3-2-1-114-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-114-16

Otsuse kuupäev

Tartu, 9. november 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull

Kohtuasi

AKTSIASELTSI PRIKE hagi Brechdanau OÜ ja Natalja

Šabõgina vastu 4984 euro 24 sendi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 14. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas

nr 2-13-53380

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AKTSIASELTSI PRIKE kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

4984 eurot 24 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja AKTSIASELTS PRIKE, esindaja vandeadvokaat

Sven Sillar

Kostja Natalja Šabõgina

Asja läbivaatamise kuupäev

24. oktoober 2016. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 14. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-53380 muutmata ja

AKTSIASELTSI PRIKE kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud AKTSIASELTSI PRIKE kanda.

3. Arvata AKTSIASELTSI PRIKE kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AKTSIASELTS PRIKE (hageja) esitas 11. novembril 2013 Brechdanau OÜ (endine ärinimi

Fenomen Trade OÜ, kostja I) ja Natalja Šabõgina (endine nimi Generalova, kostja II) vastu hagi,

milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja 2792 euro 12 sendi suuruse põhivõla ja 2792 euro

12 sendi suuruse viivise. Menetluse vältel vähendas hageja nõuet ning palus välja mõista 2492 euro

12 sendi suuruse põhivõla ja sama suure viivise.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 22. jaanuaril 2008 lepingu, millega leppisid kokku,

et hageja tarnib kostjale I alkohoolseid jooke. Hageja tarnis 26. oktoobril 2010 kostja I kauplusesse

kaupa 2563 euro 74 sendi eest ja esitas selle kohta kostjale I arve nr 456587, mis tuli tasuda

9. novembriks 2010. Samuti tarnis hageja 9. novembril 2010 kostjale I kaupa 228 euro 38 sendi eest

ning esitas selle kohta arve nr 457085, mis tuli tasuda 11. novembriks 2010. Mõlemad arved on

tasumata. Samuti on hagejal õigus nõuda kostjalt I viivist 1095 päeva eest. Kostja I jagunes

18. novembril 2010 eraldumise teel, andes osa oma varast üle jagunemise käigus asutatavatele

omandavatele ühingutele Fenomen Kaubandus OÜ-le (Fenomen Kaubandus) ja Fenomen

Kinnisvara OÜ-le (Fenomen Kinnisvara). Alates 16. maist 2011 on kostja I uus ärinimi

Brechdanau OÜ. Äriseadustiku (ÄS) § 447 lg 1 kohaselt vastutavad enne jagunemise kandmist

jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse tekkinud jaguneva ühingu kohustuste eest jagunemisel

osalevad ühingud solidaarselt. Fenomen Kinnisvara on pankrotis. Jaguneva ühingu juhatuse liikmeks

oli kostja II. Kostja II ei teatanud hagejale kui võlausaldajale jagunemisest ega avaldanud ka teadet

Ametlikes Teadaannetes, sest soovis pahatahtlikult võlgadest vabaneda. ÄS § 447 lg 3 kohaselt

vastutavad jagunemisel osaleva ühingu juhatuse liikmed ühingu võlausaldajale jagunemisega

tekitatud kahju eest ja seega peab kostja II kahju hüvitama.

2. Kostja I ei vastanud hagiavaldusele.

3. Viru Maakohus rahuldas 19. märtsi 2015. a tagaseljaotsusega hagi kostja I vastu ning mõistis

kostjalt I hageja kasuks välja 2492 euro 12 sendi suuruse põhivõla ja sama suure viivise.

4. Kostja II ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kostja II võõrandas kostja I osaluse pärast jagunemist kolmandale isikule. Alates 16. maist 2011 on

kostja I ainuke juhatuse liige Egor Yakovlev ja sellest ajast alates ei vastuta kostja II enam kostja I

tegevuse eest. Kostja I jagunes kooskõlas seadusega, jagunemine kanti äriregistrisse ja registrikanne

pidi olema hagejale nähtav. Arvele nr 457085 antud allkiri kauba vastuvõtmise kohta ei ole kostja II

töötaja oma ja seega on kauba vastuvõtmine tõendamata. Samuti ei vasta arvetel kauba

mahalaadimise kohana märgitud kaupluse aadress kliendilepingus märgitud kostja müügikoha

aadressile. Arvest nr 456587 tulenev nõue on osaliselt aegunud.

