3-3-1-24-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-24-16

Otsuse kuupäev

7. september 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister ja Nele

Parrest

Kohtuasi

AS Würth ja Alpi Eesti OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

29. septembri 2014. a maksuotsuse nr 12.2-3/025213-7

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad AS Würth ja Alpi Eesti OÜ

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 16. novembri 2015. a otsus

haldusasjas nr 3-14-52634

Menetluse alus Riigikohtus

AS Würth ja Alpi Eesti OÜ kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Würth ja Alpi Eesti OÜ kassatsioonkaebused rahuldamata ja Tallinna

Ringkonnakohtu 16. novembri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-14-52634 muutmata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 29. septembri 2014. a maksuotsusega nr 12.2-3/025213-7

AS Würth (isik, kelle eest tollideklaratsioon esitati) ja Alpi Eesti OÜ-d (deklarant) solidaarselt

tasuma dumpinguvastast tollimaksu 27 749 eurot 93 senti ning käibemaksu 5549 eurot 99 senti.

Maksuotsuse kohaselt deklareeriti valesti 30. septembri 2011. a tollideklaratsiooni

11EE1210EE92078018 alusel imporditud kaup (tsingiga kaetud seibid ning peadega poldid). Kaup ei

olnud pärit mitte Taiwanist, vaid Hiina Rahvavabariigist (mis ei ole sooduspäritolu piirkond),

mistõttu tuli tasuda täiendav dumpinguvastane tollimaks.

2. AS Würth ja Alpi Eesti OÜ esitasid halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Kaebuse

kohaselt rikkus maksuhaldur selgituskohustust, uurimispõhimõtet ja ärakuulamisõigust. Tõendatud ei

ole, et deklareeritud kaup pärineb Hiinast. Kaebajatel ei ole vastavalt kauba tarnetingimustele

kohustust tollimaksu tasuda, selle eest vastutab kauba saatja. Kaebajad ei ole tehingut tehes ja

deklareerides käitunud hooletult. Kaebajad lähtusid Taiwani võimude väljastatud ametlikest

päritolusertifikaatidest. Maksuotsuses toodud viide Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) raportile

ei ole asjakohane, kuna see on üldsõnaline ning selle alusel ei saa teha järeldusi konkreetse kauba

päritolu kohta. Taiwani uurimisosakonna 18. juuli 2014. a vastus on paljasõnaline ega sisalda maksu

määramiseks vajalikke tõendeid.

3. Tallinna Halduskohus jättis 15. mai 2015. a otsusega (täiendatud 28. mail 2015) kaebuse

rahuldamata. Halduskohus leidis, et väited maksumenetluse nõuete rikkumise kohta on alusetud.

Maksuhaldur ei ole jätnud esitatud tõenditele sisulist hinnangut andmata ning on selgitanud, miks

kauba päritolusertifikaat ei ole piisavaks tõendiks võrreldes teise tõendiga. Ebaõige on kaebajate

väide, et kaupade Hiina päritolu on tõendamata. Väär on ka kaebajate seisukoht, et tollimaksu

tasumise kohustus on kauba tarnijal.

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. novembri 2015. a otsusega AS Würth ja Alpi Eesti OÜ

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu otsuse põhjendustega osas,

mis puudutab väidetavat maksuhalduripoolset menetlusnormide rikkumist, ning kauba päritolu

puudutavas osas. Ringkonnakohtu hinnangul on OLAF-i aruanne küll üldise iseloomuga ning seal ei

käsitleta vaidlusalust kaupa, kuid Taiwani uurimisosakonna 18. juuli 2014. a vastus on piisavalt

konkreetne. Ringkonnakohus ei nõustunud kaebajatega, et seda dokumenti saaks arvestada vaid

juhul, kui oleks teada, mis toiminguid Taiwani ametivõimud dokumendis kajastatud teabe saamiseks

tegid ning milliseid tõendeid kogusid. Lahknevused kauba konteinerite arvus ei muuda tuvastatud

asjaolu, et kaup tarniti Hiina Rahvavabariigist. Eeltoodut ei lükka ümber ka päritolusertifikaadi

olemasolu.

