3-1-1-50-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-50-16

Otsuse kuupäev

27. oktoober 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg, Lea Kivi,

Saale Laos, Paavo Randma ja Peeter Roosma

Kohtuasi

Väärteoasi Ivo Voori karistamises MKS § 1531 lg 1 ja § 154

lg 1 järgi ning Setu Põllud OÜ karistamises MKS § 1531 lg 2

ja § 154 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. veebruari 2016. a otsus väärteoasjas

nr 4-15-9473

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maksu- ja Tolliamet (esindaja Rivo Koemets), kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Ivo Voori ja Setu Põllud OÜ kaitsja vandeadvokaadi

vanemabi Martin Traat

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

28. september 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 11. veebruari 2016. a otsus osas, millega Ivo Voori ja Setu

Põllud OÜ suhtes lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel aegumistähtaja

möödumise tõttu.

2. Lõpetada väärteomenetlus Ivo Voori ja Setu Põllud OÜ suhtes VTMS § 2 ja KrMS § 2742

lg 1 alusel seoses menetluse mõistliku aja möödumisega.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Eelnev kriminaalmenetlus

1. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse kontrolliosakond esitas 6. detsembril 2012

sama ameti uurimisosakonnale kuriteoteate, milles osutati muu hulgas kahtlusele, et Setu Põllud

OÜ, kelle juhatuse liige on Ivo Voor, deklareeris maksustamisperioodidel august ja september

2012 M OÜ arvete alusel põhjendamatult sisendkäibemaksu kokku summas 40 000 eurot. Muu

hulgas selle kuriteokahtluse kontrollimiseks koostas prokuratuur 11. detsembril 2012

läbiotsimismääruse,

alustades

kriminaalmenetlust.

Osutatud

määruse

alusel

toimetati

12. detsembril 2012 läbiotsimine I. Voori elukohas, mis oli ühtlasi ka Setu Põllud OÜ asukoht.

2. Kriminaalmenetluses esitati I. Voorile karistusseadustiku (KarS) § 3892 lg 1 – § 25 lg 2 järgi ja

Setu Põllud OÜ-le KarS § 3892 lg 3 – § 25 lg 2 järgi süüdistus muu hulgas 40 000 euro suuruse

sisendkäibemaksu alusetus deklareerimises Setu Põllud OÜ 2012. a augusti- ja septembrikuu

käibedeklaratsioonides.

3. Tartu Maakohtu 17. novembri 2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-2809 tunnistati I. Voor

süüdi ja teda karistati KarS § 210 lg 2 ja § 3892 lg 1 – § 25 lg 2 järgi; Setu Põllud OÜ tunnistati

süüdi ja teda karistati KarS § 210 lg 3 – § 25 lg 2 ja § 3892 lg 3 – § 25 lg 2 järgi. Muu hulgas

tunnistas maakohus I. Voori ja Setu Põllud OÜ süüdi ka valeandmete esitamises Setu Põllud OÜ

2012. a augusti- ja septembrikuu käibedeklaratsioonides. Tartu Ringkonnakohtu 9. veebruari

2015. a otsusega muudeti selle teo kvalifikatsiooni. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. juuni

2015. a otsusega asjas nr 3-1-1-54-15 tühistati ringkonnakohtu otsus muu hulgas osas, millega

I. Voor ja Setu Põllud OÜ olid süüdi tunnistatud valeandmete esitamises Setu Põllud OÜ 2012. a

augusti- ja septembrikuu käibedeklaratsioonides. Riigikohus lõpetas selle süüdistuse osas

kriminaalmenetluse. (Kriminaalmenetluse ja selle lõpetamise kohta lähemalt vt otsusest asjas

nr 3-1-1-54-15.)

Kohtuvälise menetleja otsus

4. Maksu- ja Tolliameti 23. oktoobri 2015. a otsusega karistati Ivo Voori maksukorralduse seaduse

(MKS) § 1531 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot ja MKS § 154 lg 1 järgi

samuti rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot. Sama otsusega karistati Setu Põllud OÜ-d

MKS § 1531 lg 2 järgi rahatrahviga 4000 eurot ja MKS § 154 lg 2 järgi rahatrahviga 1000 eurot.

5. I. Voori karistati MKS § 1531 lg 1 järgi ja Setu Põllud OÜ-d MKS § 1531 lg 2 järgi valeandmete

esitamise eest Setu Põllud OÜ 2012. a augustikuu käibedeklaratsioonis. Kohtuvälise menetleja

otsuse kohaselt esitas I. Voor 25. septembril 2012 Setu Põllud OÜ juhatuse liikmena

raamatupidaja vahendusel osaühingu 2012. a augustikuu käibedeklaratsiooni, deklareerides selles

alusetult sisendkäibemaksu summas 21 667 eurot 67 senti. Selle tulemusel tekkis sama suur

tagastusnõue. Maksuhaldur jättis 27. märtsi 2013. a maksuotsusega selle tagastusnõude

rahuldamata. Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamiseks lõi I. Voor näilike tehingute ahela.

