3-3-1-31-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-31-16

Otsuse kuupäev

18. oktoober 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister, Viive Ligi,

Nele Parrest ja Jüri Põld

Kohtuasi

Menetlusosalised

Suuremäe Karjäär OÜ kaebus Haaslava Vallavalitsuse

4. septembri 2014. a korralduse nr 154 tühistamiseks ja

Haaslava Vallavalitsuse kohustamiseks asja uuesti läbi

vaatama

Kaebaja Suuremäe Karjäär OÜ, esindaja vandeadvokaat

Kaspar Lind

Vastustaja Haaslava vald, esindaja vandeadvokaat Robert Sarv

Kolmas isik Eesti Vabariik Riigimetsa Majandamise Keskuse

kaudu

Kaasatud haldusorganid Keskkonnaamet

Maa-amet

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2016. a otsus haldusasjas

nr 3-14-52296

Menetluse alus Riigikohtus

Haaslava Vallavalitsuse kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Haaslava Vallavalitsuse kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu

5. jaanuari 2016. a otsuse haldusasjas nr 3-14-52296 resolutsioon muutmata, muutes otsuse

põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

2. Mõista Haaslava Vallavalitsuselt Suuremäe Karjäär OÜ kasuks välja kassatsiooniastmes

kantud menetluskulud 780 eurot.

3. Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet väljastas 9. veebruaril 2012 Suuremäe Karjäär OÜ-le maavara kaevandamise loa

nr L.MK/321441 kehtivusega 13. veebruarist 2012 kuni 13. veebruarini 2027 liiva ja kruusa

kaevandamiseks Haaslava vallas Paluküla-Möldripalu liivamaardlal asuvas Paluküla II liivakarjääris

uuele mäeeraldisele. Lisatingimuse kohaselt peab asjassepuutuva katastriüksuse karjäärialuse maa

sihtotstarbe liigiks olema määratud mäetööstusmaa.

2. Suuremäe Karjäär OÜ esitas 15. märtsil 2012 Maa-ametile taotluse Kastre metskond 59 katastri-

üksuse jagamiseks ja rendile andmiseks. Maa-amet palus 21. märtsi 2012. a kirjaga nr 6.1-1/3220

Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) korraldada Kastre metskond 59 katastriüksuse jagamine ja

jagamisel moodustatavale rendileantavale katastriüksusele mäetööstusmaa sihtotstarbe määramine

ning üleandmine Maa-ametile.

3. RMK esitas 2. juulil 2012 taotluse 3-1.1/1034, milles palus Haaslava Vallavalitsuselt Kastre mets-

kond 59 katastriüksuse jagamist ja moodustatavale Paluküla II liivakarjääri alale jäävale

katastriüksusele sihtotstarbeks mäetööstusmaa määramist.

4. Haaslava Vallavalitsus jagas 11. märtsil 2013 korraldusega nr 31 Palukülas asuva riigile kuuluva

Kastre metskond 59 katastriüksuse kaheks iseseisvaks katastriüksuseks: Kastre metskond 59

pindalaga 48,49 ha ning Metsa pindalaga 8,91 ha. Mõlema katastriüksuse sihtotstarbeks määras

vallavalitsus maatulundusmaa.

5. Suuremäe Karjäär OÜ esitas 15. juulil 2013 kaebuse Tartu Halduskohtule, milles palus tühistada

Haaslava Vallavalitsuse 11. märtsi 2013. a korralduse nr 31 osas, millega jäeti muutmata loodava

Metsa kinnistu sihtotstarve mäetööstusmaaks, ning saata taotlus maa sihtotstarbe määramise osas

vallavalitsusele uueks läbivaatamiseks.

6. Tartu Halduskohus tühistas 14. veebruari 2014. a otsusega haldusasjas nr 3-13-1520 Haaslava

Vallavalitsuse 11. märtsi 2013. a korralduse nr 31 osas, millega määrati moodustatud Metsa

katastriüksuse sihtotstarbeks maatulundusmaa ja jäeti sihtotstarve muutmata mäetööstusmaaks, ning

kohustas Haaslava Vallavalitsust tegema RMK 2. juuli 2012. a taotluse kohta uue otsuse.

