3-2-1-85-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-85-16

Määruse kuupäev

Tartu, 5. oktoober 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

OÜ ESMAR EHITUS saneerimismenetlus.

Saneerimiskava kinnitamise vaidlustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 2-15-1953

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kabimo AS-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja OÜ ESMAR EHITUS (endine ärinimi aktsiaselts

ESMAR EHITUS), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marit

Toom

Puudutatud isikud (võlausaldajad):

Kabimo AS, lepinguline esindaja vandeadvokaat Carri Ginter,

ABC Mentors OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Andrus Lillo

Swedbank AS, esindaja juhatuse liige Rait Pallo

Esmar Gaas OÜ

Esmar Holding OÜ

Esmar Vesi OÜ

Nelgi Kinnisvara OÜ

Osaühing Patronato

Priit Post

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

Osaühing Best Holding

OÜ Elora Baltic

aktsiaselts FEB

Aktsiaselts Katus

RTD STUUDIO OÜ

Osaühing Sullivan

OÜ Melbra

Saneerimisnõustaja Andres Hermet

Asja läbivaatamise kuupäev

12. september 2016. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-1953 ja

Harju Maakohtu 9. septembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-1953 ning saata asi uueks

läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ ESMAR EHITUS (avaldaja) esitas 5. veebruaril 2015 Harju Maakohtule saneerimisavalduse.

Avaldaja põhjendas saneerimisvajadust Kabimo AS-ga (võlausaldaja) peetava kohtuvaidlusega.

Avaldusest nähtub, et Norra Kuningriigi Hammerfesti esimese astme kohus rahuldas

31. oktoobri 2014. a otsusega (Norra kohtu otsus) võlausaldaja hagi avaldaja vastu ning mõistis

avaldajalt välja põhivõla 1 127 459 eurot 26 senti, menetluskulud 79 179 eurot 97 senti ja viivise.

Võlausaldaja esitas 26. novembril 2014 Harju Maakohtule avalduse kohtuotsuse tunnustamiseks ja

täidetavaks tunnistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse. Harju Maakohus rahuldas

4. detsembri 2014. a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-61566 esialgse õiguskaitse taotluse, seadis

avaldaja kinnisvarale kohtulikud hüpoteegid, arestis pangakontod ja vallasvara. 8. detsembri 2014. a

määrusega tsiviilasjas nr 2-14-61566 tunnustas Harju Maakohus Norra kohtu otsust ja tunnistas selle

täidetavaks. Avaldaja vaidlustas mõlemad määrused. Avaldaja kontode arestimise ning osa sõidukite

avaldaja valdusest äravõtmise tõttu on avaldaja majandustegevus täitemenetluse tulemusena sisuliselt

lakanud. Avaldaja esitas tsiviilasjas nr 2-15-1508 kaebuse kohtutäituri otsuse peale. 2. veebruaril

2015 kohaldas Harju Maakohus esialgset õiguskaitset, peatades täitemenetluse.

2. Harju Maakohus jättis 12. veebruari 2015. a määrusega saneerimismenetluse algatamata. Avaldaja

esitas määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 26. märtsi 2015. a määrusega

maakohtu määruse ja saatis asja tagasi maakohtule saneerimismenetluse algatamise otsustamiseks.

3. ABC Mentors OÜ esitas 25. märtsil 2015 Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-15-4726 avalduse

avaldaja pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus liitis 8. aprilli 2015. a määrusega

saneerimisseaduse (SanS) § 7 lg 4 alusel tsiviilasjad nr 2-15-1953 ja nr 2-15-4726 ühte menetlusse ja

jätkas menetlust tsiviilasja nr 2-15-1953 all.

4. Harju Maakohus algatas 22. aprilli 2015. a määrusega saneerimismenetluse ja määras

saneerimiskava kohtule esitamise tähtajaks 19. juuni 2015. Saneerimisnõustajaks nimetas maakohus

Andres Hermeti. Ühtlasi lükkas maakohus pankrotimenetluse algatamise otsustamise edasi kuni

saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõpetamiseni.

5. 18. juunil 2015 esitas võlausaldaja Harju Maakohtule saneerimiskava kinnitamata jätmise

avalduse. Põhjendusena tõi võlausaldaja välja, et saneerimiskavast ei nähtu, et avaldajal oleksid

saneerimise korral reaalsed võimalused kasumi teenimiseks ja kohustuste täitmiseks ning avaldajal

sisuliselt puuduvad käibevarad. On tõenäoline, et avaldaja muutub püsivalt maksejõuetuks.

