3-1-1-82-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-82-16

Otsuse kuupäev

7. november 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi Jevgeni Paršini süüdistuses KarS § 114 p-de 1 ja

3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 12. aprilli 2016. a otsus kriminaalasjas

nr 1-14-8868

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jevgeni Paršini kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur, Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Olga Dorogan

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

5. oktoober 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 12. aprilli 2016. a otsus Jevgeni Paršini süüditunnistamises ja

karistamises KarS § 114 p-de 1 ja 3 järgi muutmata ning kaitsja kassatsioon rahuldamata.

2. Määrata Advokaadibüroole Sven Sillar makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Jevgeni

Paršinile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot,

sealhulgas käibemaks 8 (kaheksa) eurot.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Jevgeni Paršinilt välja 48

(nelikümmend kaheksa) eurot Eesti Vabariigi kasuks.

4. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole.

Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 1. detsembri 2015. a otsusega tunnistati Jevgeni Paršin süüdi karistusseadustiku

(KarS) § 114 p-de 1 ja 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 18 aastat vangistust. Kohtu seisukohad

olid kokkuvõtlikult järgmised.

1.1. J. Paršin tungis 11. mail 2014 ajavahemikul kella 01.58–02.10 Jõhvi linnas kallale raskes

alkoholijoobes olevatele V. M-ile ja S. K-le. Ta lõi noaga korduvalt S. K-d ja seejärel V. M-i.

Seepeale jätkas süüdistatav maas lamava S. K. noaga löömist. Nähes äraminevat V. M-i, jooksis

J. Paršin talle järele ja lõi teda uuesti noaga korduvalt kuni kannatanu maha kukkus. Siis jooksis

süüdistatav tagasi S. K. juurde ja jätkas tema noaga torkamist erinevatesse kehapiirkondadesse.

J. Paršin tekitas V. M-ile kokku 16 torke-lõikehaava, mille tagajärjel kannatanu suri, ning S. K-le

kokku 33 torke-lõikehaava kaelal, mis põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse.

1.2. J. Paršini süü on tõendatud tunnistajate ütluste, turvakaamera salvestiste ja ekspertiisiaktidega nr

14E-GE0705 ja 14E-GE1163, mille kohaselt leiti süüdistatava jope taskust äravõetud noalt verd.

1.3. Lisaks tugines maakohus süüküsimuse lahendamisel kujutiseekspertiisi aktile nr 14E-IV0015.

Kujutiseekspertiisi käigus töödeldi turvakaamerate salvestisi nende kvaliteedi parandamiseks.

Vaatamata sellele, et mõne videofaili kvaliteeti parandati ja mõned failid ühendati, jäi

videofailide sisu samaks. Kujutiseekspertiisi määramine ja eriteadmiste rakendamine andis kohtu

hinnangul vajalikku tõendusteavet: ekspertiisiaktis võrreldi omavahel W hotelli, G kasiino ja

Jõhvi Vallavalitsuse turvakaamerate salvestistel olevate isikute riietusi. Eksperdi hinnangul oli

videosalvestistel tõenäoliselt sama isik.

1.4. Prokurör näitas kannatanule ja tunnistajatele ristküsitluse ajal videofaile kuriteosündmusest, mida

kaitsja pidas põhjendamatult isiku äratundmiseks esitamiseks. Maakohus leidis, et prokurör võis

esitada küsitletavatele videosalvestistest väljavõetud katkeid, tegemaks kindlaks, kas kannatanu

ja tunnistajad suudavad tuvastada salvestistel kujutatud isikud. Riigikohus on asunud

seisukohale, et salvestisest tehtud foto esitamisel kannatanule või tunnistajale ei korraldata

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 81 lg 2 järgi äratundmiseks esitamist (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-36-15, p 9.2).

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J. Paršini kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei

Matvejev, taotledes kohtuotsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist KarS § 114 p-de 1 ja

3 järgi.

3. Tartu Ringkonnakohtu 12. aprilli 2016. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja kaitsja

apellatsioon rahuldamata. Kohus oli seejuures järgmistel seisukohtadel.

