5) pärast teadet eratee avaliku kasutamise lepingu ülesütlemise kohta tegi vald S. Tkatšovale ette-

paneku tee müümiseks, kuid kokkulepet ei sündinud ja võimalused selle saavutamiseks on

ammendunud;

6) eeldused sundvalduse seadmise menetluse algatamiseks on täidetud;

7) puudutatud kinnistute omanikke on palju ja seega on olemas avalik huvi, mis on S. Tkatšova

erahuvist kaalukam;

8) teid on juba avalikes huvides kasutatud;

9) S. Tkatšova vabaneb tee hooldamise kuludest;

10) teised teekasutajad saavad kindluse, et tee heakorra tagab vald;

11) sundvaldus on oma mahult võrdne avalikult kasutatava teega.

3. S. Tkatšova esitas halduskohtule kaebuse, milles palus nimetatud otsuse nr 43 tühistada. Kinnisasja

sundvõõrandamise seadusest (KASVS) ei tulene, et sundvõõrandada saaks erateed. Kolga tee oli

muutunud pärast lepingu ülesütlemist erateeks. Ka servituudi seadmine asjaõigusseaduse (AÕS)

alusel polnud võimalik, kuna määratud pole ühtegi kinnistut, mille kasuks servituut seati. Selged pole

ka haldusakti põhjendused.

4. Tartu Halduskohus jättis 4. märtsi 2015. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja kinnistule on

otsustatud seada sundvaldus. Ehkki sundvalduse seadmisele kohaldatakse KASVS § 6 lg 1 järgi

kinnisasja sundvõõrandamise sätteid, ei ole siiski tegemist sundvõõrandamisega. KASVS § 6 lg 1

järgi võib kinnisomandit üldistes huvides kitsendada sundvalduse seadmisega, kui kinnisasja

sundvõõrandamine ei ole otstarbekas. Seega ei ole sundvalduse seadmiseks vajalik, et tee oleks

lepinguga määratud avalikuks kasutamiseks.

Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendanud, miks on avalik huvi kaebaja erahuvist kaalukam.

Vaidlustatud haldusaktis pidanuksid põhjendused olema küll selgemad, et välistada selle

tõlgendamine kinnistu sundvõõrandamise kavatsusena. See ei ole aga haldusakti tühistamise aluseks.

Kohus nõustus vastustaja seisukohaga, et talumiskohustus on kinnisomandi avalik-õiguslik

seadusjärgne kitsendus, mis AÕS § 141 lg 1 järgi kehtib kinnistusraamatusse kandmata.

5. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsuse ja teha uue otsuse,

millega rahuldada tema kaebus.

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 27. aprilli 2016. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

halduskohtu otsuse muutmata. Kohus leidis, et vald seadis asjassepuutuvale teelõigule sundvaldusena

reaalservituudi. Tegemist on ainsa sobiva viisiga piiratud asjaõiguste (AÕS § 5 lg 1) hulgast, mida

saab sellises olukorras sundvalduse seadmisel kasutada.

Ringkonnakohus leidis, et KASVS § 3 lg 1 p 7 ja § 6 lg 1 alusel nende koostoimes on võimalik seada

tee kasutamiseks kinnisasjale sundvaldus, juhul kui on vaja muuta eraomandis tee avalikult

kasutatavaks teeks. Vald on õigesti leidnud, et esineb avalik huvi vaidlusaluse teelõigu kasutamise

vastu, mh on seda teed vaja ümberkaudsete kinnistute omanikel, aga ka näiteks päästetöödeks,

matkamiseks või loodusteaduslikeks välitöödeks. Vaidlusalune teelõik on teistest teedest parem

ligipääs metsale. Avalik võim ei saa riskida sellega, et avalikuks kasutamiseks vajaliku tee läbimise

võimalikkus jääb sõltuma üksnes maaomaniku suvast.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kaebaja esitas 27. mail 2016 Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonna-

kohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi Tartu Ringkonnakohtule.

Kaebaja leiab, et ei ole võimalik seada servituuti juriidilise isiku kasuks. Kuna kehtiva õiguse järgi ei

ole võimalik sellist servituuti kinnistusraamatusse kanda, on vaidlustatud haldusakt tühine haldus-

menetluse seaduse (HMS) § 63 lg 1 p 5 alusel. Samuti ei ole KASVS § 3 lg 1 p 7 järgi lubatud mitte

erateede, vaid avalike teede sundvõõrandamine. Praegusel juhul muutus kaebaja hinnangul vaidlus-

alune teelõik taas erateeks, kui kaebaja ütles eratee kasutamise lepingu üles ja vald jättis selle

vaidlustamata.

