3-1-1-50-16 · Riigikohus

Eriarvamus väärteoasjas nr 3-1-1-50-16

1. Nõustun esmalt kolleeg Peeter Roosma eriarvamuse I osas märgituga ja leian samuti, et

karistusseadustiku (KarS) § 81 lg 7 p-s 2 sätestatu rikub ilmselgelt võrdsuspõhiõigust ja on

seetõttu vastuolus põhiseaduse § 12 lg-s 1 sätestatuga.

2. Küsimusele sellest, kas kõnesoleva väärteoasja menetlemisel on ületatud mõistlikku

menetlusaega või mitte, ei ole aga teadupärast võimalik abstraktselt väga üheselt ja selgelt

vastata. Tegemist on nn piirjuhtumiga ja seda näitavad kujukalt ka kolleegiumi ja P. Roosma

lahkarvamused selles küsimuses. Vaevalt on aga võimalik märkamata jätta, et selle

väärteomenetluse lõpetamata jätmisel seoses mõistliku menetlusaja rikkumisega oleks eriti

reljeefselt ilmnenud KarS § 81 lg 7 p-s 2 sätestatu põhiseadusevastasus.

3. Kaaludes võimalikke samme põhiseaduspärasuse taastamise suunas võiks seadusandja ehk

tõepoolest pidada silmas ka Riigikohtu kõnealuse lahendi p-s 35 märgitut (vt ka P. Roosma

eriarvamuse viimast punkti). Ilmselt tuleks aga seejuures leida vastus ka mitmetele tõusetuda

võivatele küsimustele, nagu näiteks: kas selline kiire „menetlusvahetus“ võiks kõne alla tulla ka

muudel juhtudel ja kas uues menetluses peavad vahetuma ka kõik senised menetlejad või võib

käsitletaval juhul prokurör muutuda ka väärteomenetluse subjektiks; kas võimalik peaks olema ka

„vanasse menetlusse“ tagasitulek; kui menetlusvahetuse järgselt mingil ajal peaks aktualiseeruma

nt teistmismenetluse temaatika, siis ka uuendatakse alati ilmtingimata see nn uus menetlus või

siiski mitte alati. Sarnaseid küsimusi on kindlasti rohkemgi.

Riigikohtunik

Eerik Kergandberg

/allkirjastatud digitaalselt/