Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-56-16 AI generated

3-1-1-56-16 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-56-16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri 25. juuli 2015. a otsusega karistati Kaarel Kurvitsat liiklusseaduse (LS) § 227 lg 4 järgi rahatrahviga 275 trahviühikut, s.o 1100 eurot.

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-56-16 · Riigikohus: juuli 2015. a otsusega karistati Kaarel Kurvitsat liiklusseaduse (LS) § 227 lg 4 järgi rahatrahviga 275 trahviühikut, s.o 1100 eurot.

Keywords

AI generated
excessive speeding traffic violation extreme speeding offence use of mobile phone driving overtaking maneuver use of motor vehicle
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-56-16

Otsuse kuupäev

26. september 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja Paavo

Randma

Kohtuasi

Väärteoasi Kaarel Kurvitsa (Kurvits) karistamises LS § 227

lg 4 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2016. a otsus väärteoasjas nr 4-

15-6723

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuur, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Kaarel Kurvitsa kaitsja advokaat Kristjan Nõges

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

7. september 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2016. a otsus Kaarel Kurvitsa väärteoasjas

liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks samale maakohtule teises

kohtukoosseisus.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri 25. juuli 2015. a otsusega karistati Kaarel

Kurvitsat liiklusseaduse (LS) § 227 lg 4 järgi rahatrahviga 275 trahviühikut, s.o 1100 eurot.

Väärteoprotokolli kohaselt juhtis ta 2. juulil 2015 kell 15.38 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme

maantee 19. kilomeetril mootorsõidukit Mitsubishi Lancer Evolution kiirusega 170 ± 5 km/h,

ületades lubatud sõidukiirust vähemalt 75 km/h. Lubatud sõidukiirus sellel teelõigul oli 90 km/h.

Sellega rikkus K. Kurvits LS § 15 lg 1 p-s 1 sätestatud nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 4 järgi

kvalifitseeritava väärteo.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustas K. Kurvitsa kaitsja advokaat Kristjan Nõges, kes leidis,

et K. Kurvitsale etteheidetava väärteo toimepanemine ei ole tõendatud.

3. Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2016. a otsusega rahuldati K. Kurvitsa kaitsja kaebus ning kohtuvälise

menetleja väärteootsus tühistati ja väärteomenetlus lõpetati väärteomenetluse seadustiku

(VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohtu põhjendused olid järgmised.

4. Maakohus leidis, et väärteoasjas on tekkinud kõrvaldamata kahtlused, mis tuleb in dubio pro reo-

põhimõttest lähtuvalt tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks.

5. Kohtuväline menetleja eksis kiirusmõõturi kasutamise protokolli koostamisel, märkides

fikseeritud sõidukiiruse 170 km/h puhul mõõtetulemuse laiendmääramatuseks ±5 km/h. Vabariigi

Valitsuse 16. juuni 2011. a määrusega nr 78 vastuvõetud „Nõuded kiirusmõõturi ja

kiirusmõõtesüsteemi

mõõteprotseduurile

ning

mõõtetulemuste

töötlemisele“

(edaspidi:

määrus) § 9 lg 5 kohaselt on lõplikuks mõõtetulemuseks kiirusmõõturi lugem, millest lahutatakse

laiendmääramatus. Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise laiendmääramatused on esitatud

määruse lisas 1. Määruse lisa 1 p 1 kohaselt on paigalseisva kiirusmõõturiga mõõtmisel

fikseeritud sõidukiiruse 167–199 km/h puhul laiendmääramatus ±6 km/h. Kiirusmõõturi

kasutamise protokolli kohaselt mõõdeti K. Kurvitsa juhitud sõidukil 2. juulil 2015 sõidukiiruseks

170 km/h, laiendmääramatuseks märgiti aga ekslikult ±5 km/h ning lõplikuks mõõtetulemuseks

kirjutati 165 km/h. Kuna kohtuväline menetleja on rikkunud määruse lisa 1 p-s 1 sätestatud

nõudeid ja kohaldanud mõõdetud sõidukiirusele mittevastavat laiendmääramatust, s.o ±5 km/h,

on ka kiirusmõõturi kasutamise protokolli märgitud lõplik mõõtetulemus 165 km/h ebaõige.

Selles osas ei pidanud kohus nimetatud protokolli usaldusväärseks tõendiks. Kiirusmõõturi

kasutamise protokollist kandus viga edasi ka väärteoprotokolli, mida maakohtu hinnangul ei ole

kohtul enam võimalik parandada.