Muu hulgas koostas I. Voor tema juhendamise ja kontrolli all tegutsenud S. P. vahendusel M OÜ

võltsarve Setu Põllud OÜ-le kahe teisaldatava õhkküttesüsteemi müügi kohta (summas 240 000

eurot, sh käibemaks 40 000 eurot). Näitamaks raha tasumist M OÜ-le, kandis I. Voor sama

summat enda ja temaga seotud äriühingute pangakontode vahel. Tegelikult M OÜ

õhkküttesüsteeme ei tootnud ja tehinguid Setu Põllud OÜ-ga ei teinud. I. Voor tellis

õhkküttesüsteemid L OÜ nimel Türgi äriühingult K koguhinnaga 25 160 eurot (ilma

käibemaksuta). Raamatupidaja, kelle vahendusel I. Voor maksudeklaratsiooni esitas, ei olnud

deklaratsiooni esitades selles sisalduvate andmete ebaõigsusest teadlik. I. Voor pani talle

etteheidetava teo toime kavatsetult Setu Põllud OÜ huvides.

6. I. Voori karistati MKS § 154 lg 1 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 280 lg 1) järgi ja Setu Põllud

OÜ-d MKS § 154 lg 2 (KarS § 280 lg 3) järgi valeandmete esitamise eest Setu Põllud OÜ 2012. a

septembrikuu käibedeklaratsioonis. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt esitas I. Voor

22. oktoobril 2012 raamatupidaja vahendusel Setu Põllud OÜ 2012. a septembrikuu

käibedeklaratsiooni, milles deklareeriti 20% määraga maksustatavat käivet summas 200 000

eurot, sellelt arvestatud käibemaksu 40 000 eurot ja sisendkäibemaksu 18 333 eurot. Selle

tulemusena tekkis Setu Põllud OÜ-l käibemaksukohustus summas 21 667 eurot. Sisendkäibemaks

summas 18 333 eurot deklareeriti alusetult, kasutades selleks M OÜ võltsarvet. Samas ei

toimunud ka väidetavalt OÜ-ga Sorteer tehtud tehingut, millelt Setu Põllud OÜ deklareeris 200

000 euro suurust käivet ja 40 000 eurot käibemaksu. Setu Põllud OÜ septembrikuu

käibedeklaratsioonis deklareeriti alusetult käivet selleks, et tekitada Setu Põllud OÜ-le

käibemaksukohustus, millega saaks tasaarvestada 2012. a augustikuu käibedeklaratsiooni alusel

tekkinud sama suure tagastusnõude, mille osas oli maksuhaldur alustanud maksumenetlust. Seega

oli käibe deklareerimise eesmärk saavutada Setu Põllud OÜ suhtes maksumenetluse lõpetamine.

Raamatupidaja, kelle vahendusel I. Voor maksudeklaratsiooni esitas, ei olnud deklaratsiooni

esitades selles sisalduvate andmete ebaõigsusest teadlik. I. Voor pani talle etteheidetava teo toime

kavatsetult Setu Põllud OÜ huvides.

Kaebus maakohtule

7. Maksu- ja Tolliameti otsuse peale esitas Harju Maakohtule kaebuse I. Voori ja Setu Põllud OÜ

kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Martin Traat, kes taotles kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 5

alusel väärteo aegumise tähtaja möödumise tõttu.

Maakohtu otsus

8. Harju Maakohtu 11. veebruari 2016. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja

väärteomenetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel, samuti mõisteti riigilt VTMS § 23 alusel

välja 250 eurot.

9. Maakohus märkis esmalt, et kuna puudub vaidlus, kas I. Voor ja Setu Põllud OÜ panid neile

inkrimineeritavad väärteod toime, ei hakka kohus väärteoasja materjale täpsemalt analüüsima.

10. Samas asus kohus seisukohale, et I. Voori ja Setu Põllud OÜ väärteod on aegunud. KarS § 81 lg 3

teine lause (2012. a kehtinud redaktsioonis) nägi ette, et maksualane väärtegu on aegunud, kui

toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kolm aastat.

KarS § 81 lg 7 p 2 kohaselt peatub süüteo aegumine väärteo tunnustega teo kohta

kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni. KarS § 81 lg 8 kohaselt ei

uuene väärteo aegumine, kui väärteo toimepanemisest on möödunud kolm aastat.