3.1. Kujutiseekspertiisi akti nr 14E-IV0015 kohaselt oli eksperdi ülesandeks esmalt suurendada ja

parandada erinevate videofailide kvaliteeti, samuti ühendada ja sünkroniseerida need ühele

ekraanile. Lisaks püstitati küsimus, kas esitatud video- ja pildifailidel kujutatud isiku riiete ja

nende eritunnuste, isiku kõnnaku, kehaehituse ning liigutuste järgi on võimalik järeldada, et

erinevatel videosalvestistel on sama isik. Ekspertiisi käigus töödeldi W hotelli turvakaamera

salvestisi visuaalse kvaliteedi parandamiseks. Seejärel võeti kasiino G turvakaamera

videofailidest välja ekspertiisiülesandes kirjeldatud lõigud ning ühendati need omavahel. W

hotelli turvakaamera salvestised liideti üheks ajaliselt järjestikuseks tervikfailiks. W hotelli, G

kasiino ja Jõhvi Vallavalitsuse kaamera salvestistel olevate isikute riietusi võrreldi omavahel

visuaalselt. Ekspertiisi tulemusena leiti, et Jõhvi Vallavalitsuse ja kasiino G turvakaamera

salvestistel on tõenäoliselt sama isik. W hotelli salvestise halva kvaliteedi tõttu ei saanud isikuid

täpsemalt võrrelda.

3.2. Kujutiseekspertiisi tegi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) infotehnoloogiaosakonna

ekspert K. T. Kaitsja hinnangul ei olnud ta pädev kujutiseekspertiisi tegema. Ringkonnakohus

selgitas, et justiitsministri 14. detsembri 2007. a määruse nr 51 „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi

põhimäärus“ (edaspidi: EKEI põhimäärus) § 10 p 15 sätestab, et Eesti Kohtuekspertiisi

Instituudis tehakse kujutise tehnilist uuringut. Määruse § 12 lg 31 kohaselt on

infotehnoloogiaosakonna põhiülesanne kujutise töötluse, infotehnoloogia- ja hääleekspertiiside

ning -uuringute tegemine. Seega teeb kujutiseekspertiisi just infotehnoloogiaosakonna ekspert.

3.3. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et prokurör ei korraldanud kohtuistungil isikute

äratundmist KrMS § 81 mõttes. Riiklik süüdistaja oli enne isikutele videosalvestiste näitamist

esitanud kohtus ekspertiisiakti nr 14E-IV0015 avaldamiseks ja näidanud selle ekspertiisi

objektiks olnud videosalvestisi. Failide näitamise eesmärk oli seostada tunnistajate ja kannatanu

ütlusi salvestistelt nähtuvate sündmuste ja isikutega. Seejuures esitas prokurör küsimusi üksnes

nende asjaolude kohta, millest tunnistajad olid varem rääkinud.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tartu Ringkonnakohtu otsuse kasseeris J. Paršini kaitsja, kes taotleb vaidlustatud kohtulahendi

tühistamist täies ulatuses ja süüdistatava õigeksmõistmist. Kassatsioonis esitatud väited kõlavad

kokkuvõtlikult järgmiselt.

4.1. J. Paršinile esitatud süüdistus põhineb suuresti videosalvestistel. Kujutiseekspertiisi käigus

parandati algsete videofailide kvaliteeti ja need ühendati, mis kahandab nende failide

tõendusväärtust. Tuvastatud ei ole, millises mahus videofaile muudeti, ja seega ei saa

ekspertiisiakti lubatava tõendina käsitada.

4.2. EKEI põhimääruse § 10 p-st 15 tuleneb, et infotehnoloogiaosakond tegeleb kujutise

töötlemisega. Praegusel juhul esitas kujutiseekspert arvamuse ka selle kohta, et erinevatelt

videosalvestistelt nähtuv isik on üks ja sama isik (J. Paršin). Sellise hinnangu andmine ei

vastanud eksperdi eriteadmistele.

4.3. Lisaks leidis kassaator, et eksperdi muudetud videosalvestiste näitamine kannatanule ja

tunnistajatele süüdistatava äratundmiseks ei olnud ristküsitlusel lubatav.