Ringkonnakohus ei nõustunud maksuhalduri ja halduskohtuga selles, et kaebajad rikkusid

hoolsuskohustust. Kuna maksukohustus määrati 3-aastase aegumistähtaja jooksul, ei pidanud

ringkonnakohus kaebajate heausksust praegusel juhul määravaks. Ringkonnakohus nõustus

maksuhalduriga, et tulenevalt ühenduse tolliseadustiku art 220 lg 2 p-st b ei tehta järelarvestuskannet

üksnes juhul, kui muu hulgas esineb ka tolliviga. Tollivea kohta praegusel juhul andmed puuduvad.

Toll ei saanud deklaratsioone aktsepteerides kuidagi teada, et kaup on algselt pärit Hiina

Rahvavabariigist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. AS Würth ja Alpi Eesti OÜ esitasid kassatsioonkaebuse, milles palusid haldus- ja ringkonnakohtu

otsused tühistada. Kassatsioonkaebuse kohaselt on kohtud põhjendamatult leidnud, et vaidlusalune

kaup pärineb Hiinast. Asjas puuduvad kontrollitavad tõendid, et kaubad on pärit Hiina

Rahvavabariigist. Kohtud ei ole selgitanud, miks nad eelistasid ühtesid tõendeid teistele ning jätsid

kauba päritolusertifikaadi tähelepanuta. Kohtud ei ole piisavalt analüüsinud kassaatorite väiteid, et

nad käitusid vaidlusaluse kauba ostmisel piisava hoolsusega ja heas usus ning et neil ei olnud põhjust

kahelda selles, et kaup oli pärit Taiwanist. Viimast kinnitab ka päritolusertifikaat.

6. MTA leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et kassatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei anna

alust selle rahuldamiseks. Maksukohustus on määratud 3-aastase aegumistähtaja jooksul, mistõttu ei

ole väited hoolsuskohustuse täitmise kohta asjakohased. Importija heausksus ei vabasta teda tollivõla

tasumisest. Ringkonnakohus on õigesti tuvastanud tollivea puudumise. Kohtud on tõendeid hinnates

õigesti tuvastanud, et vaidlusalune kaup pärineb Hiinast.

7. Kassaatorid esitasid 25. jaanuaril ja 1. märtsil 2016 täiendavad seisukohad.

7.1. Esimeses täiendavas seisukohas viitasid kassaatorid Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO)

apellatsioonikogu 18. jaanuari 2016. a raportile nr WT/DS397/AB/RW, mille järgi ei olnud Euroopa

Liidul õigust kehtestada vaidlusalusele kaubale dumpinguvastaseid tollimakse.

7.2. Teises täiendavas seisukohas juhtisid kassaatorid tähelepanu sellele, et Euroopa Komisjon

tunnistas vaidlusaluse kauba suhtes kehtestatud lõplikud dumpinguvastased tollimaksud 26. veebruari

2016. a rakendusmäärusega (EL) nr 2016/278 kehtetuks. Seega ei ole maksuhalduril täna kehtiva õiguse

alusel enam õigust tollimaksu nõuda. Kuivõrd Euroopa Komisjoni rakendusmääruse jõustumise hetkeks ei

ole kassaatorite suhtes tollimaksu määramine jõustunud, tuleb kohaldada rakendusmäärust ning seega on

tollimaks kehtetu ja maksuhalduri nõue alusetu.

8. MTA leiab vastuses kassaatorite täiendavatele seisukohtadele, et Euroopa Komisjoni

rakendusmäärusest ei tulene, et kassaatoritele määratud tollimaks on tagasiulatuvalt kehtetu. Enne

määruse jõustumist määratud maksud ja MTA nõue on kehtivad.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Vaidlustatud maksuotsusega nõutakse kassaatoritelt Euroopa nõukogu määrusega (EÜ) nr 91/2009,

mida on muudetud rakendusmäärusega (EL) nr 924/2012 ja mis jäeti kehtima rakendusmäärusega

(EL) nr 2015/519, kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu ning dumpinguvastaselt tollimaksult

arvestatud täiendava käibemaksu tasumist.