5. Viru Maakohus rahuldas 11. mai 2015. a otsusega hagi ka kostja II vastu ja mõistis kostjalt II

hageja kasuks välja 2492 euro 12 sendi suuruse põhivõla ning sama suure viivise. Menetluskulud

jättis maakohus kostja II kanda. Maakohus ei määranud menetluskulusid kindlaks.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt nõuab hageja kahjuhüvitist jagunemisel osalenud äriühingu

endiselt juhatuse liikmelt. Aegumisele kohaldub ÄS § 447 lg-s 4 sätestatud viieaastane

aegumistähtaeg alates eralduva ühingu kohta 18. novembril 2010 äriregistrisse tehtud

jagunemiskandest. Seega ei ole hageja nõue aegunud.

Kauba mahalaadimise koha seisukohast ei ole tähtsust kliendilepingus tellija asukohana märgitud

postiaadressil, sest kauba üleandmise täpne koht lepiti iga kord eraldi kokku. Kliendilepingu järgi

loeti kaup vastuvõetuks ajast, mil müüja esindaja laadis kauba ostja nimetatud kohas maha.

Tunnistaja ütlustest ei nähtu, et arvel nr 457085 olev allkiri oleks võltsitud või et kaupa ei oleks

tellijale üle antud. Ainuüksi sellest, et kauba vastuvõtja nimi arvel ei ole selgelt loetav, ega sellest, et

arvel ei ole pitsatijäljendit, ei saa järeldada, et kaupa ei toimetatudki kätte või et see anti üle valele

isikule.

Kostja II jättis võlausaldajale jagunemisest teatamata ja rikkus sellega võlausaldajate kaitseks

kehtestatud seadusest tulenevat kohustust ning tekitas hagejale kahju. Kostja II ei ole tõendanud, et ta

ei ole rikkumises süüdi. Hageja kahju ja kostja II käitumise vahel on põhjuslik seos.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest seaduse kohaselt.

Sellise nõude rahuldamise eelduseks on VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi seadusest tuleneva kohustuse

rikkumine ja VÕS § 1050 lg 1 kohaselt rikkuja süü. VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse õigusvastaselt

kahju põhjustanud isiku hooletust, mis VÕS § 104 lg 3 kohaselt on käibes vajaliku hoole järgimata

jätmine. Kostja II ei ole tõendanud, et ta ei olnud hooletu. Arvestades eeltoodut, on kostja II tekitanud

hagejale kui võlausaldajale kahju 2492 eurot 12 senti. Samuti peab kostja II tasuma viivist

põhinõudelt põhivõla ulatuses ehk 2492 eurot 12 senti.

6. Kostja II esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja II jätta hageja kanda.

Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning

menetluskulud kostja II kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tartu Ringkonnakohus tühistas 14. aprilli 2016. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse,

millega jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja esitanud arvete tasumata jätmisest tuleneva

kahjunõude kostja II vastu, kes oli jagunemise ajal jaguneva äriühingu juhatuse liige. ÄS § 447 lg 3

kohaselt vastutavad jagunemisel osaleva ühingu juhatuse liikmed jagunemisega mh ühingu

võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest. Kostja II ei eita, et ta jagunemisteadet ei avaldanud,

kuid leiab, et ta ei tekitanud sellega hagejale kahju. Ringkonnakohus nõustus kostjaga II, et isegi kui

kostja II jättis jagunemisteate süüliselt esitamata ega täitnud võlausaldajate kaitseks kehtestatud

kohustust, ei tekitanud ta hagejale sellega kahju. Jagunemisteate esitamata jätmine ei takistanud

hagejal oma õigusi kaitsta. Hagejal oli olenemata jagunemisest õigus ja võimalus esitada hagi kostja I

vastu, mida hageja 2013. a ka tegi. Hagiavaldusest nähtub, et hageja teadis jagunemisest, mis andis

talle õiguse esitada nõue ka solidaarselt vastutavate ja eraldumise teel asutatud äriühingute vastu,

kuid seda võimalust hageja ei kasutanud. Jagunemisel osalenud ja kostjaga I solidaarselt vastutav