8. Vaivara Vallavalitsus ei ole Riigikohtule esitanud vastust kassatsioonkaebusele.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium nõustub haldus- ja ringkonnakohtuga, et sundvalduse seadmine Kolga tee

vaidlusalusele lõigule oli õiguspärane ja põhjendatud.

10. Praegusel juhul ei ole tegemist sundvõõrandamisega, vaid kaebaja õigusi vähem piirava

sundvalduse seadmisega. KASVS v.r § 3 lg 4 alusel koostoimes § 6 lg-ga 1 oli lubatud erateele sund-

valduse seadmine üldplaneeringu alusel, kui tegemist on detailplaneeringu koostamise kohustuseta

alaga. Vaivara valla üldplaneeringu järgi asub vaidlusalune tee detailplaneeringu koostamise

kohustuseta alal (üldplaneeringu lk 16).

11. Sundvaldus on seatud Kolga tee vaidlusalusele lõigule lähtuvalt Vaivara valla üldplaneeringust (tl

20), milles kavandatakse Kolga teed valla teeks. Sundvalduse seadmine seisneb kaebaja kinnistu

koormamises piiratud asjaõigusega (KASVS § 6 lg-d 1 ja 2 koostoimes § 3 lg 1 p-ga 7). Kuna selles

asjas ei ole vaidlustatud üldplaneeringut, ei hinda kolleegium, kas üldplaneeringus kavandatud Kolga

tee muutmine valla teeks on põhjendatud. Planeerimisseaduse v.r. § 4 lg 2 p 3 kohaselt tagab kohalik

omavalitsus (KOV) kehtestatud planeeringute järgimise.

12. Kolleegium leiab, et vaidlustatud vallavolikogu otsus oli üldplaneeringu elluviimiseks vajalik.

Vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud teeseaduse (TeeS) § 4 lg 3 järgi oli eratee avalikuks

kasutamiseks määramise eelduseks üldjuhul omanikuga sõlmitud leping. Kui omanik ei nõustunud

lepingu sõlmimisega, oli eratee võimalik avalikuks kasutamiseks määrata sundvõõrandamise või

sundvalduse seadmise kaudu (KASVS § 3 lg 1 p 7, § 6 lg 1). Kaebaja oli taganenud TeeS § 4 lg 3

järgi sõlmitud kokkuleppest vallaga ja seega ei olnud üldplaneeringu järgimist võimalik tagada

lepingu sõlmimisega.

13. KASVS § 3 lg-st 3 (koostoimes § 6 lg-ga 1) tuleneb, et sundvalduse seadmine on lubatav, kui

selle eesmärk ei ole muul, isiku õigusi vähem piiraval moel saavutatav. Kaebaja omandipõhiõigust

vähem riivavate asjaõiguslike kokkulepete sõlmimine ümberkaudsete kinnistute omanike ja kaebaja

vahel ei oleks taganud üldplaneeringu elluviimist. Valla üldplaneering nägi ette Kolga tee kasutamist

avaliku teena, mitte üksnes sellelt läbipääsu tagamist naaberkinnistutele.

14. KOV üksuse kui juriidilise isiku kasuks piiratud asjaõiguse seadmine eelnimetatud õiguslikel

alustel kas lepinguga või sundvaldusega kujundab vaid kinnisasja omaniku ja KOV üksuse kahe-

poolset õigussuhet. Sellest tuleneb, et Kolga tee vaidlusalune lõik ei muutunud ainuüksi kaebaja

kinnistule sundvalduse seadmisega veel avalikult kasutatavaks teeks (TeeS § 4 lg 1, vt ka

ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 5). Lepingu alusel või sundvalduse seadmisega omandatud piiratud

asjaõigus on KOV üksusele vajalik, et teha edasisi otsuseid tee avalikku kasutusse määramiseks.

15. Avalikult kasutatavaks muutub eratee siis, kui pärast sundvalduse seadmist teeb volikogu eraldi

otsuse tunnistada eratee avalikult kasutatavaks (vt ka varem TeeS § 4 lg 3, nüüd EhS § 94 lg 2).

