3-2-1-64-16 · Riigikohus

Riigikohtunik Malle Seppiku eriarvamus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-16

Ma ei nõustu koosseisu enamuse seisukohaga, nagu oleksid kohtud jätnud õigesti täitedokumendi

selgitamiseks esitatud hagi menetlusse võtmata. Leian, et hagiavaldus oleks tulnud võtta menetlusse

ja lahendada.

1. TsMS § 368 lg 2 teise lause järgi võib täitedokumendi selgitamiseks esitada tuvastushagi, kui

täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Riigikohus on

lahendis nr 3-2-1-31-10 selgitanud, et sellise hagi esitamiseks õigusliku huvi olemasoluks piisab

sellest, kui hageja põhistab, et täitedokumendi täitmiseks on algatatud täitemenetlus, mille toimingute

tegemisel on tekkinud vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel või kohtutäituriga selle üle, kuidas

täitmine peab toimuma (p 20). Praeguses asjas on täitemenetlus täitedokumendi (lapse isale

Suurbritanniasse tagastamiseks üleandmise määrus) täitmiseks algatatud, hagiavalduses on hageja ka

põhistanud, et täitedokumendi täitmise üle on asjaosaliste vahel vaidlus. Muu hulgas on hageja selle

põhistamiseks esile toonud, et täitemenetluse käigus on ta juba kord lapse isale üle andnud, isa on aga

lapse hagejale tagastanud ning täitedokumenti ei ole loetud täidetuks. Seega on täitedokumendi

selgitamiseks esitatava hagi eeldused täidetud ja juba sellest tulenevalt ei ole õige järeldus, nagu ei

oleks hagi esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või ei oleks hagi õiguslikult

perspektiivikas (TsMS § 371 lg 2 p 2).

2. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-31-10 selgitanud ka, et lubamatu on hagi, milles kohtult

taotletakse täitedokumendi täitmise viisi kindlaksmääramist, kuid ise mingit viisi välja ei pakuta, ning

et sellist hagi ei peaks kohus TsMS § 371 lg 1 p 1 järgi menetlema. Kohtud ei ole jätnud hagi

menetlusse võtmata lubamatuse põhjendusel. Samas on maakohus märkinud, nagu ei oleks hageja

täitmise viisi välja pakkunud. Sellega ei saa nõustuda: hageja on palunud kindlaks määrata lapse

tagastamise detailne kord ja mõistlik tähtaeg ning esitanud ka omapoolse nägemuse sellest, kuidas

tuleks lapse üleandmist isale ette valmistada. Kohtumäärustest ei nähtu, miks ei saa lapse

üleandmisele eelnevaid toiminguid pidada osaks täitedokumendi täitmise viisist, arvestades mh ka

TMS § 179 lg-s 1 sätestatut (millele ka ringkonnakohus oma lahendis on viidanud), mille kohaselt

tuleb lapse üleandmisel teha koostööd kohaliku omavalitsuse esindajaga, kellel on eriteadmised

lastega suhtlemiseks. Just sellise esindaja kaasamist ja sellega seotud tingimuste täpsustamist on

hageja hagis mh taotlenud. Et täitedokumendist nähtuv tähtaeg on ammu möödunud, oleks ka uue

tähtaja määramine põhjendatud. Pealegi oleks juhul, kui kohus pidas hageja pakutud viise

ebapiisavaks, olnud eelistungil menetlusosalistega vahetult suheldes võimalik selgitada, millised on

hagiavalduse puudused ning milles võiks täitedokumendi täitmise viis seisneda, sh millal saaks

lugeda täitedokumendi täidetuks.

3. Haagi Konverents on Haagi lapseröövi konventsiooni kohaldamise kohta avaldanud nn hea tava

praktika juhise, mille p 4 alapunktidest tulenevalt peab lapse tagastamise määrus olema nii detailne

kui võimalik ning sisaldama kõiki lapse tagastamise praktilisi küsimusi ja vajadusel ka

sunnivahendeid. Vajadusel peavad lahendis olema hierarhiliselt märgitud viisid, kuidas lahendit tuleb

täita. Sellele on osutanud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-146-14. Vaidlusalune täitedokument

lapse üleandmise praktilisi küsimusi ei sisalda ja selles märgitud tähtaeg on ammu möödunud. Asja

materjalidest nähtub, et hageja on lapse kostjale kord juba üle andnud, kuid täitedokumenti ei ole

siiski loetud täidetuks (vt eriarvamuse p 1). Sellestki järeldub, et lapse üleandmist puudutavaid

praktilisi küsimusi lahendamata on täitedokumendi täitmine takistatud. Õige on ringkonnakohtu

määruses märgitu, mille kohaselt TMS §-s 179 sisalduvad reeglid selle kohta, kuidas kohtutäitur

peaks lapse üleandmiseks kohustavat täitedokumenti täitma. Siiski ei asenda need lapse üleandmise

kohta detailset korda sisaldavat täitedokumenti. Sama nähtub asjaolust, et vaatamata TMS §-s 179

sätestatule ei ole kohtutäitur suutnud rohkem kui kolme aasta jooksul täitedokumenti täita.

4. Nõustun ka määruskaebuses sisalduva väitega selle kohta, et eitanud hagi läbivaatamise vajadust,

asus ringkonnakohus määruse põhjenduses siiski selgitama seda, kus ja milliseid tingimusi järgides

peaks lapse üleandmine isale toimuma. Selliselt on määrus vastuoluline.

Malle Seppik