3-3-1-40-16 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTallinna Vangla registreeris 27. veebruaril 2014 Denis Antropovi nõude maksta talle kambrites ebapiisava põrandapinna tagamisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist 18 000 eurot.
Legislator headnote
AI generated3-3-1-40-16 · Riigikohus: veebruaril 2014 Denis Antropovi nõude maksta talle kambrites ebapiisava põrandapinna tagamisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist 18 000 eurot.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-3-1-40-16
Määruse kuupäev
7. september 2016
Kohtukoosseis
Eesistuja Nele Parrest, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld
Kohtuasi
Denis Antropovi kaebus Tallinna Vangla vastu kambrites
ebapiisava põrandapinna tagamisega tekitatud mittevaralise
kahju eest hüvitise saamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Denis Antropov
Vastustaja Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 16. detsembri 2015. a määrus
haldusasjas nr 3-14-52665
Menetluse alus Riigikohtus
Denis Antropovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Denis Antropovi määruskaebus.
2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 16. detsembri 2015. a määruse haldusasjas nr 3-14-52665
resolutsiooni p-d 1 ja 2.
3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega lugeda Denis Antropovi kaebus esitatuks tähtaega
rikkudes ning ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.
4. Saata asi Tartu Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tallinna Vangla registreeris 27. veebruaril 2014 Denis Antropovi nõude maksta talle kambrites
ebapiisava põrandapinna tagamisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist 18 000 eurot.
7. aprillil 2014 registreeris Tallinna Vangla puuduste kõrvaldamise avalduse.
2. Tallinna Vangla tagastas 6. oktoobri 2014. a vastusega D. Antropovi kahjunõude osaliselt
läbivaatamatult ning jättis ülejäänud osas rahuldamata. Vastuse kohaselt on sellega mittenõustumisel
taotlejal õigus pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud alustel ja korras.
3. D. Antropov esitas 27. oktoobril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada
Tallinna Vangla 6. oktoobri 2014. a vastuse kehtetuks, vaadata läbi tema kahjunõue tervikuna ning
mõista Tallinna Vanglalt tema kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 18 000 eurot.
4. Tartu Halduskohus rahuldas 19. märtsi 2015. a otsusega haldusasjas nr 3-14-52665 kaebuse
osaliselt ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 2222 eurot.
Kaebaja menetluskulud jättis kohus Eesti Vabariigi kanda.
5. D. Antropov esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas halduskohtu otsuse hüvitise suuruse
osas.
6. Tallinna Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsuse osas,
millega kohus rahuldas kaebuse ja mõistis vastustajalt hüvitise välja. Vastustaja palus teha asjas uue
otsuse ja jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
7. Vastuseks Tartu Ringkonnakohtu 9. novembri 2015. a määrusele, millega kohustati kaebajat muu
hulgas esitama ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus, esitas D. Antropov
kaebetähtaja ennistamise taotluse. Taotluses märkis kaebaja, et kaebuse esitamise aja põhjuseks oli
Tallinna Vangla viivitus kohtueelses menetluses lahendi tegemisel. Kaebaja esitas kaebuse 30 päeva
jooksul vangla vastuse saamisest, mistõttu on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 järgi
kaebus tähtaegne. Varasemates asjades ei ole kaebaja kaebusi vastu võetud, sest ta ei oodanud ära
kohtueelses menetluses haldusorgani vastuseid, kuigi viimane ei teinud neid tähtaegselt teatavaks.
