3-2-1-64-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-64-16

Määruse kuupäev

Tartu, 28. september 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Malle Seppik

Kohtuasi

T. N hagi J. M-i vastu täitedokumendi selgitamiseks. Hagi

menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 20. jaanuari 2016. a määrus tsiviilasjas

nr 2-15-10745

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T. N määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja T. N, esindaja vandeadvokaat Sven Sillar

Kostja J. M

Asja läbivaatamise kuupäev

29. august 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 20. jaanuari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-10745

muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud T. N kanda.

4. Arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T. N (hageja) esitas 17. juulil 2015 Viru Maakohtule J. M-i vastu hagi sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 066/2014/535. Kohtu selgituste kohaselt esitas hageja samas asjas

7. augustil 2015 hagi tsiviilasjas nr 2-11-23207 tehtud kohtumääruse selgitamiseks.

2. Põhimenetluses tsiviilasjas nr 2-11-23207 oli Viru Maakohus 20. juuni 2013. a määrusega (lapse

tagastamise määrus) rahuldanud J. M-i (kostja) avalduse D. M-i (lapse) tagastamiseks

Suurbritanniasse. Kohus kohustas hagejat last lapse seaduslikule esindajale, kostjale üle andma

Suurbritanniasse tagastamiseks 15 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest. Hageja määruskaebuse

jättis Tartu Ringkonnakohus 1. oktoobri 2013. a määrusega rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata. Lapse tagastamise määrus jõustus 18. novembril 2013, kui Riigikohus keeldus hageja

määruskaebust menetlusse võtmast.

3. Narva kohtutäitur Andrei Krek alustas 26. märtsil 2014 kostja kui sissenõudja täitmisavalduse

alusel täitemenetlust hagejast võlgniku vastu lapse tagastamise määruse täitmiseks täiteasjas

nr 066/2014/535.

4. Hageja andis Narva Linna Sotsiaalabiameti ametnike juuresolekul 27. mail 2014 kell 12.00 lapse

koos passiga kostjale üle, mille kinnituseks esitas Narva Linna Sotsiaalabiameti esindaja Julia

Forstiman kohtutäiturile 6. juunil 2014 kirjaliku dokumendi. Sellest lähtudes lõpetas kohtutäitur

9. juunil 2014 täitemenetluse, kuid tühistas oma täitemenetluse lõpetamise otsuse 30. juunil 2014

kostja kaebuse alusel.

5. Hageja esitas tsiviilasjas nr 2-14-54317 kohtutäituri 30. juuni 2014. a täitemenetluse lõpetamise

tühistamise otsuse peale kaebuse. Viru Maakohus jättis 13. oktoobri 2014. a määrusega hageja

kaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, leides, et

kuivõrd hageja eesmärk on tuvastada, et ta täitis kohaselt lapse tagastamise määruse ja andis lapse

isale üle Suurbritanniasse tagastamiseks, ei ole kaebusega kohtutäituri otsuse peale võimalik tema

soovitud eesmärki saavutada.

Maakohus märkis, et hagejal on võimalik saavutada soovitud eesmärk, esitades kohtule sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 alusel, samuti on võimalik kohtult taotleda TsMS § 480 lg-

st 1 lähtudes määruse muutmist, kui määruse aluseks olevad asjaolud on oluliselt muutunud.

Viru Maakohtu 13. oktoobri 2014 määrus jõustus, kui Riigikohus keeldus hageja määruskaebust

20. aprilli 2015 määrusega menetlusse võtmast.

6. Seejärel esitas hageja tsiviilasjas nr 2-11-23207 ehk põhimenetluses 28. mail 2015 avalduse lapse

tagastamise määruse muutmiseks TsMS § 480 lg 1 alusel, viidates, et kohus selgitas tsiviilasjas nr 2-

14-54317, et hagejal on võimalik saavutada soovitud eesmärk lapse tagastamise määruse muutmisega

TsMS § 480 lg 1 alusel või lapse tagastamise määruse täitmiseks algatatud täitemenetluse lubamatuks

tunnistamisega TMS § 221 alusel. Koos avaldusega esitas hageja taotluse peatada esialgse

õiguskaitse korras lapse tagastamise määruse täitemenetlus.