7. Haaslava Vallavalitsus otsustas 4. septembri 2014. a korraldusega nr 154 mitte muuta Metsa

katastriüksuse sihtotstarvet. Vallavalitsuse hinnangul on korraldus kooskõlas maakorraldusseaduse

(MaaKS) § 13 lg-ga 1, Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a määrusega nr 155 "Katastriüksuse

sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord" (määrus nr 155) ning Haaslava valla üldplaneeringuga.

Korralduse kohaselt ei kohusta ükski kehtiv õigusnorm ega õiguse üldpõhimõte valda Metsa

katastriüksuse sihtotsarvet muutma, mistõttu puudub RMK-l õigus seda nõuda. Riigilt

kaevandamisloa saamine ei saa luua RMK-le ega Suuremäe Karjäär OÜ-le õiguspärast ootust, et

kaevandamisloas nimetatud mäeeraldisel saab kaevandama hakata, ega võta omavalitsuselt õigust

määrata omavalitsuse territooriumi kasutamise põhimõtteid.

8. Suuremäe Karjäär OÜ esitas 2. oktoobril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 10. veebruaril 2015

lõplikud seisukohad. Kaebaja palus tühistada Haaslava Vallavalitsuse 4. septembri 2014. a korralduse

nr 154 ja kohustada Haaslava Vallavalitsust muutma Metsa katastriüksuse maa sihtotstarve

mäetööstusmaaks. Alternatiivselt taotles kaebaja Haaslava Vallavalitsuse kohustamist uue otsuse

tegemiseks RMK 2. juuli 2012. a taotluse kohta maa sihtotstarbe muutmiseks.

9. Tartu Halduskohus rahuldas 13. märtsi 2015. a otsusega Suuremäe Karjäär OÜ kaebuse, tühistas

Haaslava Vallavalitsuse 4. septembri 2014. a korralduse nr 154 ja kohustas vallavalitsust tegema

RMK 2. juuli 2012. a taotluse kohta uue otsuse ning mõistis vallavalitsuselt välja kaebaja kasuks

menetluskulud 2355 eurot.

Kaevandamisloa väljastamisega tekkis kaebajal õigustatud ootus, et maa sihtotstarve määratakse

vastavalt kaevandamisloale. Maa sihtotstarbe vastuolu korral valla üldplaneeringuga on võimalik

üldplaneeringut muuta. Kui vastustaja arvates oli kaevandamine vastuolus üldplaneeringuga ja

üldplaneeringu muutmine oli lubamatu ning ta jagas volikogu 28. mai 2010. a otsuses esitatud

seisukohti, pidanuks ta need seisukohad esitama kaevandamisloa menetluses.

10. Haaslava vald esitas 13. aprillil 2015 apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu

Halduskohtu 13. märtsi 2015. a otsuse ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta

menetluskulud kaebaja kanda.

11. Tartu Ringkonnakohus jättis 5. jaanuari 2016. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 13. märtsi 2015. a otsuse muutmata, kuid täiendas halduskohtu otsuse põhjendusi.

Ringkonnakohus mõistis Haaslava vallalt Suuremäe Karjäär OÜ kasuks välja apellatsiooniastmes

kantud menetluskulud 650 eurot.

Haaslava Vallavalitsus on püüdnud maa sihtotstarbe muutmise menetluse käigus esitada vaidlustatud

korralduses põhjendusi, mis võinuksid olla asjakohased ja tulnuks esitada kaevandamisloa

väljastamise menetluse raames. Maapõueseaduse (MaaPS) § 34 ei näe kaevandamisloa andmisest

keeldumise alusena ette vastuolu planeeringuga. Õigusakti ja planeeringu vastuolu korral tuleb muuta

planeeringut. Kuna vaidlusaluse maaüksuse kohta oli välja antud kehtiv kaevandamisluba, on

tegemist mäeeraldise ja seda teenindava maaga, mille sihtotstarve saab määruse nr 155 § 6 p 11 järgi

olla vaid mäetööstusmaa. Kaevandamisloa väljastamisega tekkis kaebajal õigustatud ootus, et maa

sihtotstarve määratakse vastavalt kaevandamisloale. MaaPS § 25 lg 1 sätestab, et maavara

kaevandamise luba annab selle omanikule õiguse loal märgitud mäeeraldisel maavara kaevandada.

Katastriüksusel teatud otstarbel tegutsemise õiguse andmine määrab ära ka katastriüksuse kasutamise

otstarbe. Seetõttu tuleb Metsa katastriüksuse maa lugeda määruse nr 155 § 6 p 11 kohaseks maavara

kaevandamiseks kasutatavaks maaks ka juhul, kui konkreetset luba ei ole veel realiseerima asutud.

Vastasel juhul puuduks kaevandamisloal maa sihtotstarbe muutmise menetluses igasugune õiguslik

tähendus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

12. Haaslava Vallavalitsus esitas 4. veebruaril 2016 Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub

tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ja saata asi uueks läbivaatamiseks madalama astme

kohtule või teha uus otsus, millega jätta Suuremäe Karjäär OÜ kaebus rahuldamata ja menetluskulud

Suuremäe Karjäär OÜ kanda.

Kohalikul omavalitsuse (KOV) üksusel peab olema õigus otsustada oma territooriumi kasutamise

tingimuste üle. Katastriüksuse sihtotstarve ei ole automaatselt seotud selle kohta väljastatud loaga,

vaid tegemist on KOV üksuse diskretsiooniotsusega, mille juures tuleb arvestada kohaliku elu

oludega. Kohtud oleksid pidanud arvestama Haaslava Vallavolikogu 28. mai 2010. a otsusega, mis on

kehtiv haldusakt ega luba vaidlusalusel katastriüksusel kaevandada.

13. Vastuses kassatsioonkaebusele leiab Suuremäe Karjäär OÜ, et halduskohtu ja ringkonnakohtu

otsused ei tähenda KOV enesekorraldusõiguse kadu selliste kohaliku elu küsimuste otsustamisel.

Kohtud on õigesti asunud seisukohale, et olukorras, kus Haaslava Vallavalitsus ei esitanud oma

vastuväiteid kaevandamisloa menetluses temale saadetud kaevandamisloa projekti kohta, ei saa

kaevandamisluba hakata varjatult vaidlustama teises menetluses. Kohtud ei ole eksinud tõendite

hindamise reeglite vastu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. Kaebajale antud kaevandamisloas on seatud kaevandamise õiguse tekkimiseks haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 53 lg 1 p 3 alusel lisatingimus. Lisatingimuse kohaselt peab Suuremäe Karjäär OÜ

kaevandamiseks korraldama selle, et karjäärialuse maa sihtotstarbe liigiks määratakse mäetööstusmaa

(tl 12). Ainuüksi sellise lisatingimuse tõttu ei tekkinud kaebajal veel loa saamisel tingimusteta

subjektiivset õigust ega õiguspärast ootust kaevandamiseks Paluküla II liivakarjääris. Kaevandamis-

luba küll annab subjektiivse õiguse kaevandamiseks, kuid isikul tuleb kaevandamiseks järgida ka

muid õigusakte, sh üldplaneeringut.

15. Haaslava Vallavalitsuse 2007. a-l kehtestatud valla üldplaneeringu järgi jääb vaidlusalune Metsa

katastriüksus rohelise võrgustiku alale (tl 35). Roheline võrgustik on planeerimisseaduse (PlanS) § 6

p 17 järgi eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse

mõjusid tasakaalustav looduslike ja poollooduslike koosluste kogum, mis koosneb tuumikaladest ja

neid ühendavatest rohekoridoridest (vt ka PlanS v.r § 6 lg 2 p 5). Haaslava valla üldplaneering näeb

praeguse Metsa katastriüksuse piirkonnas ette metsamaa ja rohelise võrgustiku ala säilitamise.

Haaslava vald leiab, et tal on seega kohustus hoida Metsa katastriüksuse sihtotstarve maatulundus-

maana, sest selle määramine mäetööstusmaaks oleks vastuolus valla üldplaneeringuga.

