3-3-1-58-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-58-16

Määruse kuupäev

3. november 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Nele Parrest, liikmed Indrek Koolmeister ja Viive

Ligi

Kohtuasi

Aleksei Nikiforovi kaebus Harju Maakohtu koopiate

väljastamist puudutava tegevuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Nikiforov

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2016. a määrus haldusasjas nr 3-

16-475

Menetluse alus Riigikohtus

Aleksei Nikiforovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aleksei Nikiforovi määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 8. märtsi 2016. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu 9. mai

2016. a määrus haldusasjas nr 3-16-475.

3. Saata asi uueks lahendamiseks Tartu Halduskohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksei Nikiforov esitas 3. märtsil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja väitel pöördus ta

Harju Maakohtusse kirjaga, milles märkis: „Palusin mulle saata koopiad minu kriminaalasjast:

advokaatide kõnedest, mõnede tunnistajate ütlustest, mõnedest fotodest. Seda kõike võib mulle vaja

minna ja läheb vaja minu kaitseks (minu asja uuel läbivaatamisel). Aga Liivalaia kohus vastas mulle

keeldumisega. See on 09.02.2016.a. vastus nr. 1-2/4 (sain selle kätte 11.02.2016.a.) Vaidlen vastu

sellele keeldumisele anda mulle vajalikud koopiad.“ Kaebaja palus halduskohtul kohustada Harju

Maakohut väljastama talle taotletud koopiad, lisades, et kui ta on pöördunud valesse kohtusse, tuleks

halduskohtul selgitada, kuhu kaebaja pöörduma peaks.

2. Tartu Halduskohus tagastas 8. märtsi 2016. a määrusega kaebuse, kuna kaebuse lahendamine ei ole

halduskohtu pädevuses (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1). Määrusest

nähtuvalt ei ole kohus haldusülesannet täitev haldusorgan, mistõttu üldjuhul ei saa kohtu tegevust

halduskohtus vaidlustada. Kriminaalmenetluse dokumentidest koopiate tegemist reguleerib kriminaal-

menetluse seadustiku (KrMS) § 1604. Koopiate saamiseks esitatud taotluse lahendamise täpset korda

ja edasikaebeõigust pole seadusandja kriminaalmenetluse seadustikus siiski ette näinud. Samuti ei ole

seaduses sätestatud halduskohtule õigust korraldada koopiate väljastamist kriminaalasjades ega ka teha

maakohtutele selle kohta ettekirjutusi.

3. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles taotles Tartu Halduskohtu määruse tühistamist ja Tartu

Halduskohtu kohustamist tema kaebuse menetlemiseks või selgitusi, kuhu ta peaks maakohtu tegevuse

vaidlustamiseks pöörduma.

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 9. mai 2016. a määrusega määruskaebuse rahuldamata. Ringkonna-

kohus nõustus halduskohtu põhjendustega. Kohus lisas, et kaebaja ei ole täpsustanud, millise

kriminaalasja materjalidega ta tutvuda soovib. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebajal oli viimati

menetluses kriminaalasi nr 1-14-4557, milles tehtud otsus jõustus 25. mail 2014. Kriminaalmenetluse

toimikuga tutvumine ja selles olevatest dokumentidest koopiate väljastamine on reguleeritud

kriminaalmenetluse seadustikus. Taotluse rahuldamata jätmisel tuleb edasikaebeõigust samuti teostada

kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. Kui kriminaalmenetluse seadustikus kohane

kaebekord puudub, ei saa sellest järeldada, et kaebuse lahendamine oleks halduskohtu pädevuses. Sel

juhul võib tegu olla õiguslüngaga, mille olemasolu ja ületamise võimalusi tuleb taas kord hinnata

kriminaalmenetlusõiguse lahendusi kasutades.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kaebaja taotles Riigikohtule esitatud määruskaebuses Tartu Halduskohtu 8. märtsi 2016. a määruse

ja Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2016. a määruse tühistamist ning Tartu Halduskohtu kohustamist tema

kaebust läbi vaatama.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kaebaja vaidlustas halduskohtule esitatud kaebuses Harju Maakohtu 9. veebruari 2016. a kirjas

sisalduvat keeldumist koopiate väljastamisest tema kriminaalasja toimikust. Kaebaja ei lisanud seda

kirja kaebusele. Ka ei ole haldus- ega ringkonnakohus seda ei kaebajalt ega maakohtult välja nõudnud.

Samuti ei ole kohtud palunud kaebajal täpsustada, millise kriminaalasja toimikust ta koopiaid soovib.

Seetõttu ei ole üheselt selge, kas tegu on käimasoleva või lõpetatud kriminaalmenetlusega, kuigi

kaebaja kirjas olevast viitest asja uuele läbivaatamisele ja kohtute infosüsteemi andmeist võib

järeldada viimast.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asjas nr 3-1-1-116-04 osutanud, et kuigi kriminaalmenetluse

seadustik ei reguleeri kriminaaltoimiku tutvustamist pärast kriminaalmenetluse lõpetamist, välja

arvatud KrMS § 206 lg-s 3 sätestatud juhul, ei saa sellest järeldada, et teistel isikutel peale kannatanu

ei võiks samasugune õigus tekkida mõne muu seaduse alusel. Üheks selliseks seaduseks on isiku-

andmete kaitse seadus (IKS). Isikuandmetena IKS § 4 lg 1 tähenduses on käsitatavad ka kriminaal-

menetluses kogutavad andmed isiku käitumise kohta teatud ajal ja kohas, samuti andmed tema suhete

kohta kolmandate isikutega.