11. Setu Põllud OÜ vaidlusalused käibedeklaratsioonid esitati 25. septembril ja 22. oktoobril 2012.

Kriminaalmenetlust I. Voori ja Setu Põllud OÜ suhtes alustati 11. detsembril 2012

läbiotsimismääruse koostamisega. Kriminaalmenetlus lõppes Riigikohtu 17. juuni 2015. a

otsusega. Väärteomenetlust alustati 25. juunil 2015. Kuna väärteomenetlust alustati alles pärast

kriminaalmenetluse lõppemist, ei saa rääkida väärteomenetluse aegumise peatumisest. Peatumise

eelduseks on alustatud väärteomenetlus, mille käigus ilmnevad kuriteo tunnused. Kohtuvälise

menetleja otsuse tegemise ajaks 23. oktoobril 2015 oli väärteo kolmeaastane aegumistähtaeg

möödunud. Seetõttu pidanuks kohtuväline menetleja väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel

lõpetama. Maksu- ja Tolliameti tõlgendus, mille kohaselt mööduks menetletavate väärtegude

aegumise tähtaeg alles aastal 2018, viiks isikute põhiõiguste rikkumiseni. Viide Riigikohtu

otsusele asjas nr 3-1-1-57-08 pole asjakohane. Riigikohus on osutatud lahendis väljendatud

seisukohta hiljem muutnud, märkides asjas nr 3-1-1-22-15, et KarS § 81 lg 7 p 2 ja lg 8

kehtestavad koosmõjus väärteo absoluutseks aegumistähtajaks kolm aastat.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kassatsioon

12. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Maksu- ja Tolliamet, kes taotleb maakohtu

otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist.

13. Kassaator märgib, et maakohtu tõlgendus 2012. aastal kehtinud KarS § 81 lg 7 p-le 2 ja lg-le 8 on

vastuolus asjas nr 3-1-1-57-08 tehtud Riigikohtu otsuse punktis 9 väljendatud seisukohtadega.

Maakohtu viidatud otsuses asjas nr 3-1-1-22-15 ei ole Riigikohus oma varasemat seisukohta

muutnud.

14. Kriminaalmenetluse alustamisel peatub aegumine KarS § 81 lg 7 p 2 alusel ka siis, kui enne seda

ei ole väärteomenetlust alustatud. Süüteo aegumise peatumine tähendab, et kriminaalmenetluse

toimetamise aega ei võeta arvesse KarS § 81 lg-st 3 tuleneva väärteo aegumise tähtaja

arvutamisel. Aegumise uuenemine tähendab, et aegumise tähtaeg hakkab taas kulgema. Aegumise

uuenemine on seotud aegumise peatumise aluse äralangemise hetkega – s.t kui

kriminaalmenetluse lõpetamise ajaks on väärteo toimepanemisest möödunud kolm aastat, ei tohi

väärteomenetlust alustada ega jätkata. KarS § 81 lg-s 8 sätestatud tähtaeg ei mõjuta aga väärteo

aegumise tähtaega, kui väärteomenetluse alustamine või jätkamine on aegumise peatumise aluse

äralangemisel lubatav. Sellisel juhul rakendub KarS § 81 lõikes 3 sätestatud tähtaeg ja aegumise

peatumise aeg jäetakse KarS § 81 lg 7 p 1 või p 2 alusel aegumise tähtajast välja.

15. I. Voor pani väärteod toime 25. septembril ja 22. oktoobril 2012. Kriminaalmenetlust

alustati 11. detsembril 2012 ja see lõpetati Riigikohtu 17. juuni 2015. a otsusega. Seega kestis

kriminaalmenetlus kokku 2 aastat 6 kuud ja 6 päeva. Väärteomenetlust alustati 25. juunil 2015.

Seega ei olnud kriminaalmenetluse lõpetamise ja väärteomenetluse alustamise ajaks KarS § 81 lg-

s 8 nimetatud kolmeaastane tähtaeg möödunud, mistõttu ei olnud ka väärteomenetluse alustamine

takistatud. Seega tuleb aegumise peatumise aeg KarS § 81 lg 7 p 2 alusel aegumise tähtajast välja

jätta. Sellest lähtudes ei ole KarS § 81 lg-s 3 sätestatud kolmeaastane tähtaeg veel möödunud ja

I. Voori teod aeguvad väärtegudena alles 31. märtsil ja 28. aprillil 2018.

Kassatsioonivastus

16. Kaitsja palub jätta maakohtu otsuse muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

17. Riigikohus käsitleb otsuse I osas I. Voorile ja Setu Põllud OÜ-le etteheidetavate väärtegude

aegumist nii tegude toimepanemise ajal kehtinud õiguse (A) kui ka kehtiva seaduse alusel (B).

Seejärel põhjendab kolleegium väärteomenetluse lõpetamist menetluse mõistliku aja möödumise

tõttu (II) ja võtab kokku kassatsioonimenetluse tulemuse (III).

I

18. I. Voorile ja Setu Põllud OÜ-le heidetakse käesolevas asjas ette kahte tegu, millest üks leidis

väidetavalt aset 25. septembril 2012 (vt otsuse punkt 5) ja teine 22. oktoobril 2012 (vt otsuse

punkt 6). Nendest tegudest esimese kvalifitseeris kohtuväline menetleja MKS § 1531 järgi, teise

aga MKS § 154 järgi, märkides samas, et alates 1. jaanuarist 2015 on see tegu karistatav

KarS § 280 lg-te 1 ja 3 järgi.