16. Üldplaneering määrab maakasutuse juhtotstarbe, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise

maakasutuse põhisuunad (kehtiva PlanS § 6 p 9, § 75 lg 1 p 18, PlanS v.r § 8 lg 3 p 3 ja lg 31).

Üldplaneeringu-järgne maakasutuse juhtotstarve võimaldab ka mõningaid kõrvalekaldeid üld-

planeeringuga sätestatud maakasutusest eeldusel, et juhtotstarbele vastav kasutus on valdav (kehtiva

PlanS § 75 lg 4, PlanS v.r § 8 lg 31) ja see ei mõjuta oluliselt planeeringu põhilahendust. Planeeringu

põhilahenduseks on planeeringu oluline osa, mis tagab planeeringuga kavandatu elluviimisel

lahenduse tervikliku toimimise (Riigikohtu halduskolleegiumi 12. märtsi 2015. a otsus haldusasjas nr

3-3-1-71-14, p 11). Roheline võrgustik on Haaslava valla üldplaneeringu oluline osa ja seda tuleb

üldplaneeringu alusel säilitada. Eelnevast tulenevalt ei välista see aga täielikult selliseid maakasutusi,

mis ei ole vahetult seotud rohelise võrgustiku säilitamisega.

17. Praegusel juhul on Keskkonnaamet leidnud, et karjääri rajamine Metsa katastriüksusele ei

mõjutaks rohelise võrgustiku toimimist (tl 73 pöördel). Sellele tuginedes on kaevandamisloa

väljastamisel jäetud keskkonnamõju hindamata olulise mõju puudumise tõttu. Metsa katastriüksusel

kaevandamine ei pruugi seega mõjult olla planeeringu põhilahenduse muutmine, sest see ei mõjuta

oluliselt Haaslava valla rohelise võrgustiku ja metsamaa säilitamist. Kuna Metsa katastriüksus on

vaid 8,91 hektarit suur, ei oleks seal kaevandamine vaadeldav umbes 1320 hektari suuruse rohelise

võrgustiku tuumikala Haaslava vallas paikneva osa säilitamise plaani olulise muutmisena ka mahult.

Üldplaneeringu-järgsele roheala juhtotstarbele vastav maakasutus oleks seega valdav ka Metsa

katastriüksuse sihtotstarbe muutmisel mäetööstusmaaks.

18. Samas ei ole kahtlust, et kaevandamine on intensiivne maakasutus, mis ei pruugi olemuslikult

sobituda üldplaneeringus määratletud kogukondlike põhimõtetega omavalitsusüksuse ruumilise

arengu kohta. Riigi kaevandamisloa alusel lubatakse kaebajal kaevata kuni 13. veebruarini 2027

Paluküla II liivakarjääris Metsa katastriüksusel 776 000 m3 liiva ja 153 000 m3 kruusa (tl 11 pöördel).

See on vastuolus Haaslava valla üldplaneeringus seatud tingimusega, mille järgi tuleb rohelise

võrgustiku tagamiseks jätta rohelise võrgustiku alad intensiivsest maakasutusest välja (Haaslava valla

2007. a üldplaneeringu lk 12). Metsa katastriüksusel kaevandamine erinevalt üldplaneeringus

kavandatust tähendab seega üldplaneeringu põhilahenduse olulist muutmist (vaatamata p-des 17–18

märgitule).

19. Haaslava valla üldplaneering on vallale siduv. Kaevandamise vastuolu korral valla

üldplaneeringuga ei saa seega kaevandamisega alustada enne üldplaneeringu muutmist, kui

vastupidist ei näe selgelt ette mõni üldplaneeringust kõrgem õigusakt (vt ka Riigikohtu haldus-

kolleegiumi 15. oktoobri 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-35-13, p 19). Ringkonnakohus leidis, et

praegusel juhul sätestas maakasutuse otstarbe määruse nr 155 § 2 lg 2 alusel sellise õigusaktina

MaaPS § 25 lg 1 (otsuse p 18). Kolleegium sellega ei nõustu. MaaPS § 25 lg 1 järgi tekib õigus

kaevandada kaevandamisloa alusel. Kaevandamisloast tulenev õigus ei ole aga piiranguteta ja selle

adressaat peab järgima ka teisi asjakohaseid õigusakte.

20. Ringkonnakohus, leides, et kaevandamisluba andis õiguse kaevandamisloal märgitud mäe-

eraldisel kaevandamisega alustada, omistas MaaPS § 25 lg-le 1 koostoimes määruse nr 155 § 2

lg-ga 2 sellise tähenduse, mis ei johtu selle grammatilisest, eesmärgipärasest ega süstemaatilisest

tõlgendamisest. Kaevandamisluba ei reguleeri kinnisasja sihtotstarvet. Seda kinnitavad ka maa-

katastriseaduse § 18 lg-d 2 ja 6, mille järgi saab katastriüksuse sihtotstarbe muutmine toimuda ainult

KOV üksuse detail- või üldplaneeringu või viimase puudumisel eraldi KOV volikogu otsuse alusel.

21. Selleks et vaidlusalusel katastriüksusel saaks alustada kaevandamist, on eelnevast tulenevalt

vajalik, et vald muudab oma kehtivat üldplaneeringut, mis keelab rohelise võrgustiku alal intensiivse

maakasutuse. Seejärel on võimalik muuta vaidlusaluse maa sihtotstarvet ja määrata selleks senise

maatulundusmaa asemel mäetööstusmaa (vt määruse nr 155 § 6 p-d 9 ja 11).

22. Üldplaneeringu, sh senist üldplaneeringut muutva planeeringu algatamine, vastuvõtmine ja

kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse § 22 lg 1 p-dest 31 ja 32 ning

PlanS § 77 lg-st 1 tulenevalt KOV üksuse volikogu ainupädevusse. Haaslava valla kaalutlusõigust

üldplaneeringu muutmise üle otsustamisel on aga vähendanud vastuväidete esitamata jätmine

kaevandamisloa andmise menetluses. Seadusandja on kaevandamisloa menetluse näinud ette selleks,

et otsustada selles etapis mh keskkonnahoidu ja KOV üksuse ruumilisse planeerimisse puutuvate

küsimuste üle, tasakaalustades riiklikke, regionaalseid ja kohalikke huve ning erahuve. Tegemist on

avatud menetlusega (MaaPS § 29 lg 1), mis võimaldab mh kohalikel elanikel seisukohti avaldada.

Kui KOV üksus ei nõustu kaevandamisloa andmisega, on võimalik kaevandamisluba anda üksnes

Vabariigi Valitsuse nõusolekul (MaaPS § 34 lg 2). Kui Haaslava vald ei pidanud kaevandamist

Paluküla II liivakarjääris võimalikuks keskkonnahoiu ja valla tasakaalustatud ruumilise arengu

kaalutlustel, tuli vallal esitada sellised põhjendused selleks ettenähtud kaevandamisloa menetluses.

23. Paluküla II liivakarjäär on kavandatud kohaliku tähtsusega maardlasse, mistõttu kuulub

kaevandamisloa andmise, sh selle keskkonnamõjude üle otsustamise pädevus MaaPS § 28 lg 4 järgi

Keskkonnaametile. Kuna vaidlustatud Haaslava valla otsust mõjutanud keskkonnakaitselised

kaalutlused kuuluvad Keskkonnaameti pädevusse, pidi vald arvestama Keskkonnaameti seisukohaga,

et kaevandamist võib keskkonna seisukohast lubada. Määrav on Keskkonnaameti järeldus, et karjääri

rajamine Metsa katastriüksusele ei mõjuta rohelise võrgustiku toimimist (tl 73 pöördel). Haaslava

vald pidanuks sellise järelduse eiramisel näitama ära selle olulised puudused.

24. Kaevandamisele takistuste seadmine kaevandamisloa menetluse järel riivab kaevandamisloa

saanud ettevõtja ettevõtlusvabadust ja kulutab mh kohtumenetlusele ebamõistlikult riigi ja KOV

üksuse ressursse. Tegemist on vastuolulise halduspraktikaga, mis planeerimismenetluses kahandab

KOV üksuse kaalutlusõigust asjassepuutuva lõppotsuse tegemisel (vt ka Riigikohtu haldus-

kolleegiumi 3. märtsi 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-82-14, p 22).

25. Planeerimisseaduse (vaidlustatud 4. septembri 2014. a korralduse tegemise ajal kehtinud

redaktsioonis) § 4 lg 2 p 2 järgi peab KOV üksus planeerimisalase tegevuse korraldamisel oma

haldusterritooriumil tagama avalike huvide ja väärtuste ning erahuvide tasakaalustatud arvestamise.

Praegusel juhul on Haaslava vald vaidlustatud otsuse tegemisel lähtunud ainult kohalikest huvidest.

KOV üksus ei või aga planeerimisalases tegevuses arvestada ainult kohalikke huve ja jätta riiklikud

huvid kõrvale (Riigikohtu halduskolleegiumi 14. oktoobri 2003. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-54-03,

p 41). Kohalikud huvid on küll legitiimsed, kuid neid tuleb planeerimismenetluses kaaluda koos

riiklike ja regionaalsete huvidega ning praegusel juhul nendega seotud erahuvidega.

26. Haaslava vald ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel eeltähendatud piiratud diskretsiooni piires

kaalunud tasakaalustatult kaevandamisloa adressaadi erahuve ja nendega seotud riiklikke,

regionaalseid ja kohalikke huve. Haaslava valla vaidlustatud otsus ja sellega seoses rohealal

intensiivse maakasutuse keelu muutmata jätmine üldplaneeringus kahjustab kaebaja majandus-

tegevust.

27. Tõrjumaks kaevandamisloa menetluse järel kaevandamisloa adressaadi huve ja nendega sama-

suunalisi riiklikke ning regionaalseid huve kaevandamiseks, peavad kohalikust kogukonnast

võrsuvad riigi maavarade kaevandamise vastased huvid olema ülekaalukad. KOV üksus peab sellisel

juhul üldplaneeringu muutmisest keeldumisel näitama selgelt ära, miks kaevandamine põhjustaks

väga raskeid tagajärgi kohaliku kogukonna heaolule. Haaslava vald ei ole selliseid kaalutlusi

esitanud.

28. Eeltoodud põhjustel on Haaslava Vallavalitsuse 4. septembri 2014. a otsus mitte muuta Metsa

katastriüksuse sihtotstarvet kaalutlusveaga otsus (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158

lg 3). Seetõttu tuleb jätta Haaslava Vallavalitsuse kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonna-

kohtu 5. jaanuari 2016. a otsuse haldusasjas nr 3-14-52296 resolutsioon muutmata, muutes otsuse

põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Selle tulemusel tühistatakse Haaslava

Vallavalitsuse 4. septembri 2014. a korraldus nr 154 ja kohustatakse Haaslava Vallavalitsust tegema

uue otsuse RMK 2. juuli 2012. a pöördumise kohta Paluküla II liivakarjääri alale jäävale

katastriüksusele mäetööstusmaa sihtotstarbe määramiseks.

29. Uue otsuse tegemisel peab Haaslava vald esitama kaalukad põhjendused eeskätt juhul, kui jätab

valla üldplaneeringu ja Metsa katastriüksuse sihtotstarbe muutmata. Sellised põhjendused alluvad

kohtulikule kontrollile ja nende esitamata jätmine võib kaasa tuua üldplaneeringu muutmiseks

kohtuotsusega kohustamise (PlanS § 93 lg 4). Seni, kuni Haaslava vald ei ole välja toonud riigi

maavarade kaevandamise väga raskeid tagajärgi kohaliku kogukonna heaolule, ei saa Metsa

katastriüksuse sihtotstarbe mäetööstusmaaks muutmata jätmine olla põhjendatud.

30. Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad Haaslava Vallavalitsuse kassatsiooniastme

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Suuremäe Karjäär OÜ on taotlenud menetlus-

kulude jätmist kassaatori kanda. Suuremäe Karjäär OÜ on tasunud õigusteenuste eest kassatsiooni-

astmes 780 eurot, mis tuleb Haaslava Vallavalitsuselt Suuremäe Karjäär OÜ kasuks välja mõista

(HKMS § 108 lg 1).

31. Kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 viimase lause alusel arvata riigituludesse.