3-1-1-56-16 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedPolitsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri 25. juuli 2015. a otsusega karistati Kaarel Kurvitsat liiklusseaduse (LS) § 227 lg 4 järgi rahatrahviga 275 trahviühikut, s.o 1100 eurot.
Legislator headnote
AI generated3-1-1-56-16 · Riigikohus: juuli 2015. a otsusega karistati Kaarel Kurvitsat liiklusseaduse (LS) § 227 lg 4 järgi rahatrahviga 275 trahviühikut, s.o 1100 eurot.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
KRIMINAALKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-56-16
Otsuse kuupäev
26. september 2016
Kohtukoosseis
Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja Paavo
Randma
Kohtuasi
Väärteoasi Kaarel Kurvitsa (Kurvits) karistamises LS § 227
lg 4 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2016. a otsus väärteoasjas nr 4-
15-6723
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna
prefektuur, kassatsioon
Teised kassatsioonimenetluse
pooled
Kaarel Kurvitsa kaitsja advokaat Kristjan Nõges
Asja läbivaatamise kuupäev ja
viis
7. september 2016, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2016. a otsus Kaarel Kurvitsa väärteoasjas
liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks samale maakohtule teises
kohtukoosseisus.
2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri 25. juuli 2015. a otsusega karistati Kaarel
Kurvitsat liiklusseaduse (LS) § 227 lg 4 järgi rahatrahviga 275 trahviühikut, s.o 1100 eurot.
Väärteoprotokolli kohaselt juhtis ta 2. juulil 2015 kell 15.38 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme
maantee 19. kilomeetril mootorsõidukit Mitsubishi Lancer Evolution kiirusega 170 ± 5 km/h,
ületades lubatud sõidukiirust vähemalt 75 km/h. Lubatud sõidukiirus sellel teelõigul oli 90 km/h.
Sellega rikkus K. Kurvits LS § 15 lg 1 p-s 1 sätestatud nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 4 järgi
kvalifitseeritava väärteo.
2. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustas K. Kurvitsa kaitsja advokaat Kristjan Nõges, kes leidis,
et K. Kurvitsale etteheidetava väärteo toimepanemine ei ole tõendatud.
3. Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2016. a otsusega rahuldati K. Kurvitsa kaitsja kaebus ning kohtuvälise
menetleja väärteootsus tühistati ja väärteomenetlus lõpetati väärteomenetluse seadustiku
(VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohtu põhjendused olid järgmised.
4. Maakohus leidis, et väärteoasjas on tekkinud kõrvaldamata kahtlused, mis tuleb in dubio pro reo-
põhimõttest lähtuvalt tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks.
5. Kohtuväline menetleja eksis kiirusmõõturi kasutamise protokolli koostamisel, märkides
fikseeritud sõidukiiruse 170 km/h puhul mõõtetulemuse laiendmääramatuseks ±5 km/h. Vabariigi
Valitsuse 16. juuni 2011. a määrusega nr 78 vastuvõetud „Nõuded kiirusmõõturi ja
kiirusmõõtesüsteemi
mõõteprotseduurile
ning
mõõtetulemuste
töötlemisele“
(edaspidi:
määrus) § 9 lg 5 kohaselt on lõplikuks mõõtetulemuseks kiirusmõõturi lugem, millest lahutatakse
laiendmääramatus. Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise laiendmääramatused on esitatud
määruse lisas 1. Määruse lisa 1 p 1 kohaselt on paigalseisva kiirusmõõturiga mõõtmisel
fikseeritud sõidukiiruse 167–199 km/h puhul laiendmääramatus ±6 km/h. Kiirusmõõturi
kasutamise protokolli kohaselt mõõdeti K. Kurvitsa juhitud sõidukil 2. juulil 2015 sõidukiiruseks
170 km/h, laiendmääramatuseks märgiti aga ekslikult ±5 km/h ning lõplikuks mõõtetulemuseks
kirjutati 165 km/h. Kuna kohtuväline menetleja on rikkunud määruse lisa 1 p-s 1 sätestatud
nõudeid ja kohaldanud mõõdetud sõidukiirusele mittevastavat laiendmääramatust, s.o ±5 km/h,
on ka kiirusmõõturi kasutamise protokolli märgitud lõplik mõõtetulemus 165 km/h ebaõige.
Selles osas ei pidanud kohus nimetatud protokolli usaldusväärseks tõendiks. Kiirusmõõturi
kasutamise protokollist kandus viga edasi ka väärteoprotokolli, mida maakohtu hinnangul ei ole
kohtul enam võimalik parandada.
6. Lisaks jäi kohtule ebaselgeks menetlusalusele isikule etteheidetava teo toimepanemise koht, kuna
kiirusmõõturi kasutamise protokollis märgitud sõidukiiruse mõõtmise koht ei kattu
väärteoprotokollis kajastatud väärteo toimepanemise kohaga. Esimesel menetlusdokumendil on
märgitud menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruse mõõtmise kohaks Tartu – Viljandi – Kilingi-
Nõmme maantee 22. km. Seevastu väärteoprotokolli kohaselt on menetlusalune isik pannud
rikkumise toime Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee 19. km.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
7. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni kohtuväline menetleja, taotledes kohtulahendi
tühistamist ja kohtuvälise menetleja väärteootsuse jõustamist järgmistel põhjustel.
8. Kohtuväline menetleja ei rikkunud menetlusaluse isiku sõidukiiruse mõõtmise nõudeid.
Väärteomenetluse käigus koostatud väärteootsus ja -protokoll vastavad menetlusseaduses
sätestatud nõuetele. Ehkki kiirusmõõturi kasutamise protokollis oli laiendmääramatuse
arvväärtuseks märgitud ekslikult ±5 km/h, ei raskendanud see K. Kurvitsa olukorda, kuna
±1 km/h eksimus laiendmääramatuse osas ei muuda temale omistatava väärteo kvalifikatsiooni.
9. Maakohus eksis väärteo toimepanemise koha tuvastamisel. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli
vastavates lahtrites on selgelt ja arusaadavalt märgitud, et protokolli koostamise kohaks on Tartu
– Viljandi – Kilingi-Nõmme mnt 22. km ning mõõtmise kohaks on Tartu – Viljandi – Kilingi-
Nõmme maantee 19. km.
10. Kassatsioonivastuses leiab K. Kurvitsa kaitsja, et maakohtu otsuse lõppjäreldused on õiged ning
kohtuvälise menetleja kassatsioon kohtulahendi muutmiseks alust ei anna.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11. Kolleegiumi hinnangul väärivad kassatsioonis esitatud väited tähelepanu ning maakohtu otsus
tuleb väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada.
12. Esmalt peab kolleegium vajalikuks märkida, et kiirusmõõturi kasutamise protokollis on
tõepoolest kirjas ebaõige laiendmääramatus. Menetlusaluse isiku juhitava sõiduki kiiruseks
mõõdeti 170 km/h, laiendmääramatuseks märgiti kiirusmõõturi kasutamise protokolli ±5 km/h,
ehkki oleks pidanud märkima ±6 km/h, nagu on kehtestatud määruse lisa 1 p-s 1 paigalseisva
kiirusmõõturiga mõõtmisel saadud sõidukiiruse 170 km/h puhul. Kolleegiumi hinnangul ei ole
see ebatäpsus aga käsitatav veana, mis tooks automaatselt kaasa kiirusmõõturi kasutamise
protokollis märgitud lõpliku mõõtetulemuse ebausaldusväärsuse. Paigalseisva kiirusmõõturiga
mõõtmisel saadav sõidukiirus 170 km/h jääb määruse lisa 1 p 1 järgi mõõtmisel saadud
sõidukiiruse vahemikku 167–199 km/h. Olenemata sellest, kas sõidukiirusest 170 km/h lahutada
laiendmääramatus ±6 km/h või ekslikult ±5 km/h, tuleb menetlusalusele isikule süüksarvatav
väärtegu ikkagi kvalifitseerida LS § 227 lg 4 järgi, mida on kohtuväline menetleja praegusel juhul
ka teinud.