5. Kassatsioonivastuses leiab Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Olga Dorogan, et

maa- ja ringkonnakohtu otsused on seaduslikud ja põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegiumi hinnangul on maa- ja ringkonnakohus analüüsinud kriminaalasjas kogutud tõendite

lubatavust ja usaldusväärsust ning põhjendanud piisavalt, millistele tõenditele ja miks J. Paršini

süüküsimuse lahendamisel on tuginetud. Faktiliste asjaolude tuvastamisel järgisid kohtud

kriminaalmenetlusõigust ning kohtuotsuste põhjendustest tulenevalt on kohtute seisukohad

selged, ammendavad ja vastuoludeta. Ühtlasi on kohtud peatunud kuriteo tõendatust

puudutavatel kaitseargumentidel ja kummutanud need veenvalt.

7. Kaitsja kordab kassatsioonis valdavalt esimeses ja teises kohtuastmes kõlanud kaitseväiteid

kujutiseekspertiisi akti nr 14E-IV0015 tõendina lubatavuse kohta. Vastuseks nendele väidetele

peab kolleegium vajalikuks märkida järgmist.

8. Esmalt ei saa nõustuda kaitsjaga, et vaidlusalune ekspertiisiakt on lubamatu, kuna selle põhjal ei

saa tuvastada, kui suures mahus kujutiseekspert temale esitatud videofaile töötles. Ekspertiisi

käigu ja eksperdiarvamuse kujunemise jälgitavuse ja kontrollitavuse tagavad KrMS § 107 lg 3

punktides 1 ja 2 sätestatud nõuded, mille kohaselt tuleb ekspertiisiaktis obligatoorselt esitada

uuringute kirjeldus, uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus (vt ka

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-32-09, p 8.2).

9. Kolleegium juhib tähelepanu, et kujutiseekspertiisi esimene lähteülesanne oli suurendada ja

parandada erinevate videofailide kvaliteeti, samuti ühendada või sünkroniseerida need failid

ühele ekraanile (tõendite II kd, tl 82). Kujutiseekspert töötles videofaile ekspertiisiülesande järgi.

Kolleegium leiab sarnaselt maa- ja ringkonnakohtuga, et kujutiseekspertiisi käiku, sh

videofailide töötlemist, on ekspertiisiaktis arusaadavalt ja piisava üksikasjalikkusega kirjeldatud

(tõendite II kd, tl 84 jj). Töödeldud videofailidest väljavõetud kaadrite põhjal on tehtud

võrdlevad fototabelid, mis on lisatud ekspertiisiaktile (tõendite II kd, tl 88 jj). Eeltoodust

tulenevalt on videofailide töötlemine ekspertiisiakti põhjal jälgitav ja kujutiseekspertiisi käik

kontrollitav. Kassaatori vastupidised seisukohad jäävad kolleegiumi hinnangul paljasõnalisteks.

10. Lisaks ekspertiisiobjektideks olevate videofailide töötlemisele oli kujutiseekspertiisi

lähteülesandeks ka eksperdiarvamuse esitamine vastusena küsimusele, kas videosalvestistel

kujutatud isikute riiete ja nende eritunnuste ning kõnnaku, kehaehituse ja liigutuste järgi saab

teha järelduse, et see on üks ja sama isik. Ekspertiisiaktist tulenevalt võrreldi visuaalselt

erinevatel videosalvestistel olevate isikute riietusdetaile. Videofailidest väljavõetud kaadreid

töödeldi eritarkvaraga ja neid kasutati võrdluste tegemisel (tõendite II kd, tl 84). Võrdluse

tulemusel andis kujutiseekspert arvamuse muu hulgas riietusdetailide kokkulangevuse kohta,

leides, et kahel (Jõhvi Vallavalitsuse ja G kasiino turvakaamerate) videosalvestisel on

tõenäoliselt sama isik.

