3-1-1-74-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-74-16

Määruse kuupäev

24. oktoober 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Paavo

Randma

Kohtuasi

Menetlusvälise isiku J. H. suhtes KrMS § 267 lg 5 alusel

rahatrahvi kohaldamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 5. aprilli 2016. a määrus

kriminaalasjas nr 1-15-10909

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli

Lumiste, määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Menetlusvälise isiku J. H. esindaja vandeadvokaat Karmen

Turk

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

28. september 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 5. aprilli 2016. a määrus muutmata ja prokuröri

määruskaebus rahuldamata.

2. Mõista Eesti Vabariigilt menetlusvälise isiku J. H. kasuks välja 432 (nelisada

kolmkümmend

kaks)

eurot,

sh

käibemaks

(seitsekümmend

kaks)

eurot,

määruskaebemenetluses esindajale makstud tasu hüvitamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus menetles kriminaalasja E. M-i süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 114 p-de

1 ja 5 järgi. 2. märtsi 2016. a määrusega kohaldas maakohus prokuröri taotlusel menetlusvälise

isiku J. H. suhtes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 267 lg 5 alusel 150 trahviühiku (600

euro) suurust rahatrahvi. Rahatrahvi kohaldamist põhjendati järgmiselt.

2. Kriminaalasja menetlev kohtunik selgitas 1. märtsil 2016 toimunud kohtuistungi lõpus

kohtusaalis viibinud ajakirjanikele, kelle hulgas oli ka J. H., et praegu on keelatud üle kuulatud

kannatanu ja tunnistajate ütluste avaldamine ning refereerimine, kuna on vaja tagada KrMS § 287

lg 2 nõuete täitmine. Siiski ilmus Õhtulehe paberväljaandes 2. märtsil 2016 J. H. artikkel E. M-i

kriminaalasja kohta, milles tsiteeriti üksikasjalikult kannatanu kohtuistungil antud ütlusi ja

refereeriti tunnistajate ütlusi. Samasisuline artikkel avaldati Õhtulehe võrguväljaandes. Artikli

ajalehetoimetusele avaldamiseks esitamisega rikkus J. H. kohtu korraldust ja käitus

lugupidamatult ning seadis ohtu kriminaalmenetluse igakülgsuse, täielikkuse ning objektiivsuse

põhimõtte järgimise.

3. Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J. H. esindaja vandeadvokaat Karmen Turk,

kes taotles määruse tühistamist.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 5. aprilli 2016. a määrusega tühistati maakohtu määrus, rahuldati

määruskaebus ja riigilt mõisteti J. H. kasuks välja 600 eurot määruskaebemenetluses esindajale

makstud tasu katteks.

5. Ringkonnakohus märkis kokkuvõtlikult, et erinevalt kaebuses märgitust pidi J. H. kohtuistungil

viibides kuulma kohtu selgitusi selle kohta, et üle kuulatud isikute ütlusi ei tohi avaldada.

Menetlusandmete avaldamise keeldu selgitas kohtunik hommikupoolse istungi lõppemisel enne

vaheajale minekut, s.o kell 12.59, ning J. H. viibis siis kohtuistungil.

6. Samas sedastas kohus, et kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust, et kohus saaks

keelata avalikul kohtuistungil menetlusandmete avaldamise. KrMS § 11 lg 3 järgi toimib

avalikkuse põhimõte kohtuistungi avamisest kuni kohtulahendi kuulutamiseni KrMS §-des 12 ja

13 ette nähtud piirangutega. KrMS § 12 lg 4 kohaselt saab kohus menetlusandmete avaldamise

lubamatuse kohta teha hoiatuse üksnes kinnisel kohtuistungil. KrMS § 267 on seevastu suunatud

kohtuistungi korda rikkuva isiku suhtes meetmete kohaldamisele. J. H. kohtuistungi korda ei

rikkunud ja seetõttu jäi kohtuniku antud korraldus väljapoole KrMS § 267 lg 5 reguleerimisala.