8. Tartu Ringkonnakohus jättis 16. detsembri 2015. a määrusega haldusasjas nr 3-14-52665 kaebaja
taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata (p 1), tühistas halduskohtu otsuse ja lõpetas asja
menetluse (p 2) ning tagastas kaebajale apellatsioonkaebuse lisad 5-l lehel ja 22. aprilli 2015. a
avalduse lisad 7-l lehel (p 3). Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt pidanuks kaebaja riigivastutuse
seaduse (RVastS) § 18 lg-test 1 ja 2 tulenevalt esitama kaebuse hiljemalt 3 kuud pärast puuduste
kõrvaldamist, seega 7. juulil 2014. Kaebaja käitumisest, st sellest, et ta esmalt esitas kahju hüvitamise
nõude vanglale, samuti tema viitest varasemale kohtusse pöördumisele, võib järeldada, et ta on teadlik
kahjunõude kohtueelse lahendamise korrast. Kaebaja pidi seega olema teadlik vangistusseaduse
(VangS) § 11 lg-st 8, mis viitab ka RVastS-le. Kaebaja ootus vastustaja suhtes ega vastustaja käitumine
kahjunõude menetluses ei vabanda kaebetähtaja ületamist, vaid pigem näitab kaebaja ebapiisavat huvi
enda õiguste kaitsmise vastu. Kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9. D. Antropov esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse
resolutsiooni p-d 1 ja 2 tühistada ning saata asja ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetluse
jätkamiseks. Kaebaja hinnangul nõudis ringkonnakohus alusetult kaebetähtaja ennistamise taotluse
esitamist, kuna tema kaebus oli tähtaegne. Kaebaja viitab asjaolule, et vangla märkis vastuses
kahjunõudele, et sellega mittenõustumisel on õigus pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul. Seda
tähtaega kaebaja järgis.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10. VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus
halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud
riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse
tagastanud või jätnud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata. RVastS § 18 lg 1 järgi peab
haldusorgan kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest
arvates. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või
tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu
30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. HKMS § 47 lg 3 näeb ette,
et kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt,
tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja
möödumisest arvates. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud
menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud
tähtaega järgida mõjuval põhjusel.
11. Vaidlust ei ole selle üle, et Tallinna Vangla pidanuks kaebaja kahjunõude lahendama hiljemalt
7. juuniks 2014, kuid vastas kahjunõudele alles 6. oktoobril 2014. Kaebaja esitas kaebuse 27. oktoobril
2014.
12. Kolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaeg on
HKMS § 47 lg 3 suhtes eriregulatsioon (Riigikohtu halduskolleegiumi määrused asjades nr 3-3-1-18-
16 (p 11) ja nr 3-3-1-86-12 (p 11)). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seega pidanuks kaebaja
kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul pärast kahjunõude lahendamise tähtaja möödumist, s.o hiljemalt
7. juulil 2014. Kaebus on järelikult esitatud pärast tähtaja möödumist.
13. Haldusasjas nr 3-3-1-18-16 oli vangla viivitanud kinnipeetava kahjunõude lahendamisega ning
kinnipeetav oli kohtusse pöördumise tähtaja mööda lasknud, kuna oli oodanud vangla vastust ja
pöördunud kohtusse selle saamisest 30 päeva jooksul. Kolleegium leidis viidatud asjas, et on alus
kaebetähtaja ennistamiseks. Kolleegium põhjendas seda sellega, et olukorras, kus kaebetähtaega
reguleerivad erinevad õigusaktid (RVastS § 18 lg 2; HKMS § 47 lg-d 2 ja 3), ei pruukinud kaebetähtaja
kulgema hakkamise regulatsioon olla kaebajale selge. Seetõttu võis kaebaja vastustaja vastust oodates
ületada tähtaega mõjuval põhjusel. Lisaks tõi kolleegium välja, et on teada, et Tallinna Vangla on
suurest kahjunõuete hulgast tulenevalt sageli ületanud kahju hüvitamise taotluste lahendamiseks ette
nähtud aega, kuid on sellest hoolimata taotlused siiski üldjuhul lahendanud, ning et vangla ei olnud
haldusmenetluse seaduse § 41 alusel kaebajat taotluse lahendamise viibimisest teavitanud.
14. Praeguse asja asjaolud ei erine viidatud asja omadest ning on mõjuv põhjus kaebetähtaja
ennistamiseks. Kolleegium rahuldab määruskaebuse, tühistab ringkonnakohtu määruse resolutsiooni
p-d 1 ja 2, ennistab kaebetähtaja ning saadab asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
Nele Parrest, Viive Ligi, Jüri Põld