3-2-1-96-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-96-16

Määruse kuupäev

Tartu, 17. oktoober 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Malle Seppik

Kohtuasi

S. L hagi D. L vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 16. veebruari 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 2-15-9004

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S. L määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja S. L, esindaja vandeadvokaat Rainer Objartel

Kostja D. L, esindaja vandeadvokaat Aare Kaldma

Asja läbivaatamise kuupäev

3. oktoober 2016. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 16. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-9004 ja

saata asi samale ringkonnakohtule S. L apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada S. L määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S. L (hageja) esitas 12. juunil 2015 Tartu Maakohtule D. L (kostja) vastu hagi, milles palus

lõpetada tsiviilasjas nr 2-14-61593 Tartu Maakohtu 23. märtsi 2015. a määrusega kinnitatud

kompromissis kokkulepitud elatise maksmine ning mõista elatishagi esitamisest hagejalt kostja

kasuks välja elatis 75 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni.

Hagiavalduse järgi kohustus hageja maksma kostjale kohtuliku kompromissi alusel elatist 195 eurot

kuus. Kompromissi sõlmimise ajal oli hagejal piisav sissetulek kokkulepitud suurusega elatise

maksmiseks. Elatise vähendamise hagi esitamise ajaks ei maksta hagejale enam vanemahüvitist,

kokkuleppel elukaaslasega on ta 31. oktoobrini 2016 lapsehoolduspuhkusel ega tööta ning tema

ainsaks sissetulekuks on lapsetoetus 147 eurot kuus. Hagejal on lisaks kostjale veel kaks alaealist last,

keda tal on kohustus ülal pidada. Hagejal on võimalik maksta kostjale elatist kuni 75 eurot kuus.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

Kostja arvates olid hagis esitatud elatise suuruse vähendamise aluseks olevad asjaolud olemas ka

kompromissi kinnitamise ajal ega ole muutunud.

3. Tartu Maakohus jättis 29. detsembri 2015. a otsusega hagi rahuldamata ja kohustas hagejat

jätkuvalt tasuma kostjale elatist maakohtu 23. märtsi 2015. a määruses nimetatud ulatuses, s.o pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga määrast. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda,

mõistes temalt välja kostja menetluskuludena 320 eurot.

Maakohtu otsuse järgi on maakohus kinnitanud kompromissi, mille alusel peab hageja maksma

kostjale elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 ettenähtud määras. Lisaks kostjale on hagejal

veel kaks alaealist last, kelle vajadused on kostjast paremini rahuldatud, kuna nende ema tegeleb

ettevõtlusega ja saab oma sissetulekut ise reguleerida. Kostja ema sissetulek on üksnes 145 eurot

kuus. Hagejale on makstud vanemahüvitist 1725 eurot 80 senti kuus. Seega oli hagejal nii

vanemahüvitise saamise ajal kui ka enne lapsehoolduspuhkusele jäämist sissetulek, millest ta oleks

pidanud enda ja kõigi oma laste ülalpidamiseks säästma igaühele vähemalt poole kehtivast töötasu

alammäärast juhuks, kui ta ei saa lapsehoolduspuhkuse ajal töötamist jätkata. Hageja omandis on

1/2 suurune kaasomandiosa kinnistust, millel asuv elamu on hageja ja tema pere elukohaks. Lisaks on

hagejal korteriomand, mida ei kasutata, kuid millest on võimalik saada tulu (müüa, üürida, rentida).

Hageja ei ole teinud ega kavatse teha kõike endast olenevat, et kindlustada kostjale alammääras

elatise saamine. Hageja tegevusetuse õigustamiseks ei saa elatise suurust vähendada.

4. Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tartu Ringkonnakohus keeldus 16. veebruari 2016. a määrusega apellatsioonkaebust menetlemast

ja luges selle hagejale tagastatuks.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt on selles tsiviilasjas hagihind 1080 eurot ((195-75) * 9). Seega on

tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 tähenduses.