Järelikult puudus trahvi määramiseks alus.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Anneli Lumiste, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist.

Määruskaebuse esitaja põhiseisukohad on järgmised.

7.1 KrMS § 287 lg 2 sätestab, et tunnistaja kuulatakse üle veel üle kuulamata tunnistajate

juuresolekuta. Igas kohtumenetluses on hulk isikuid, kelle puhul piiratakse kohtuistungi

avalikkust vähemalt seni, kuni neid ei ole üle kuulatud. Seejuures ei kuulutata aga istungit

kinniseks. Kirjeldatud regulatsioon kaotaks mõtte, kui üle kuulamata tunnistajad saaksid lugeda

tsitaate varem üle kuulatud tunnistajate ütlustest.

7.2 KrMS § 267 lg-s 5 nähakse ette võimalus kohaldada rahatrahvi või aresti mitte üksnes siis, kui

rikutakse kohtuistungi korda, vaid ka siis, kui kohtuniku korraldus jäetakse täitmata. J. H.

trahvimist saab põhjendada eeskätt sellega, et ta avaldas tsitaatidena tunnistajate ütlusi, kuigi

kohtunik oli varem ajakirjanikele selgitanud, et kohtuistungil kuuldu avaldamine on lubatud alles

pärast kõigi tunnistajate ülekuulamist. Kohtuistungi kinniseks kuulutamine on KrMS § 12

kohaselt erandlik ja seda saab õigustada üksnes mõne põhiseaduses nimetatud väärtuse kaitsega.

Vastupidisel juhul jääb kriminaalmenetluse seadustiku sätete põhjal ebaselgeks, kuidas saab

tagada isikuliste tõendiallikate usaldusväärsuse.

8. J. H. esindaja vandeadvokaat K. Turk leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Erinevalt

prokuröri seisukohast saab kohus teabe avaldamise keelata kohtuistungi kinniseks kuulutamisel.

Ringkonnakohtuga saab nõustuda selles, et menetlusvälise isiku trahvimine KrMS § 267 lg 5

alusel ei olnud põhjendatud. Selle sätte järgi saab trahvi kohaldada siis, kui korraldus kohtuistungi

korda rikkuva tegevuse lõpetamiseks antakse kohtuistungi toimumise ajal.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kriminaalasja materjali kohaselt keelas kohus E. M-i kriminaalasja menetluse käigus kohtusaalis

viibinud ajakirjanikel avaldada kohtuistungil üle kuulatud kannatanu ja tunnistajate ütlusi.

Ringkonnakohus tegi kindlaks, et J. H. viibis märgitud ajal kohtusaalis ja pidi vastavasisulist

selgitust kuulma, kuid vaatamata sellele avaldas ta kannatanu ja tunnistajate ütlusi. Eeltoodust

lähtudes peab Riigikohus hindama, kas maakohus sai keelata menetlusandmete avaldamise

olukorras, kus ta ei olnud kohtuistungit kinniseks kuulutanud. Kriminaalkolleegiumi hinnangul

tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt.

10. Menetlusvälisele isikule trahvi kohaldamisel tugineti KrMS § 267 lg-le 5. Ringkonnakohus leidis,

et KrMS § 267 (Kohtuistungi korda rikkuva isiku suhtes võetavad meetmed) eesmärk on tagada

kohtuistungi korrakohane läbiviimine, mille tõttu saab vaadeldavas sättes kirjeldatud meetmeid

rakendada siis, kui isik rikub kohtuistungi korda ega allu kohtu korraldusele või väljendab oma

käitumisega lugupidamatust kohtu vastu. Arvestades, et kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt

ei saa kohus keelata avalikul kohtuistungil kõlanud menetlusandmete avaldamist, ei kuulu

maakohtu praeguses asjas antud korraldus KrMS § 267 reguleerimisalasse. Kõnealuse järeldusega

nõustudes märgib kriminaalkolleegium veel järgmist.