6. Lisaks jäi kohtule ebaselgeks menetlusalusele isikule etteheidetava teo toimepanemise koht, kuna

kiirusmõõturi kasutamise protokollis märgitud sõidukiiruse mõõtmise koht ei kattu

väärteoprotokollis kajastatud väärteo toimepanemise kohaga. Esimesel menetlusdokumendil on

märgitud menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruse mõõtmise kohaks Tartu – Viljandi – Kilingi-

Nõmme maantee 22. km. Seevastu väärteoprotokolli kohaselt on menetlusalune isik pannud

rikkumise toime Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee 19. km.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni kohtuväline menetleja, taotledes kohtulahendi

tühistamist ja kohtuvälise menetleja väärteootsuse jõustamist järgmistel põhjustel.

8. Kohtuväline menetleja ei rikkunud menetlusaluse isiku sõidukiiruse mõõtmise nõudeid.

Väärteomenetluse käigus koostatud väärteootsus ja -protokoll vastavad menetlusseaduses

sätestatud nõuetele. Ehkki kiirusmõõturi kasutamise protokollis oli laiendmääramatuse

arvväärtuseks märgitud ekslikult ±5 km/h, ei raskendanud see K. Kurvitsa olukorda, kuna

±1 km/h eksimus laiendmääramatuse osas ei muuda temale omistatava väärteo kvalifikatsiooni.

9. Maakohus eksis väärteo toimepanemise koha tuvastamisel. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli

vastavates lahtrites on selgelt ja arusaadavalt märgitud, et protokolli koostamise kohaks on Tartu

– Viljandi – Kilingi-Nõmme mnt 22. km ning mõõtmise kohaks on Tartu – Viljandi – Kilingi-

Nõmme maantee 19. km.

10. Kassatsioonivastuses leiab K. Kurvitsa kaitsja, et maakohtu otsuse lõppjäreldused on õiged ning

kohtuvälise menetleja kassatsioon kohtulahendi muutmiseks alust ei anna.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegiumi hinnangul väärivad kassatsioonis esitatud väited tähelepanu ning maakohtu otsus

tuleb väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada.

12. Esmalt peab kolleegium vajalikuks märkida, et kiirusmõõturi kasutamise protokollis on

tõepoolest kirjas ebaõige laiendmääramatus. Menetlusaluse isiku juhitava sõiduki kiiruseks

mõõdeti 170 km/h, laiendmääramatuseks märgiti kiirusmõõturi kasutamise protokolli ±5 km/h,

ehkki oleks pidanud märkima ±6 km/h, nagu on kehtestatud määruse lisa 1 p-s 1 paigalseisva

kiirusmõõturiga mõõtmisel saadud sõidukiiruse 170 km/h puhul. Kolleegiumi hinnangul ei ole

see ebatäpsus aga käsitatav veana, mis tooks automaatselt kaasa kiirusmõõturi kasutamise

protokollis märgitud lõpliku mõõtetulemuse ebausaldusväärsuse. Paigalseisva kiirusmõõturiga

mõõtmisel saadav sõidukiirus 170 km/h jääb määruse lisa 1 p 1 järgi mõõtmisel saadud

sõidukiiruse vahemikku 167–199 km/h. Olenemata sellest, kas sõidukiirusest 170 km/h lahutada

laiendmääramatus ±6 km/h või ekslikult ±5 km/h, tuleb menetlusalusele isikule süüksarvatav

väärtegu ikkagi kvalifitseerida LS § 227 lg 4 järgi, mida on kohtuväline menetleja praegusel juhul

ka teinud.

13. Arutatavas väärteoasjas ei ole maakohus seadnud otsesõnu kahtluse alla, et K. Kurvitsa juhitava

sõiduki kiiruseks mõõdeti asjakohast mõõtemetoodikat järgides 170 km/h. Juhul kui kohus

tuvastab, et kiirusmõõturi näit oli süüteo toimepanemise ajal nõuetekohaselt fikseeritud, ei muuda

pelgalt kiirusmõõturi kasutamise protokolli märgitud ebaõige laiendmääramatus seda protokolli

ebausaldusväärseks. Kolleegium selgitab, et mõõtmisel saadud sõiduki kiiruse väärtuse

laiendmääramatus on määruse lisas 1 kehtestatud arvväärtus, mis sõltub igal üksikjuhul