äriühing Fenomen Kaubandus kustutati registrist alles 12. oktoobril 2015. Seega ei ole võlausaldaja

kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja ringkonnakohtule

uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja II kanda.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole ringkonnakohus otsuses põhjendanud, miks ta leiab,

et kostja II käitumine ei olnud süüline. Kui ringkonnakohus asub maakohtuga võrreldes vastupidisele

seisukohale, siis peab ta oma seisukohta põhjendama.

Ringkonnakohus leidis ekslikult, et hagejale ei saanud tekkida kahju, kuna ta oleks saanud esitada

nõude jagunemisel osalenud Fenomen Kaubanduse vastu, kes kustutati äriregistrist alles 2015. a. Kui

võlausaldajal on nõue mitme solidaarvõlgniku vastu, võib ta ise valida, kelle vastu neist ta nõude

esitab. Lisaks ei olnud Fenomen Kaubandus tegutsev äriühing, tal ei olnud vara ja temaga ei olnud

võimalik kirja teel ühendust võtta. Sellise äriühingu vastu ei oleks saanud nõuet maksma panna.

Jagunemiskava kohaselt anti jagunemisel Fenomen Kaubandusele üle kassaraha 2500 eurot, laos

olevad kaubad ja kontoritehnika. Selle vara arvel ei oleks saanud hageja nõuet rahuldada.

ÄS § 447 lg-te 1 ja 3 järgi vastutab jaguneva ühingu juhatuse liige võlausaldajale jagunemisega

süüliselt tekitatud kahju eest. Kostja II kui kostja I juhatuse liige rikkus süüliselt kohustust teatada

võlausaldajatele jagunemisest. Teate avaldamine Ametlike Teadaannete kaudu (ÄS § 447 lg 21) ei ole

ühingule liigselt koormav. Kohustuse täitmata jätmisega rikuti kõigi jaguneva ühingu võlausaldajate

õigust saada jagunemise kohta teavet.

9. Kostja II vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse

tühistamiseks. Ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1 alusel

jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

11. Hageja kui jagunenud äriühingu (kostja I) võlausaldaja on esitanud nõude kostja II kui kostja I

endise (jagunemisaegse) juhatuse liikme vastu ja nõuab kahju hüvitamist, mis on talle väidetavalt

tekkinud seetõttu, et kostja II ei teatanud seaduses sätestatud korras kostja I jagunemisest. Sellise

nõude õiguslik alus on ÄS § 447 lg 3, mille kohaselt vastutavad jagunemisel osaleva ühingu juhatuse

liikmed solidaarselt jagunemisega ühingu võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest.

ÄS § 447 lg-s 3 sätestatud vastutuse kohaldamiseks jagunemisel osaleva ühingu juhatuse liikme

suhtes peab juhatuse liige esmalt olema rikkunud oma kohustust jagunemisega seotud toimingute

tegemisel, teiseks peab ühingu võlausaldajal olema tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1) ja kolmandaks

peab juhatuse liikme kohustuse rikkumise ja võlausaldajale tekkinud kahju vahel olema põhjuslik

seos. Juhatuse liikme kohustuse rikkumine peab seejuures olema süüline.

Kohtute tuvastatud ja vaidlustamata asjaolude kohaselt ei avaldanud kostja II kostja I jagunemise

kohta teadet Ametlikes Teadaannetes, samuti ei teatanud kostja II hagejale kui võlausaldajale muul

viisil kostja I jagunemisest.