Kriminaalkolleegium selgitas ka, et kui kohus isikuandmete vastutava või volitatud töötlejana keeldub

võimaldamast andmesubjektile juurdepääsu lõpetatud kriminaalmenetluses tema kohta kogutud

isikuandmetele, võib isik esitada kaebuse halduskohtule. Andmesubjektile juurdepääsu võimaldamine

lõpetatud kriminaalmenetluses tema kohta kogutud isikuandmetele ei ole olemuslikult kriminaal-

menetluslik menetlustoiming ega ole suunatud toimepandud kuriteo avastamisele, tõendusteabe

kogumisele ega kohtumenetluseks muude tingimuste loomisele.

8. Ka halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-84-15 märkinud, et kriminaalmenetluse käigus

kogutud teave on sõltuvalt sisust avalik teave ja/või isikuandmed, millele kriminaalmenetluse

seadustiku eriregulatsiooni puudumisel laienevad vastavalt avaliku teabe seadus ja isikuandmete kaitse

seadus (p-d 18–24).

9. Kuigi eeltoodud kohtuasjades väljendatud seisukohad puudutasid kriminaalasjas kogutud andmetele

juurdepääsu ja nendega tutvumist, mitte ärakirjade ja koopiate tegemist, on andmekandjatega

tutvumine lahutamatult seotud õigusega teha neist ärakirju ja koopiaid. Kohalduv menetluskord on

sama. Kriminaalmenetluse seadustikku on pärast kriminaalkolleegiumi eelviidatud lahendi tegemist

täiendatud KrMS §-ga 1604. Kõnealune norm reguleerib menetlusdokumentidest väljakirjutuste

tegemist ja koopia saamist käimasolevas, mitte juba lõpetatud kriminaalmenetluses. Selline järeldus

tuleneb esiteks sätte sõnastusest: lõige 1 viitab üksnes KrMS alusel tekkinud õigusele tutvuda

menetlusdokumendiga (st mitte mõne muu seaduse alusel tekkinud juurdepääsuõigusele kogu

toimikule) ning lõige 2 annab otsustusõiguse kohtueelse menetluse juhile ja riikliku süüdistuse

esindajale prokuratuurile. Teiseks nähtub see, et KrMS § 1604 kohaldamisala piirdub üksnes parasjagu

käimasoleva kriminaalmenetluse menetlusdokumentidega, ka selle sätte kehtestanud seaduse (RT I,

23.02.2011, 1) ettevalmistavatest materjalidest (vt justiitsministri sõnavõtt eelnõu nr 599 SE I

(Riigikogu XI koosseis) lugemisel, kus ta viitab kohtueelsele menetlusele (19.01.2010)). Seetõttu

kehtivad eespool nimetatud kohtuasjades tehtud järeldused ka praegusel juhul. Teisisõnu, halduskohus

on pädev lahendama vaidlusi pärast kriminaalmenetluse lõppu toimikuga tutvumise ja koopiate

saamise üle sõltuvalt taotletavatest andmetest kas isikuandmete seaduse või avaliku teabe seaduse

alusel (erandjuhtudel ka arhiiviseaduse alusel). Tegu on materiaalselt haldusülesande täitmisega ja

kriminaalmenetluse seadustiku erinormid puuduvad.

10. Kolleegium kordab varem väljendatud seisukohta (vt haldusasi nr 3-3-1-84-15, p-d 17 ja 26), mille

kohaselt ei tingi asjaolu, et andmed on kogutud kriminaalmenetluse toimingutega, iseenesest

vältimatult asjassepuutuva regulatsiooni paiknemist menetlusseaduses. Õigusselguse huvides võiks

kriminaal- ja kohtutoimikuga tutvumise kord, sh toimikuga tutvumine pärast kriminaalmenetluse

lõpetamist ja toimiku arhiivimist (KrMS § 209), olla ammendavalt reguleeritud kriminaalmenetluse

seadustikus. Seda sarnaselt halduskohtumenetluse seadustikule ja tsiviilkohtumenetluse seadustikule

(TsMS), kus on toimikuga tutvumiseks kehtestatud kord, mis on käsitatav avaliku teabe seaduse ja

isikuandmete kaitse seaduse suhtes eriregulatsioonina (vt HKMS §-d 88 ja 89 ning TsMS § 59).

11. Eeltoodust lähtuvalt tuleb Tartu Halduskohtu 8. märtsi 2016. a ja Tartu Ringkonnakohtu 9. mai

2016. a määrused tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Halduskohtul tuleb

välja selgitada, millise kriminaalasja toimiku materjalidest kaebaja soovib koopiaid, kas toimiku

säilitustähtaeg ei ole möödunud, kas toimikut säilitatakse kohtus või on see üle antud arhiivi ning

milline seadus koopiate saamisele kohaldub.