3-4-1-10-16 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

OTSUS

Kohtuasja number

3-4-1-10-16

Otsuse kuupäev

10. oktoober 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Viive Ligi ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Ege Hirve kaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ege Hirve 20. septembri 2016. a ja 28. septembri 2016. a kaebused Vabariigi

Valimiskomisjoni toimingu õiguspärasuse kontrollimiseks rahuldamata.

2. Jätta Ege Hirve taotlus Vabariigi Presidendi valimise seaduse põhiseaduslikkuse

kontrollimiseks läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 20. septembril 2016 esitas Ege Hirv Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles leidis, et

Vabariigi Valimiskomisjon on kodulehel esitanud eksitavat infot presidendi kandidaadi

registreerimiseks esitamise kohta.

2. Vabariigi Presidendi valimise seaduse (VPVS) § 15 lõike 5 punkti 3 kohaselt peavad presidendi

kandidaadi ülesseadjad lisama ülesseadmise esildisele dokumendid, mis tõendavad, et kandidaat on

sünnilt Eesti kodanik. Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehel „Info kandidaatide registreerimiseks

esitamise kohta valimiskogus“ on kirjas, et lisada tuleb Politsei- ja Piirivalveameti teatis, millest

nähtub, et kandidaat on sünnilt Eesti kodanik.

3. E. Hirv leidis, et enne 16. juunit 1940 sündinud kandidaadi puhul peab sünnijärgset kodakondsust

tõendama originaaldokumentidega, mitte Politsei- ja Piirivalveameti sellekohase teatisega. Pärast

16. juunit 1940 sündinud kandidaadilt ei tuleks nõuda ka Politsei- ja Piirivalveameti teatist, sest tema

passis on kirjas sünniaeg ja -koht. E. Hirv palus Vabariigi Valimiskomisjonil eemaldada eksitava info

kodulehelt ja nõuda presidendiks kandideerijalt originaaldokumente.

4. Vabariigi Valimiskomisjon vastas E. Hirvele 23. septembril 2016. a kirjaga, milles selgitas, et

VPVS § 15 lõige 5 punkt 3 ei näe ette, et kandidaat peaks esitama originaaldokumendid, mis

tõendavad sünnijärgset kodakondsust. Isik ei pea igakordselt tõendama oma kodakondsuse sünniga

omandamist. Kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade korraldamine on politsei pädevuses

(politsei ja piirivalve seaduse § 1 lõige 2 ja § 3 lõige 1 punkt 3). Seega on Politsei- ja Piirivalveametil

informatsioon selle kohta, et isik on omandanud kodakondsuse sünniga ja Vabariigi Valimiskomisjon

aktsepteerib Politsei- ja Piirivalveameti tõendit.

5. 28. septembril 2016 esitas E. Hirv Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu kaebuse, mille komisjon

edastas Riigikohtule. Kaebus jõudis Riigikohtusse 30. septembril 2016.

6. Kaebuse kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäi oma 23. septembri

2016. a kirjas esitatud seisukohtade juurde ja palus jätta kaebuse läbi vaatamata. Vabariigi

Valimiskomisjon selgitas, et käsitles E. Hirve 20. septembri 2016. a kirja märgukirjana ja vastas

sellele kirjaga. E. Hirv ei ole huvitatud isik põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse

(PSJKS) § 37 lõike 2 tähenduses. Kaebuses vaidlustatud Vabariigi Valimiskomisjoni toiming ei riku

E. Hirve subjektiivseid õigusi, kuna kaebaja ei ole Riigikogu liige, valimiskogu liige ega Vabariigi

Presidendi valimiste kandidaat. Seadus ei võimalda esitada valimiskaebust avalikes huvides. E. Hirv

ei ole kaebuses selgitanud, kuidas vaidlustatavad toimingud rikuvad tema subjektiivseid õigusi.

7. Kaebaja taotluse kohta algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Vabariigi Presidendi

valimise seaduse kohta märkis Vabariigi Valimiskomisjon, et abstraktse normikontrolli taotlusi, mis ei

tulene normide kohaldamisest konkreetse vaidluse lahendamisel, on õigus oma pädevuse piires

esitada vaid Vabariigi Presidendil, õiguskantsleril, kohaliku omavalitsuse volikogul ja Riigikogul.

8. 7. oktoobril 2016 esitas E. Hirv Riigikohtule kaebuse täienduse.

KAEBAJA SEISUKOHT

9. Kaebaja leiab, et Vabariigi Valimiskomisjon on ebaseaduslikult asendanud VPVS § 15 lõike 5

punktis

nõutud

originaaldokumendid

Politsei-

ja

Piirivalveameti

teatisega.

Vabariigi

Valimiskomisjoni ebaseaduslik nõue on otsene tema põhiõiguste riive, kuna kaebaja ei pääsenud

seetõttu kandideerima. Kaebaja vastab kõigile VPVS § 2 sätestatud Vabariigi Presidendi kandidaadi

nõuetele, kuid ta ei ole nõus kandideerima ebaseaduslike alustel. Kogu presidendivalimine oli vääral

alusel, kuna kandideerima pääsesid kandideerimisõiguseta inimesed, mis tõi kaasa presidendi

valimata jäämise.

10. Kaebaja palub Riigikohtul tunnistada ebaseaduslikuks ja põhiseaduse vastaseks Vabariigi

Valimiskomisjoni nõue politseiteatise osas, mida ei saa nõuda ei enne ega pärast 16. juunit 1940

sündinud kodanikelt. Samuti palus kaebaja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Vabariigi

Valimiskomisjoni tegevuse ja Vabariigi Presidendi valimise seaduse suhtes, mis nõuab

kandideerijatelt süümevannet.

11. Kaebuse täienduses palub kaebaja kohtul nõuda asja juurde täiendavad tõendid konkreetsete

presidendi kandidaatide kandideerimisõiguse ja tausta kontrollimiseks. Presidendivalimistega seotud

lahendamata juriidiliste probleemide tõttu palub kaebaja kohtul peatada esialgse õiguskaitse korras

ebaseaduslikult valitud uue Vabariigi Presidendi ametisse astumine.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. PSJKS § 37 lõike 2 kohaselt võib isik, kes leiab, et Vabariigi Presidendi valimistega seotud

valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, võib esitada Riigikohtule taotluse

tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks või

tunnistada hääletamistulemus Vabariigi Presidendi valimistel kehtetuks. PSJKS § 38 lõige 1 teise

lause kohaselt esitatakse kaebus Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse

teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.

13. E. Hirv on 28. septembril 2016 esitanud Riigikohtule kaebuse, milles leiab, et Vabariigi

Valimiskomisjoni toiming – Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehel esitatud nõue esitada presidendi

kandidaadi sünnijärgse kodakondsuse tõendamiseks Politsei- ja Piirivalveameti teatis – on

ebaseaduslik. Samasisulise kaebuse esitas E. Hirv 20. septembril 2016 Vabariigi Valimiskomisjonile.

Kuna kaebaja taotleb mõlemas kaebuses Vabariigi Valimiskomisjoni toimingu ebaseaduslikuks

tunnistamist ja Vabariigi Valimiskomisjoni toimingu peale esitatakse kaebus Riigikohtule, käsitleb

kolleegium E. Hirve 20. septembri 2016 ja 28. septembri 2016. a kaebusi ühe kaebusena

Riigikohtule.

14. Riigikohus on leidnud, et valimiskaebuse saab isik esitada ainult enda rikutud õiguste kaitseks.

Isikutel ei ole õigust esitada valimiskaebust avalikes või teiste isikute huvides (Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 27. märtsi 2015. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-17-15,

punkt 7).

15. Kaebaja leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni ebaseaduslik nõue rikub tema põhiõigusi, kuna

takistas temal presidendiks kandideerimast ja võimaldas kandideerida seaduse nõuetele

mittevastavatel isikutel. Kolleegium on seisukohal, et vaidlusalune Vabariigi Valimiskomisjoni

toiming ei saanud rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Vabariigi Presidendiks kandidaadi

ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust (VPVS § 15 lõige 1). Kaebustest ei

nähtu, et viiendik Riigikogu koosseisust oleks soovinud seada kaebajat üles Vabariigi Presidendi

kandidaadiks, kuid seda takistas Vabariigi Valimiskomisjon nõue esitada teatis. Kaebustest ei nähtu

samuti, kuidas rikub kaebaja subjektiivseid õigusi see, et enne 1. juunit 1940. a isikutelt ei nõuta

kandidaadi ülesseadmisel sünnijärgse kodakondsuse tõendamiseks originaaldokumente. Kolleegium

märgib, et 2016. a presidendivalimistel ei olnud ükski kandidaatidest sündinud enne 1940. aastat.

Seega on E. Hirve kaebused esitatud õiguste hüpoteetiliste rikkumiste kaitseks ja avalikes huvides

ning kolleegium jätab kaebused PSJKS § 46 lõike 1 punktile 2 tuginedes rahuldamata.

16. Kolleegium jätab rahuldamata ka kaebuse täienduses esitatud menetlusliku taotluse nõuda

kohtuasja juurde täiendavaid tõendeid. Taotletud tõendid ei ole praeguses kohtuasjas asjakohased,

kuna ei seondu E. Hirve kaebustes esitatud taotluse – tunnistada ebaseaduslikuks Vabariigi

Valimiskomisjoni nõue – lahendamisega.

17. E. Hirve 28. septembri 2016. a kaebuses esitatud taotluse algatada põhiseaduslikkuse järelevalve

Vabariigi Presidendi valimise seaduse suhtes süümevande nõude osas, jätab kolleegium PSJKS § 11

lõikest 2 juhindudes läbi vaatamata. Riigikohus on pädev kontrollima õigustloova akti põhiseadusele

vastavust siis, kui taotluse selleks on esitanud mõni PSJKS 2. peatükis nimetatud organitest.

18. Kaebuse täienduses esitatud taotluse peatada uue Vabariigi Presidendi ametisse astumine, jätab

kolleegium rahuldamata. PSJKS § 43 annab Riigikohtule õiguse Vabariigi Presidendi valimistega

seonduva kaebuse saamisel peatada valitud uue Vabariigi Presidendi ametisse astumine kuni kaebuse

lahendamiseni. Kolleegium lahendas käesoleva otsusega E. Hirve kaebused, mistõttu puudub alus

Vabariigi Presidendi ametisse astumise peatamiseks.

Priit Pikamäe, Viive Ligi, Tambet Tampuu