11. Kassaator leiab, et kujutiseeksperdil ei olnud pädevust võrrelda videosalvestistel olevaid isikuid

ja anda eksperdiarvamus nende riietusdetailide sarnasuste kohta. Kolleegium ei nõustu selle

seisukohaga järgmistel põhjustel.

12. Kujutiseeksperdi pädevuse kindlakstegemisel viitas ringkonnakohus korrektselt EKEI

põhimääruse § 10 punktile 15, mille kohaselt tehakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis kujutise

tehnilist uuringut. Seejuures märkis kohus õigesti sedagi, et kujutiseekspertiis tehakse just EKEI

ekspertiisiosakondade

koosseisu

kuuluvas

infotehnoloogiaosakonnas.

Nimelt

on

EKEI põhimääruse § 12 lg 31 järgi infotehnoloogiaosakonna põhiülesanne kujutise töötluse,

infotehnoloogia- ja hääleekspertiiside ning -uuringute tegemine.

13. Kohtuekspertiis on kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 2 kohaselt menetlusasjas eksperdiks

määratud isiku erialane tegevus, mille eesmärk on uurida esitatud materjali ja anda

ekspertiisiülesandest lähtudes teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamus. Ekspertiisi tulemusena

antav eksperdiarvamus on tõendamisel tähtsa asjaolu kohta tehtud ja ekspertiisiaktis väljendatud

kategooriline või tõenäoline eksperdijäreldus (KES § 3). Kohtuekspertiisi tegemisel rakendab

ekspert mitteõiguslikke eriteadmisi (KrMS § 95 lg 1 ja KES § 4 lg 1).

14. Kohtupraktikas on sedastatud, et kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette asjaolusid, mille

tõendamine oleks aprioorselt võimalik üksnes eksperdiarvamuse alusel. Ekspertiisi määramine

on vajalik juhul, kui tõendamiseseme asjaolu tuvastamiseks on vaja vastata küsimusele, mille

lahendamine on usaldusväärselt võimalik üksnes mitteõiguslike eriteadmiste alusel. Seega tuleb

ekspertiis määrata olukorras, kus teatud liiki mitteõiguslike eriteadmiste rakendamine võib anda

tõendusteavet, mille tajumine või tähenduse mõistmine jääb väljapoole menetleja üldteadmiste

piire. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. mai 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-38-12, p 18 ja 4.

detsembri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-55-14, p 17.2).

15. Kujutiseekspertiisi sisuks on kujutise tehniline uuring (vt käesoleva otsuse p 12). Kolleegiumi

hinnangul hõlmab see eeskätt kujutava materjali digitaalset töötlust (nt videosalvestise kvaliteedi

parandamine, selle kaadrite eraldamine ja liitmine), aga ka kujutise analüüsi, sh erinevate

kujutiste töötlemisjärgset võrdlevat uurimist jms. Ekspertiisiobjektide töötlemine ja võrdlemine

on vastavate ekspertiisiülesannete püstitamisel kujutiseekspertiisis teineteisega rohkemal või

vähemal määral seotud uuringud, mis tagavad võimalikult täpse, põhjaliku ja tulemusliku

ekspertiisi tegemise. Nii sõltub kujutiste võrdlemise täielikkus ja tulemuslikkus paljuski kujutava

materjali töötlemise mahust ja spetsiifikast (nt videosalvestiste kvaliteedi parandamine, et

võrrelda erinevatel salvestistel olevate isikute eritunnuseid). Seepärast ei ole kujutiseeksperdi

pädevuses mitte üksnes kujutiste digitaalne töötlus, vaid ka nende võrdlemine ja seeläbi

võrdlemist võimaldavate tunnuste väljatoomine. Kuna ekspert töötleb kujutiseekspertiisi käigus

enda eriteadmistest lähtuvalt kujutavat materjali ja uurib (nt võrdleb) selle pinnalt kujutisi, võib

ta uuringute põhjal anda ka eksperdiarvamuse (vastavasisulise ekspertiisiülesande korral)

kujutistel sedastatavate tunnuste samasuse, sarnasuse ja erinevuse kohta. Sellest johtuvalt ei

väljunud ekspert arutatavas kriminaalasjas ekspertiisiakti tegemisel temale antud pädevuse

piiridest ning kohtud ei eksinud kujutiseeksperdi esitatud eksperdiarvamusele tuginedes.