Haldusaktide selline järgnevus üksteisele on tingitud sellest, et KOV üksuse kasuks sundvaldusena

seatava isikliku kasutusõiguse kehtimiseks peab see olema pärast sundvalduse seadmist ja enne tee

avalikuks kasutamiseks määramist kantud kinnistusraamatusse (vt p-d 17 ja 19). Ka praegusel juhul

ei sisaldu vaidlustatud vallavolikogu 22. oktoobri 2014. a otsus kaebaja kinnistule sundvalduse

seadmise kohta eratee avalikult kasutamiseks määramise otsust (tl 21 pöördel–22). Tee avalikuks

kasutamiseks tunnistamise otsus on asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele suunatud haldusakt

(HMS § 51 lg 2), mis kehtib igaühe suhtes (HMS § 60 lg 2). Alles tee avalikuks kasutamiseks

määramisega tekib ühtlasi AÕS § 155 lg 1 järgi seadusjärgne kitsendus ja sellest tulenevalt igaühe

õigus tee omaniku suhtes sellise tee kasutamiseks. AÕS § 155 lg-st 1 tuleneb samuti, et kinnisasja

omaniku vahetumisel ei või uus omanik, sõltumata kitsenduse kandmisest kinnistusraamatusse,

takistada avalikult kasutatavaks määratud tee kasutust.

16. Vaidlustatud Vaivara Vallavolikogu otsuse kohaselt on tähtajatu sundvalduse sisuks reaal-

servituudina teeservituut (tl 21 pöördel). AÕS § 172 lg 1 järgi koormab reaalservituut teenivat kinnis-

asja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud

teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud

oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Sellest, et

tegemist on reaalservituudiga, on lähtunud ka ringkonnakohus (otsuse p 11). Kolleegium selle

seisukohaga ei nõustu.

17. Praegusel juhul ei ole piiratud asjaõigus seatud valitseva kinnisasja kasuks. Valitsevat kinnisasja

ei ole Vaivara Vallavolikogu otsuses määratud. Vaidlusalusele teelõigule ei ole sundvaldusena seatud

seega mitte reaalservituut, vaid isiklik kasutusõigus. AÕS § 225 lg 1 järgi koormab isiklik

kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud

viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaal-

servituudile. Vaivara valla seatud piiratud asjaõiguse sisuks on küll reaalservituudiga (tee-

servituudiga) sarnane õigus, kuid valitseva kinnisasja asemel koormab isiklik kasutusõigus teenivat

kinnisasja Vaivara valla kui õigustatud (juriidilise) isiku kasuks (eespool p 14).

18. Kinnistu koormamiseks piiratud asjaõigusega on AÕS § 641 järgi nõutav õigustatud isiku ja

kinnistu omaniku notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine

kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna sundvaldus seatakse KASVS § 2 lg 1

tähenduses omaniku nõusolekuta, ei ole sellisel juhul vaja notariaalselt tõestatud kokkulepet

kinnisasja omanikuga. Seda asendab sundvalduse seadmise otsus (vt ka X Riigikogu 1067 SE

seletuskiri).

19. AÕS § 141 lg 1 järgi kehtib seadusjärgne kitsendus kinnistusraamatusse kandmata. See säte

kohaldub tee avalikult kasutatavaks määramise otsuse alusel tekkiva seadusjärgse kitsenduse suhtes

(eespool p 15), mitte aga KOV üksuse kasuks seatava isikliku kasutusõiguse puhul. Isikliku

kasutusõiguse tekkimine eeldab AÕS § 641 järgi asjakohase kande tegemist kinnistusraamatusse

KOV üksuse avalduse alusel (P. Varul jt, "Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", 2014, I kd,

lk 240; II kd, lk 55). Kui eratee määratakse avalikuks kasutamiseks sundvaldusena seatava isikliku

kasutusõiguse alusel, peab isiklik kasutusõigus enne olema kantud kinnistusraamatusse.

20. Eeltoodu tõttu jätab kolleegium kassatsioonkaebuse rahuldamata.

21. Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja kassatsiooniastme menetluskulud tema

enda kanda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1). Vaivara Vallavalitsus ei ole

menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

22. Kautsjon tuleb arvata riigituludesse (HKMS § 107 lg 4).