3-2-1-60-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-60-16

Otsuse kuupäev

Tartu, 7. september 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Faustini Europe S.A hagi OÜ EST Development Group ja

Ivaski 1OÜ vastu nõude tunnustamiseks VALGERANNA

BUILDING OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 22. detsembri 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 2-14-55593

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ivaski 1OÜ kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Faustini Europe S.A

Kostja OÜ EST Development Group

Kostja Ivaski 1OÜ, esindaja vandeadvokaat Paul Keres

Asja läbivaatamise kuupäev

22. august 2016. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 22. detsembri 2015. a otsuse (tsiviilasi nr 2-14-55593)

resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse õiguslikke põhjendusi.

2. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

3. Arvata Ivaski 1OÜ kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Faustini Europe S.A (hageja) esitas 7. augustil 2014 Harju Maakohtule hagi OÜ EST Development

Group (kostja I) ja Ivaski 1OÜ (kostja II) vastu, milles palus tunnustada hageja 1 048 493 euro

15 sendi suurust nõuet VALGERANNA BUILDING OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotimenetluses

teise rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue hageja ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingust, mille

alusel hageja kandis võlgnikule üle 500 000 eurot. Võlgnik ei ole laenu tagastanud ning ta peab lisaks

põhisummale maksma ka intressi ja viivist. Hageja esitas nõude võlgniku pankrotimenetluses ja

kostjad vaidlesid hageja nõudele vastu.

2. Kostjad ei tunnistanud hagi ja palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

3. Harju Maakohus pidas 3. septembril 2015 asjas kohtuistungi ja andis kohtuistungil pooltele tähtaja

menetluskulude nimekirja esitamiseks kuni 8. septembrini 2015 ja vastaspoole menetluskulude kohta

seisukohtade esitamiseks kuni 11. septembrini 2015.

4. Hageja esitas 8. septembril 2015 kohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi on talle

ajavahemikus 5. augustist 2014 kuni 7. septembrini 2015 osutatud õigusabi 20,25 tunni ulatuses

hinnaga 130 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Lisaks on hageja tasunud hagi esitamisel

riigilõivu 300 eurot. Hageja palus määrata tema menetluskulude suuruseks 2932 eurot 50 senti ja

mõista need kostjatelt solidaarselt välja. Samuti palus hageja mõista kostjatelt välja hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja II esitas 8. septembril 2015 hageja menetluskulude kohta seisukoha, milles palus jätta välja

mõistmata hageja menetluskulude nimekirja koostamise kulud kui mittevajalikud kulud. Samuti palus

kostja II jätta välja mõistmata enne kohtuistungit kantud menetluskulud, kuna hageja ei esitanud

menetluskulude nimekirja kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 176 lg-s 1 sätestatud

tähtaja jooksul ehk enne kohtuvaidlusi.

5. Harju Maakohus rahuldas 17. septembri 2015. a otsusega hagi ja tunnustas hageja 1 048 493 euro

15 sendi suurust nõuet võlgniku pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena. Hageja

menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi

kanda. Maakohus mõistis kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 2477 euro 50 sendi suuruse

menetluskulu. Maakohus jättis hageja menetluskulude väljamõistmise taotluse rahuldamata 455 euro

ulatuses, vähendades hagiavalduse koostamisele kulunud aega 2 tunni võrra ning jättes välja

mõistmata õigusabikulu menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud 1,5 tunni eest. Maakohus

märkis otsuses, et kostjatel tuleb menetluskuludelt tasuda alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Kostja II esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse

osas, millega kostjatelt mõisteti solidaarselt välja menetluskulud 2477 eurot 50 senti, ja teha uue

otsuse, millega jätta enne kohtuistungit kantud hageja menetluskulud kostjatelt välja mõistmata.

Kostja II oli seisukohal, et maakohus jättis ekslikult arvestamata kostja vastuväited, et hageja ei

esitanud menetluskulude nimekirja kohtuistungil, vaid alles 8. septembril 2015. See on vastuolus

TsMS § 176 lg-ga 1. Kuna hageja jättis menetluskulude nimekirja ja taotluse seaduses sätestatud

tähtajaks esitamata, ei saanud ta seda TsMS § 66 kohaselt hiljem esitada.

Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22. detsembri 2015. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei anna menetluskulude nimekirja hilisem esitamine

praegu alust jätta enne kohtuistungit tekkinud menetluskulusid arvestamata. Maakohus andis

menetlusosalistele kohtuistungil tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 8. septembrini

2015 ja võimaluse esitada menetluskulude kohta seisukohti kuni 11. septembrini 2015. Hageja esitas

menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtajaks ehk 8. septembril 2015. Kohtuistungi protokollist

ei nähtu, et maakohus oleks selgitanud TsMS § 176 lg-s 1 sätestatud korda ja pidanud tähtaja

määramisel silmas vaid kohtuistungil osalemisega seotud menetluskulude nimekirja esitamist.

Kostja II ei esitanud kohtuistungil ega 8. septembril 2015 maakohtule esitatud menetlusdokumendis

TsMS § 333 lg 1 kohast vastuväidet kohtu tegevusele, s.t ei vaidlustanud sellist tähtaja määramist.

Kuigi maakohtu juhised olid vastuolus seadusega ja eksitavad, ei anna see alust jätta hagejal enne

kohtuistungit tekkinud menetluskulusid arvestamata, sest hageja lähtus menetluskulude nimekirja

esitamisel maakohtu juhistest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kostja II palub kassatsioonkaebuses tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse osas, millega

temalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskulud, ja teha uue otsuse, millega jätta enne

kohtuistungit kantud hageja menetluskulud temalt välja mõistmata.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt leidis ringkonnakohus ekslikult, et kostja II ei saa tugineda

apellatsioonkaebuses maakohtu rikkumisele, kuna jättis vastuväite õigel ajal esitamata. Kostja II

viitas maakohtu rikkumisele pärast maakohtu otsust esitatud esimeses menetlusdokumendis ehk

apellatsioonkaebuses. Samuti kohaldas ringkonnakohus valesti menetlusõigust, leides, et maakohus

võis määrata kõigi menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja pärast istungit. Seadus ei anna

kohtule sellist võimalust ja kui kohus selliselt toimib, rikub ta seadust. Seaduses sätestatud tähtaega ei

saa pikendada, vaid üksnes ennistada. TsMS § 176 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude nimekiri juhul,

kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil, esitada enne kohtuvaidlusi. Kohus saab määrata hilisema tähtaja

üksnes nende menetluskulude nimekirja esitamiseks, mis seostuvad osalemisega kohtuistungil, kus

lõpetati asja arutamine.

9. Hageja ega kostja I ei ole kassatsioonkaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust tühistada ringkonnakohtu otsuse

resolutsiooni, kuid TsMS § 692 lg 2 alusel tuleb muuta ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.

Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata.

11. Kassatsiooniastmes vaidlevad hageja ja kostja II üksnes menetluskulude kindlaksmääramise üle.

Kuna menetlusosalised ei esitanud apellatsioonkaebust selle osa peale maakohtu otsusest, millega

maakohus tunnustas hageja 1 048 493 euro 15 sendi suurust nõuet võlgniku pankrotimenetluses teise

rahuldamisjärgu nõudena, siis on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel selles osas

jõustunud enne käesolevat otsust. Samuti on otsus täies ulatuses enne käesolevat otsust jõustunud

osas, millega maakohus mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 2477 euro 50 sendi suurused

menetluskulud, sest kostja I ei esitanud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust.

Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas kohus võib mõista menetlusosaliselt välja sellised

menetluskulud, mille teine pool on kandnud enne kohtuistungit, kuid mille nimekirja ta esitab kohtule

pärast viimast kohtuistungit, kuid kohtu määratud tähtpäevaks. Vaidlustamata asjaolude kohaselt

andis maakohus 3. septembri 2015. a kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, pooltele

menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähtaja kuni 8. septembrini 2015. Hageja esitaski selleks

tähtpäevaks menetluskulude nimekirja, milles sisaldusid kõik menetluskulud, mida ta oli menetluse

vältel kandnud. Kostja II leiab, et maakohus ei oleks tohtinud mõista temalt hageja kasuks välja neid

menetluskulusid, mis olid hagejal tekkinud enne 3. septembri 2015. a kohtuistungit, kuna

TsMS § 176 lg 1 esimese lause järgi pidanuks hageja esitama enne kohtuistungit kantud

menetluskulude nimekirja enne kohtuvaidlusi.

12. Esmalt märgib kolleegium, et ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et kostja II ei esitanud

TsMS § 333 lg 1 järgi õigel ajal vastuväidet kohtu tegevusele, s.t ei vaidlustanud sellist tähtaja

määramist kohtuistungil ega 8. septembril 2015 maakohtule esitatud menetlusdokumendis.

TsMS § 333 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta

menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu

tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. TsMS § 333 lg 2

kohaselt ei saa menetlusosaline vastuväidet hiljem esitada, kui ta ei esita vastuväidet hiljemalt

kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud

menetlusdokumendis, olgugi et ta teadis või pidi viga teadma.

Asja materjalidest nähtuvalt on kostja II juba 8. septembri 2015. a menetlusdokumendis („Täiendav

menetluskulude nimekiri. Seisukoht hageja menetluskulude kohta") palunud jätta välja mõistmata

need hageja menetluskulud, mis on kantud enne kohtuistungit, kuna need on esitatud hilinemisega,

samuti on kostja II märkinud, et TsMS § 66 ei võimaldanud hagejal menetluskulude nimekirja hiljem

esitada. Kolleegiumi arvates on kostja II eelnimetatud dokumendis piisavalt väljendanud oma

seisukohta enne istungit kantud menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja kohta. Kostja II ei

pidanud kohtule esitatud menetlusdokumendis lisaks märkima, et ta esitab TsMS § 333 lg 1 kohase

vastuväite kohtu tegevusele menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja määramisel. Lisaks on

kostja II ka apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et tema arvates esitas hageja enne viimast

kohtuistungit kantud menetluskulude nimekirja hilinemisega.

13. TsMS § 176 lg 1 kohaselt esitatakse juhul, kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil, menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles

on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks

kulude kohta, mis seostuvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses

nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates.

Kolleegium leiab, et kõigi menetluskulude nimekirja esitamine ühes dokumendis pärast viimast

istungit kohtu määratud tähtpäevaks on lubatud vaatamata sellele, et seadus näeb ette menetluskulude

nimekirja mitmeastmelise esitamise. TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et

kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.

Kolleegium on seisukohal, et kõigi kulude kohta ühtse nimekirja esitamine aitab kaasa

menetlusökonoomiale ja asja lahendamisele mõistliku aja jooksul. Ühtse kulunimekirja esitamine ei

venita menetlust, sest kohus peab TsMS § 176 lg 1 teise lause järgi nagunii andma pooltele tähtaja

viimasel kohtuistungil kantud kulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 176 lg 8 kohaselt peab kohus

määrama teisele poolele lisaks ka maksimaalselt seitsmepäevase tähtaja vastaspoole menetluskulude

kohta seisukoha esitamiseks. Pigem võib menetluse venimist põhjustada mitmeastmeline

kulunimekirjade esitamine, kui enne kohtuistungit kantud menetluskulude nimekiri esitatakse kohtule

hilinemisega ja menetlusosaline taotleb hiljem TsMS § 67 järgi menetlustähtaja ennistamist. Kuna

sellest, et kohus enne kohtuistungit kantud, kuid pärast kohtuistungit esitatud menetluskulude

nimekirjas märgitud kulusid ei arvesta, saab menetlusosaline üldjuhul teada alles kohtulahendist, siis

kaasneb tähtaja ennistamise taotlusega selles menetlusetapis õiguslik ebaselgus menetluskulude

kindlaksmääramise kohta juba tehtud lahendi suhtes. Samuti nõuavad tähtaja ennistamise taotluse

lahendamisele kuluvad toimingud (TsMS §-d 67-68) täiendavat aega ning tähtaja ennistamata jätmise

määruse peale on võimalik esitada määruskaebus (TsMS § 68 lg 4 esimene lause), mis võib menetlust

veelgi venitada. Ka 1. jaanuarist 2015 jõustunud TsMS § 176 muudatust sätestanud seaduse eelnõu

(„Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

545 SE") seletuskirjas on märgitud, et tähtaja ennistamise menetlus on märkimisväärselt aeganõudev.

14. Kolleegium märgib, et menetluskulude nimekirja esitamise tähtaega halduskohtumenetluses

reguleerib halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 1. Sarnaselt TsMS-iga näeb viidatud

säte ette, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seostuvad osalemisega kohtuistungil, kus

lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva

jooksul pärast istungi lõppu. Samas näeb HKMS § 109 lg 1 neljas lause selgelt ette, et

kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei

mõisteta. TsMS ei sätesta eelviidatud tagajärge ja kolleegiumi arvates ei ole enne kohtuistungit

kantud menetluskulude nimekirja seaduses sätestatuga võrreldes hilisema, kuid kohtu määratud

viimaseks tähtpäevaks (TsMS § 176 lg 1 teine lause) esitamise tagajärjeks nende välja mõistmata

jätmine põhjusel, et nimekiri on esitatud hilinemisega.

Kuigi TsMS § 176 lg 1 esimene lause näeb ette, et enne kohtuistungit kantud menetluskulude

nimekiri esitatakse kohtule kohtuistungil enne kohtuvaidlusi, võib menetlusosaline esitada kohtu

määratud viimaseks menetluskulude esitamise tähtpäevaks korraga kõigi menetluses kantud

menetluskulude nimekirja ning kohus peab sellega arvestama, olenemata sellest, kas kohus on

määranud, et esitada tuleb kõigi või üksnes viimase istungiga seotud menetluskulude nimekiri.

Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohtu otsuse resolutsioon õige, kuid ringkonnakohtu otsuse

põhjendused tuleb asendada Riigikohtu otsuse põhjendustega.

15. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

16. Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4

teise lause alusel arvata riigituludesse.

Jaak Luik, Henn Jõks, Tambet Tampuu