Viru Maakohus keeldus 1. juuni 2015. a määrusega hageja avaldust TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel

menetlusse võtmast, jättis hageja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja tagastas avalduse.

Määrus on jõustunud.

Kohus märkis määruses, et avaldaja leiab, et lapse tagastamise määruse täitmiseks tuleb

kohtumäärust TsMS § 480 lg 1 alusel muuta ja määrata detailselt lapse tagastamise kord. Kohus oli

arvamusel, et seda teha ei saa, sest lapse tagastamise määrusel ei ole kestvat toimet, vaid laps tuleb

kostjale üle anda ühe korra. Asjaolu, et täitemenetlus on kestnud pikemat aega, ei muuda

kohtumääruses pandud kohustust kestvaks kohustuseks. Kohus selgitas, et avaldajal on võimalik

saavutada oma eesmärk sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega TMS § 221 alusel.

7. Järgnevalt esitaski hageja 17. juulil 2015 Viru Maakohtule praeguses tsiviilasjas kostja ja

kohtutäituri Andrei Kreki vastu hagi, milles palus tunnistada lapse tagastamise määruse täitmine

täiteasjas nr 066/2014/535 lubamatuks.

Kohus jättis 20. juulil 2013 hagiavalduse käiguta, sest tasumata oli riigilõiv. Ühtlasi märkis kohus, et

sundtäitmise lubamatuks tunnistamisega ei ole hageja soovitavat eesmärki võimalik saavutada ja hagi

on perspektiivitu. Kohus selgitas, et hagejal on võimalus esitada tuvastushagi täitedokumendi

selgitamiseks TsMS § 368 lg 2 alusel, ja viitas, et tuvastusnõude esitamisega on võimalik hageja

soovitud eesmärki saavutada.

Hageja esitas sellest lähtudes 7. augustil 2015 uue hagiavalduse, milles palus selgitada tsiviilasjas

nr 2-11-23207 tehtud kohtumääruse täitmise viisi ja määrata kindlaks menetlusosalistele sellest

tulenevad kohustused. Hageja palus määrata kindlaks tegevuskava ja selle täitmise tähtajad ning

peatada hagi tagamise korras täitemenetlus täiteasjas nr 066/2014/535 kuni hagiavaldust lahendava

kohtulahendi jõustumiseni. Maakohus jättis 20. oktoobril 2015 ka selle hagiavalduse käiguta, leides,

et hageja nõue ei ole selge, sest hageja ei ole esitanud hagi esemena kohtule ühtegi viisi, kuidas saab

tema arvates lugeda täitedokumenti täites selle täidetuks. Kohus andis tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks.

3. novembril 2015 jõudis maakohtuni hageja hagiavalduse täpsustus, kus hageja palus peatada hagi

tagamise korras täitemenetluse ja kindlaks määrata lapse tagastamise määruse täitmise viisi

järgnevalt:

„a) Kaasata täitemenetlusse Narva linna kohaliku omavalituse esindaja täitemenetluse

seadustiku § 179 lg 1 korras.

b) Kohustada kohtutäiturit Narva linna kohaliku omavalitsuse esindaja ja pädeva

psühholoogi abil koostama juhtumiplaani, mille eesmärgiks peab olema lapse (D. M)

ja isa (J. M) suhtlemisoskuste taastamine määral, mis võimaldab D. M-i kooselu J. M-

iga ilma selleta, et mitte osutada negatiivset mõju D. M-i arengule ja

psühholoogilisele seisundile.

c) Juhtumiplaan peab sisaldama regulaarseid suhtlemisi D. M-i ja J. M-i vahel. Esimesel

etapil peab suhtlemine toimuma Narva linna kohaliku omavalitsuse poolt määratud

psühholoogi juures. Pärast seda, kui psühholoog leiab, et D. M ja J. M võivad suhelda

psühholoogi abita, peab suhtlemine jätkuma psühholoogi osavõtuta, kuid tema kaudse

kontrolli all (kontrollvestlused D. M-i ja J. M-i vahel).

d) Arvestades seda, et psühholoogi arvamuse kohaselt D. M peab oma perekonnaks T. N

ja S. N perekonda ja tavaliseks elukohaks nende elukohta, korraldada allpunktis „b"

juhtumiplaani täitmise kohaks Narva linn.

e) Panna kohtutäiturile kohustuseks tagada kontroll eelmainitud tingimuste täitmise üle.

f) Lapse D. M-i üleandmine Juri M-ile toimub pärast seda, kui Narva linna kohaliku

omavalitsuse poolt määratud esindaja ja psühholoogi arvamuse järgi lapse

üleandmine ei kahjusta D. M-i psühholoogilist terviseseisundit. Üleandmine toimub

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 ettenähtud meetmete rakendamisega."