Võlausaldajat on koheldud ebavõrdselt võrreldes Swedbank AS-ga (pank). Võlausaldaja positsioon

on pangaga võrreldes saneerimismenetluses oluliselt halvem kui pankrotimenetluses. Lisaks, kuigi

võlausaldaja nõuet tagavad Harju Maakohtu 4. detsembri 2014. a määruse alusel seatud kohtulikud

hüpoteegid ja vallasvara arestimisest tekkiv arestipandiõigus, on võlausaldaja nõue asetatud ühte

rühma pandiga tagamata võlausaldajate nõuetega.

6. Avaldaja saneerimismenetluses nähti ette võlausaldajate nõuete rahuldamine kahes rühmas:

esimese rühma moodustas pandiga tagatud nõudega võlausaldajaks olev pank ning teise rühma

pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad. 17. juunil 2015 hääletas pank esimeses rühmas kokku

häälte arvuga 2 169 591,56 saneerimiskava vastu. Teises rühmas osales hääletusel 15 võlausaldajat

16-st võimalikust. Teise rühma maksimaalne häälte arv kokku oli 4 364 521,86 häält. Saneerimiskava

poolt oli 14 võlausaldajat 3 139 279,79 häälega ehk 71,93% häältest. Kuna esimeses rühmas ei

saavutatud kava vastuvõtmiseks vajalikku häälte arvu, jäi saneerimiskava võlausaldajatel vastu

võtmata.

7. 19. juunil 2015 esitas avaldaja Harju Maakohtule avalduse saneerimiskava kinnitamiseks. Avaldaja

saneerimise vajaduse on põhjustanud peamiselt kohtuvaidlus võlausaldajaga, mille tõttu on arestitud

avaldaja varad ja arvelduskontod. Kuna majanduslikud raskused on ajutised, on need võimalik

saneerimismenetlusega ületada. Võlausaldajate nõuded rahuldatakse kahes rühmas: esimeses rühmas

on pandiga tagatud nõudega pank; teise rühma moodustavad pandiga tagamata nõuetega

võlausaldajad. Võlausaldaja on ühes rühmas pandiga tagamata võlausaldajatega, kuna kohtulikud

hüpoteegid on hagi tagamise abinõud ning võlausaldaja kasuks tehtud Norra kohtu otsus ei ole

jõustunud. Saneerimiskava kohaselt panga põhinõuet ei vähendata, kõrvalnõuet vähendatakse 100%

ning lisaks tasub avaldaja intressi 2,8% + euribor. Teiste võlausaldajate põhinõuet vähendatakse 50%,

kõrvalnõudeid 100% ning avaldaja tasub intressi 1,4% + euribor. Saneerimiskavaga ümberkujundatud

nõuete täitmise tähtaeg on 31. detsember 2019.

8. 19. juunil 2015 esitas saneerimisnõustaja arvamuse saneerimiskava kohta, leides, et

saneerimiskava vastab kehtivatele nõuetele.

9. 7. juulil 2015 esitas pank Harju Maakohtule avalduse, milles teatas, et toetab saneerimiskava

kinnitamiseks esitatud avalduse maakohtu menetlusse võtmist. 11. augustil 2015 esitas pank Harju

Maakohtule avalduse, mille kohaselt võttis tagasi tahteavalduse saneerimiskavale vastuhääletamiseks

ning teatas, et hääletab saneerimiskava kinnitamise poolt, ja palus ennast lugeda saneerimiskava poolt

hääletanud võlausaldajaks.

10. 11. augustil 2015 esitas avaldaja Harju Maakohtule avalduse, milles palus käsitleda maakohtule

esitatud saneerimiskava kui võlausaldajate vastu võetud saneerimiskava. Avaldaja palus

saneerimiskava kinnitada SanS § 28 alusel.

11. 12. augusti 2015. a määrusega tühistas Harju Maakohus osaliselt Harju Maakohtu

4. detsembri 2014. a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-61566 kohaldatud hagi tagamise abinõud.

Võlausaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis

13. oktoobri 2015. a määrusega maakohtu määruse muutmata.

