3-3-1-39-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-39-16

Määruse kuupäev

22. september 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Viive Ligi, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld

Kohtuasi

Joel Sepa kaebus Tallinna Vanglalt õigusvastaste

kinnipidamistingimuste tõttu tekkinud mittevaralise kahju

nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja Joel Sepp

Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 1. märtsi 2016. a määrus haldusasjas

nr 3-15-1615

Menetluse alus Riigikohtus

Joel Sepp määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Joel Sepa määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 1. märtsi 2016. a määrus haldusasjas nr 3-15-1615.

3. Teha uus määrus, millega lugeda Joel Sepa kaebus esitatuks tähtaega rikkudes ning ennistada

kaebuse esitamise tähtaeg.

4. Saata asi Tartu Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla registreeris 10. märtsil 2015. a Joel Sepa nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks

seoses sellega, et teda hoiti Tallinna Vanglas kambrites, kus pinda ühe kinnipeetava kohta oli alla 3 m2.

2. Tallinna Vangla jättis 5. juuni 2015. a vastusega J. Sepa kahjunõude rahuldamata. Vastuse kohaselt

on sellega mittenõustumisel taotlejal õigus pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.

3. J. Sepp esitas 25. juunil 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus hüvitada temale Tallinna

Vangla poolt tekitatud mittevaraline kahju arvestusega 50 eurot iga õigusvastastes tingimustes

veedetud päeva eest.

4. Tartu Halduskohus rahuldas 30. novembri 2015. a otsusega kaebuse osaliselt ning mõistis

vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise 487,50 eurot ja menetluskulu 15 eurot.

5. J. Sepp esitas apellatsioonkaebuse, sest hüvitis oli liialt väike.

6. Tallinna Vangla esitas apellatsioonkaebuse, sest kahjunõue oleks tulnud terves ulatuses

rahuldamata jätta.

7. Vastuseks Tartu Ringkonnakohtu 4. jaanuari 2016. a määrusele, milles leiti, et kaebetähtaeg on

ületatud ning tehti kaebajale ettepanek taotleda tähtaja ennistamist, esitas J. Sepp kaebetähtaja

ennistamise taotluse. Taotluses leidis kaebaja, et on kohtusse pöördunud tähtaegselt. Igal juhul ei saa

tähtaja mittejärgimist kaebajale süüks panna, kui Tallinna Vangla kui riigivõimu esindaja on

kahjunõude lahendamise tähtaega rikkunud.

8. Tartu Ringkonnakohus jättis 1. märtsi 2016. a määrusega haldusasjas nr 3-15-1615 kaebaja

taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata, tühistas halduskohtu otsuse ja lõpetas asja menetluse

ning tagastas kaebaja tasutud riigilõivu. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt pidanuks kaebaja

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kaebuse esitama hiljemalt 3 kuud pärast

taotluse esitamist, seega 14. oktoobril 2014. RVastS kahjunõude esitamise sätted on eriregulatsioon

HKMS suhtes. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis annaks aluse kaebetähtaeg

ennistada. Vastustaja käitumine kahjunõude menetluses ei vabanda kaebetähtaja ületamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. J. Sepp esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning

teha uue määruse kaebetähtaja ennistamiseks. Vastustaja kinnitas kaebajale, et kuigi kahjunõude

lahendamine on nõuete suure hulga tõttu viibinud, lahendatakse see kindlasti. Kaebaja ei osanud karta,

et kohtuvälist lahendit oodates kaotab õiguse vastustaja otsust vaidlustada.

10. Tallinna Vangla leidis, et ringkonnakohus jättis tähtaja õiguspäraselt ennistamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus

halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud

riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse

tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg 1 järgi peab

haldusorgan kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest

arvates. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või

tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu

30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. HKMS § 47 lg 3 näeb ette,

et kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt,

tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja

möödumisest arvates. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud

tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

12. Tallinna Vangla pidanuks kaebaja kahjunõude lahendama hiljemalt 11. maiks 2015. a (10. mai oli

puhkepäev), kuid vastas kahjunõudele alles 5. juunil 2015. Kaebaja esitas kaebuse 25. juunil 2015.

13. Kolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaeg on

HKMS § 47 lg 3 suhtes eriregulatsioon (Riigikohtu halduskolleegiumi määrused asjades

nr 3-3-1-18-16 (p 11) ja 3-3-1-86-12 (p 11)). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seega pidanuks

kaebaja kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul pärast kahjunõude lahendamise tähtaja möödumist, s.o

hiljemalt 10. juunil 2015. Kaebus on järelikult esitatud tähtaja ületamisega.

14. Haldusasjas nr 3-3-1-18-16 oli vangla viivitanud kinnipeetava kahjunõude lahendamisega ning

kinnipeetav oli kohtusse pöördumise tähtaja mööda lasknud, kuna oli oodanud vangla vastust ja

pöördunud kohtusse selle saamisest 30 päeva jooksul. Kolleegium leidis viidatud asjas, et on alus

kaebetähtaja ennistamiseks. Kolleegium põhjendas seda asjaoluga, et olukorras, kus kaebetähtaega

reguleerivad erinevad õigusaktid (RVastS § 18 lg 2; HKMS § 47 lg-d 2 ja 3), ei pruukinud

kaebetähtaja kulgema hakkamise regulatsioon olla kaebajale selge. Seetõttu võis kaebaja vastustaja

vastust oodates ületada tähtaega mõjuval põhjusel. Lisaks tõi kolleegium välja, et on teada, et Tallinna

Vangla on suurest kahjunõuete hulgast tulenevalt sageli ületanud kahju hüvitamise taotluste

lahendamiseks ette nähtud aega, kuid on sellest hoolimata taotlused siiski üldjuhul lahendanud, ning et

vangla ei olnud haldusmenetluse seaduse § 41 alusel kaebajat taotluse lahendamise viibimisest

teavitanud.

15. Praeguse asja asjaolud ei erine viidatud asja asjaoludest ning esineb mõjuv põhjus kaebetähtaja

ennistamiseks. Kolleegium rahuldab määruskaebuse, tühistab ringkonnakohtu määruse, ennistab

kaebetähtaja ning saadab asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Viive Ligi, Nele Parrest, Jüri Põld