3-1-1-87-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-87-16

Määruse kuupäev

7. november 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Lea Kivi ja Peeter Roosma

Kohtuasi

M. G-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74

lg 4 alusel

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 26. mai 2016. a määrus kriminaalasjas

nr 1-15-4631

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M. G. kaitsjad vandeadvokaadid Rein Napa ja Vahur Krinal,

määruskaebused

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Tatjana Tamm

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

12. oktoober 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 25. aprilli 2016. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu 26. mai

2016.

a

määrus,

välja

arvatud

osas,

millega

ringkonnakohus

määras

kindlaks

OÜ-le Advokaadibüroo Rein Napa makstava riigi õigusabi tasu suuruse.

2. Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Maakohtule teises kohtukoosseisus.

3. Määruskaebused rahuldada osaliselt.

4. Jätta M. G-lt ringkonnakohtus väljamõistetud menetluskulu 72 (seitsekümmend kaks) eurot,

sh käibemaks 12 (kaksteist) eurot, riigi kanda.

5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Rein Napa Riigikohtu määruskaebemenetluses M. G-le

osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 24 (kakskümmend neli) eurot, sh käibemaks 4 (neli)

eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 9. novembri 2015. a otsusega tunnistati M. G. kokkuleppemenetluses süüdi

karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, millest arvati

KarS § 68 lg 1 alusel maha eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva. KarS § 74 lõigete 1 ja 2 alusel

määras kohus, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui M. G. ei pane üheaastase katseaja

jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg

2 punktis 21 sätestatud kohustust mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid.

2. 6. aprillil 2016 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande,

taotledes

M. G-le

mõistetud

karistuse

täitmisele

pööramist.

Ettekande

kohaselt

on

kriminaalhooldusalune rikkunud korduvalt registreerimiskohustust, samuti on ta lahkunud oma

elukohast Eestis kauemaks kui 15 päevaks, teavitamata sellest kriminaalhooldajat.

3. Tartu Maakohtu 25. aprilli 2016. a määrusega pöörati M. G-le Tartu Maakohtu 9. novembri

2015. a otsusega mõistetud karistus täitmisele. Maakohus tuvastas, et M. G. on rikkunud järjepidevalt

registreerimiskohustust. Lisaks lahkus ta oma elukohast kauemaks kui 15 päevaks ilma ametniku

loata. Maakohtu hinnangul on M. G. selgitused otsitud ja alusetud.

4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. G. kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, kes

taotleb kohtumääruse tühistamist ja M. G-le KarS § 74 lg 4 alusel täiendava kohustuse määramist,

kohustades teda KarS § 75 lg 2 p 5 järgi alluma psühhiaatri määratavale ravile. Määruskaebuse

kohaselt ei rikkunud kriminaalhooldusalune kontrollnõudeid tahtlikult, vaid psüühilise seisundi tõttu.

5. Tartu Ringkonnakohtu 26. mai 2016. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja kaitsja

määruskaebus rahuldamata. Kohtu seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised.

5.1. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et M. G. on rikkunud kontrollnõudeid mõjuva põhjuseta.

Kohtutele ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et süüdimõistetu vaimne seisund takistas tal

kontrollnõuete täitmist.

5.2. Kaitsja taotlus panna M. G-le kohustus alluda psühhiaatri määratavale ravile ei ole põhjendatud.

Niisuguse taotluse rahuldamine eeldab KarS § 75 lg 2 p 5 kohaselt M. G. nõusolekut, mida aga

kohtuasja materjalidele lisatud ei ole. Ehkki M. G. selgitas maakohtus, et tal on une- ja ärevushäired

ning ta peab võtma rohtusid, on talle ravivõimalus tagatud ka kinnipidamisasutuses.

5.3. Põhjendatuks ei pidanud ringkonnakohus ka kaitsja taotlust psühhiaatrilise ekspertiisi

määramiseks, et tuvastada, kas M. G. on võimeline karistust kandma. Määruskaebuses nendib kaitsja

üksnes seda, et tal on tekkinud kahtlus M. G. psüühilises seisundis, ent sellekohased veenvad

põhjendused puuduvad.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. G. määratud kaitsja R. Napa, kes

taotleb kohtumääruse tühistamist ning M. G-le KarS § 74 lg 4 alusel täiendava kohustuse määramist,

kohustades teda KarS § 75 lg 2 p 5 kohaselt alluma katseaja jooksul psühhiaatri määratavale ravile.

