3-1-1-80-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-80-16

Määruse kuupäev

2. november 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Paavo

Randma

Kohtuasi

Kannatanu OÜ P seadusliku esindaja Teet Järvekülje

(Järvekülg)

trahvimine

kohtueelse

menetluse

andmete

avaldamise eest

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna

Ringkonnakohtu

12. mai

2016.

a

määrus

kriminaalasjas nr 1-15-2699

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kannatanu OÜ P esindaja vandeadvokaat Kristi Rande,

määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur, Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör

Maria Entsik

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

5. oktoober 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 5. aprilli 2016. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 12. mai 2016. a määrus, millega

kohaldati OÜ P seaduslikule esindajale KrMS § 214 lg 3 ning § 1381 alusel rahatrahvi.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Mõista Eesti Vabariigilt kannatanu OÜ P kasuks välja 664 (kuussada kuuskümmend neli) eurot

määruskaebemenetluses esindajale makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus menetles kriminaalasja V. P. süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 3811 lg 2, § 384 lg 1, § 201 lg 1

ja § 345 lg 1 ning S. R-i süüdistuses KarS § 384 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi.

2. Maakohus kohaldas 5. aprilli 2016. a määrusega prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 214 lg 3

ja § 1381 alusel kannatanu OÜ P seaduslikule esindajale Teet Järveküljele 1000 euro suurust rahatrahvi selle eest, et ta

avaldas uudisteportaalile Delfi antud kommentaarides kriminaalasja kohtueelse menetluse andmeid. Andmed pärinesid

tunnistaja J. S-i 24. aprilli 2013. a ülekuulamise protokollist, mis avaldati 1. oktoobril 2015 toimunud kinnisel

kohtuistungil, ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) 14. veebruari 2014. a kirjast, mis avaldati 21. septembri

2015. a avalikul kohtuistungil. Prokurör nende andmete avaldamiseks KrMS § 214 lg 1 kohaselt luba ei andnud, vaid

selgitas T. Järveküljele 3. märtsil 2015 saadetud kirjas, et kohtueelse menetluse andmete avaldamine on keelatud ja selle

keelu rikkumise eest võidakse trahvida.

3. Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse OÜ P esindaja vandeadvokaat Kristi Rande, kes taotles määruse

tühistamist, prokuröri taotluse rahuldamata jätmist ja määruskaebemenetluse kulude hüvitamist.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 12. mai 2016. a määrusega jäeti maakohtu määrus lõppjäreldustes muutmata.

Määruskaebemenetluse kulud jäeti KrMS § 187 lg 2 alusel kannatanu seadusliku esindaja kanda. Ringkonnakohtu

põhiseisukohad olid järgmised.

4.1 T. Järvekülge trahviti PERH-i 14. veebruari 2014. a kirjas kajastatud andmete avaldamise eest. Need andmed pärinevad

aga Harju Maakohtu 27. juuni 2014. a tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX tehtud otsusest ja seetõttu ei ole trahvi

kohaldamine nende andmete avaldamise eest põhjendatud.

4.2 Määruskaebuse esitaja leidis, et muudest maakohtu määruses nimetatud kohtueelse uurimise andmetest sai T. Järvekülg

teada seoses OÜ A (pankrotis) pankrotimenetlusega. OÜ A (pankrotis) 6. märtsi 2013. a võlausaldajate üldkoosoleku

protokollist nähtub, et 2012. a oktoobris kohtus pankrotihaldur J. S-iga ja et T. Järvekülg valiti pankrotitoimkonna

liikmeks. Samas pole tõendatud, et pankrotihaldur fikseeris J. S-iga toimunud kohtumise sisu ja tunnistaja selgitused,

kasutades seejuures kohtumääruses nimetatud väljendeid. Ka ei saa järeldada, et T. Järvekülg sai sellise dokumendiga

tutvuda. Seega pole tuvastatud, et avaldatud andmed pärinesid pankrotimenetluses saadud teabest. Kõrvutades J. S-i 24.

aprilli 2013. a tunnistajana ülekuulamise protokolli väljavõtet kohtumääruses kirjeldatud andmetega, saab järeldada, et

andmete sisu ja sõnaline väljendusviis on äratuntavalt sarnased.

4.3 KrMS § 214 lg 1 kohaselt on kohtueelse menetluse andmete avaldamine lubatud prokuratuuri loal ja tema määratud

ulatuses. Kannatanu seaduslikule esindajale ei ole kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks luba antud ja seetõttu oli

tema trahvimine andmete avaldamise eest põhjendatud.

