3-3-1-40-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-40-16

Määruse kuupäev

7. september 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Nele Parrest, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld

Kohtuasi

Denis Antropovi kaebus Tallinna Vangla vastu kambrites

ebapiisava põrandapinna tagamisega tekitatud mittevaralise

kahju eest hüvitise saamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Denis Antropov

Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 16. detsembri 2015. a määrus

haldusasjas nr 3-14-52665

Menetluse alus Riigikohtus

Denis Antropovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Denis Antropovi määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 16. detsembri 2015. a määruse haldusasjas nr 3-14-52665

resolutsiooni p-d 1 ja 2.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega lugeda Denis Antropovi kaebus esitatuks tähtaega

rikkudes ning ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.

4. Saata asi Tartu Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla registreeris 27. veebruaril 2014 Denis Antropovi nõude maksta talle kambrites

ebapiisava põrandapinna tagamisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist 18 000 eurot.

7. aprillil 2014 registreeris Tallinna Vangla puuduste kõrvaldamise avalduse.

2. Tallinna Vangla tagastas 6. oktoobri 2014. a vastusega D. Antropovi kahjunõude osaliselt

läbivaatamatult ning jättis ülejäänud osas rahuldamata. Vastuse kohaselt on sellega mittenõustumisel

taotlejal õigus pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud alustel ja korras.

3. D. Antropov esitas 27. oktoobril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada

Tallinna Vangla 6. oktoobri 2014. a vastuse kehtetuks, vaadata läbi tema kahjunõue tervikuna ning

mõista Tallinna Vanglalt tema kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 18 000 eurot.

4. Tartu Halduskohus rahuldas 19. märtsi 2015. a otsusega haldusasjas nr 3-14-52665 kaebuse

osaliselt ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 2222 eurot.

Kaebaja menetluskulud jättis kohus Eesti Vabariigi kanda.

5. D. Antropov esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas halduskohtu otsuse hüvitise suuruse

osas.

6. Tallinna Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsuse osas,

millega kohus rahuldas kaebuse ja mõistis vastustajalt hüvitise välja. Vastustaja palus teha asjas uue

otsuse ja jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

7. Vastuseks Tartu Ringkonnakohtu 9. novembri 2015. a määrusele, millega kohustati kaebajat muu

hulgas esitama ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus, esitas D. Antropov

kaebetähtaja ennistamise taotluse. Taotluses märkis kaebaja, et kaebuse esitamise aja põhjuseks oli

Tallinna Vangla viivitus kohtueelses menetluses lahendi tegemisel. Kaebaja esitas kaebuse 30 päeva

jooksul vangla vastuse saamisest, mistõttu on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 järgi

kaebus tähtaegne. Varasemates asjades ei ole kaebaja kaebusi vastu võetud, sest ta ei oodanud ära

kohtueelses menetluses haldusorgani vastuseid, kuigi viimane ei teinud neid tähtaegselt teatavaks.

8. Tartu Ringkonnakohus jättis 16. detsembri 2015. a määrusega haldusasjas nr 3-14-52665 kaebaja

taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata (p 1), tühistas halduskohtu otsuse ja lõpetas asja

menetluse (p 2) ning tagastas kaebajale apellatsioonkaebuse lisad 5-l lehel ja 22. aprilli 2015. a

avalduse lisad 7-l lehel (p 3). Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt pidanuks kaebaja riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 18 lg-test 1 ja 2 tulenevalt esitama kaebuse hiljemalt 3 kuud pärast puuduste

kõrvaldamist, seega 7. juulil 2014. Kaebaja käitumisest, st sellest, et ta esmalt esitas kahju hüvitamise

nõude vanglale, samuti tema viitest varasemale kohtusse pöördumisele, võib järeldada, et ta on teadlik

kahjunõude kohtueelse lahendamise korrast. Kaebaja pidi seega olema teadlik vangistusseaduse

(VangS) § 11 lg-st 8, mis viitab ka RVastS-le. Kaebaja ootus vastustaja suhtes ega vastustaja käitumine

kahjunõude menetluses ei vabanda kaebetähtaja ületamist, vaid pigem näitab kaebaja ebapiisavat huvi

enda õiguste kaitsmise vastu. Kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. D. Antropov esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse

resolutsiooni p-d 1 ja 2 tühistada ning saata asja ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetluse

jätkamiseks. Kaebaja hinnangul nõudis ringkonnakohus alusetult kaebetähtaja ennistamise taotluse

esitamist, kuna tema kaebus oli tähtaegne. Kaebaja viitab asjaolule, et vangla märkis vastuses

kahjunõudele, et sellega mittenõustumisel on õigus pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul. Seda

tähtaega kaebaja järgis.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus

halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud

riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse

tagastanud või jätnud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata. RVastS § 18 lg 1 järgi peab

haldusorgan kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest

arvates. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või

tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu

30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. HKMS § 47 lg 3 näeb ette,

et kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt,

tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja

möödumisest arvates. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud

tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

11. Vaidlust ei ole selle üle, et Tallinna Vangla pidanuks kaebaja kahjunõude lahendama hiljemalt

7. juuniks 2014, kuid vastas kahjunõudele alles 6. oktoobril 2014. Kaebaja esitas kaebuse 27. oktoobril

2014.

12. Kolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaeg on

HKMS § 47 lg 3 suhtes eriregulatsioon (Riigikohtu halduskolleegiumi määrused asjades nr 3-3-1-18-

16 (p 11) ja nr 3-3-1-86-12 (p 11)). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seega pidanuks kaebaja

kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul pärast kahjunõude lahendamise tähtaja möödumist, s.o hiljemalt

7. juulil 2014. Kaebus on järelikult esitatud pärast tähtaja möödumist.

13. Haldusasjas nr 3-3-1-18-16 oli vangla viivitanud kinnipeetava kahjunõude lahendamisega ning

kinnipeetav oli kohtusse pöördumise tähtaja mööda lasknud, kuna oli oodanud vangla vastust ja

pöördunud kohtusse selle saamisest 30 päeva jooksul. Kolleegium leidis viidatud asjas, et on alus

kaebetähtaja ennistamiseks. Kolleegium põhjendas seda sellega, et olukorras, kus kaebetähtaega

reguleerivad erinevad õigusaktid (RVastS § 18 lg 2; HKMS § 47 lg-d 2 ja 3), ei pruukinud kaebetähtaja

kulgema hakkamise regulatsioon olla kaebajale selge. Seetõttu võis kaebaja vastustaja vastust oodates

ületada tähtaega mõjuval põhjusel. Lisaks tõi kolleegium välja, et on teada, et Tallinna Vangla on

suurest kahjunõuete hulgast tulenevalt sageli ületanud kahju hüvitamise taotluste lahendamiseks ette

nähtud aega, kuid on sellest hoolimata taotlused siiski üldjuhul lahendanud, ning et vangla ei olnud

haldusmenetluse seaduse § 41 alusel kaebajat taotluse lahendamise viibimisest teavitanud.

14. Praeguse asja asjaolud ei erine viidatud asja omadest ning on mõjuv põhjus kaebetähtaja

ennistamiseks. Kolleegium rahuldab määruskaebuse, tühistab ringkonnakohtu määruse resolutsiooni

p-d 1 ja 2, ennistab kaebetähtaja ning saadab asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Nele Parrest, Viive Ligi, Jüri Põld