3-2-1-81-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-81-16

Määruse kuupäev

Tartu, 18. oktoober 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Ants Kull ja Villu Kõve

Kohtuasi

Transpoint International (EST) AS hagi J. K ja H. K vastu

12. veebruari 2009. a ühisvara osalise jagamise lepingu

kehtetuks tunnistamiseks. Transpoint International (EST)

AS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 29. veebruari 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 2-10-37416

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J. K määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Transpoint International (EST) AS, esindaja juhatuse

liige Mika Tapio Happonen

Kostja J. K, esindaja vandeadvokaat Rene Varul

Asja läbivaatamise kuupäev

3. oktoober 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 29. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-37416 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Transpoint International (EST) AS (hageja) esitas 4. augustil 2010 hagi J. K (kostja I) ja H. K

(kostja II) vastu, milles palus mh tunnistada kehtetuks kostjate 12. veebruaril 2009 sõlmitud

asjaõigusleping.

Pärast asjas tehtud maakohtu, ringkonnakohtu ja Riigikohtu lahendeid (hageja kassatsioonkaebust ei

menetletud) tegi ringkonnakohus asja teisel läbivaatamisel otsuse, millega rahuldas hagi kostjate

vastu ning jättis maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 29. juuli 2015. a määrustega, millega Riigikohus jättis

kostjate määruskaebused menetlusse võtmata.

2. Hageja esitas 4. augustil 2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt on

hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 8290 eurot 62 senti (ilma käibemaksuta) ja

kohtukulud 4963 eurot 46 senti, kokku 13 254 eurot 8 senti. Hageja kohtukulud moodustuvad

riigilõivust hagiavalduselt 60 000 krooni, s.o 3834 eurot 70 senti, riigilõivust hagi tagamise taotluselt

450 krooni, s.o 28 eurot 76 senti, kautsjonist kassatsioonkaebuselt 100 eurot ning riigilõivust

apellatsioonkaebuselt 1000 eurot. Hageja palus kostjatelt solidaarselt menetluskulud taotletud

suuruses välja mõista ühes kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist. Hageja esitas alternatiivse

taotluse ja palus tagastada temale enam tasutud riigilõivu osas, mille ulatuses jätab kohus

riigilõivuseaduse § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 kohaldamata.

3. Kostjad vaidlesid hageja menetluskuludele vastu. Kostja I vastuväite kohaselt on hageja

menetluskulud ebamõistlikult suured ja kostja I eeldab, et menetluskuludele on lisatud sõidukulud

Tallinnast Tartusse ja tagasi, mida aga ei pea hüvitama. Paljud kuluartiklid on koondatud, mistõttu

puudub ülevaade, mida ja kui kaua on esindaja mingil päeval teinud. Kostja I palus kohustada hagejat

esitama menetluskulude kuludokumendid. Riigilõiv 60 000 krooni on vastuolus põhiseadusega.

Kostja II vastuväite kohaselt on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses näidanud

tunduvalt pikemana kohtuistungite kestust, samas kui ükski kohtuistung ei kestnud üle tunni.

4. Tartu Maakohus rahuldas 17. novembri 2015. a määrusega hageja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt, määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 7967 eurot

19 senti, millest 2078 eurot 76 senti on riigilõiv ja 5888 eurot 43 senti lepingulise esindaja kulud.

Maakohus mõistis nimetatud summa kostjatelt solidaarselt välja ning samuti mõistis välja nimetatud

summalt alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivise võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohus leidis mh tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 21 lg-

s 1 sätestatust tulenevalt, et hageja on tasunud riigilõivu enam 2784 eurot 70 senti, mistõttu on hageja

põhjendatud ja vajalik menetluskulu (riigilõiv) 2078 eurot 76 senti. Maakohus leidis, et hageja

alternatiivse taotluse - tagastada enamtasutud riigilõiv - osas tuleb seisukoht võtta eraldi määruses

pärast menetluskulusid kindlaksmäärava kohtumääruse jõustumist.

Hagejat on esindanud Bene Est Law Office OÜ jurist Marko Jaani, olles hageja lepinguliseks

esindajaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 1 p 2 mõttes. Avaldusest nähtuvalt on

hagejale osutatud õigusabi 8 tundi 28 minutit tunnihinnaga 1000 krooni (63 eurot 91 senti) ilma

käibemaksuta (hind kuni 2010. aasta lõpuni) ja 111 tundi 45 minutit tunnihinnaga 64 eurot ilma

käibemaksuta (hind alates 2011. aastast). Maakohus pidas õigusbüroos töötava esindaja tasu 63 eurot

91 senti ja 64 eurot tunnis ilma käibemaksuta mõistlikuks.