8. Viru Maakohus keeldus 23. novembri 2015 määrusega hagi J. M-i vastu täitedokumendi

selgitamiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast, jättis menetluskulud hageja kanda ja

tagastas hagiavalduse koos lisadega hagejale.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei kõrvaldanud hageja hagiavalduse puuduseid ja need ei

võimalda hagi menetlusse võtta. Maakohus viitas, et selgitas hagejale 20. juuli ja 20. oktoobri 2015

määrustes, et täitemenetluses täitedokumendi üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või

võlgnik esitada TsMS § 368 lg 2 järgi teise poole vastu nõude, et tuvastada, kas täitedokumendist

tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi täitedokumendi

selgitamiseks võib esitada ka muul juhul, kui menetlusosalised vaidlevad täitedokumendi täitmise või

toime üle. Hageja peab hagiavalduses pakkuma kohtulahendi täitmise viisi, mille korral saab

täitedokumendi lugeda täidetuks, ilma et hagiga muudetaks vaidlusalust jõustunud lapse tagastamise

määrust. Hageja esitas hulga taotlusi, kuid ei esitanud nõuet, mida oleks võimalik menetleda, sest ta

ei esitanud kohtulahendi täitmise viisi. Hageja nõuded on TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes perspektiivitud.

Hageja soovib saavutada jõustunud kohtulahendiga kindlaks määratud kohustustele uute kohustuste

panemist ja uute menetlusosaliste kaasamist, ilma et oleks pakkunud selget lahendi täitmise viisi ja

korda.

9. Hageja esitas 8. detsembril 2015 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu

määruse tühistada ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

10. Tartu Ringkonnakohus jättis 20. jaanuari 2016. a määrusega hageja määruskaebuse rahuldamata

ja maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei anna määruskaebuses esitatud väited alust

maakohtu hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrust muuta. Asja materjalidest nähtuvalt on

kostjal, kes on lapse isa, lapse suhtes ainuhooldusõigus (lapse ema on surnud). Lapse ja tema

vanaema suhtlemise korda ei ole kohtulahendiga kindlaks määratud. Kostjal on õigus otsustada lapse

elu- ja viibimiskoha üle. Kostja võib jätta lapse edaspidi (kokkuleppel hagejaga, vanaemaga) veel

mõneks ajaks vanaema juurde, kuid see ei välista kostja õigust asuda hiljem koos lapsega mujale

elama.

Lapse tagastamise määruse kohaselt on hageja kohustatud andma lapse üle kostjale ning ei vaielda

selle üle, et lapse üleandmine peab toimuma lapse praeguses viibimiskohas, s.o Narvas.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hagi esitamine kohtumääruse täitmise selgitamiseks ei ole

õiguslikult perspektiivikas ja sellise hagi esitamiseks ei pea riik andma õiguskaitset.

Ringkonnakohus selgitas, et kohtulahendi täitmist lapse üleandmise kohta reguleerib TMS § 179 ja

hageja hagiavaldusest nähtuvalt (tk 25) soovib hageja sisuliselt seda, milleks on TMS § 179 järgi

kohustatud kohtutäitur. Kohtutäitur peab tegema koostööd hageja, kostja ja linnavalitsuse

ametnikega, leppima täpselt kokku lapse üleandmise aja ja koha ning jätma ametnikele aega, et

selgitada lapsele tema üleandmise tähendust. Samuti peab kohtutäitur selgitama, et määruse täitmisest

keeldumisel on kohtutäituril TMS § 179 lg 4 kohaselt õigus kasutada sundi.

Hageja tuginemine Riigikohtu 18. veebruari 2015. a määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-146-14 ei ole

asjakohane, sest viidatud lahendis oli küsimus kohtulahendi resolutsiooni vastuolulisuses: kes lapse

välisriiki viib ja kus laps välisriigis elama hakkab. Praeguses asjas selliseid küsimusi ei teki, sest laps

antakse üle Narvas. Ringkonnakohus rõhutas, et hageja peab endale teadvustama, et jõustunud

kohtulahend on täitmiseks kohustuslik. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jättis

kohus hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. Hageja esitas 29. veebruaril 2016 Riigikohtule määruskaebuse, milles palub maa- ja

ringkonnakohtu määrused tühistada.

Määruskaebuses viitab hageja, et ringkonnakohus ületas määruskaebuse piire, sest ta ei saa muuta ega

täiendada maakohtu määrust osas, mille peale ei ole määruskaebust esitatud. TsMS § 651 lg 1

kohaselt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille

peale on edasi kaevatud, ringkonnakohus seda põhimõtet ei järginud. Ringkonnakohus jättis hageja

väited selle kohta, et maakohus ei hinnanud kohaselt hagiavalduse perspektiivikust, sisuliselt

tähelepanuta. Ringkonnakohus oli seisukohal, et lapse üleandmise korra reguleerimine

kohtumenetluses ei ole võimalik, kuid samas kirjeldas, kuidas lapse väljaandmine peaks toimuma, ja

viitas siiski, et tekkinud küsimused lahendatakse täitemenetluses.

Maakohus ei täitnud selgitamiskohustust ning kohtu antud juhised hagi nõude kujundamisel olid

vasturääkivad ja ebaselged. Kohus eksitas hagejat, viidates, milliseid nõudeid peaks hageja esitama,

tegelikult hoiti probleemi lahendamisest kõrvale ning maakohtu käitumist võiks sisuliselt käsitada

isegi õigusemõistmisest keeldumisena. Ringkonnakohus jättis selle aspekti tähelepanuta.

Haagi konventsioon ei reguleeri lapse tagastamise praktilisi küsimusi, kuid konventsiooni

kohaldamise hea tava punkt 4 viitab, et lapse tagastamise määrus peab olema nii detailne kui

võimalik, sisaldama kõiki lapse tagastamisega seotud küsimusi ja vajadusel sunnivahendeid.

Hageja leiab endiselt, et lapse tagastamise määruse täitmiseks tuleb kindlaks määrata selle täitmise

viis, arvestades lapse huve. Lapse väljaandmise kohtuotsus ei või olla täidetud nii, et sellega

tekitatakse lapsele tulevikus kõrvaldamatu psüühiline trauma, arvestada tuleb sotsiaalabiameti

juhtumiplaani tegevuskava ja määrata uued mõistlikud tähtajad ning arvestada inglise keele õppe

vajadust, et lapse saaks Suurbritannias edukalt õppeprotsessi integreerida.

12. Kostja hageja määruskaebusele ei vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel jätta rahuldamata ja

ringkonnakohtu määrus muutmata.

14. Maa- ja ringkonnakohus jätsid TsMS § 368 lg 2 alusel täitedokumendi selgitamiseks esitatud hagi

TsMS § 371 lg 2 p-le 2 viidates õigesti menetlusse võtmata.

Kohtud tuvastasid, et Viru Maakohtu 20. juuni 2013. a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-23207 rahuldati

kostja avaldus lapse tagastamiseks Suurbritanniasse ja kohustati hagejat kostjale last välja andma

15 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest alates. See kohtumäärus on jõustunud ning kostja

26. märtsi 2014. a täitmisavalduse alusel on Narva kohtutäitur A. Krek alustanud täitemenetlust,

kohtumäärus on seni täitmata ja laps viibib hageja juures.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kuivõrd jõustunud kohtumäärus on menetlusosalistele

täitmiseks kohustuslik (TsMS § 457 lg 1, § 461 lg 1 ja 463 lg 2) ning täitemenetluses tekkinud

küsimused saab kohtutäitur lahendada TMS §-dest 8 ja 179 lähtudes, siis ei ole hageja

täitedokumendi selgitamiseks esitatud hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.

15. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel

määruskaebuse esitaja kanda.

16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon arvata

TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse.

Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Malle Seppik