16. Lisaks märgib kolleegium järgmist. Ekspertiisiakt on KrMS § 63 lõikes 1 loetletud tõendiliik.

Tõendite vaba hindamise põhimõttest tulenevalt ei ole ühelgi tõendil kindlaksmääratud jõudu

ning kohus peab tõendeid hindama kogumis oma siseveendumuse kohaselt (KrMS § 61 lõiked 1

ja 2). Kui kohtule on kohtulikul uurimisel esitatud tõendina kujutiseekspertiisi kohta koostatud

ekspertiisiakt, tuleb tal hinnata selle tõendi lubatavust ja usaldusväärsust ning põhistada

ekspertiisiaktile, sh eksperdiarvamusele, tuginemist. Niiviisi on maa- ja ringkonnakohus

praegusel juhul ka talitanud. Vaidlustatud kohtuotsustest tulenevalt käsitlesid kohtud põhjalikult

kujutiseekspertiisi akti nr 14E-IV0015 ja hindasid seda kogumis teiste tõenditega, ilma

ekspertiisiaktile kindlaksmääratud tõendusjõudu andmata. Siinkohal juhib kolleegium

tähelepanu ka sellele, et kaitsjal oli kujutiseeksperdi pädevuse ja eksperdiarvamuse

vaidlustamisel võimalus taotleda kohtuistungitel eksperdi küsitlemist kujutiseekspertiisi

tegemise ja esitatud eksperdijärelduste kohta. Seda õigust aga kaitsja maa- ega ringkonnakohtus

ei kasutanud.

17. Viimaks on kolleegiumi hinnangul põhjendamatu ka kaitseväide, et videofailidest väljavõetud

kaadrite näitamine kannatanule ja tunnistajatele ei olnud ristküsitlusel lubatav. Kassaator leiab, et

selliselt toimides esitas prokurör sisuliselt kohtuistungil süüdistatava neile äratundmiseks. Maa-

ja ringkonnakohus on selle seisukoha kohtupraktikale tuginedes kummutanud. Prokurör esitas

ristküsitluse ajal KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel kannatanule ja mitmele tunnistajale

kujutiseekspertiisi käigus töödeldud ja selle kohta koostatud ekspertiisiaktis avaldatud

videofailidest väljavõetud katkeid. Kohtud sedastasid, et nende katkete näitamisel küsitletavatele

ei esitatud süüdistatavat äratundmiseks ega olnud vajadust seda ka KrMS § 81 alusel korraldada

(vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. juuli 2015. a otsus asjas

nr 3-1-1-36-15, p 9.2). KrMS § 63 lg 1 kohaselt oli fotode kasutamine tõendamiseseme asjaolude

tuvastamiseks lubatav.

18. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium

Tartu Ringkonnakohtu 12. aprilli 2016. a otsuse muutmata ja kaitsja kassatsiooni rahuldamata.

19. J. Paršini kaitsja esitas koos kassatsiooniga Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse

kindlaksmääramiseks summas 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot). Taotluse kohaselt kulus

kaitsjal kassatsiooni koostamiseks ja esitamiseks 6 pooltundi. Kolleegium leiab, et tasutaotlus on

põhjendatud osaliselt. Kassatsioonis on valdavalt korratud juba apellatsioonis esitatud

kaitseargumente, mis maa- ja ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks alust ei andnud. Arvestades

kassatsiooni mahtu ja sisukust, tuleb selle koostamiseks kulunud vajalikuks ja põhjendatud ajaks

lugeda 2 pooltundi. Sellest tulenevalt ja juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, §-st 381

ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest

makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega

kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-st 10 ja

§ 6 lg-st 3 määrab kolleegium riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks 48 eurot, sh

käibemaks 8 eurot. Kolleegium jätab selle menetluskulu KrMS § 186 lg 2 alusel J. Paršini kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Saale Laos, Eerik Kergandberg, Lea Kivi