Maakohus leidis, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1

tähenduses, ning vähendas hageja menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasi ei olnud õiguslikult

keskmisest keerukam, eeskätt tuli kohaldada täitemenetluse seadustiku sätteid. Kohtul ei ole

õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise

täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab

tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale.

Kuni 2010. aasta lõpuni tehtud menetlustoimingute (avalduses märgitud ajakulu kokku 8 tundi

28 minutit) põhjendatud ja vajalik ajakulu on 7 tundi. Kuivõrd sama esindaja esindas hagejat ka

Harju Maakohtus tsiviilasjas nr 2-09-61056, ei saanud hagiavaldusele lisatud materjalidega tutvumine

olla ajamahukas. Kohtumäärustega, mida ei vaidlustatud (hagi tagamise määrus) või mis ei ole

vaidlustatavad (hagi menetlusse võtmise määrus), tutvumine ei ole otsese õigusteenuse osutamine,

mille hüvitamist saaks nõuda vastaspoolelt. Põhjendamatu on tasu nõudmine vastaspoolelt

kinnistusraamatusse kande tegemiseks avalduse koostamise eest, kuna avalduse esitamise vajaduse

tingis hageja, kes jättis täitmata TsMS § 387 lg-s 2 sätestatud nõude.

Maakohus vähendas ka alates 2011. a-st tehtud menetlustoimingute ajakulu. Menetlustähtaja

pikendamise taotluse koostamine, kohtuistungi protokollide ja kohtuteatega tutvumine ei ole otsese

õigusteenuse osutamine, mille hüvitamist saaks nõuda vastaspoolelt. Põhjendatuks ja vajalikuks ei

saa pidada hageja esindaja kulusid, mis on tekkinud kostjate kassatsioonkaebustega tutvumisega.

Riigikohus jättis kostjate kassatsioonkaebused menetlusse võtmata, ilma et oleks need hagejale kätte

toimetanud ja vastust küsinud.

5. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus

osas, millega jäeti hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt rahuldamata, jättes

lepingulise esindaja kulud 1803 eurot 62 senti välja mõistmata, ning teha uus määrus, millega mõista

kostjatelt solidaarselt täiendavalt välja hageja kasuks lepingulise esindaja kulud 1803 eurot 62 senti.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 176), asudes

seisukohale, et õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja

mahule, sh menetlustoimingute hulgale, jättes eraldi hindamata üksikute õigusabitoimingute

põhjendatuse ja vajalikkuse. Menetluskulude nimekiri on kulude hüvitamise peamiseks aluseks.

Menetluskulude nimekirja esitamise eesmärk on tagada ülevaade lepingulise esindaja tehtud töödest

ning hinnata nende tööde eest kantud kulude põhjendatust ja vajalikkust. Seega lasub kohtul kohustus

detailselt analüüsida nimekirjas kajastatud kulusid.

6. Kostja I leidis vastuses, et ekslik on hageja väide, nagu oleks maakohus pidanud detailse täpsusega

analüüsima ja hindama õigusabile tehtud kulutusi. Hageja ei ole esitanud asja juurde kuludokumente,

mistõttu ei ole kohus ega teised menetlusosalised saanud kontrollida kulude spetsifikatsioone.

Kostja II esitas oma vastuses määruskaebusele sisulisi vastuväiteid jõustunud kohtuotsusele.

7. Kostja I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus

osas, millega rahuldati hageja menetluskulude hüvitamise taotlus, ja teha uus lahend, millega jätta

hageja taotlus tervikuna rahuldamata. Kostja I on esitanud TsMS § 176 lg 6 alusel maakohtule

taotluse hagejalt menetluskulusid tõendavate dokumentide nõudmiseks, et seejärel esitada kuludele

konkreetsemaid vastuväiteid. Maakohus taotlust ei lahendanud ega käsitlenud seda vaidlustatud

kohtumääruses. Hageja esitatud taotluses on kulud ebamõistlikult suured ja kostja I eeldab, et neile

on lisatud sõidukulud Tallinnast Tartusse, mida TsMS-i kohaselt ei pea hüvitama. Seda ei saa

kontrollida enne, kui esitatakse kuludokumendid ja nende juurde kuuluvad spetsifikatsioonid.