kiirusmõõturiga mõõtmisel saadavast sõidukiirusest, tähistades mõõtetulemuse usaldatavuse

vahemikku. Ebaõige laiendmääramatus kiirusmõõturi kasutamise protokollis ei sea seega mingilgi

moel kahtluse alla kiirusmõõturi näidul fikseeritud mõõtetulemust ega ka mitte määruse lisas 1

kindlaksmääratud usaldatavuse vahemikku. Seepärast ei ole põhjust pidada ebaõiget

laiendmääramatust kiirusmõõturi kasutamise protokollis eksimuseks, mis mõjutaks protokolli

tõendusväärtust ja tekitaks kõrvaldamata kahtlusi mõõtetulemuse õigsuses, seda enam, kui vale

laiendmääramatuse

märkimisest

ei

sõltu

menetlusalusele

isikule

omistatava

väärteo

kvalifikatsioon.

14. Tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 peab maakohus kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale

esitatud kaebuse lahendamisel arutama väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid ja lahendades VTMS §-s 133 loetletud küsimused. Seejuures on aga kohus väärteoasja

arutamisel seotud VTMS § 78 kohaselt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning tal puudub

seaduslik õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-16-09, p 8 ja nr 3-1-1-45-11, p 12).

15. Maakohtu hinnangul muudavad kiirusmõõturi kasutamise protokollis olevad vead omakorda

ebaõigeks väärteoprotokollis sisalduvad andmed mõõtetulemuse (170 km/h ± 5 km/h) ja lubatud

sõidukiiruse ületamise määra (vähemalt 75 km/h) kohta ning seega on väärteoprotokollis sisalduv

teokirjeldus vale. Ehkki kohus ei saa väärteoasja arutamisel irduda väärteoprotokolli kantud

teokirjeldusest, leiab kolleegium eelmistes punktides märgitut arvestades, et praeguses

väärteoasjas oli vale laiendmääramatuse märkimine väärteoprotokolli pelgalt ebatäpsus, mis ei

mõjutanud teokirjelduses kajastuvaid faktilisi asjaolusid, sh kiirusmõõturiga fikseeritud

mõõtetulemust 170 km/h, ega ka mitte K. Kurvitsale süüksarvatava väärteo kvalifikatsiooni. Muu

hulgas arvestab kolleegium sedagi, et ebaõige laiendmääramatuse korrektuuri oleks kohus teinud

menetlusalusele isikule soodsamas suunas. Eelnevast tulenevalt ei saa laiendmääramatuse

korrigeerimist käsitada iseenesest väärteoasja arutamise piiridest väljumisena.

16. Maakohus on asunud ka ekslikule seisukohale, justkui jääks käesolevas väärteoasjas kogutud

tõendite põhjal ebaselgeks väärteo toimepanemise koht, kuna kiirusmõõturi kasutamise

protokollis märgitu ei kattu väärteoprotokollis kirjas oleva väärteo toimepanemise kohaga.

Kolleegium juhib tähelepanu, et kiirusmõõturi kasutamise protokollis on märgitud protokolli

koostamise kohaks Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme mnt 22. km ja kiiruse mõõtmise kohaks

Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme mnt 19. km. Samad andmed on hõlpsasti väljaloetavad ka

väärteoprotokollist. Kasseeritud kohtuotsusest nähtuvalt on maakohus pidanud aga kiirusmõõturi

kasutamise protokolli koostamise kohaks ekslikult väärteo toimepanemise kohta. Sellega jättis

kohus tähelepanuta, et politseiametnikud ei pidanud K. Kurvitsa juhitud mootorsõiduki kinni

mitte kiiruse mõõtmise kohas, s.o Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme mnt 19. km-l, vaid mõni

kilomeeter eemal, s.o Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme mnt 22. km-l, kus koostati ühtlasi

kiirusmõõturi kasutamise protokoll.

17. Kokkuvõttes on maakohus käsitlenud kiirusmõõturi kasutamise protokolli ühekülgselt ja

meelevaldselt ning tuginenud kohtuotsuse tegemisel ekslikele seisukohtadele. Neid vigu käsitab

kolleegium väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes, mis toob kaasa

kohtuotsuse tühistamise ning väärteoasja saatmise maakohtule uueks arutamiseks.

18. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7, § 175 p-st 2 ja § 150 lg-st 2, tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2016. a otsuse ja saadab väärteoasja

uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioon tuleb rahuldada

osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt)