3-1-2-1-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-2-1-16 Otsuse kuupäev 26. september 2016 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Roosma, liikmed Eerik Kergandberg ja Paavo Randma Kohtuasi Kriminaalasi Maksim Kalitkini süüditunnistamises KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6, § 145 lg 1 ning § 122 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22. aprilli 2015. a otsus kriminaalasjas nr 1- 15-2605 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Maksim Kalitkini kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland, teistmisavaldus Teised teistmismenetluse pooled Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Saskia Kask Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 14. september 2016, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 22. aprilli 2015. a otsus osaliselt Maksim Kalitkinile KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi karistuse mõistmises ning KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel liitkaristuste mõistmises. 2. Tühistatud osas saata kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule samas kohtukoosseisus. 3. Teistmisavaldus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohus kuulutas 22. aprillil 2015 kohtuotsuse resolutiivosa, millega tunnistas Maksim Kalitkini lühimenetluses süüdi ja karistas teda KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi 6-aastase vangistusega, § 145 lg 1 järgi 3-aastase vangistusega ning § 122 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3) järgi 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg-le 2 tuginedes ühe kolmandiku võrra. Nii kujunes M. Kalitkini karistuseks 4 aastat vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 16. jaanuari 2014. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa (s.o 5 kuu ja 29 päeva) võrra. M. Kalitkini lõplikuks karistuseks kujunes 4 aastat 5 kuud ja 29 päeva vangistust ning selle kandmise algusajaks loeti 28. oktoober 2014. 2. KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi tunnistati M. Kalitkin süüdi selles, et ta kasutas varasemalt KarS § 145 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepannud isikuna 2014. aasta oktoobris täpselt

tuvastamata laupäeval õhtusel ajal Xxxxxx XX-XX asuvas korteris ära 7-aastase A arusaamisvõimetust ja hõõrus käega kannatanu suguelundeid. 3. Maakohtu otsus jõustus 30. aprillil 2015. TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. 19. märtsil 2016 esitas M. Kalitkini kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland teistmisavalduse, milles taotleb Harju Maakohtu 22. aprilli 2015. a otsuse tühistamist, M. Kalitkinile KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi kergema karistuse mõistmist ning liitkaristuste vähendamist. Alternatiivselt taotleb kaitsja kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kokkuvõtlikult märgitakse teistmisavalduses järgmist. 4.1. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 23. septembri 2015. a otsusega nr 3-4-1- 13-15 tunnistati KarS § 141 lg 2 sanktsioon põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see nägi noorema kui kümneaastase lapse suhtes sugulise iseloomuga teo vägivallata toimepanemise eest karistuse alammäärana ette 6-aastase vangistuse. Eeltoodu kujutab endast KrMS § 366 p-s 6 sätestatud teistmisalust ja toob kaasa Harju Maakohtu 22. aprilli 2015. a otsuse tühistamise. 4.2. Arvestades M. Kalitkini poolt toimepandud kuriteo tehiolusid, võiks KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi mõistetav uus karistus olla lühem kui 6 aastat. Nimelt katsus M. Kalitkin kannatanu suguelundeid läbi aluspükste ning kuriteo toimepanemise ajal viibisid samas korteris ka kannatanu yyy ja zzz. Samuti tunnistas M. Kalitkin oma süüd ja kahetses puhtsüdamlikult toimepandud tegu. M. Kalitkin pole varem isikuvastaseid kuritegusid toime pannud. 5. Teistmisavaldusele esitas vastuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Saskia Kask, kelle hinnangul esineb praeguses asjas KrMS § 366 p-s 6 sätestatud teistmisalus ning M. Kalitkinile KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi mõistetav uus karistus võiks olla lühem kui 6 aastat. Samas vastab KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristus toimepandud kuritegude raskusele ja tuleb jätta muutmata. Kuna KarS § 141 lg 2 nägi maakohtu otsuse tegemise ajal ette äärmiselt kõrge karistuse alammäära, luges maakohus liitkaristust mõistes kergemad karistused raskeimaga kaetuks. Uue karistuse mõistmisel tuleb aga muuta karistuste liitmise põhimõtet ja suurendada raskeimat üksikkaristust nii, et liitkaristuseks kujuneks 6 aastat vangistust. Kui Riigikohtu hinnangul raskendab karistuste liitmise põhimõtte muutmine süüdimõistetu olukorda, tuleb kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks saata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja teistmisavaldus põhjendatud. Harju Maakohtu 22. aprilli 2015. a otsusega tunnistati M. Kalitkin KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi süüdi selles, et ta kasutas varasemalt KarS § 145 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepannud isikuna ära 7-aastase kannatanu arusaamisvõimetust ja hõõrus käega tema suguelundeid. Karistades M. Kalitkinit selle kuriteo eest 6- aastase vangistusega, lähtus maakohus KarS § 141 lg 2 sanktsiooniraamist, mis nägi karistusena ette kuuekuni viieteistaastase vangistuse. Kuna Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 23. septembri 2015. a otsusega nr 3-4-1-13-15 tunnistati KarS § 141 lg 2 sanktsioon põhiseadusega

vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see nägi noorema kui kümneaastase lapse suhtes sugulise iseloomuga teo vägivallata toimepanemise eest karistuse alammäärana ette kuueaastase vangistuse, tuleb kriminaalmenetlus KrMS § 366 p 6 alusel uuendada. M. Kalitkinile esitatud süüdistusest ei nähtu, et ta kasutas kannatanu suhtes vägivalda. 7. KrMS § 373 lg 2 kohaselt tühistab Riigikohus teistmisavalduse põhjendatuse korral vaidlustatud kohtulahendi ja saadab kriminaalasja tühistatud kohtulahendi teinud kohtule uueks arutamiseks või Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks. Kui teistetavas kriminaalasjas ei ole vaja tuvastada uusi asjaolusid, võib Riigikohus teha sama paragrahvi 3. lõike alusel pärast kriminaalasja teistmist uue otsuse, raskendamata süüdimõistetu olukorda. Kuna praegusel juhul kuulutas maakohus kohtuotsuse kuulutamisel selle resolutiivosa ja ükski kohtumenetluse pool ei esitanud apellatsiooniteadet, jõustus maakohtu otsus resolutiivotsuse kujul. Seetõttu ei nähtu maakohtu otsusest, millistele tõenditele kriminaalasja lahendamisel tugineti ning milliseid asjaolusid M. Kalitkini süüditunnistamisel ja karistamisel arvesse võeti. Eelnevast tulenevalt pole teistmismenetluse raames võimalik hinnata ka kaitsja väiteid kuriteo täpsemate tehiolude ja karistust kergendavate asjaolude olemasolu kohta. M. Kalitkinile uue karistuse mõistmine eeldab uute asjaolude tuvastamist. 8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 366 p-st 6 ja § 373 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 22. aprilli 2015. a otsuse osaliselt M. Kalitkinile KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi karistuse mõistmises ning KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel liitkaristuste mõistmises ja saadab kriminaalasja tühistatud osas uueks arutamiseks Harju Maakohtule samas kohtukoosseisus. Riigikohus rahuldab kaitsja teistmisavalduse. (allkirjastatud digitaalselt)