13. Arutatavas väärteoasjas ei ole maakohus seadnud otsesõnu kahtluse alla, et K. Kurvitsa juhitava
sõiduki kiiruseks mõõdeti asjakohast mõõtemetoodikat järgides 170 km/h. Juhul kui kohus
tuvastab, et kiirusmõõturi näit oli süüteo toimepanemise ajal nõuetekohaselt fikseeritud, ei muuda
pelgalt kiirusmõõturi kasutamise protokolli märgitud ebaõige laiendmääramatus seda protokolli
ebausaldusväärseks. Kolleegium selgitab, et mõõtmisel saadud sõiduki kiiruse väärtuse
laiendmääramatus on määruse lisas 1 kehtestatud arvväärtus, mis sõltub igal üksikjuhul
kiirusmõõturiga mõõtmisel saadavast sõidukiirusest, tähistades mõõtetulemuse usaldatavuse
vahemikku. Ebaõige laiendmääramatus kiirusmõõturi kasutamise protokollis ei sea seega mingilgi
moel kahtluse alla kiirusmõõturi näidul fikseeritud mõõtetulemust ega ka mitte määruse lisas 1
kindlaksmääratud usaldatavuse vahemikku. Seepärast ei ole põhjust pidada ebaõiget
laiendmääramatust kiirusmõõturi kasutamise protokollis eksimuseks, mis mõjutaks protokolli
tõendusväärtust ja tekitaks kõrvaldamata kahtlusi mõõtetulemuse õigsuses, seda enam, kui vale
laiendmääramatuse
märkimisest
ei
sõltu
menetlusalusele
isikule
omistatava
väärteo
kvalifikatsioon.
14. Tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 peab maakohus kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale
esitatud kaebuse lahendamisel arutama väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata kaebuse
piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke
asjaolusid ja lahendades VTMS §-s 133 loetletud küsimused. Seejuures on aga kohus väärteoasja
arutamisel seotud VTMS § 78 kohaselt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning tal puudub
seaduslik õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-16-09, p 8 ja nr 3-1-1-45-11, p 12).
15. Maakohtu hinnangul muudavad kiirusmõõturi kasutamise protokollis olevad vead omakorda
ebaõigeks väärteoprotokollis sisalduvad andmed mõõtetulemuse (170 km/h ± 5 km/h) ja lubatud
sõidukiiruse ületamise määra (vähemalt 75 km/h) kohta ning seega on väärteoprotokollis sisalduv
teokirjeldus vale. Ehkki kohus ei saa väärteoasja arutamisel irduda väärteoprotokolli kantud
teokirjeldusest, leiab kolleegium eelmistes punktides märgitut arvestades, et praeguses
väärteoasjas oli vale laiendmääramatuse märkimine väärteoprotokolli pelgalt ebatäpsus, mis ei
mõjutanud teokirjelduses kajastuvaid faktilisi asjaolusid, sh kiirusmõõturiga fikseeritud
mõõtetulemust 170 km/h, ega ka mitte K. Kurvitsale süüksarvatava väärteo kvalifikatsiooni. Muu
hulgas arvestab kolleegium sedagi, et ebaõige laiendmääramatuse korrektuuri oleks kohus teinud
menetlusalusele isikule soodsamas suunas. Eelnevast tulenevalt ei saa laiendmääramatuse
korrigeerimist käsitada iseenesest väärteoasja arutamise piiridest väljumisena.
16. Maakohus on asunud ka ekslikule seisukohale, justkui jääks käesolevas väärteoasjas kogutud
tõendite põhjal ebaselgeks väärteo toimepanemise koht, kuna kiirusmõõturi kasutamise
protokollis märgitu ei kattu väärteoprotokollis kirjas oleva väärteo toimepanemise kohaga.
Kolleegium juhib tähelepanu, et kiirusmõõturi kasutamise protokollis on märgitud protokolli
koostamise kohaks Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme mnt 22. km ja kiiruse mõõtmise kohaks
Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme mnt 19. km. Samad andmed on hõlpsasti väljaloetavad ka
väärteoprotokollist. Kasseeritud kohtuotsusest nähtuvalt on maakohus pidanud aga kiirusmõõturi
kasutamise protokolli koostamise kohaks ekslikult väärteo toimepanemise kohta. Sellega jättis
kohus tähelepanuta, et politseiametnikud ei pidanud K. Kurvitsa juhitud mootorsõiduki kinni
mitte kiiruse mõõtmise kohas, s.o Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme mnt 19. km-l, vaid mõni
kilomeeter eemal, s.o Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme mnt 22. km-l, kus koostati ühtlasi
kiirusmõõturi kasutamise protokoll.
17. Kokkuvõttes on maakohus käsitlenud kiirusmõõturi kasutamise protokolli ühekülgselt ja
meelevaldselt ning tuginenud kohtuotsuse tegemisel ekslikele seisukohtadele. Neid vigu käsitab
kolleegium väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes, mis toob kaasa
kohtuotsuse tühistamise ning väärteoasja saatmise maakohtule uueks arutamiseks.
18. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7, § 175 p-st 2 ja § 150 lg-st 2, tühistab
Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2016. a otsuse ja saadab väärteoasja
uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioon tuleb rahuldada
osaliselt.
(allkirjastatud digitaalselt)