Maakohus rahuldas hagi, leides, et kostja II rikkus võlausaldajatele jagunemisest teatamata jätmisega

võlausaldajate kaitseks kehtestatud seadusest tulenevat kohustust ja tekitas hagejale sellega kahju.

Ringkonnakohus seevastu tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi

rahuldamata, leides, et kostja II rikkumise ja võlausaldajale tekkinud kahju vahel ei ole põhjuslikku

seost.

12. Võlausaldajatele jagunemisest teatamist reguleerib ÄS § 447 lg 21, mille kohaselt avaldab

jagunemisel osalev ühing viivitamata pärast jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha

äriregistrisse väljaandes Ametlikud Teadaanded teate jagunemise kohta jagunemisel osalevate

ühingute võlausaldajale ja teatab võimalusest esitada oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu

jooksul alates teate avaldamisest. Sama paragrahvi lg 22 kohaselt peab jagunemisel osalev ühing kuue

kuu jooksul arvates eelnimetatud teate avaldamisest tagama esitatud võlausaldajate nõuded, kui

võlausaldajad ei saa nõuda nõuete rahuldamist ja nad põhistavad, et jagunemine võib ohustada nende

nõuete täitmist.

13. Hageja nõuab kahjuna rahasummat, mis tal jäi kostjalt I saamata kahe kaubasaadetise eest ja

nende eest kostjale I esitatud arvete alusel. Samuti käsitab hageja oma kahjuna viivist, mida ta

saanuks kostjalt I nõuda arvete tasumisega viivitamise eest. Kohtute tuvastatud ja vaidlustamata

asjaolude kohaselt oli hageja nõue kostja I vastu muutunud sissenõutavaks 2010. a novembris, kui

möödus arvete tasumise tähtaeg.

Kolleegiumi arvates leidis ringkonnakohus õigesti, et kostja II rikkus juhatuse liikme kohustusi, kui

ei avaldanud teadet kostja I jagunemise kohta. Võlausaldajatele jagunemisest teatamine on seaduses

ettenähtud põhjusel, et jagunemisel võivad osaleda mitmed äriühingud, kellele kas osaliselt või

täielikult antakse üle jaguneva ühingu vara, mille tulemusena võib jaguneva ühingu võlausaldajate

positsioon halveneda. Võlausaldajatele teatamise eesmärk on anda võlausaldajatele võimalus nõuda

tagatist. Võlausaldajate võimalusele nõuda tagatist vastab jaguneva ühingu kohustus tagada teate

avaldamisest kuue kuu jooksul esitatud nõuded, kui võlausaldajad ei saa nõuda nõude rahuldamist

(nt põhjusel, et see ei ole veel muutunud sissenõutavaks) ja kui nad põhistavad, et jagunemine võib

ohustada nende nõuete täitmist. Võlausaldaja nõude rahuldamist võib ohustada näiteks olukord, kus

jagunevast ühingust viiakse välja kogu vara või oluline osa sellest, mille tulemusel ühing ei suuda

enam oma kohustust täita.

Eeltoodust nähtuvalt on võlausaldajatele jagunemisest teatamise kohustus kehtestatud võlausaldajate

kaitseks ja see peab kaitsma võlausaldajaid selle eest, et nende võimalus saada oma nõue rahuldatud

halveneb jagunemise tulemusena. Jaguneva äriühingu juhatuse liige, kes jätab võlausaldajatele

jagunemisest teatamata, võib seega iseenesest vastutada ÄS § 447 lg 3 alusel võlausaldajale sellega

tekitatud kahju eest.