8. Hageja vaidles kostja I määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kostjal I puudub

õigus nõuda hageja menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamist. TsMS § 176 lg 6 annab

kohtule õiguse kohustada menetlusosalist esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Nimetatud

sättest ei tulene vastaspoolele õigust taotleda kohtult teise poole menetluskulusid tõendavate

dokumentide väljanõudmist.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tartu Ringkonnakohus jättis 29. veebruari 2016. a määrusega maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses diskretsioonipiire ületanud.

Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 176), asudes seisukohale, et õigusabikulu

suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Õige on maakohtu

seisukoht, et kohus ei pea analüüsima minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust

ja vajalikkust eraldi, vaid hindab asja tervikuna. Vaatamata sellele on maakohus ringkonnakohtu

hinnangul väga üksikasjalikult analüüsinud hageja lepingulise esindaja toiminguid ning maakohtu

seisukoht nende toimingute põhjendatuse ja vajalikkuse kohta on jälgitav ning põhjendatud.

Ringkonnakohtu hinnangul peab menetlusosaline menetluskulusid tekitades käituma ratsionaalselt.

Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale tsiviilasjas teenuseid 111 tundi 45 minutit.

Vaatamata asjaolule, et vaidlus kestis alates 2010. aastast ning läbis kõik kolm kohtuastet, ei saa

ringkonnakohtu hinnangul sellises ulatuses teenust pidada mõistlikuks ja vajalikuks. Maakohus on

põhjendatult vähendanud osa toimingute ajakulu ning puudub alus selles osas maakohtu lahendi

tühistamiseks. Maakohus on ajakulu vähendamist määruses põhjendanud. Tegelikkusele ei vasta

hageja väide, et maakohus jättis välja toomata, milliste hageja lepingulise esindaja tehtud tööde

ajakulu peab kohus põhjendamatuks või ülepaisutatuks.

Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks ühe või teise hageja lepingulise esindaja toimingu kulu ei

saa vastaspoolelt välja mõista. Asjaolu, et menetlusosalise esindaja teeb toimingu, ei tähenda

ilmtingimata ning ilma eranditeta, et selle toimingu tegemise kulu peab hüvitama vaidluse kaotanud

teine pool TsMS § 175 lg 1 ja § 162 lg 1 järgi. Maakohus hindas õigesti kulu vajalikkust ja

põhjendatust.

TsMS § 176 lg 6 esimese lause järgi võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate

menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente.

TsMS § 176 lg 6 teise lause järgi ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulusid

tõendavaid dokumente esitama. Näiteks juhul, kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on

TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest

tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma

TsMS § 176 lg 6 esimest lauset kohaldamata. Samasugune regulatsioon oli sätestatud enne 1. jaanuari

2015 kehtinud TsMS § 174 lg-tes 3 ja 5 (vt Riigikohtu 1. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-154-15, p 11).

Kuigi praeguses vaidluses ei esindanud hagejat vandeadvokaat, vastab hageja esindaja TsMS §-s 218

sätestatud lepingulisele esindajale esitatavatele nõuetele ning selle üle pooled ei vaidle. Seega võib

eeldada, et hagejal tekkis õigusteenuse osutamise eest tasumise kohustus. Õige on hageja seisukoht,

et TsMS § 176 lg-s 6 sisaldub kohtu õigus, mitte kohustus. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja

menetluskulude nimekiri esitatud piisava täpsusega, et selle alusel hinnata hageja lepingulise esindaja

tehtud toimingute põhjendatust ja vajalikkust.

Kostja I väide, et esitatud nimekiri võib sisaldada tasu hageja lepingulise esindaja Tallinnast Tartusse

ja tagasi sõidu aja eest, on paljasõnaline ja tõendamata. Muuhulgas on maakohus hageja lepingulise

esindaja kulusid oluliselt vähendanud, pidades neid osaliselt põhjendamatuks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Kostja I esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada

ringkonnakohtu määruse ja saata asi tagasi ringkonnakohtule.