(A)

19. Kuni 1. jaanuarini 2015, sh mõlema teo väidetava toimepanemise ajal kehtinud KarS § 81 lg 3

redaktsiooni (edaspidi KarS § 81 v.r) teise lause mõttes olid mõlemad menetletavad väärteod

käsitatavad maksualaste väärtegudena. KarS § 81 lg 3 v.r teine lause sätestas, et maksualane

väärtegu on aegunud, kui teo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on

möödunud kolm aastat. Seega hakkas kõnealuste väärtegude kolmeaastane aegumistähtaeg

kulgema ühel juhul 25. septembril 2012 ja teisel juhul 22. oktoobril 2012.

20. Samas nägi (ja näeb ka praegu) KarS § 81 lg 7 p 2 ette, et süüteo aegumine peatub väärteo

tunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni.

Süüteo aegumise peatumine tähendab, et kriminaalmenetluse toimetamise aega ei võeta

KarS § 81 lg-st 3 tuleneva väärteo aegumise tähtaja arvutamisel arvesse (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 31. oktoobri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-57-08, p 9.1). Käesoleva

väärteomenetluse esemesse kuuluvate tegude kohta alustatigi kõigepealt kriminaalmenetlust.

Kriminaalmenetlus algas 11. detsembril 2012, seega peatus samast kuupäevast KarS § 81 lg 7 p 2

alusel ka KarS § 81 lg-st 3 tuleneva aegumistähtaja kulg. Väär on maakohtu seisukoht, et

KarS § 81 lg 7 p 2 alusel peatub aegumine üksnes juhul, kui enne kriminaalmenetluse alustamist

on sama teo kohta alustatud väärteomenetlust. Maakohtu viga on ilmselt tingitud ekslikust

arusaamast, nagu reguleeriks seadus "väärteomenetluse aegumist". KarS § 81 käsitleb süüteo,

mitte süüteomenetluse aegumist. KarS § 81 lg 7 p 2 kohaldamise eeldus on üksnes see, et teo

kohta alustatakse kriminaalmenetlust, kusjuures pole oluline, kas varem on sama teo osas

väärteomenetlust toimetatud või mitte.

21. KarS § 81 lg 7 p-s 2 ette nähtud aegumise peatumise aluse äralangemisel (kriminaalmenetluse

lõpetamisel) väärteo aegumine üldjuhul uueneb. Aegumise uuenemine tähendab seda, et

aegumistähtaeg hakkab taas kulgema (vt otsus asjas nr 3-1-1-57-08, p 9.2). Taas kulgeva

aegumistähtaja lõpuni on isikut võimalik väärteo toimepanemise eest karistada. Väärteo aegumine

ei uuene siiski mitte alati pärast teo suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist, sest KarS § 81 lg 8

kehtestab kriminaalmenetluse ajaks peatunud väärteo aegumise uuenemisele ajalise piiri.

KarS § 81 lg 8 v.r nägi ette, et sama paragrahvi lõike 7 punktis 2 sätestatud juhul aegumine ei

uuene, kui väärteo toimepanemisest on möödunud kolm aastat. Kolleegium on varem seda sätet

selgitades märkinud, et kui kriminaalmenetluse lõpetamise ajaks on väärteo toimepanemisest

möödunud kolm aastat, ei tohi väärteomenetlust alustada ega jätkata. Samas leidis Riigikohus, et

KarS § 81 lg-s 8 sätestatud tähtaeg ei mõjuta väärteo aegumise tähtaega, kui väärteomenetluse

alustamine või jätkamine oli aegumise peatumise aluse äralangemisel lubatav. Sellisel juhul

rakendub jätkuvalt KarS § 81 lg-s 3 sätestatud tähtaeg ja aegumise peatumise aeg jäetakse

KarS § 81 lg 7 p 1 või p 2 alusel aegumise tähtajast välja. (Vt otsus asjas nr 3-1-1-57-08, p 9.2.)

22. Maakohtu arvates on Riigikohus eelmises punktis viidatud seisukohta hiljem muutnud,

märkides 23. märtsil 2015 asjas nr 3-1-1-22-15 tehtud otsuses, et KarS § 81 lg 7 p 2 ja lg 8

kehtestavad koosmõjus väärteo absoluutseks aegumistähtajaks kolm aastat (vt Riigikohtu viidatud

otsuse punkt 14). Sama järeldust samas sõnastuses on väljendatud mitmes teiseski Riigikohtu

lahendis (vt 30. aprilli 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-23-12, p 12.1; 12. juuni 2012. a otsus asjas

nr 3-1-1-52-12, p 18; 14. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-114-12, p 11 ja 8. mai 2015. a

otsus asjas nr 3-1-1-30-15, p 8). Kolleegium möönab, et tegemist on eksitava sõnastusega, kuid

selgitab, et sellega ei ole muudetud asjas nr 3-1-1-57-08 tehtud otsuse punktis 9.2 väljendatud

seisukohta. Kõigis neis kohtuasjades oli kriminaalmenetluse lõpetamise hetkeks väärteo aegumise

uuenemine KarS § 81 lg 8 kohaselt välistatud ning väärtegu aegunud. Riigikohus pidaski asjas

nr 3-1-1-22-15 ja teistes viidatud asjades silmas väärteo aegumise uuenemise tähtaega, millest ka

KarS § 81 lg 8 otsesõnu räägib. Kolleegiumi kogu koosseis on jätkuvalt seisukohal, et KarS § 81

lg-s 8 sätestatud tähtaeg ei mõjuta väärteo aegumise tähtaega, kui väärteomenetluse alustamine

või jätkamine oli aegumise peatumise aluse äralangemisel lubatav.

23. Menetletavate tegude puhul langes KarS § 81 lg 7 p-s 2 sätestatud aegumise peatumise alus

ära 17. juunil 2015, kui Riigikohus asjas nr 3-1-1-54-15 tehtud otsusega nende tegude osas

kriminaalmenetluse lõpetas. Selleks ajaks oli Setu Põllud OÜ 2012. a augustikuu

käibedeklaratsiooni esitamisest möödunud 2 aastat 8 kuud 23 päeva, 2012. a septembrikuu

deklaratsiooni esitamisest aga 2 aastat 7 kuud 26 päeva ehk mõlemal juhul vähem kui KarS § 81

lg 8 v.r-s sätestatud kolm aastat. Järelikult uuenes 17. juunil 2015 mõlema väidetava väärteo

aegumistähtaeg. Periood 11. detsembrist 2012 kuni 17. juunini 2015 (2 aastat 6 kuud 6 päeva)

tuleb KarS § 81 lg 7 p 2 alusel mõlema väidetava väärteo aegumise kolmeaastasest tähtajast välja

jätta, mis tähendab, et kõnealused väärteod aeguvad nende toimepanemise ajal kehtinud õiguse

kohaselt siis, kui tegude toimepanemisest on möödunud 5 aastat 6 kuud ja 6 päeva. Väidetav

valeandmete esitamine Setu Põllud OÜ 2012. a augustikuu käibedeklaratsioonis, mis toimus

25. septembril 2012, aegub seega väärteona 31. märtsil 2018. Väidetav valeandmete esitamine

Setu Põllud OÜ 2012. a septembrikuu käibedeklaratsioonis, mis leidis aset 22. oktoobril 2012,

aegub aga väärteona 28. aprillil 2018. Seega ei ole menetletavad väärteod nende toimepanemise

ajal kehtinud seaduse järgi aegunud.

(B)

24. Järgnevalt kontrollib kolleegium, kas I. Voorile ja Setu Põllud OÜ-le etteheidetavad väärteod on

aegunud alates 1. jaanuarist 2015 kehtiva õiguse kohaselt.

25. 1. jaanuaril 2015 ehk pärast menetletavate tegude väidetavat toimepanemist jõustunud

karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I,

12.07.2014, 1) muutis seadusandja KarS § 81, mh ka osas, mis puudutab väärtegude aegumist.

Juhul, kui see leevendaks menetlusaluste isikute olukorda, tuleks aegumise uut regulatsiooni

KarS § 5 lg 2 esimesest lausest lähtudes kohaldada ka käesolevas asjas (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 22. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-1-1-114-02, p 6.3).

26. Lisaks KarS §-le 81 muudeti eelmises punktis viidatud seadusega 1. jaanuarist 2015 ka

MKS § 154 dispositsiooni, jättes teoalternatiivide hulgast muu hulgas välja maksuhaldurile

valeandmete esitamise. Viidatud seaduse eelnõu (554 SE – Riigikogu XII koosseis) seletuskirjas

põhjendati muudatust sellega, et kõnealune teoalternatiiv on kaetud KarS §-ga 280. Seega alates

1. jaanuarist 2015 on maksuhaldurile valeandmete esitamine, kui sellega ei vähendata maksu- ega

kinnipidamiskohustust ega suurendata tagastusnõuet, karistatav KarS § 280 järgi. Käesolevas

asjas on kohtuväline menetleja leidnud, et valeandmete esitamine Setu Põllud OÜ 2012. a

septembrikuu käibedeklaratsioonis on alates 1. jaanuarist 2015 karistatav väärteona KarS § 280

lg-te 1 ja 3 järgi (vt otsuse punkt 6).

27. KarS § 81 lg 3 uus redaktsioon sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni

selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette

kolmeaastast aegumistähtaega. MKS § 162 lg 1 kohaselt on sama seaduse §-des 1531, 154, 1541,

1551 ja 1552 sätestatud väärtegude aegumise tähtaeg kolm aastat. Seega on käesoleva otsuse

punktis 5 kirjeldatud väärteo (väidetav valeandmete esitamine Setu Põllud OÜ augustikuu

käibedeklaratsioonis) aegumise tähtaeg ka praegu kolm aastat. Seevastu otsuse punktis 6 toodud

väärteo

(väidetav

valeandmete

esitamine

Setu

Põllud

OÜ

2012.

a

septembrikuu

käibedeklaratsioonis) aegumise tähtaeg on kehtiva õiguse kohaselt kaks aastat, sest KarS § 280

lg-tes 1 ja 3 sätestatud väärteokoosseisu puhul ei näe seadus ette kolmeaastast aegumistähtaega.

28. KarS § 81 lg 7 p 2, mille kohaselt peatub süüteo aegumine väärteo tunnustega teo kohta

kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni, pole muutunud. KarS § 81

lg 8 uue redaktsiooni kohaselt ei uuene väärteo aegumine sama paragrahvi lõike 7 punktis 2

sätestatud juhul, kui väärteo lõpuleviimisest on möödunud kolm aastat. Kui väärteo aegumise

tähtaeg on kolm aastat, ei uuene aegumine, kui väärteo lõpuleviimisest on möödunud neli aastat.

Seega ka kehtiva õiguse kohaselt oli menetletavate väärtegude aegumine 11. detsembrist 2012

kuni 17. juunini 2015 KarS § 81 lg 7 p 2 alusel peatunud. Seejärel see uuenes, sest

kriminaalmenetluse lõpetamise hetkeks oli otsuse punktis 5 viidatud väärteo (MKS § 1531)

toimepanemisest möödunud vähem kui KarS § 81 lg 8 kolmandas lauses ette nähtud neli aastat,

punktis 6 osutatud väärteo (KarS § 280 lg-d 1 ja 3) toimepanemisest aga vähem kui KarS § 81

lg 8 teises lauses sätestatud kolm aastat. Aegumise peatumise aeg 2 aastat 6 kuud 6 päeva tuleb

KarS § 81 lg 7 p 2 alusel kolmeaastasest aegumistähtajast välja jätta. See tähendab, et

25. septembril 2012 toime pandud tegu aegub 5 aasta 6 kuu ja 6 päevaga ehk 31. märtsil 2018

ning 22. oktoobril 2012 toime pandud tegu aegub aga 4 aasta 6 kuu ja 6 päevaga ehk 28. aprillil

2017. Seega ei ole menetletavad väärteod aegunud ka 1. jaanuarist 2015 kehtiva õiguse kohaselt.

29. Eeltoodud põhjustel leiab kolleegium, et maakohus eksis, kui lõpetas väärteomenetluse

VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel.

II

30. Vaatamata sellele, et I. Voorile ja Setu Põllud OÜ-le etteheidetavad teod ei ole väärtegudena

aegunud ja maakohtu otsus väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel lõpetamise kohta tuleb

tühistada, pole kummagi menetletava teo osas võimalik rahuldada kassaatori taotlust jõustada

kohtuvälise menetleja 23. oktoobri 2015. a otsus I. Voori ja Setu Põllud OÜ karistamise kohta.

31. Lõpetades väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel aegumise tõttu, ei lahendanud maakohus

kõiki VTMS §-s 133 loetletud küsimusi ega pidanudki seda tegema, sest aegumine on absoluutne

menetlustakistus, mis ei võimalda väärteoasja edasist menetlemist (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 9. märtsi 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-15-15, p 10). Samas tähendab see

seda, et maakohus pole võtnud seisukohta mh selle kohta, kas leidis aset tegu, milles

menetlusalust isikut süüdistatakse; kas teo on toime pannud menetlusalune isik ja kas tegu on

väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud.

32. Kuna maakohus ei ole kohtuvälises menetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebuse

läbivaatamisel kõiki VTMS §-s 133 loetletud küsimusi lahendanud, pole Riigikohtul võimalik

kohtuvälise menetleja otsust VTMS § 174 p 6 alusel jõustada. Seda vaatamata asjaolule, et

maakohtule esitatud kaebuses tugines kaitsja üksnes väärteo aegumisele, vaidlustamata

kohtuvälise menetleja otsust muus osas. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et VTMS § 123 lg 2

kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest.

Väärteoasja arutamine täies ulatuses tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-

s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite

analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel

tuginetud. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-16-14,

p 6 ja 9. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-93-10, p-d 7–9.) Seega sõltumata kohtuvälise

menetleja otsuse peale esitatud kaebuse piiridest, ei saa kohtuvälise menetleja otsus jääda

kaebemenetluse tulemusena jõusse, ilma et kohus oleks enne kontrollinud väärteo

koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisusega seotud asjaolusid (vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 25. veebruari 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-6-10, p 7).

33. Riigikohus, olles tühistanud maakohtu otsuse, millega väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5

alusel lõpetati, ei saa asuda maakohtu asemel esimest korda lahendama kõiki VTMS §-s 133 ette

nähtud küsimusi, sh kontrollima kohtuvälise menetleja otsuses kirjeldatud teo tõendatust.