14. Ringkonnakohus tuvastas, et hageja teadis jagunemisest juba hagi esitamise ajal ehk 2013. a

novembris. Sama nähtub ka hagiavaldusest. Seega oli juba 2013. a novembris hagejal võimalus

esitada nõue kõigi jagunemisel osalenud ja solidaarselt vastutavate äriühingute (sh Fenomen

Kaubanduse ja Fenomen Kinnisvara) vastu. Ringkonnakohus tuvastas, et jagunemisel osalenud ja

kostjaga I solidaarselt vastutav äriühing Fenomen Kaubandus kustutati registrist alles 12. oktoobril

2015. Samuti võis hageja eelduslikult esitada nõude Fenomen Kinnisvara pankrotimenetluses.

Ekslik on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta leiab, et

kostja II käitumine ei olnud süüline. Ringkonnakohus on otsuses märkinud, et ka eeldusel, et kostja II

käitus jagunemisteadet esitamata jättes süüliselt, ei tekitanud ta hagejale sellise käitumisega kahju.

Seega põhjendas ringkonnakohus hagi rahuldamata jätmist põhjusliku seose puudumisega kostja

käitumise (teate avaldamata jätmise) ja hagejale tekkinud kahju (kostja I võlgnevuse sisse nõudmata

jäämise) vahel, mitte kostja II kohustuse rikkumise või süü puudumisega. Ringkonnakohus on oma

otsust põhjendanud ega ole menetlusõiguse norme rikkunud.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Hageja ülesanne oli esitada menetluses mh asjaolud ja tõendid, millest nähtuvalt jäid tal

kostja I vastu olnud täitmisnõue ja viivisenõue nii kostjalt I kui ka teistelt solidaarvõlgnikelt

(sh Fenomen Kaubanduselt ja Fenomen Kinnisvaralt) saamata põhjusel, et kostja II ei teatanud

jagunemisest õigel ajal. Kuna hageja selliseid asjaolusid menetluses esile ei toonud, siis jättis

ringkonnakohus hagi õigesti rahuldamata. Hageja ei tugine ka kassatsioonkaebuses sellele, et

ringkonnakohus tuvastas valesti põhjusliku seose puudumise. Seega tuleb ringkonnakohtu otsus jätta

muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

15. Kolleegium märgib lisaks, et võlausaldaja, kes esitab oma nõude jagunemisel osalenud ühingu

juhatuse liikme vastu ja nõuab ÄS § 447 lg 3 alusel kahju hüvitamist põhjusel, et juhatuse liige ei

teatanud õigel ajal jagunemisest, peab mh tõendama, et kui ta oleks saanud jagunemisest teada õigel

ajal ehk viivitamatult pärast jaguneva ühingu kohta äriregistrisse jagunemiskande tegemist

(ÄS § 447 lg 21), oleks tema nõue saanud rahuldatud. Kui nõude muud eeldused on täidetud, vastab

kahjuhüvitis sel juhul summale, mille võrra on võlausaldaja nõude väärtus vähenenud aja jooksul,

mil ta jagunemisest juhatuse liikme rikkumise tõttu ei teadnud.

Kolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt tuleb olukorras, kus esitatakse kahju hüvitamise nõue

eraõigusliku juriidilise isiku juhatuse liikme vastu, kahjunõude esitamisel arvestada sellega, kas

hagejal on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult

rikkumise tõttu tagasi enda tasutu. Sellises olukorras saab kahjuna käsitada vaid seda osa väidetavast

kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem

(vt selle kohta näiteks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-

14, p 23; 3. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 30; 9. detsembri 2009. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-134-09, p 11; 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 55). Eeltoodud

põhimõte kohaldub ka siis, kui äriühingu võlausaldaja esitab kahju hüvitamise nõude äriühingu

juhatuse liikme vastu, väites, et tal jäi täitmisnõudele (ja viivisele) vastav summa äriühingult kui

võlgnikult saamata põhjusel, et juhatuse liige rikkus oma kohustusi. Samuti kohaldub see põhimõte

ÄS § 447 lg-s 3 sätestatud nõude maksmapaneku võimalikkuse ja nõude ulatuse hindamisel.