10. Vaidlust pole selle üle, et maksuotsusega dumpinguvastase tollimaksuga maksustatud kaubad

deklareeriti koodidega 7318220098 ja 7318159098 (I kd, tl 22). Maksuhaldur on vaidlustatud

maksuotsuses lugenud deklareeritud kaubakoodid õigeks (maksuotsuse p 3.2.3, I kd, tl 11 pöördel).

Nimetatud koodide alla kuuluvatele Hiina Rahavabariigist pärinevatele kaupadele kehtestati

määrusega (EÜ) nr 91/2009 lõplik dumpinguvastane tollimaks.

11. Kolleegiumi hinnangul ei anna kassatsioonkaebuste väited alust MTA 29. septembri 2014. a

maksuotsuse tühistamiseks. Kolleegium järgib ringkonnakohtu otsuse vastavaid põhjendusi ning ei

pea vajalikuks otsust selles osas põhjendada (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 231 lg 6).

12. Vastuseks kassatsioonkaebusele märgib kolleegium, et ta ei nõustu kassaatoritega, et kohtud on

kauba päritolu kohta esitatud tõendite hindamisel rikkunud menetlusnorme. HKMS § 61 lg-te 1 ja 2

järgi peab kohus hindama kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohtud on uurinud

asjas esitatud tõendeid kauba päritolu kohta kogumis ja teinud nendest tõenditest järeldused.

Sealjuures on halduskohus käsitanud ka kauba päritolusertifikaadi tähendust (halduskohtu otsuse

põhjendava osa p 7). Ringkonnakohus nõustus kauba päritolu puudutavate tõendite hindamisel tehtud

halduskohtu järeldustega. Asjaolu, et kohtud ei ole omistanud kauba päritolusertifikaadile võrreldes

teiste tõenditega suuremat kaalu, ei tähenda, et nad oleksid tõendite hindamisel rikkunud

menetlusnorme. Euroopa Nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2913/92 kehtestatud ühenduse tolliseadustik

ei omistanud kauba päritolusertifikaadile teiste tõenditega võrreldes suuremat kaalu. Kassaatorid ei

ole näidanud, milliseid tõendeid oleks pidanud asjas veel uurima või koguma.

Alusetud on ka kassatsioonkaebuse väited, mille kohaselt on kohtud jätnud analüüsimata väited, et

vaidlusaluse kauba ostja on käitunud piisava hoolsusega ja heas usus ning et tal ei olnud põhjust

kahelda selles, et kaup oli pärit Taiwanist. Ringkonnakohus on kauba ostja hoolsuskohustuse täitmise

ja selle tähenduse kohta tollimaksuga maksustamisel võtnud seisukoha otsuse põhjendava osa p-des 9

ja 10.

13. Euroopa Komisjon tunnistas 26. veebruari 2016. a rakendusmäärusega (EL) nr 2016/278

kehtetuks lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kaubale, mille eest vaidlustatud maksuotsusega

dumpinguvastase tollimaksu ja käibemaksu tasumist nõuti. Pooled on erineval seisukohal, kas sellest

tulenevalt on välistatud maksuotsusega määratud dumpinguvastase tollimaksu (ja käibemaksu)

tasumise kohustuse jõussejäämine.

14. Kaup, mille eest dumpinguvastase tollimaksu ja käibemaksu tasumist nõuti, deklareeriti

30. septembril 2011. Vaidlustatud maksuotsus, millega nõuti dumpinguvastase tollimaksu ja

käibemaksu tasumist, tehti 29. septembril 2014. Nii deklareerimise kui ka maksuotsuse tegemise ajal

kehtis deklareeritud kaubale määrusega (EÜ) nr 91/2009 kehtestatud dumpinguvastane tollimaks.

15. Rakendusmääruse nr 2016/278 art 2 sätestab, et dumpinguvastase tollimaksu kehtetuks

tunnistamine jõustub määruse jõustumise kuupäeval vastavalt art-s 3 sätestatule ning selle alusel ei

saa hüvitada enne kõnealust kuupäeva sisse nõutud tollimakse. Sama kordab rakendusmääruse

preambuli lõige 14.