4.4 Põhja Ringkonnaprokuratuur saatis 3. märtsil 2015 T. Järveküljele ja kannatanule taotluse, milles märkis, et KrMS §

214 lg 3 kohaselt võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel menetlusosalist, kriminaalmenetluses osalevat muud

isikut või menetlusvälist isikut kohtueelse menetluse andmete avaldamise keelu rikkumise korral kohtumääruse alusel

trahvida. T. Järvekülg sai taotluse kätte ja vastas sellele. Pidades silmas prokuratuuri taotluse sisu, saab seda dokumenti

käsitada trahvihoiatusena KrMS § 1381 lg 3 tähenduses. Kuigi menetlusseaduses pole reguleeritud seda, kuidas ja

millal tuleb trahvihoiatus teha, on andmete avaldamise keeld ja selle sisu ning avaldamise tingimused tavapäraselt

mõistetavad ka hoiatust tegemata. Seetõttu puudub üldjuhul vajadus isikuid nii hoiatada kui ka trahvida. Trahvihoiatus

tuleb teha eelkõige isikule, kelle puhul on kahtlus, et ta võib avaldada andmeid, mida ei tohi avaldada või on seda juba

teinud. Seetõttu on lubatav, et trahvihoiatus tehakse siis, kui on tekkimas või on tekkinud tegelik oht, et isik võib

andmeid avaldada. Oluline on, et isikut oleks teavitatud rikkumisega kaasneda võivatest tagajärgedest.

4.5 Nõustuda ei saa määruskaebuse esitaja seisukohaga, mille järgi ei tohi trahvihoiatus olla abstraktne ja see tuleb teha

enne trahvi kohaldamist konkreetse tuvastatud rikkumise eest. Kohtueelse menetluse andmete avaldamise keeld on ette

nähtud seaduses, milles on reguleeritud ka keelu rikkumise järelmid. Osutatud keeldu ja võimalikku trahvi kohaldamist

on korratud ka 3. märtsil 2015 T. Järveküljele adresseeritud kirjas. Lisaks ei tule seadusest, et esmakordsele rikkumisele

peab reageerima trahvihoiatusega ja trahvi saab kohaldada alles teise rikkumise korral.

4.6 Maakohus ei põhjendanud rahatrahvi suurust, kuid seda viga saab määruskaebemenetluses kõrvaldada. Arvestades

trahvimäära keskmist suurust, T. Järvekülje varasemat käitumist andmete avaldamisel ja seda, et ta tegutses tahtlikult

ning eesmärgipäraselt, ei ole trahvi vähendamiseks alust.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse OÜ P esindaja vandeadvokaat K. Rande, kes taotleb

kohtumääruste tühistamist ja määruskaebemenetluse kulude hüvitamist. Määruskaebuse esitaja põhiväited on järgmised.

5.1 Pole tuvastatud, et T. Järvekülg sai vaidlusalustest ja avaldatud andmetest teada kriminaalmenetluse kaudu. Delfi artiklis

kajastatud andmetest ja kannatanu esindaja selgitustest ning muudest dokumentidest nähtuvalt sai kannatanu esindaja

vaidlusalustest andmetest teada pankrotimenetluse käigus.

5.2 T. Järvekülg lõi tegeliku võimaluse enda väidete kontrollimiseks ja lisatõendite kogumiseks. Prokuratuur seevastu

tõendamiskoormist ei täitnud ega ole kõrvaldanud andmete päritolu puudutavaid kahtlusi. Sellised kahtlused oleks

tulnud tõlgendada isiku kasuks. Samuti ei ole esitatud tõendeid, mis seaksid kahtluse alla T. Järvekülje selgituste

usaldusväärsuse.

5.3 Trahvihoiatuse tegemist puudutavad ringkonnakohtu järeldused ei ole seadusega kooskõlas. Trahvihoiatust KrMS §

1381 lg 3 mõttes T. Järveküljele ei tehtud. Selle sätte järgi ei saa trahvihoiatust teha abstraktselt, vaid see tuleb teha enne

trahvi kohaldamist konkreetse rikkumise eest, v.a juhul, kui hoiatamine pole mõistlik või võimalik. 3. märtsi 2015. a

kirja puhul ei ole tegemist trahvihoiatusega. Selles viidati võimalikule rikkumisele, mille toimepanemist oli alus oletada.