16. Hageja väitel leidis ringkonnakohus ekslikult, et hagejale ei saanud tekkida kahju, kuna ta oleks

saanud esitada nõude jagunemisel osalenud Fenomen Kaubanduse vastu, kes kustutati äriregistrist

alles 2015. a. Samuti väidab hageja, et tulenevalt VÕS § 65 lg-st 1 võis ta esitada nõude ükskõik

millise solidaarvõlgniku vastu.

Iseenesest on õige kassatsioonkaebuse väide, et juhul, kui võlausaldajal on nõue mitme

solidaarvõlgniku vastu, võib ta valida, kelle vastu ja millises ulatuses ta nõude esitab. VÕS § 65 lg 1

sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, st nad on solidaarvõlgnikud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või

mõnelt neist. Ringkonnakohus põhjendas hagi rahuldamata jätmist sellega, et hagejal oli võimalik

esitada olenemata kostja I jagunemisest hagi kostja I vastu ja nõuda võla tasumist, mida

hageja 2013. a ka tegi. Samuti leidis ringkonnakohus, et vähemalt hagi esitamise ajal ehk 2013. a

novembris teadis hageja jagunemisest ja ta oleks saanud esitada nõude sel ajal alles olnud ja

kostjaga I solidaarselt vastutanud Fenomen Kaubanduse vastu, mis kustutati registrist alles

12. oktoobril 2015.

ÄS § 447 lg 1 kohaselt vastutavad enne jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse

tekkinud jaguneva ühingu kohustuste eest jagunemisel osalevad ühingud solidaarselt.

Solidaarvõlgnike omavahelises suhtes on kohustatud isikuks see, kellele kohustused määrati

jagunemislepinguga. Sama paragrahvi teise lõike järgi vastutab jagunemisel osalev ühing, kellele

kohustusi jagunemislepinguga ei määratud, jaguneva ühingu kohustuste eest, kui nende täitmise

tähtpäev saabub viie aasta jooksul pärast jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha

äriregistrisse.

Kolleegium selgitab, et hageja suhtes olid tasumata arvetest tuleneva täitmisnõude ja viivisenõude

solidaarvõlgnikeks kostja I ning ülejäänud jagunemisel osalenud äriühingud (Fenomen Kaubandus ja

Fenomen Kinnisvara), kuid nendega koos ei olnud hageja suhtes solidaarvõlgnikuks kostja II kui

kostja I juhatuse liige. Solidaarkohustus tekib VÕS § 65 lg 2 järgi siis, kui mitu isikut peavad täitma

sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses

sätestatud juhul või tehingu alusel. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi tekib solidaarkohustus ka

siis, kui kohustus on jagamatu. Kostja II ja jagunemisel osalenud ühingute solidaarvastutus ei tulene

seadusest ega tehingust ja tegemist ei ole ühe ja sama jagamatu kohustusega. Jagunemisel osalevate

ühingute vastu on hagejal lepingust tuleneva kohustuse täitmise nõue VÕS § 108 lg 1 järgi, samuti

viivisenõue VÕS § 113 järgi. Kostja II võiks aga lepingupartneri täitmata jäänud kohustuse ja sellest

tuleneva viivise kui kahju eest ÄS § 447 lg 3 alusel vastutada vaid siis, kui täidetud on viidatud normi

kohaldamise eeldused. Seega saab hageja VÕS § 65 lg 1 järgi valida üksnes seda, millise jagunemisel

osaleva ühingu vastu ta täitmisnõude ja viivisenõude esitab.

17. Kuna maakohus ei määranud oma otsuses menetluskulude rahalist suurust kindlaks, siis ei määra

ka kolleegium kooskõlas TsMS § 174 lg 4 teises lauses sätestatuga kindlaks kassatsiooniastme

menetluskulusid. TsMS § 177 lg 2 kohaselt määrab asja menetluskulud kindlaks maakohus

määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.

18. Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4

teise lause alusel arvata riigituludesse.

Jaak Luik, Henn Jõks, Ants Kull