Ringkonnakohus keeldus apellatsioonkaebust menetlemast TsMS § 637 lg 21 alusel. Maakohus ei

andnud luba apellatsioonkaebuse esitamiseks. Samuti ei ole maakohus selgelt valesti kohaldanud

materiaal- või menetlusõiguse normi ega selgelt valesti hinnanud tõendeid. Hageja ei ole kolm kuud

pärast kompromissi kinnitamist esitatud elatise suuruse muutmise hagis nimetanud asjaolusid, mis on

pärast kompromissi sõlmimist oluliselt muutunud ja mille tõttu tuleks elatise suurust vähendada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata apellatsioonkaebuse

ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Lisaks palub hageja määrata kindlaks

menetluskulude suurus ning mõista kostjalt välja esindajakulud 360 eurot.

Hageja arvates keeldus ringkonnakohus alusetult apellatsioonkaebust menetlemast. Ringkonnakohus

ei arvestanud apellatsioonkaebuse väidetega, et maakohus on materiaalõiguse normi valesti

kohaldanud ja menetlusõiguse norme rikkunud, sh hinnanud valesti tõendeid. Põhjendatud ei ole

maakohtu järeldus, et hagejaga koos elavad lapsed on kostjast paremini kindlustatud. Asjas ei ole

oluline hageja laste ema sissetuleku suurus, lisaks on tema varaline olukord tõendamata. Maakohus

jättis tähelepanuta, et võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga on asjaolud muutunud, kuna hagejale ei

maksta enam vanemahüvitist. Lisaks ei teinud maakohus kindlaks kostja vajadusi ega tuvastanud

tema vajalikke kulusid. Leides, et hagejal on võimalik maksta elatist korteriomandi võõrandamise

kaudu, pidi maakohus tegema kindlaks korteriomandi väärtuse või võimaliku üüri suuruse.

7. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata ning

menetluskulud hageja kanda, kellelt mõista kostja kasuks välja kassatsiooniastme menetluskulud

240 eurot.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel rahuldada,

ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi saata samale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmise otsustamiseks.

9. Ringkonnakohus on leidnud, et hagi on esitatud lihtmenetluse asjas TsMS § 405 lg 1 tähenduses,

mille kohta tehtud maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlemisest on

ringkonnakohtul TsMS § 637 lg 21 alusel õigus keelduda. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu

seisukohaga.

TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab

2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Riigikohus asus 19. aprilli 2016. a määruses

tsiviilasjas nr 3-2-1-185-15 (p-d 14 ja 15) seisukohale, et TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes on

hagihinnal autonoomne sisu ja lihtmenetluse asja olemasolu hindamiseks tuleb lähtuda esmajoones

TsMS § 122 lg-st 2 ning teha kindlaks asjas taotletu harilik väärtus, s.o hageja kogu tegelik nõue, mis

tähendab korduvate kohustuste puhul juba sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks

muutuvate perioodiliste maksete kogusummat.

Eeltoodu alusel on Riigikohus ka varem leidnud, et TsMS § 405 lg 1 tähenduses saab lihtmenetluse

asjaks pidada elatiseasja, milles nõutud elatisemaksete kogusumma ei ületa 2000 eurot (Riigikohtu

16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-16, p 9). Kolleegium järgib neid seisukohti ka

praeguses asjas.

10. Hageja palus vähendada kostjale makstava elatise suurust alates hagi esitamisest 195 eurolt

75 euroni kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni. Seega palub hageja vähendada elatist 120 euro

võrra kuus. Kostja saab täisealiseks 11. märtsil 2020. Järelikult on hageja nõude koguväärtus kindlasti

suurem kui TsMS § 405 lg 1 esimeses lauses sätestatud varalise nõude ülempiir.

Arvestades Riigikohtu ülalviidatud seisukohti, leidis ringkonnakohus ekslikult, et tegemist on

lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Seega keeldus ringkonnakohus põhjendamatult

TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.

11. Kuna määruskaebus tuleb rahuldada ja ringkonnakohtu määrus tühistada menetlusõiguse normi

rikkumise tõttu apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel, ei käsitle kolleegium

määruskaebuses hagi põhjendamatu rahuldamata jätmise kohta esitatud väiteid.

12. Kuna ringkonnakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse samale ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3

teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 173 lg 6

alusel kindlaks ringkonnakohus.

13. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause ja lg 8 esimese lause

alusel määruskaebuselt tasutud kautsjon hagejale tagastada.

Ants Kull, Villu Kõve, Malle Seppik