11. Kohtuistungi avalikkuse ja selle piiramisega seonduvat reguleerivad eeskätt KrMS §-d 11 ning

12. KrMS § 11 lg-s 1 sisalduva üldpõhimõtte kohaselt on igal isikul võimalik jälgida ja talletada

kohtuistungit KrMS §-s 13 sätestatud korras. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt toimib avalikkuse

põhimõte kohtuistungi avamisest kuni kohtulahendi kuulutamiseni KrMS §-des 12 ja 13

sätestatud piirangutega. Öeldust järeldub, et kohtuistungi avalikkust saab kohus piirata üksnes

menetlusseaduses ette nähtud alustel, s.o KrMS §-des 11 ja 12 sätestatud tingimusi järgides.

12. Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on võimalik vaid ühel juhul, s.t KrMS § 12 lg 4 alusel,

hoiatada kohtumenetluse pooli ja istungisaalis viibijaid, et menetlusandmeid pole lubatud

avaldada. Kõnealuse keelu rikkumise järelmid on ette nähtud sama paragrahvi 5. lõikes, mille

kohaselt võib kohus kinnise kohtuistungi menetluse andmete avaldamise keeldu rikkunud

kohtumenetluse poolt ja istungisaalis viibijat kohtumääruse alusel trahvida. Erandlikult ei saa

osutatud keelu rikkumise eest trahvida süüdistatavat.

13. Kolleegium märgib seejuures, et võrreldes teiste kohtumenetluse liikidega on kriminaalasja

arutava

kohtu

volitused

menetlusandmete

avaldamise

keelamise

osas

piiratumad.

Tsiviilkohtumenetluses võib kohus menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid määrusega

kohustada asja menetlemisel teatavaks saanud asjaolu saladuses hoidma ka juhul, kui menetlus ei

ole kinniseks kuulutatud, kuid saladuse hoidmine on ilmselt vajalik tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) §-s 38 nimetatud õiguse või huvi kaitseks (TsMS § 41 lg 3).

Halduskohtumenetluse seadustiku § 77 lg 1 järgi juhindutakse kohtumenetluse avalikkuse ja

tagamise osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest. Kriminaalmenetluse seadustik sarnast

võimalust aga ette ei näe.

14. Kokkuvõtlikult saab asuda seisukohale, et kuivõrd E. M-i kriminaalasja arutati avalikul

kohtuistungil ja kriminaalmenetluse seadustik ei võimalda keelata avalikul kohtuistungil kõlanud

menetlusandmete avaldamist, puudus J. H. suhtes rahatrahvi kohaldamiseks seadusest tulenev

alus.

15. Prokuröri hinnangul ei saa ringkonnakohtu määruse põhjenduste valguses tagada veel üle

kuulamata tunnistajate ütluste usaldusväärsust, sest kuigi KrMS § 12 lg 1 p 4 kohaselt saab kohus

õigusemõistmise huvides kuulutada kohtuistungi osaliselt või täielikult kinniseks, võib selliselt

toimida vaid erandjuhtudel.

16. Kriminaalkolleegium tõdeb, et ehkki KrMS § 12 lg 1 p 4 jätab kohtule kohtuistungi kinniseks

kuulutamisel esmapilgul ulatusliku otsustusruumi, peavad kohtuistungi kinniseks kuulutamise

tinginud põhjused olema kaalukad. Seda järeldust kinnitab samas sättes esitatud näitlik loetelu,

mille kohaselt võib kohtuistungi kinniseks kuulutada siis, kui kohtuistungi avalikkus võib

ohustada kohtu või kohtumenetluse poole või tunnistaja julgeolekut. Seega märgib prokurör

põhjendatult, et õigusemõistmise huvides võib KrMS § 12 lg 1 p 4 alusel kohtuistungi kinniseks

kuulutada vaid nendel juhtudel, kui ilmnevad erandlikud asjaolud (nt julgeoleku tagamise

vajadus). Seisukoht, mille järgi võiks üle kuulamata tunnistajate mõjutamise vältimiseks

kohtuistungi KrMS § 12 lg 1 p 4 alusel osaliselt või täielikult kinniseks kuulutada, tähendaks