12. Harju Maakohus kinnitas 9. septembri 2015. a määrusega avaldaja saneerimiskava ning märkis, et

järelevalvet saneerimiskava täitmise üle teeb saneerimisnõustaja A. Hermet. Maakohus kohustas

saneerimisnõustajat esitama saneerimiskava täitmise kohta võlausaldajatele ja kohtule igal poolaastal

aruande, teavitama maksejõuetusele viitavatest asjaoludest kohe avaldajat ning püsiva maksejõuetuse

saabumisel teavitama sellest kohe võlausaldajaid ja maakohut. Maakohus kohustas avaldaja

juhtorgani liikmeid andma saneerimisnõustajale järelevalve tegemiseks vajalikku teavet ja osutama

saneerimisnõustajale abi järelevalvekohustuste täitmisel. Maakohus määras saneerimisnõustaja tasuks

7056 eurot (sh km) ja kulutuste hüvitiseks 300 eurot (sh km). Maakohus jättis rahuldamata avaldaja

taotluse tunnistada Harju Maakohtu 12. augusti 2015. a määrus viivitamata täidetavaks. Maakohus

jättis menetluskulud avaldaja kanda ning märkis, et määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse, on

viivitamata täidetav.

Maakohus luges saneerimiskava hääletusprotokollist nähtuvalt saneerimiskava vastu hääletanud

panga, kes 11. augustil 2015 võttis oma tahteavalduse tagasi ja palus ennast lugeda saneerimiskava

poolt hääletanud võlausaldajaks, saneerimiskava poolt hääletanud võlausaldajaks. Seega esimeses

võlausaldajate (s.o pandiga tagatud) rühmas ei antud saneerimiskavale vastuhääli. Teises rühmas

osales 15 võlausaldajat 16-st. Teise rühma võimalik maksimaalne häälte arv oli kokku 4 364521,86.

Teises rühmas hääletas saneerimiskava vastu võlausaldaja ning poolt oli 14 võlausaldajat kokku

3 139 279,79 häälega. Seega hääletas saneerimiskava poolt üle poole teise rühma võlausaldajate

koguarvust ja 71,93% häältest. SanS § 24 lg 4 alusel olid võlausaldajad saneerimiskava vastu võtnud.

Maakohus leidis, et võlausaldajate vastuvõetud saneerimiskava kinnitamiseks olid alused olemas ning

saneerimiskavaga ei rikutud seadusest tulenevaid nõudeid. Saneerimiskava järgimisel on võimalik

säilitada avaldaja kasumlikkus ning likviidsus ka pärast saneerimiskava täitmist. Saneerimiskava

tervikuna vastas võlausaldajate huvidele, kuna saneerimiskava realiseerumisel saavad kõik

võlausaldajad oma nõuetele mingis osas hüvitise, erinevalt pankrotimenetlusest. Teise rühma

võlausaldajate põhinõuete vähendamine 50% võrra oli mõistlik ja tavapäraselt saneerimismenetluste

praktikas kasutatav. Lisaks tasutakse kõikidele võlausaldajatele saneerimiskava täitmise perioodil

intressi. Rühmade moodustamise alused ja põhjendus olid saneerimiskavas esitatud õiglaselt. Esitatud

andmete põhjal järeldas maakohus, et saneerimiskava kaudu on võimalik ajutised makseraskused, mis

on põhjustatud eelkõige avaldaja varade arestimisest võlausaldajaga peetava kohtuvaidluse tõttu,

ületada ning jätkata ettevõtja tegevust saneerimiskavas sätestatud tingimustel. Võttes arvesse ka

olemasolevatest töödest teenitavat kasumit ja kinnistute müügist saadud vahendeid, on avaldajal

võimalik tagada rahavoog, mis vastab saneerimiskavale ja selles toodud prognoosidele.

Saneerimiskava täidab saneerimisseaduse eesmärki. Asjas esitatud tõendeid ja saneerimiskava

arvestades oli maakohtu hinnangul avaldaja saneerimine tõenäoliselt edukas.

Maakohtu hinnangul oli võlausaldaja õigesti ühes rühmas pandiga tagamata võlausaldajatega, kuna

kinnistusraamatusse kantud kohtulikud hüpoteegid on hagi tagamise abinõuks. Kohtulik hüpoteek

annab hagi tagamist taotlenud isikule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 388 lg 1 järgi

üldiselt samasugused õigused nagu hüpoteek hüpoteegipidajale. Hüpoteegiga on aga tagatud nõue,

mis on rahuldatud jõustunud kohtulahendiga. Saneerimiskava koostamise seisuga ei olnud lahend,

millega võlausaldaja nõue avaldaja vastu rahuldati, jõustunud. Seega ei riku saneerimiskava

maakohtu arvates võlausaldaja õigusi ning teda ei ole koheldud oluliselt halvemini võrreldes teiste

võlausaldajatega. Maakohus ei nõustunud võlausaldaja väitega, et teda koheldakse võlausaldajana

ebavõrdselt saneerimismenetluse ja pankrotimenetluse korral. Saneerimisseadus sätestab

võlausaldajate võrdse kohtlemise nõude vaid saneerimiskavas ettenähtud tingimuste osas. Ka

pankrotimenetluses asjaõigusseaduse (AÕS) § 363 lg 2 alusel eesõigusnõude omamise eelduseks on

võlausaldaja kasuks tehtud jõustunud kohtulahend.