Üldjuhul tuleb väärteoasi sellises olukorras saata VTMS § 174 p 7 alusel uueks arutamiseks

maakohtule. Käesolevat väärteoasja ei pea kolleegium aga võimalikuks maakohtule uueks

arutamiseks saata, sest see rikuks menetlusaluste isikute PS §-st 14 ning Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg-st 1 tulenevat õigust menetlusele mõistliku aja

jooksul (vt ka Riigikohtu üldkogu 22. märtsi 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-85-09, p-d 77–80).

34. I. Voori ja Setu Põllud OÜ suhtes on seoses väärteomenetluse esemeks olevate tegudega

toimetatud süüteomenetlust alates 12. detsembrist 2012, mil kriminaalmenetluse raames otsiti läbi

I. Voori elukoht. Seega on kriminaalmenetlus ja väärteomenetlus kokku kestnud praeguseks

juba 3 aastat 10 kuud 15 päeva ning väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks saatmise korral

pikeneks see aeg veelgi.

35. Arutatav väärteoasi ei ole keskmisest keerukam ega mahukam. Kolleegium möönab, et

menetlusaega mõjutas see, et enne 1. jaanuaril 2015. a jõustunud seadusemuudatusi võis

käesoleva menetluse esemeks olev käitumine vastata kuriteo tunnustele (vt lähemalt otsus asjas

nr 3-1-1-54-15, p-d 4 ja 35–46). Karistusõigusliku hinnangu andmine menetlusaluste isikute

tegudele võinuks olla siiski oluliselt kiirem, kui kriminaalmenetluse seadustik oleks võimaldanud

kriminaalasja lahendaval kohtul hinnata, kas menetletav tegu, mis ei vasta kuriteokoosseisule,

täidab väärteokoosseisu tunnused, ja jaatava vastuse korral väärteokaristust kohaldada.

36. Lisaks on menetlejad teinud mitu viga, mille tõttu menetlus(t)e kogukestus pikenes. Esiteks jättis

ringkonnakohus, kelle menetluses kriminaalasi parajasti oli, 1. jaanuaril 2015 jõustunud

seadusemuudatusele reageerimata ja kriminaalmenetluse lõpetamata (vt otsus asjas nr 3-1-1-54-

15, p 44). Kriminaalmenetlus lõpetati alles Riigikohtu otsusega 17. juunil 2015. Selle tagajärjel

lükkus väärteomenetluse alustamine edasi rohkem kui 4 kuud. Ühtlasi lükkus samal põhjusel

edasi ka väärteo aegumise uuenemine (KarS § 81 lg 7 p 2) ja seega pikenes lõppastmes väärteo

aegumise tähtpäeva saabumine. Teiseks välistab maakohtu eksimus VTMS § 29 lg 1 p-s 5

sätestatud väärteomenetlust välistava asjaolu tuvastamisel võimaluse lahendada I. Voori ja Setu

Põllud OÜ süüküsimus praeguses kassatsioonimenetluses ja menetlusaja kulg sellega lõpetada.

37. Kolleegiumile ei ole teada, et I. Voor ja Setu Põllud OÜ oleksid väärteomenetlust või sellele

eelnenud kriminaalmenetlust pahauskselt venitanud.

38. Neil põhjustel leiab kolleegium, et väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks saatmine rikuks

I. Voori ja Setu Põllud OÜ õigust menetlusele mõistliku aja jooksul.

39. Väärteomenetluse seadustik ei reguleeri mõistliku menetlusaja ületamise õiguslikke tagajärgi.

Samas näeb VTMS § 2 ette, et kui selles seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse

väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kolleegiumi

hinnangul

on

osutatud

normist

tulenevalt

väärteomenetluses

kohaldatavad

kõik

kriminaalmenetluses ette nähtud õiguskaitsevahendid, millega asja arutav kohus saab reageerida

mõistliku

menetlusaja

möödumisele.

Kriminaalmenetluse

seadustik

(KrMS)

sätestab

alates 1. septembrist 2011 kaks sellist õiguskaitsevahendit. Nendeks on kriminaalmenetluse

lõpetamine (KrMS § 2742) ja süüdistatava karistuse kergendamine (KrMS § 306 lg 1 p 61).

Lisaks näeb 1. mail 2015 jõustunud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS)

ette võimaluse nõuda mõnedel juhtudel ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamist.

(Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. juuni 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-42-15, p 66.) Seda, et

seadusandja on pidanud vajalikuks reageerida ka ebamõistlikult pikale väärteomenetlusele,

kinnitab seegi, et SKHS § 5 lg 2 p 2 ja lg 4 näevad otsesõnu ette menetlusaluse isiku õiguse

nõuda väärteomenetluses ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamist. Seejuures viitab

SKHS § 5 lg 4 sõnastus kaudselt ka võimalusele, et ebamõistliku menetlusaja ületamise tõttu

võidakse kergendada menetlusaluse isiku karistust. Kuna väärteomenetluse seadustik sellist

karistuse kergendamise alust ette ei näe, pidi seadusandja SKHS § 5 lg-t 4 formuleerides lähtuma

eeldusest, et kriminaalmenetluslikke ebamõistliku menetlusaja vältimise või heastamise abinõusid

saab VTMS § 2 alusel kohaldada ka väärteomenetluses.

40. KrMS § 2742 lg 1 kohaselt lõpetatakse kriminaalmenetlus selle sätte alusel üksnes juhul, kui

süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik

muul viisil heastada. KrMS § 2742 lg 1 ja § 2052 järgi peab kriminaalmenetluse lõpetamisel

menetluse mõistliku aja möödumise tõttu arvestama muu hulgas kuriteo raskust ja muid

asjaolusid. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kriminaalmenetlus mõistliku menetlusaja

möödumise motiivil lõpetada, kui kriminaalmenetluse jätkamine riivaks süüdistatava õigust

menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga.

Otsustamaks, millise abinõuga konkreetsel juhul mõistliku menetlusaja ületamisele reageerida,

tuleb kohtul kaaluda, millisel määral on rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja

jooksul, ja teiselt poolt avalikku menetlushuvi konkreetses asjas, sh kuriteo raskust. Mida raskem

on kuritegu, seda ulatuslikum peab olema mõistliku menetlusaja nõude rikkumine, et sellega

oleks võimalik põhjendada süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist. (Vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 22. veebruari 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-109-15, p 133 koos seal toodud

viidetega.) Kolleegium leiab, et eeltoodud põhimõtteid tuleb mutatis mutandis järgida ka

otsustades, millise abinõuga reageerida ebamõistlikult pikale väärteomenetlusele.

41. Riigikohtu hinnangul on avalik menetlushuvi käesoleva väärteomenetluse jätkamise vastu

väikene. Menetluse esemeks olevad väidetavad maksualased väärteod on kohtuvälise menetleja

otsuse kohaselt toime pandud rohkem kui neli aastat tagasi. Riik ei ole menetletavate tegude

tagajärjel maksukahju saanud, sest Maksu- ja Tolliamet ei ole Setu Põllud OÜ väidetavalt alusetut

tagastusnõuet täitnud (vt otsuse punkt 5). Lisaks tuleb arvestada, et menetletavad teod on

sisuliselt tihedalt seotud käitumisega, mille eest I. Voor ja Setu Põllud OÜ kriminaalasjas nr 1-14-

2809 vastavalt KarS § 210 lg 2 ja § 210 lg 3 – § 25 lg 2 järgi süüdi tunnistati (vt otsus asjas nr 3-

1-1-54-15). Kolleegiumi hinnangul pikeneks käesoleva menetluse kestus väärteomenetluse

jätkamise korral sedavõrd, et avalik menetlushuvi ei kaaluks eelneva taustal menetlusaluste

isikute õiguste rikkumist enam üles. Kuna Riigikohus ei saa eeltoodud põhjustel ise

menetlusaluste isikute süüküsimust lahendada, puudub ka võimalus reageerida mõistliku

menetlusaja ületamisele karistuse kergendamisega.

42. Väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 2 ja KrMS § 2742 lg 1 alusel menetluse mõistliku aja

möödumise tõttu on võimalik menetlusaluse isiku nõusolekul. Vastuses Riigikohtu kirjalikule

küsimusele avaldas I. Voori ja Setu Põllud OÜ kaitsja enda ja kaitsealuste nõusolekut

väärteomenetluse lõpetamisega menetluse mõistliku aja möödumise tõttu. Seetõttu lõpetab

kolleegium I. Voori ja Setu Põllud OÜ suhtes väärteomenetluse VTMS § 2 ja KrMS § 2742 lg 1

alusel.

III

43. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 8 ning § 175 p-st 1, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 11. veebruari 2016. a otsuse osas, millega I. Voori ja Setu

Põllud OÜ suhtes lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel aegumistähtaja möödumise

tõttu. Kolleegium teeb uue otsuse, lõpetades I. Voori suhtes MKS § 1531 lg 1 ja § 154 lg 1

tunnustel ning Setu Põllud OÜ suhtes MKS § 1531 lg 2 ja § 154 lg 1 tunnustel toimuva

väärteomenetluse VTMS § 2 ja KrMS § 2742 lg 1 alusel seoses menetluse mõistliku aja

möödumisega. Väärteomenetluse kulude hüvitamist puudutavas osas jätab Riigikohus maakohtu

otsuse muutmata. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

44. Andmeid kassatsioonimenetluse kulude kohta ega taotlust nende hüvitamiseks pole Riigikohtule

esitatud.

Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Lea Kivi

Saale Laos, Paavo Randma, Peeter Roosma

(allkirjastatud digitaalselt)