ühtlasi, et suuremat avalikku huvi tekitavate ja isikuliste tõendite vahetut uurimist eeldavate

kriminaalasjade arutamine hakkaks valdavalt toimuma kinnistel kohtuistungitel. Kirjeldatud

käsitlus satuks aga vastuollu KrMS §-s 11 ette nähtud põhimõttega, mille järgi on avalikkuse

esindajatel üldjuhul võimalik vahetult kohtuistungit jälgida ja talletada.

17. KrMS § 287 lg 1 ja § 288 kohaselt kuulatakse tunnistaja kohtuistungil üle ristküsitluse vormis.

Ristküsitluse kasutamine peab aitama muu hulgas selgitada, kas tunnistaja ütlusi saab pidada

usaldusväärseks, sh kindlaks teha, kas ütluste sisu on mõjutanud näiteks ka menetletava

kriminaalasja kohta ajakirjanduses avaldatud teave. Üheks tunnusmärgiks sellise mõju kohta saab

pidada ka varem antud ütluste muutmist. Kuivõrd ristküsitluse käigus on lubatud seaduses

sätestatud tingimuste esinemise korral avaldada isiku varem antud ütlusi, peavad eeskätt

ristküsitluse korda käsitlevad normid aitama tasakaalustada mõju, mille võib tingida kriminaalasja

kohta avalikkuses levitatud teave.

18. Tähelepanu väärib teisalt seegi, et KrMS §-s 13 tehtud muudatuse kohaselt ei ole enam alates 1.

septembrist 2011 lubatud kohtuistungi helisalvestamine kohtu loata. Kriminaalmenetluse

seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu

XI koosseis, eelnõu nr 599 SE) seletuskirja järgi peab KrMS § 13 lg-s 1 tehtud muudatus

koostoimes KrMS § 287 lg-ga 2 aitama vältida kohtulikul uurimisel ilmnevate asjaolude

teatavaks saamist veel üle kuulamata tunnistajaile. Arvestades, et istungisaalis viibivad isikud

võivad kohtu loata teha vaid kirjalikke märkmeid, on see meede seadusandja hinnangul üldjuhul

ka piisav, vältimaks ütlusi andnud isikute räägitu detailselt taasesitamist.

19. Kolleegium möönab, et kasvõi juba käesoleva kohtuasja näitel ei saa iseenesest välistada

olukordi, kus mõni saalis viibiv isik suudab isikulistest tõendiallikatest pärineva teabe talletada

maksimaalse täpsusega ka kirjalike märkmete kujul. Ometi ei luba kehtiv kriminaalmenetluse

seadustik selliselt saadud teabe avaldamist avaliku kohtuistungi puhul piirata. Vastavasisulise

keelu

sätestamiseks

peaks

seadusandja

kaaluma

menetlusseadustiku

muutmist

tsiviilkohtumenetluse seadustiku eeskuju aluseks võttes, mida aga praegu ei ole tehtud.

20. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 5. aprilli 2016. a määruse muutmata ja prokuröri

määruskaebuse rahuldamata.

21. J. H. esindaja vandeadvokaat K. Turk on esitanud taotluse menetlusvälisele isikule

määruskaebemenetluse kulude hüvitamiseks 432 euro suuruses summas, sh käibemaks 72 eurot.

Taotluse kohaselt on advokaadi ühe töötunni hind 120 eurot, millele lisandub käibemaks.

Osutatud õigusabi seisneb määruskaebusega tutvumises, kaebuse analüüsimises ja Riigikohtule

seisukoha koostamises, milleks on kulunud 3 tundi. Kriminaalkolleegium leiab, et tegemist on

esindajale makstud mõistliku suurusega tasuga KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes, mis tuleb

määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu KrMS § 187 lg 2 alusel J. H. kasuks välja mõista riigilt.

(allkirjastatud digitaalselt)