Kaitsja hinnangul on M. G. arusaamisvõime ajas ja ruumis oluliselt piiratud. Ta ei rikkunud

kontrollnõudeid tahtlikult, vaid tegi seda psüühilise seisundi tõttu.

7. Määruskaebuse esitas ka M. G. valitud kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal, taotledes

ringkonnakohtu

määruse

tühistamist

ja

kohtuasja

saatmist

uueks

arutamiseks

Tartu

Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et M. G. ei pruugi olla võimeline karistust

kandma. Tal on diagnoositud psühhoos ning ta on kolmel korral viibinud ravil psühhiaatriakliinikus.

M. G. psüühilise seisundi kindlakstegemiseks on vaja teha ekspertiis.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Määruskaebemenetluses ei ole vaidlust selle üle, et M. G. on kriminaalhooldusele allutatud

isikuna rikkunud järjepidevalt Tartu Maakohtu 9. novembri 2015. a otsusega temale määratud

kontrollnõudeid. Kaitsjad leiavad määruskaebustes, et M. G. ei pruugi vaimse seisundi tõttu olla

võimeline nimetatud kohtuotsusega mõistetud ja täitmisele pööramata jäetud vangistust kandma.

Kolleegium jagab seda kahtlust järgmistel põhjustel.

9. Kohtuasja materjalide kohaselt on M. G. süüdivuse väljaselgitamiseks tehtud 26. septembril

2011 kriminaalasjas nr 1-12-701 kohtupsühhiaatriaekspertiis, mille kohta koostati ekspertiisiakt

ettepanekuga allutada M. G. psühhiaatrilisele sundravile erirežiimiga psühhiaatriahaiglas. Ekspert

sedastas, et M. G-l oli pikaajalise alkoholisõltuvuse ja narkootiliste ainete liigtarvitamise tagajärjel

välja kujunenud püsikujuline psühhootiline seisund, mis põhjustas muu hulgas tajumis- ja

tunnetushäireid. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest tekkinud püsiva ja aastate jooksul aina

süvenenud ajukahjustuse tõttu oli M. G. muutunud eksperdi hinnangul ohtlikuks iseendale ja teistele

(I kd, tl 109 jj).

10. Tartu Maakohtu 5. aprilli 2012. a määrusega kriminaalasjas nr 1-12-701 allutati M. G.

eelkirjeldatud ekspertiisiaktile tuginedes psühhiaatrilisele sundravile. Ravi kohaldamine lõpetati Tartu

Maakohtu 6. septembri 2013. a määrusega. Kohtumäärusest tulenevalt olid M. G. ohtlikkus ja

sundravi kohaldamise vajadus ära langenud.

11. Kolleegiumi hinnangul on piisavalt alust arvata, et peatselt pärast psühhiaatrilise sundravi

kohaldamise lõpetamist viidatud kriminaalmenetluses jätkas M. G. tõenäoliselt narkootikumide

järjepidevat tarvitamist. Praeguses kriminaalasjas mõisteti ta Tartu Maakohtu 9. novembri 2015. a

otsusega süüdi KarS § 184 lg 1 järgi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suures koguses

ebaseaduslikus käitlemises. Siinkohal juhib kolleegium tähelepanu, et M. G-le esitatud süüdistus

sisaldas mitut narkokuriteo episoodi ajavahemikul 2013. a sügisest kuni 2014. a sügiseni.

Narkootikumide käitlemist, mh tarvitamist, sel perioodil kinnitas ta otsesõnu 22. aprillil 2016

kriminaalhooldusametniku

erakorralise

ettekande

arutamiseks

korraldatud

kohtuistungil

täitmiskohtuniku juures (tl 55 pöördel). Lisaks märgib kolleegium, et erakorralise ettekande kohaselt

joob kriminaalhooldusalune enda sõnul pea iga päev alkoholi (II kd, tl 49), mida ta tunnistas ka

maakohtu istungil (II kd, tl 55 pöördel ja 56).

12. Käesolevas kriminaalasjas ei ole M. G. süüdivuse tuvastamiseks psühhiaatrilist ekspertiisi

määratud. Võttes arvesse, et temal 2011. aastal diagnoositud psüühikahäire on välja kujunenud

pikaajalise narko- ja alkoholisõltuvuse tagajärjel (vt p 9), võib M. G. vaimne seisund olla praeguseks

alkoholi, aga ka varasema narkootikumide tarvitamise jätkamise tõttu muutunud ning tema

püsikujuline psühhootiline seisund süvenenud. Seetõttu asub kolleegium seisukohale, et

määruskaebustes tõstatatud kahtlused M. G. võimes kanda karistust on põhjendatud.

13. Juhul, kui karistuse täitmisele pööramise otsustamisel tekib täitmiskohtunikul põhjendatud

kahtlus, et süüdimõistetu ei ole vaimse seisundi tõttu võimeline karistust kandma, ja tema süüdivuse

väljaselgitamiseks ei ole määratud ekspertiisi, tuleb täitmiskohtunikul määrata omal algatusel või

menetluspoole põhjendatud taotluse alusel kohtupsühhiaatriaekspertiis. Sõltuvalt ekspertiisi

tulemusest saab täitmiskohtunik otsustada, kas ja milliseid mõjutusvahendeid on süüdimõistetule

võimalik kohaldada. Olukorras, kus täitmiskohtunik tuvastab, et süüdimõistetu ei ole võimeline

vaimuhaiguse, nõdrameelsuse või muu raske psüühikahäire tõttu talle mõistetud karistust kandma, ei

saa seda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 425 lõikest 2 tulenevalt täitmisele pöörata.

Seepärast on ka karistuse täitmisele pööramise menetluses vaja kahtluse korral möödapääsmatult

tuvastada süüdimõistetu psüühiline seisund ja teha kindlaks, kas tema puhul tuleb karistuse täitmisele

pööramine kõne alla.

14. Lähtudes eelmistes punktides märgitust, leiab kolleegium, et maa- ja ringkonnakohus on jätnud

arutatavas kohtuasjas põhjendamatult välja selgitamata, milline on M. G. vaimne seisund karistuse

täitmisele pööramise menetluse ajal, ega ole sellest lähtuvalt kontrollinud, kas ta on võimeline

karistust kandma või mitte. Nimetatud vead on käsitatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise

rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes ning toovad kaasa vaidlustatud kohtumääruste tühistamise ja

kriminaalasja saatmise maakohtule uueks arutamiseks.

15. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 362 p-st 2 ning § 361 lg 1 p-st 6, tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 25. aprilli 2016. a ja Tartu Ringkonnakohtu 26. mai

2016. a määruse, välja arvatud osas, millega ringkonnakohus lahendas M. G. määratud kaitsja riigi

õigusabi tasu kindlaksmääramise taotluse. Kolleegium saadab kriminaalasja uueks arutamiseks Tartu

Maakohtule teises kohtukoosseisus. Määruskaebused tuleb rahuldada osaliselt. Kuna Riigikohus

tühistab ringkonnakohtu määruse, jääb M. G-lt ringkonnakohtus väljamõistetud menetluskulu 72

eurot, sh käibemaks 12 eurot, KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda.

16. M. G. kaitsja R. Napa esitas koos määruskaebusega Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu

suuruse kindlaksmääramiseks summas 36 eurot (sh käibemaks 6 eurot). Taotluse kohaselt kulus

kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 1 pooltund. Kolleegium leiab, et tasutaotlus on põhjendatud

osaliselt. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, §-st 381 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri 26. juuli

2016. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise

kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning

taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-st 10 ja § 7 lg-st 1 juhindudes on käimasolevas menetluses

määratud kaitsja tasuks määruskaebuse esitamise eest 20 eurot iga poole tunni kohta, millele lisandub

käibemaks. Seega tuleb kaitsja määruskaebuse esitamise eest kindlaksmääratavaks tasuks lugeda 24

eurot, sh käibemaks 4 eurot. Kolleegium jätab selle menetluskulu KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Saale Laos, Lea Kivi, Peeter Roosma