3-2-1-98-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-98-16

Määruse kuupäev

Tartu, 26. oktoober 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Malle Seppik

Kohtuasi

OSAÜHINGU PARME TRANS hagi Jekaterina Hadoriku

vastu võla väljamõistmiseks. Hagi tagamise taotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 26. aprilli 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 2-15-19632

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OSAÜHINGU PARME TRANS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja OSAÜHING PARME TRANS, esindaja

vandeadvokaat Jaak Oja

Kostja Jekaterina Hadorik, esindaja vandeadvokaat Ain Alvin

Asja läbivaatamise kuupäev

10. oktoober 2016. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 26. aprilli 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-19632

muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OSAÜHING PARME TRANS (hageja) esitas 31. detsembril 2015 Harju Maakohtusse hagi

Jekaterina Hadoriku (kostja) vastu tööülesannete täitmata jätmisega tahtlikult tekitatud 214 289 euro

63 sendi suuruse kahju hüvitamiseks.

Hageja esitas 2. jaanuaril 2016 Harju Maakohtusse hagi tagamise taotluse, milles palus seada kostjale

kuuluvale kinnisasjale 60 000 eurose summaga kohtuliku hüpoteegi hageja kasuks. Kostjale kuulub

korteriomand Tallinnas. Kinnisvaraportaali City24 andmetel küsitakse sarnase korteriomandi eest

ca 74 000-85 000 eurot, tegelikud müügitehingud on vormistatud üldjuhul 10% madalama hinnaga.

Hageja hindab kostja vara väärtuseks ca 78 000 eurot, hüpoteek tuleks aga sisse kanda 60 000 euro

ulatuses. Kostjale ei ole teada muud hageja vara, mille arvel oleks tekitatud kahju võimalik hüvitada.

Samuti ei ole kostjal kindlat töökohta. Hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist

või teha selle võimatuks.

2. Harju Maakohus rahuldas 11. jaanuari 2016. a määrusega hagi tagamise avalduse ning seadis

kostja korteriomandile Tallinnas esimesele vabale järjekohale hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi

summaga 60 000 eurot.

Maakohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg-le 1, § 378 lg 1 p-le 1, § 378 lg-

le 4, § 381 lg-le 2, § 388 lg-tele 1 ja 3 ning § 387 lg-le 2. Hageja on piisavalt põhistanud nõuet ja hagi

tagamise aluseks olevaid asjaolusid.

Kohtulik hüpoteek ei takista kostja igapäevast toimetulekut ja majandustegevust, kuid tagab hagejale

hagi rahuldamisel võimaluse koormatud kinnisasja arvel oma nõue rahuldada. Kostjale kuuluvale

kinnisasjale hüpoteegi seadmine ei ole kostjat ülemäära koormav, kuni kohus annab vaidlusalusele

õigussuhtele hinnangu.

3. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja jätta uue

määrusega hagi tagamise avaldus rahuldamata. Kostja leidis mh, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

TsMS § 383 lg 2 järgi on rahalise nõude korral tagatise määramine imperatiivne ja selle miinimumiks

on 5% nõudesummast. Säte käsitleb rahalise nõudega hagi alusel nõutavat rahasummat, millelt

määratakse mh riigilõiv (TsMS § 124), mitte hagi tagamise avalduses märgitud summat. Seega

tulnuks tagatist arvutada 214 289 eurolt 63 sendilt, millest 5% on 10 714 eurot 48 senti.

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 26. aprilli 2016. a määrusega maakohtu määruse ja saatis asja

hagi tagamise avalduse uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Ringkonnakohus märkis, et

määruse peale ei saa edasi kaevata.

Ringkonnakohtu määruse järgi jättis maakohus asja materjalide kohaselt 4. jaanuaril 2016 hagi

tagamise avalduse käiguta, kohustades hagejat muu hulgas märkima hüpoteegisumma ja maksma

sellelt tagatist 5% ulatuses. Hageja täpsustas 8. jaanuaril 2016 hagi tagamise avaldust, paludes seada

hüpoteegi summaga 60 000 eurot, ja maksis 7. jaanuaril 2016 tagatist 3000 eurot.

Maakohus jättis tähelepanuta, et TsMS § 383 lg 11 kohaselt tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes

juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 euro

ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses. Praeguses asjas oli nõudesumma 214 289 eurot 63 senti ja

hageja oleks pidanud maksma hagi tagamise saavutamiseks sellelt summalt tagatist mitte vähem kui

5%, s.o 10 714 eurot 48 senti. Maakohus leidis valesti, et tagatis tuleb anda hüpoteegisumma suuruse

järgi, ja andis hagejale tagatise maksmiseks ebaõige juhise.