Kaebuse järgi sisaldab TsMS § 176 lg 6 kohtu diskretsiooni, kuid kohus peaks ometi lahendis

põhjendama, miks ta ei nõua menetlusosaliselt kuludokumentide esitamist. Maakohus jättis kostja I

sellekohase taotluse üldse tähelepanuta, ringkonnakohus on lihtsalt viidanud, et see on kohtu õigus,

mitte kohustus. Kostja I hinnangul võiks olla reegliks ja TsMS § 176 lg 6 mõtteks, et kui üks pool

taotleb kuludokumentide väljatoomist, peaks kohus eelduslikult sellise taotluse rahuldama. Kostja I

arvates on elementaarne, et hageja esitab vabatahtlikult asja juurde esindaja kuludokumendid, seda

enam, et vastaspool on sellist soovi korduvalt avaldanud. Praegusel juhul on hageja sellisele soovile

vastu vaielnud.

Hageja esitatud taotluses on kulud ebamõistlikult suured ja kostja I eeldab, et neile on lisatud

sõidukulud Tallinnast Tartusse, mida TsMS-i kohaselt ei pea hüvitama. Seda ei saa kontrollida enne,

kui on esitatud kuludokumendid ja nende juurde kuuluvad spetsifikatsioonid. Pealegi on hageja

taotluses paljud kuluartiklid või tegevused koondatud, mistõttu puudub ülevaade, mida on mingil

päeval tehtud ja kui kaua.

11. Hageja leidis, et määruskaebus ei ole põhjendatud.

12. Kostja II esitas oma vastuses määruskaebusele sisulisi vastuväiteid jõustunud kohtuotsusele.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause järgi

tühistada ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus

rahuldatakse.

14. Praeguses asjas on kostja I juba maakohtule esitanud taotluse nõuda hagejalt välja

menetluskulude kuludokumendid. Maakohus jättis selle taotluse tähelepanuta, rikkudes seega

kohtulahendi põhjendamise kohustust. TsMS § 174 lg 8 järgi määrab kohus menetluskulud kindlaks

hagita menetluse sätete kohaselt. TsMS § 478 lg 1 teise lause kohaselt kohaldatakse hagita

menetluses tehtavale kohtumäärusele hagimenetluses tehtava kohtumääruse kohta sätestatut, kui

seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 463 lg 2 sätestab hagimenetluses tehtava kohtumääruse kohta, et

määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei

tulene teisiti. TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Seega pidanuks maakohus määruses lahendama ka

kostja I eespool nimetatud taotluse.

15. Ringkonnakohus on kostja I määruskaebuses taotluse lahendamata jätmise kohta esitatud väitele

oma määruses vastanud, kuid ei ole kolleegiumi hinnangul määrust selles osas piisavalt põhjendanud

ning määrus on ka vastuoluline.

TsMS § 176 lg 6 esimese lause järgi võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate

menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente.

TsMS § 176 lg 6 teise lause järgi ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulusid

tõendavaid dokumente esitama.

Kolleegium märgib, et kuigi TsMS § 176 lg 6 annab kohtule diskretsiooniõiguse täiendavate

dokumentide nõudmiseks, tuleb kohtul vastavat otsustust (kas nõuda või mitte nõuda täiendavaid

dokumente) põhjendada.

16. Praegusel juhul on kostja I esimese taotluse esitamisest saadik tuginenud mh kahtlusele, et hageja

esindaja kulude hulka on arvatud ka sõidukulud, mida kostja I ei peaks hüvitama.

Ringkonnakohus on taotlusele vastates leidnud, et hageja menetluskulude nimekiri on esitatud piisava

täpsusega, hindamaks kulude põhjendatust ja vajalikkust, ja et kostja I väide sõidukulude kohta on

paljasõnaline ja tõendamata. Selline seisukoht on aga vastuoluline. Kui ringkonnakohus ei pidanud

vajalikuks täiendavate dokumentide väljanõudmist hagejalt, ei saanud ta ka kostjale I ette heita, et

viimase väited on tõendamata. Kostjal I ei olnud võimalik on seisukohta sõidukulude kohta tõendada

muul viisil kui hagejalt nõutavate lisadokumentide abil. Piisav ei ole ka ringkonnakohtu täiendavalt

märgitu, et maakohus vähendas niigi oluliselt hageja esindaja kulusid. Maakohtu määrusest ei nähtu,

et kulusid oleks mh vähendatud lubamatute sõidukulude mahaarvamise teel.

Kolleegiumi arvates võis ringkonnakohtu kirjeldatud seisukoht viia ebaõige lahendini, mistõttu tuleb

ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks ringkonnakohtule.

17. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid.

18. Kostja I määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kaebuselt tasutud kautsjon.

Jaak Luik, Ants Kull, Villu Kõve