Taotlusele ei järgnenud trahvihoiatust viitega sellele, et ebaseaduslik käitumine on tuvastatud. Kannatanu 21. märtsi

2014. a ülekuulamise protokoll ei puutu asjasse, sest ka protokollis ei osutatud trahvimise võimalusele. T. Järveküljele

ebaseaduslikult kohaldatud rahatrahv tuleb kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada.

5.4 Rahatrahvi suurus jäeti põhjendamata. Samuti pole tuginetud asjaoludele, mida tuleb KrMS § 1381 lg 1 mõttes arvesse

võtta. Eeskätt peab arvestama rikkumise asjaolusid. Isegi kui asuda seisukohale, et KrMS § 214 lg 3 nõudeid on

rikutud, ei ole trahvi suurus proportsionaalne, sest vaidlusaluste andmete avaldamine ei ole kriminaalmenetlust

mõjutanud. Kuna T. Järveküljele etteheidetava tegevuse maht vähenes, pole trahvi suuruse muutmata jätmine

õigustatud.

5.5 Nõustuda ei saa seisukohaga, et määruskaebemenetluse kulud tuleb jätta kannatanu kanda. KrMS § 187 lg 2 esimene

lause sätestab, et kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on

määruskaebus esitatud. Määruskaebus rahuldati osaliselt, kuivõrd maakohtu lahendist jäeti välja osa etteheidetavast

tegevusest. Sisuliselt on ringkonnakohus seega maakohtu määruse osaliselt tühistanud.

6. Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Maria Entsik leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Prokuröri

hinnangul on tõendatud, et T. Järvekülg sai vaidlusalustest andmetest teada kriminaalmenetluse kaudu. Seda kinnitavad

kriminaaltoimiku koopia üleandmise akt, tunnistaja J. S-i 24. aprilli 2013. a ülekuulamise protokoll ja 1. oktoobri

2015. a kohtuistungi protokoll. Need andmed ei olnud avalikud ja kannatanu esindajal puudus nende avaldamiseks

prokuratuuri luba. 3. märtsi 2015. a kirjas hoiatas prokurör T. Järvekülge selle eest, et KrMS § 214 lg 3 alusel saab

eeluurimiskohtunik kohtueelse menetluse andmete avaldamise keeldu rikkunud menetlusosalist, kriminaalmenetluses

osalevat muud isikut või menetlusvälist isikut kohtumäärusega trahvida. Ringkonnakohtu määruses analüüsiti

põhjalikult seda, et T. Järvekülge on trahvi kohaldamise eest hoiatatud, ja nende põhjendustega saab nõustuda. Samuti

selgitati vaidlustatud kohtumääruses, miks on määratud trahv kohane sanktsioon.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kriminaalkolleegiumi hinnangul põhjendas ringkonnakohus üksikasjalikult ja jälgitavalt, et T. Järvekülg avaldas

prokuratuuri loata kohtueelse menetluse andmeid, mis pärinevad tunnistaja J. S-i 24. aprilli 2013. a ülekuulamise

protokollist. Väites määruskaebuses jätkuvalt, et tegemist ei olnud kriminaalmenetluse, vaid pankrotimenetluse kaudu

teatavaks saanud andmetega, taotleb kaebuse esitaja Riigikohtult uute faktiliste asjaolude tuvastamist. KrMS § 363 lg 5

kohaselt aga Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada ei või. Kuna vaidlustatud määruses on ühtlasi veenvalt käsitletud

trahvihoiatuse tegemisse ja trahvi suurusesse puutuvat, ei anna määruskaebuse väited iseenesest T. Järveküljele

kohaldatud rahatrahvi tühistamiseks alust. KrMS § 390 lg-le 1 ja § 3602 lg-le 3 tuginevalt märgib kolleegium aga

järgmist.

8. KrMS § 1381 lg 1 esimeses lauses sätestatud üldreegli kohaselt saab kohus või eeluurimiskohtunik määrata rahatrahvi

vaid sellise menetlusõigusliku rikkumise eest, mille eest on trahvimise õigus kriminaalmenetluse seadustikus üheselt ja

täpselt ette nähtud. Kannatanu seadusliku esindaja trahvimisel tugineti KrMS § 1381 kõrval sama seaduse §-le 214.

Osutatud säte reguleerib kohtueelse menetluse andmete avaldamist ja paikneb kohtueelse menetluse üldtingimusi

reguleerivas jaos. Eeskätt seetõttu nähakse KrMS § 214 lg-s 3 ette, et prokuratuuri taotlusel võib kohtueelse menetluse

andmete avaldamise keeldu rikkunud menetlusosalist, v.a kahtlustatavat ja süüdistatavat, kriminaalmenetluses osalevat

muud isikut või menetlusvälist isikut kohtumääruse alusel trahvida eeluurimiskohtunik. T. Järvekülge ei trahvinud aga

eeluurimiskohtunik, vaid V. P. ja S. R-i kriminaalasja arutanud kohus. Järelikult peab otsustama, kas KrMS § 214 lg-st

3 tulenev trahvi määramise õigus laieneb ka kohtumenetluse ajale ja kriminaalasja lahendavale kohtule.

9. KrMS § 21 lg 1 sätestab, et eeluurimiskohtunik on maakohtu kohtunik, kes täidab talle kriminaalmenetluse

seadustikuga pandud ülesandeid kohtueelses menetluses ainuisikuliselt. Eeluurimiskohtuniku ülesanded on teadupärast

sellised, mis peavad kriminaalmenetluse kulgemise raames tagama üksikute menetlustoimingute tegemisel täiendava

põhiõiguste kaitse. Samas on nende ülesannete täitmine KrMS § 21 lg 1 kohaselt piiratud kohtueelse menetluse ajaga,

mis tähendab, et eeluurimiskohtuniku volitused lõpevad üldjuhul hiljemalt siis, kui prokuratuur on saatnud süüdistusakti

kohtusse.

10. Kohtumenetluse puhul reguleerib menetlusandmete avaldamise piiramist KrMS § 12, mis annab aluse kuulutada

kohtuistung osaliselt või täielikult kinniseks. Sama paragrahvi 5. lõike järgi saab kohus kinnise kohtuistungi andmete

avaldamise keeldu rikkunud kohtumenetluse poolt, v.a süüdistatavat, ja istungisaalis viibijat kohtumääruse alusel

trahvida. Käsitletud sätted ei anna selget vastust küsimusele, kas ja kuidas saab trahvida isikut, kes rikub kohtueelse

menetluse andmete avaldamise keeldu pärast süüdistusakti kohtusse saatmist. Kolleegium leiab, et olukorras, kus

eeluurimiskohtuniku volitused on kriminaalasja kohtusse saatmise ajaks lõppenud, kuid kriminaalasja arutama asuval

kohtul pole veel tekkinud võimalust menetlusandmete avaldamist piirata, on tegemist menetlusseaduse lüngaga.

11. Kõnealust lünka püüdis maakohus praegusel juhul täita KrMS § 214 lg 3 laiendava sisustamisega. Nimelt leidis ta, et T.

Järvekülje avaldatud andmed pärinevad kohtueelsest menetlusest ja nende andmete avaldamine võib kaasa tuua

probleeme, mis tekivad ka kohtueelses menetluses andmete avaldamise korral. Kuna aga tegemist ei ole kohtueelse

uurimisega, saab trahvi määrata kriminaalasja arutav kohus. Nendest põhjendustest siiski ei selgu, missugusel

kriminaalmenetluse seadustiku sättel viimane järeldus põhineb. Kriminaalkolleegiumi arvates ei saa maakohtu

tõlgendusega nõustuda järgmistel kaalutlustel.

12. KrMS § 214 üks eesmärk on eelduste loomine kriminaalasjade tulemuslikumaks menetlemiseks. Kahtluseta võib

mingite kohtueelsel uurimisel kogutud andmete avalikuks saamine kahjustada kriminaalmenetlust näiteks seeläbi, et

kahtlustatav asub tõendeid varjama või hävitama, muudab saadud teabest tulenevalt enda ütlusi, asub mõjutama teisi

isikulisi tõendiallikaid, peidab või võõrandab konfiskeerimise vältimiseks talle kuuluvat vara vmt. Seetõttu on ka

mõistetav, et nimetatud eesmärgi paremaks saavutamiseks on seadusandja andnud kohtueelse menetluse andmete

avaldamise üle otsustamise prokuratuuri pädevusse, nähes samas ette ka kohtueelse menetluse andmete avaldamise

keeldu rikkunud isiku suhtes rakendatavad sanktsioonid. Ajaks, mil süüdistusakt on saadetud kohtusse, on aga

vähemalt prokuratuuri eeldatava hinnangu kohaselt kõik tõe tuvastamiseks vajalikud tõendid kogutud ja loodud ühtlasi

nõutavad eeldused kriminaalasja kohtulikuks arutamiseks. Seetõttu ei saa menetluse selles staadiumis ainult KrMS §