Rakendusmääruse art-st 3 tulenevalt jõustus rakendusmäärus järgmisel päeval pärast selle avaldamist

Euroopa Liidu Teatajas. Rakendusmäärus avaldati Euroopa Liidu Teatajas 27. veebruaril 2016 ja

jõustus seega 28. veebruaril 2016.

Kuna rakendusmääruse art-st 2 nähtub, et selle alusel ei saa hüvitada enne määruse jõustumist sisse

nõutud tollimakse, siis tunnistati dumpinguvastane tollimaks kehtetuks üksnes edasiulatuvalt alates

28. veebruarist 2016.

16. Eeltoodust tuleneb, et MTA 29. septembri 2014. a maksuotsus nr 12.2-3/025213-7 tugines

määratud maksude osas kehtivale õigusele ja puudub alus maksuotsuse tühistamiseks põhjusel, et

määrusega (EÜ) nr 91/2009 kehtestatud dumpinguvastane tollimaks tunnistati hiljem edasiulatuvalt

kehtetuks.

17. Alust maksuotsuse tühistamiseks ei anna ka WTO vaidluste lahendamise organi poolt

12. veebruaril 2016 heaks kiidetud hindamiskogu 7. augusti 2015. a aruanne ja apellatsioonikogu

18. jaanuari 2016. a aruanne. Aruannetes jõuti järeldusele, et Euroopa Liit ei toiminud kooskõlas

WTO dumpinguvastase lepinguga ning soovitati WTO dumpinguvastase lepinguga vastuolus olevad

meetmed viia kooskõlla lepinguga võetud kohustustega.

Esiteks, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2015/476 preambuli lõike 7 ja art 3 järgi

kohaldatakse selle määruse kohaselt võetud meetmeid alates nende jõustumise kuupäevast ning nende

alusel ei saa hüvitada enne kõnealust kuupäeva sisse nõutud tollimakse, kui ei ole sätestatud teisiti

(vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas C-351/04: Ikea Wholesale Ltd, p-d 31-35). Sellest tulenevalt ei ole

WTO vaidluste lahendamise organi aruandel tagasiulatuvat mõju ning see ei saa olla iseenesest

aluseks kehtivat liidu õigust rakendanud maksuotsuse tühistamiseks.

Teiseks, Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et nende olemust ja ülesehitust arvestades ei ole

WTO kokkulepped põhimõtteliselt sellised normid, mille alusel saab kontrollida liidu institutsioonide

aktide õiguspärasust. Euroopa Kohus on siiski möönnud, et erandina on liidu kohtul võimalik

kontrollida liidu akti ja selle akti rakendamiseks võetud aktide õiguspärasust WTO lepingute alusel.

Seda esiteks juhul, kui liit on soovinud rakendada nende lepingute kontekstis võetud konkreetset

kohustust, ja teiseks olukorras, kus asjaomane liidu õigusakt viitab sõnaselgelt selliste lepingute

konkreetsetele tingimustele (Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-659/13 ja C-34/14: C & J

Clark International Ltd, Puma SE, p-d 85 ja 87 ning seal toodud viited). Need tingimused ei ole

praegusel juhul täidetud. Seega ei loo WTO dumpinguvastane leping kassaatoritele subjektiivseid

õigusi.

18. Vastuseks kassatsioonkaebusele lisab kolleegium, et maksuotsus kui haldusakt jõustub ja on

täitmiseks kohustuslik teatavakstegemisest, mitte maksuotsuse kehtivust kinnitava kohtulahendi

jõustumisest. Asjaolu, et määruse (EÜ) nr 91/2009 kehtetuks tunnistamise ajal oli käimas

kohtuvaidlus kassaatoritele määratud konkreetsete maksude õiguspärasuse üle, ei tähenda, et maks oli

sel ajal veel sisse nõudmata rakendusmääruse 2016/278 art 2 mõttes.

19. Eeltoodu tõttu jäävad AS Würth ja Alpi Eesti OÜ kassatsioonkaebused rahuldamata.

20. Kuna kassatsioonkaebused jäävad rahuldamata, jäävad kassaatorite menetluskulud HKMS § 108

lg 1 alusel nende endi kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu

jäävad tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

Indrek Koolmeister, Nele Parrest, Ivo Pilving