Kuna TsMS § 383 lg 11 on imperatiivne norm, on selle rikkumine oluline ja toob endaga igal juhul

kaasa hagi tagamise määruse tühistamise. Menetlusökonoomia kaalutlusel ei andnud ringkonnakohus

hinnangut muudele määruskaebuse väidetele.

Maakohus peab andma avalduse uuel läbivaatamisel hagejale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks -

täiendava tagatise tasumiseks. Kui hageja seda ei tasu, jätab kohus TsMS § 383 lg 2 alusel hagi

tagamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta jõusse

maakohtu määrus. Hageja palus ka mõista kostjalt välja 270 eurot esindajatasu.

Hageja leiab, et tal on õigus ringkonnakohtu määruse peale kaevata, kuna tagatava hagi hind on üle

63 900 euro.

Tagatisraha 5% tuleks arvestada tagatava nõude summalt, mis on praeguses asjas 3000 eurot (5% ×

60 000). TsMS § 388 lg 2 sätestab, et hüpoteegisummaks on tagatava nõude summa, mis kantakse

kinnistusraamatusse. Kui hageja peaks hakkama tasuma tagatist kogu hagisummalt, samal ajal teades,

et kostjal hagi rahuldamiseks niigi vara napib, kaotab hagi tagamise instituut oma tähenduse -

hagihinnalt tasumisele kuuluv riigilõiv ja tagatissumma on omavahel ebaproportsionaalsed.

7. Kostja leiab vastuses määruskaebusele, et see ei ole põhjendatud. TsMS § 383 lg 11 kasutab sõna

"üksnes", mis viitab normi imperatiivsele iseloomule. Samuti on selles normis nimetatud expressis

verbis nõudesummat, mitte hüpoteegisummat. Kostja märkis Riigikohtus kantud menetluskulude

suuruseks 875 eurot 52 senti.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määrust tühistada.

Määruskaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ning ringkonnakohtu määrus

muutmata.

9. Kolleegium märgib esmalt seda, et hagejal on TsMS § 390 lg 1 järgi kaebeõigus ringkonnakohtu

määruse peale, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu hagi tagamise määruse, kuigi tühistamine

ei olnud lõplik, vaid asi saadeti tagasi maakohtule hagi tagamise avalduse lahendamise ühe eelduse

puuduliku lahendamise tõttu. Tagatava hagi hind ületab 63 900 eurot. Samas märgib kolleegium, et

hageja ei ole oma seisukohtades järjekindel, kui seostab oma kaebeõiguse suure hagihinnaga, kuid

leiab, et tagatise suuruse üle otsustades tuleks lähtuda tagatise eeldatavast väärtusest, mitte

nõudesummast, millega TsMS § 124 lg 1 järgi raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind

määratakse.

10. Kassatsiooniastmes vaidlustab hageja ringkonnakohtu seisukohta, mille kohaselt tuleb

TsMS § 383 lg 11 alusel hagi tagamise kautsjoni suuruse arvutamisel lähtuda (hagi)nõude summast.

Kolleegium nõustub selles küsimuses ringkonnakohtu seisukohaga. TsMS § 383 lg 11 esimese lause

kohaselt tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5% ulatuses

nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 eurot ja mitte rohkem kui 32 000 eurot. Tegemist on selge

õigusnormiga, mille teistsuguseks tõlgendamiseks või analoogia alusel lünga täitmiseks ei ole

põhjendatud alust. Ka Riigikohtu varasem praktika on lähtunud sellest, et tagatist tuleb maksta

nõudesumma suuruse järgi (vt nt Riigikohtu 11. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-10, p 11;

Riigikohtu 10. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-15, p 10).

Hageja seisukohaga ei saa nõustuda mh ka seetõttu, et sel juhul tekiks vajadus pea iga TsMS § 378

lg-s 1 loetletud hagi tagamise abinõu taotlemise korral hakata määrama selle abinõu nn hinda tagatise

määramise tähenduses. See ei oleks aga paljudel juhtudel võimalik ning tekitaks ka täiendavaid

vaidlusi ning ebamõistlikke tulemusi. Nt kui taotletaks kostja pangakonto (nõude) arestimist, mille

seis ei ole tagamisabinõu kohaldamise üle otsustamise hetkel teada, oleks kohaldatava abinõu

„hinnast" võimatu lähtuda, või kui kontol hagi tagamise hetkel raha üldse ei oleks, tuleks hageja

käsitluse kohaselt lähtuda sellest, et tagatist ei peagi maksma, see on aga otse vastuolus TsMS § 383

lg-s 11 sätestatud põhimõttega. Tagatise suuruse sõltuvusse seadmine tagamisabinõu „hinnast"

tekitaks lahendamatuid olukordi ka siis, kui tagamisabinõuna taotletaks nt käsutuskeelu kohaldamist.