214 eesmärkidega isiku trahvimise vajadust õigustada. Vajalik on osutada ka tõsiasjale, et kohtumenetluse tingimustes ei

saa kohtueelse menetluse andmete avaldamine enam sõltuda prokuratuuri loast, sest tõendeid esitatakse, avaldatakse ja

uuritakse KrMS 10. peatüki 4. jaos sätestatud korras. Öeldu tähendab, et kõneks olevas menetlusetapis ei ole võimalik

KrMS § 214 alusel menetlusandmete avaldamist piirata ja trahvi määramise õigus on kriminaalasja arutaval kohtul

üksnes KrMS § 12 alusel. Seda aga juhul, kui avaldatakse kinnise kohtuistungi, mitte kohtueelse uurimise andmeid.

13. Kriminaalkolleegium märgib, et kuigi KrMS § 214 lg 3 teises lauses nimetatakse kahtlustatava kõrval menetlusosalisena

ka süüdistatavat, ei saa sellest siiski järeldada, et vaadeldava sätte toime võiks laieneda kohtumenetluse ajale ja anda

trahvi määramise õiguse kriminaalasja menetlevale kohtule. KrMS § 35 lg 1 järgi on süüdistatav isik, kelle kohta

prokuratuur on koostanud süüdistusakti KrMS § 226 kohaselt või kellele on esitatud süüdistusakt kiirmenetluses või

isik, kellega on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe. Kirjeldatud määratluse järgi saab isik olla süüdistatava

staatuses seega ka ajal, mil kriminaalasja pole veel kohtusse saadetud.

14. Õige ei ole tähelepanuta jätta ka seda, et maakohtu tõlgendusega, mille kohaselt saab KrMS § 214 lg 3 alusel trahvi

määrata kohus kohtumenetluse ajal, kaasneks olukord, kus isikule määrataks trahv menetlusseaduses ette nähtud

aluseta. Kirjeldatu satuks selgesse vastuollu KrMS §-s 1381 toodud nõudega, mille järgi on kohtul rahatrahvi

määramise õigus kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhul.

15. Kokkuvõtvalt tuleb seega märkida, et kuivõrd kannatanu esindaja avaldas vaidluse all olevaid kohtueelse menetluse

andmeid kohtuliku arutamise ajal, ei saanud maakohus trahvi määramisel tugineda KrMS § 214 lg-le 3. Kuigi

maakohtu määruse kohaselt avaldati kõnealused andmed kinnise kohtuistungi käigus, ei ole T. Järveküljele heidetud

ette kinnise kohtuistungi andmete avaldamist ega rajatud trahvi määramist KrMS § 12 lg-le 5. Samuti ei nähtu

kohtuistungi protokollist, et kohtuistungil viibinud isikuid, sh ka kannatanu seaduslikku esindajat, oleks hoiatatud

kinnise kohtuistungi menetlusandmete avaldamise eest KrMS § 12 lg 4 nõudeid järgides. Kirjeldatud põhjustel on T.

Järveküljele rahatrahvi määramisel rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõigust.

16. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 5. aprilli 2016. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 12. mai 2016. a määruse, millega

kohaldati OÜ P seaduslikule esindajale KrMS § 214 lg 3 ning § 1381 alusel rahatrahvi, ja rahuldab kannatanu esindaja

määruskaebuse.

17. Maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistamise tõttu tuleb kannatanule hüvitada ka määruskaebemenetluse kulud.

Määruskaebuse esitaja taotles ringkonnakohtus ja Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses kokku 664 euro

suuruse õigusabikulu väljamõistmist. Kannatanule osutatud õigusabi seisnes kaebuse kohaselt kriminaalasja materjali

analüüsimises ja määruskaebuste ning seisukohtade koostamises, milleks kulus aega 5 tundi ja 32 minutit. Advokaadi

ühe töötunni hind on 130 eurot, millele lisandub käibemaks.

18. Kriminaalkolleegium leiab, et eelmises punktis märgitud toimingud on olnud õigusabi osutamiseks vajalikud ja 664

euro suurune õigusabikulu kujutab endast KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes esindajale makstud mõistliku suurusega tasu.

See menetluskulu tuleb KrMS § 187 lg 1 alusel riigilt kannatanu kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)