13. Võlausaldaja esitas 24. septembril 2015 maakohtu 9. septembri 2015. a määruse peale

määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse, jätta avaldaja saneerimiskava kinnitamata,

lõpetada saneerimismenetlus ning jätta menetluskulud avaldaja kanda ja määrata kindlaks

menetluskulude rahaline suurus.

14. Avaldaja, Esmar Gaas OÜ, Esmar Vesi OÜ, Osaühing Best Holding, Nelgi Kinnisvara OÜ,

Osaühing Patronato, Osaühing Sullivan, Esmar Holding OÜ, aktsiaselts FEB, Swedbank AS, ABC

Mentors OÜ ja aktsiaselts Katus palusid jätta määruskaebuse rahuldamata. Eesti Vabariik Maksu- ja

Tolliameti kaudu märkis, et maksuhalduril puudub alus arvata, et avaldaja on maksejõuetu või

muutub püsivalt maksejõuetuks. Ülejäänud võlausaldajad oma seisukohta ei esitanud.

15. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5

alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

16. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15. aprilli 2016. a määrusega Harju Maakohtu

9. septembri 2015. a määruse muutmata, võlausaldaja määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse

esitamisest tingitud menetluskulud võlausaldaja kanda. Ringkonnakohus võttis määruskaebuse

menetluses avaldaja ja võlausaldaja esitatud tõendid asja materjalide juurde.

Ringkonnakohus leidis, et võlausaldajat ei kohelda saneerimismenetluses halvemini, võrreldes

pankrotimenetlusega. Saneerimiskava kohaselt saab võlausaldaja saneerimismenetluses oma nõudest

rahuldatud ca 52% ja pankrotimenetluses ca 22%. Määruskaebuses sisalduv analüüs, mille kohaselt

erinevus panga ja võlausaldaja nõuete rahuldamisel saneerimismenetluses on suurem, kui see oleks

pankrotimenetluses, ei olnud ringkonnakohtu hinnangul asjakohane.

Ringkonnakohtu hinnangul oli põhjendamatu võlausaldaja seisukoht, et saneerimiskava

vastuvõtmisel oleksid võlausaldaja ja pank pidanud hääletama ühes rühmas. Võlausaldaja kasuks olid

Harju Maakohtu 4. detsembri 2014. a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-61566 seatud kohtulikud

hüpoteegid. Ringkonnakohus viitas TsMS § 388 lg-le 1 ja AÕS § 363 lg-le 2 ning asus seisukohale, et

saneerimismenetluses nõude hüpoteegiga tagatuks lugemiseks peab kohtulahend, mille täitmise

tagamiseks kohtulikud hüpoteegid seati, olema jõustunud. Ei ole tähtis, et Harju Maakohtu

8. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-61566, millega Norra kohtu otsust tunnustati ja

tunnistati see täidetavaks, jõustus saneerimiskava kinnitamisega samal päeval. Määravaks on aeg, mil

võlausaldajad otsustavad saneerimiskava vastuvõtmise. Kuna saneerimiskava vastuvõtmise

otsustavad võlausaldajad, keda võib jagada rühmadesse, peab saneerimiskava vastuvõtmise

otsustamise ajaks olema selge võlausaldajate rühmadesse kuulumine. Saneerimiskava vastuvõtmise

otsustamise ajaks (hääletamine toimus 17. juunil 2015) ei olnud Harju Maakohtu 8. detsembri 2014. a

määrus tsiviilasjas nr 2-14-61566 jõustunud, mistõttu ei tulnud võlausaldajat arvata pandiga tagatud

võlausaldajate rühma.