Viidatud sättes ei käsitleta rahalise nõudega hagi tagamisabinõusid tagatise maksmise kontekstis

erinevalt olenevalt taotletavast abinõust, v.a kostja arest või elukohast lahkumise keeld, millega

piiratakse kostja isiklikke õigusi ja mis sellest tulenevalt erinevad olemuslikult teistest

tagamisabinõudest.

Tähelepanuta ei saa jätta, et TsMS § 383 lg-s 11 on sätestatud üksnes tagatise alam- ja ülemmäär ning

see, et tagatis peaks olema nõudesummast vähemalt 5%. Sellest tuleneb, et kohtul oleks võimalik

lahendatava asja asjaolusid kaaludes nõuda hagi tagamist taotlevalt hagejalt ka suurema kui 5%

suuruse tagatise tasumist. Arvestades sätte eesmärki - tagada kostjatele tagatise arvel alusetu hagi

tagamisega tekitatud kahju hüvitamine TsMS § 391 järgi -, on alust nõuda suurema kui 5% suuruse

tagatise tasumist eelkõige juhul, kui kostja on põhistanud TsMS § 235 tähenduses, et väiksema

tagatise määramine ei korvaks temale suure tõenäosusega tekkivat kahju (vt ka nt Riigikohtu

11. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-10, p 11).

11. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et hageja huvide kaitseks näeb TsMS § 383 lg 12 kohtule

ette võimaluse jätta tagatis osaliselt või täielikult nõudmata või määrata selle tasumine osade kaupa,

kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi

tagamata jätmisega võivad hagejale kaasneda rasked tagajärjed või kui tagatise nõudmine oleks

hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane.

Praegusel juhul on tuvastatud asjaoludel kohtuliku hüpoteegi taotletav summa (mille ulatuses

kinnisasi võimalikus täitemenetluses vastutaks kohtulahendiga rahuldatud nõude täitmise eest)

oluliselt väiksem kui hagis nõutud summa. Kolleegium ei välista sellises olukorras TsMS § 383 lg 12

kohaldamise võimalikkust, kui selle sätte kohaldamise muud eeldused on täidetud. Kuna hageja on

kohtumenetluses (määruskaebuses Riigikohtule) esile toonud need asjaolud, mis tema arvates

viitavad ringkonnakohtu määratud tagatise ebaõiglasele suurusele, on maakohtul võimalus võtta selle

kohta seisukoht asja uuel läbivaatamisel, arvestades mõlema poole väiteid ja nende põhjendatust.

12. Riigikohtule esitatud seisukohtades on kostja väitnud, et tema vastu esitatud hagi on ilmselgelt

edulootuseta. Kolleegium leiab, et hagi tagamise üle otsustamisel ei saa kohus otsustada hagi

põhjendatuse üle. Küll juhib kolleegium tähelepanu oma varasemale praktikale, mille kohaselt on

hagi tagamise menetluses võimalik hinnata hagi lubatavust, sh küsimust, kas hageja väidete õigsuse

korral oleks tema hagil üldse edulootust (vt nt Riigikohtu 4. novembril 2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-121-

15 tehtud määruse p 10). Kui kohus leiab hagi tagamise menetluses, et hagil ei ole selle õigusliku

perspektiivituse tõttu edulootust, võib kohus teha ka määruse hagi menetlusse võtmisest keeldumise

või läbi vaatamata jätmise kohta TsMS § 371 lg 2 või § 423 lg 2 järgi. Samas ei kohusta TsMS § 371

lg 2 ja § 423 lg 2 kohut hagi menetlusse võtmisest keelduma või jätma see läbi vaatamata, sätestades

selleks üksnes võimaluse.

13. Kuna tegemist ei ole asja menetlust lõpetava määrusega TsMS § 174 lg 2 mõttes, lahendatakse

menetluskulude jaotus põhiasja lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.

14. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata tasutud

kautsjon riigituludesse.

Ants Kull, Villu Kõve, Malle Seppik