Ringkonnakohus viitas, et 11. märtsi 2016. a (ehk pärast maakohtu määruse tegemist maakohtule

esitatud) saneerimisnõustaja aruande kohaselt olid avaldaja majandustulemused oodatust halvemad

ning avaldaja ei pruugi suuta tasuda 30. juuniks 2016 kavakohaseid makseid pandiga tagamata

nõuetega võlausaldajatele. Aruandest nähtuvalt tehti osale võlausaldajatele maksed saneerimiskavas

märgitud tähtpäevaks, osaga lepiti kokku maksetähtaegade pikendamises ning võlausaldajale

tähtaegselt makset ei tehtud (avaldaja kinnitusel on selleks raha olemas). Ringkonnakohus leidis, et

saneerimisnõustaja aruandes sisalduvad andmed ei anna siiski alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Ühele võlausaldajale ühel korral saneerimiskavast tuleneva kohustuse täitmata jätmist ei saa pidada

oluliseks rikkumiseks, mis õigustaks saneerimiskava tühistamist SanS § 51 lg 1 p-st 2 tulenevalt.

Saneerimisnõustaja aruandest nähtub, et avaldaja on tegutsev ettevõte. Ringkonnakohtu hinnangul ei

saanud vähemalt määruse tegemise hetkel väita, et olemasolevate lepingute täitmisega, uute lepingute

sõlmimisega ning kinnistute müügiga ei ole ajutised makseraksused ületatavad.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

17. Võlausaldaja esitas 3. mail 2016 Riigikohtule määruskaebuse, milles palub Tallinna

Ringkonnakohtu 15. aprilli 2016. a määruse ja Harju Maakohtu 9. septembri 2015. a määruse

tühistada ning teha uus määrus, millega jätta avaldaja saneerimiskava kinnitamata. Menetluskulud

palub võlausaldaja jätta avaldaja kanda ning mõista võlausaldaja menetluskulud avaldajalt välja.

Määruskaebusest tulenevalt kohaldas ringkonnakohus valesti materiaalõiguse norme. Puuduvad

eeldused avaldaja saneerimiseks (SanS § 8 lg 1 p-d 1 ja 3): avaldaja makseraskused ei ole ajutised

ega saneerimisabinõudega ületatavad; saneerimismenetlus ei saa olla tulemuslik, kui avaldajal

sisuliselt puuduvad käibevarad ning tõendatud ei ole lisainvesteeringud ettevõttesse; hangetel

osalemise võimalus ning ühe hanke võitmine ei kinnita majandustegevuse jätkusuutlikkust; avaldaja

ei ole tasunud saneerimiskava kohaseid makseid; võlausaldajale kohustuste täitmise tahtlik vältimine

on vastuolus nii saneerimismenetluse eesmärkide kui ka hea usu põhimõttega (võlaõigusseaduse § 6);

saneerimismenetlust on alustatud eesmärgiga lükata edasi pankrotti.

Võlausaldajat koheldakse saneerimiskavas teiste võlausaldajatega võrreldes ebavõrdselt ning tema

õigusi on saneerimiskava koostamise ning vastuvõtmise käigus oluliselt rikutud (SanS § 26 lg-d 2

ja 3). Avaldaja ei ole praeguseks võlausaldajale saneerimiskava alusel ühtegi makset teinud, avaldaja

väldib pahatahtlikult nõude täitmist ning praegune olukord võimaldab avaldajal teha

saneerimismenetluses ülekandeid endaga seotud ettevõtetele ja viia selliselt raha ettevõttest välja.

Võlausaldajat koheldi pangaga võrreldes põhjendamatult ebavõrdselt (pankrotimenetluses saaks

panga nõue rahuldatud vaid 13% võrra suuremas ulatuses kui võlausaldaja nõue, saneerimiskava

kohaselt rahuldatakse panga nõuded 100% ulatuses ja võlausaldaja põhinõue vaid 52% ulatuses).

Võlausaldaja pandiga tagamata võlausaldajate rühma asetamine oli põhjendamatu. Võlausaldaja

nõuet tagavad Harju Maakohtu 4. detsembril 2014 tsiviilasjas 2-14-61566 tehtud määruse (jõustunud

Riigikohtu 4. mai 2015. a määrusega) alusel seatud kohtulikud hüpoteegid ja vallasvara arestimisest

tekkiv arestipandiõigus ning tagatiste õiguspärasus ei ole vaidlustatav. Tähtsust ei ole, et Eesti kohtu

lahend, mis Norra kohtu otsuse täidetavaks tunnistas, ei olnud saneerimiskava koostamise ajal

jõustunud. Norra kohtu otsus oli viivitamata täidetav ning kohtuotsuse täitmise tagamiseks olid

hüpoteegid seatud jõustunud Eesti kohtu lahendiga. Saneerimiskava kinnitamise puhul kaotab

võlausaldaja esimese järgu nõudeõiguse, mis tal oleks pankrotimenetluse korral (pankrotiseaduse

§ 153 lg 1 p 1) ning seega toob saneerimiskavas võlausaldajale kuuluva tagatisega arvestamata

jätmine kaasa võlausaldaja õiguste olulise rikkumise (SanS § 26 p 2).

Ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi (TsMS § 436 lg 4), kuna määrus tugineb

11. märtsi 2016. a saneerimisnõustaja aruandele, mida ei ole lisatud e-toimikusse ega võlausaldajale

esitatud ning mille kohta ta ei ole saanud seisukohti esitada.

Riigikohtu lahend on lisaks olulise tähendusega, selgitamaks, milline tähendus on kohtulikul

hüpoteegil saneerimismenetluses ning kas kohtuliku hüpoteegi alusel tekkivad pandipidaja õigused

peaksid saneerimis- ja pankrotimenetluses erinema.

18. 12. mail 2016 esitas avaldaja võlausaldaja määruskaebusele esialgse vastuse ning taotles Harju

Maakohtu 9. septembri 2015. a määruse täitmise peatamist kuni käesolevas tsiviilasjas Riigikohtu

lahendi jõustumiseni. Taotluse kohaselt taotleb avaldaja saneerimiskava kinnitamise määruse täitmise

peatamist selleks, et kaitsta enda ja võlausaldajate huve olukorras, kus üks võlausaldaja on otsustanud

vaidlustada saneerimiskava kinnitamise. Teistele saneerimismenetluses osalejatele ja avaldajale on

seeläbi tekitatud olukord, kus avaldaja ei saa kuni saneerimiskava kinnitamise määruse jõustumiseni

mõistlikult ja tulemuslikult tegutseda. Teiste võlausaldajate ja koostööpartnerite jaoks puudub

õiguskindlus, kas kinnitatud saneerimiskava jääb kehtima või mitte.

26. mail 2016 esitas avaldaja võlausaldaja määruskaebusele täiendava vastuse.

19. Riigikohus jättis 30. mai 2016. a määrusega rahuldamata avaldaja taotluse peatada Harju

Maakohtu 9. septembri 2015. a määruse täitmine kuni käesolevas tsiviilasjas Riigikohtu lahendi

jõustumiseni. SanS § 37 lg 1 teise lause kohaselt on määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse,

kohe täidetav ning määruskaebuse esitamine maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale ei peata

määruse täitmist.

20. 30. juunil 2016 esitas avaldaja seisukoha võlausaldaja määruskaebusele ning palub jätta

määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud võlausaldaja kanda.

Määruskaebusele esitatud vastuse kohaselt ei ole ringkonnakohus rikkunud menetlusõiguse norme.

Ringkonnakohus ei pidanud saneerimisnõustaja arvamust võlausaldajatele eraldi edastama.

Võlausaldajale oli teada, millal peab saneerimisnõustaja aruande esitama, mistõttu saneerimisnõustaja

eeldas põhjendatult, et võlausaldaja saab uue dokumendi e-toimikusse lisamisel vastava

automaatteavituse või selle mittesaamisel pöördub ise palvega kohtu poole aruanne talle

kättesaadavaks teha. Võlausaldaja ei pöördunud saneerimisnõustaja aruandega tutvumiseks

saneerimisnõustaja ega kohtu poole ega andnud ka muul moel teada, et aruanne ei ole talle e-toimiku

vahendusel kättesaadav. Määruskaebusest ei nähtu, miks tõi väidetav menetlusnormi rikkumine kaasa

ebaõige lahendi. Avaldaja ei ole püsivalt maksejõuetu, saneerimine on võimalik, võlausaldajat ei

kohelda saneerimiskavaga ebavõrdselt ning ringkonnakohus ei ole materiaalõigust ebaõigesti

kohaldanud.

21. 29. juuni 2016. a seisukohas võlausaldaja määruskaebuse kohta ei nõustu pank määruskaebusega

osas, mis puudutas saneerimiskava kinnitamist. Pangale jääb aga arusaamatuks, miks on avaldaja

jätnud võlausaldajale tegemata saneerimiskavast tuleneva makse, kuigi raha selleks olevat olemas

ning saneerimiskavaga võetud kohustus tuleks täita. 5. juuli 2016. a seisukohas palub ABC

Mentors OÜ jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud võlausaldaja kanda. Ülejäänud

võlausaldajad oma seisukohta ei esitanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

22. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu ja maakohtu määrused tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja

kolmanda lause järgi tühistada ning asi tuleb saata uueks lahendamiseks Harju Maakohtule.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

23. Praegusel juhul on võlausaldaja hääletanud saneerimiskava vastu ning saneerimiskava kohtule

kinnitamiseks esitamise tähtaja jooksul esitanud SanS § 26 järgi avalduse saneerimiskava kinnitamata

jätmiseks. Võlausaldaja arvates puuduvad eeldused avaldaja saneerimiseks ning võlausaldajat

koheldakse saneerimiskavas teiste võlausaldajatega võrreldes ebavõrdselt.

24. Kolleegium käsitleb esmalt võlausaldaja määruskaebuse väiteid, et võlausaldajat koheldakse

saneerimiskavas teiste võlausaldajatega (pangaga) võrreldes ebavõrdselt ning tema õigusi on

saneerimiskava koostamise ja vastuvõtmise käigus oluliselt rikutud (SanS § 26 lg-d 2 ja 3).

Võlausaldaja leiab, et ta paigutati valesti samasse rühma pandiga tagamata nõuetega

võlausaldajatega, kuna tema nõuet tagavad Harju Maakohtu 4. detsembril 2014 tsiviilasjas nr 2-14-

61566 tehtud määruse (jõustunud Riigikohtu 4. mai 2015. a määrusega) alusel seatud kohtulikud

hüpoteegid ja vallasvara arestimisest tekkiv arestipandiõigus ning tagatiste õiguspärasus ei ole

vaidlustatav.

SanS § 21 lg 2 järgi võib saneerimiskavas ette näha, et võlausaldajate nõuded rahuldatakse

võlausaldajate rühmade kaupa ning ühe rühma moodustavad ühesuguste õigustega võlausaldajad.

Võlausaldajate nõuete rühmitamine saneerimiskavas muudab saneerimiskava üle toimuva hääletuse

tingimusi ja saneerimiskava vastuvõtmise eeldusi. SanS § 24 lg 3 sätestab, et kui võlausaldajad on

saneerimiskava alusel jaotatud rühmadesse, siis on kava vastu võetud, kui igas rühmas hääletas

saneerimiskava poolt vähemalt pool kõigist ühte rühma kuuluvatest võlausaldajatest, kellele kuulub

vähemalt kaks kolmandikku rühmas esindatud häältest (vt ka Riigikohtu 14. septembri 2016. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-16, p 14).

Ringkonnakohus ei nõustunud võlausaldajaga, et saneerimiskava vastuvõtmisel oleksid võlausaldaja

ja pank pidanud hääletama ühes rühmas. Ringkonnakohus oli seisukohal, et saneerimismenetluses

nõude hüpoteegiga tagatuks lugemiseks peab kohtulahend, mille täitmise tagamiseks kohtulikud

hüpoteegid seati, olema jõustunud. Ringkonnakohus pidas oluliseks, et ajal, kui võlausaldajad

otsustasid saneerimiskava vastuvõtmise, ei olnud Harju Maakohtu 8. detsembri 2014. a määrus

tsiviilasjas nr 2-14-61566, millega Norra kohtu otsust tunnustati ja see täidetavaks tunnistati,

jõustunud. Kolleegium kohtute eelnevate seisukohtadega ei nõustu.

Riigikohtu varasema praktika (Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-10) järgi

annab kohtulik hüpoteek hüpoteegipidajale ka pankrotimenetluses põhimõtteliselt samasugused

õigused nagu tavaline hüpoteek. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ja leiab lisaks, et pankroti- ja

saneerimismenetluses tuleb võlausaldajaid kohelda sarnaselt ning võlausaldajat, kelle kasuks on

seatud jõustunud lahendiga (praeguses asjas 4. mai 2015) enne saneerimiskava vastuvõtmise üle

hääletamist (praeguses asjas 17. juuni 2015) kohtulik hüpoteek, tuleb ka saneerimismenetluses

kohelda sarnaselt teiste pandipidajatega. Kolleegium märgib, et AÕS § 363 lg-st 2 ei tulene, et

kohtulahend, mille täitmise tagamiseks kohtulikud hüpoteegid seati, peab olema jõustunud. Kohtuliku

hüpoteegiga tagatud nõue võib seega olla nõue, mille olemasolu tehakse lõplikult kindlaks tulevase

kohtulahendiga.

25. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel kontrollima, kas on järgitud SanS § 28 lg-s 2 sätestatud

nõudeid, mh SanS § 28 lg 2 p-de 4 ja 5 järgi, kas saneerimiskava vastab SanS §-s 21 ettenähtud

nõuetele ning kas saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud SanS §-s 24 ettenähtud nõudeid. Muu

hulgas peab maakohus juhinduma praeguse määruse p-s 24 toodud kolleegiumi seisukohtadest ning

lähtuma sellest, et SanS § 21 lg 2 järgi moodustavad ühe rühma ühesuguste õigustega võlausaldajad

ning SanS § 24 lg 4 alusel peab saneerimiskava vastuvõtmiseks hääletama saneerimiskava poolt nii

pandiga tagatud kui ka pandiga tagamata nõudega võlausaldajate rühmast vähemalt pool kõigist ühte

rühma kuuluvatest võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest.

Juhul, kui SanS § 24 lg-s 4 sätestatud nõue ei ole täidetud, saab maakohus saneerimiskava siiski

erandlikult kinnitada SanS §-s 36 sätestatud eelduste esinemise korral.

26. Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse muud põhjendused alust ringkonnakohtu määrust

tühistada.

26.1. Ringkonnakohus leidis, et saneerimisnõustaja 11. märtsi 2016. a aruandes sisalduvad andmed ei

anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ühele võlausaldajale ühel korral saneerimiskavast

tuleneva kohustuse täitmata jätmist ei saa pidada oluliseks rikkumiseks, mis õigustaks

saneerimiskava tühistamist (SanS § 51 lg 1 p 2). Saneerimisnõustaja aruandest nähtub, et avaldaja on

tegutsev ettevõte, kellel on töös mitmed objektid, samuti käivad uute objektide üle läbirääkimised.

Võõrandatud on üks kinnistu ning ühele kinnistule on ostuhuviline. Avaldaja esitatud bilansi kohaselt

on ettevõtte omakapital 31. detsembri 2015 seisuga 2 349 546 eurot. Eeltoodut arvestades ei saanud

ringkonnakohtu hinnangul vähemalt praegu väita, et olemasolevate lepingute täitmisega, uute

lepingute sõlmimisega ning kinnistute müügiga ei ole ajutised makseraksused ületatavad.

TsMS § 688 lg-st 5 tulenevalt puudub Riigikohtul pädevus hinnata seda, kas alama astme kohtud on

asjaolusid õigesti tuvastanud, tuvastada asjas asjaolusid ning hinnata tõendeid. Kuna kohtud on

tõendite hindamisel järginud seadust, peab kolleegium lähtuma ringkonnakohtu tuvastatud

asjaoludest.

26.2. Kolleegiumi arvates on ringkonnakohtu viide SanS § 51 lg 1 p-le 2 väär. See säte käsitleb

saneerimiskava tühistamist, kuid praegusel juhul ei otsustanud ringkonnakohus saneerimiskava

tühistamise, vaid saneerimiskava kinnitamise üle. Võlausaldaja esiletoodut, et puuduvad eeldused

avaldaja saneerimiseks, saab kolleegiumi hinnangul pidada SanS § 28 lg 5 p-s 3 sätestatud

saneerimiskava kinnitamata jätmise aluseks (ettevõtte saneerimine on ebatõenäoline).

26.3. Võlausaldaja heitis määruskaebuses ringkonnakohtule ette menetlusõiguse normi

(TsMS § 436 lg 4) rikkumist, kuna ringkonnakohus tugines tõendile (saneerimisnõustaja aruanne),

mida võlausaldajale ei esitatud ning mille kohta võlausaldaja ei saanud seisukohta esitada.

SanS § 50 lg-st 2 tulenevalt on saneerimisnõustaja kohustuseks esitada saneerimiskava täitmise kohta

võlausaldajale ja kohtule igal poolaastal aruanne. Huvi korral oleks võlausaldaja saanud

saneerimisnõustaja aruande saamiseks pöörduda saneerimisnõustaja poole. Kolleegium leiab, et isegi,

kui võlausaldajale ei esitatud saneerimisnõustaja aruannet, ei rikkunud ringkonnakohus otsuses

saneerimisnõustaja aruandega arvestades menetlusõiguse normi.

27. Kuivõrd ringkonnakohtu ja maakohtu määrused tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks

läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

28. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada. TsMS § 149 lg 8 alusel tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel

menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti.

Villu Kõve, Henn Jõks, Tambet Tampuu