3-3-1-51-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-51-16

Otsuse kuupäev

9. august 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister ja Nele

Parrest

Kohtuasi

BOA OÜ vaidlustus Pärnu Linnavalitsuse ideekonkursi

„Ühistranspordi Pärnu keskterminali arhitektuurivõistlus"

tulemuste peale

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) BOA OÜ, esindaja vandeadvokaat Priit

Lätt

Vastustaja (hankija) Pärnu linn, esindaja Tiina Roht

Kolmas isik (pakkuja) Arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal OÜ,

esindaja vandeadvokaat Aet Bergmann

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuni 2016. a otsus asjas nr 3-16-

344

Menetluse alus Riigikohtus

Pärnu linna kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Pärnu linna kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuni 2016. a otsus ja Tallinna Halduskohtu

30. märtsi 2016. a otsus asjas nr 3-16-344.

3. Rahuldada Pärnu linna kaebus. Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 4. Veebruari

2016. a otsus nr 11-16/-.

4. Mõista BOA OÜ-lt Pärnu linna kasuks välja menetluskulud 1280 eurot.

5. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavalitsus kuulutas 2. detsembril 2015 välja arhitektuurivõistluse eesmärgiga leida Pärnu

ühistranspordi keskterminali kavand. Arhitektuurivõistluse auhinnafond koos maksudega on

1800 eurot.

2. Pärnu Linnavalitsuse arhitektuurivõistluse komisjon hindas 16. detsembril 2015 laekunud töid,

komisjoni istungi kohta koostati protokoll, mille järgi tegi komisjon istungil ettepaneku määrata

peapreemia Arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal OÜ-le ning teine preemia BOA OÜ-le.

Pärnu Linnavalitsus kiitis 17. detsembri 2015. a korralduse nr 696 punktis 1 tulemused heaks ja

määras peapreemia Arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal OÜ võistlustööle „Speed" ning II preemia

BOA OÜ võistlustööle „Saluut".

3. BOA OÜ esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse Pärnu Linnavalitsuse

17. detsembri 2015. a korralduse nr 696 punkti 1 kehtetuks tunnistamiseks.

VAKO rahuldas 8. jaanuari 2016. a otsusega BOA OÜ vaidlustuse ja tunnistas Pärnu Linnavalitsuse

17. detsembri 2015. a korralduse nr 696 punkti 1 kehtetuks. VAKO märkis mh, et võistlustööde

hindamist ei ole võimalik kontrollida. Pole selge, miks on komisjoni hinnangul võidutöö parem kui

teiseks jäänud töö ning kas komisjon tegelikult arvestas lähteülesande punkti 1.4: transpordilogistika

ja hoone ruumilahenduse toimimist; majanduslikku otstarbekust; kasutajasõbralikkust,

funktsionaalsust, liikumiste sujuvust ja turvalisust; mõju linnaruumis ning sidet ümbritseva

linnaruumiga; ümbritseva linnaruumi lahendust ja kvaliteeti.

4. Pärnu Linnavalitsuse arhitektuurivõistluse komisjon otsustas 12. jaanuari 2016. a komisjoni

istungil täiendada 16. detsembri 2015. a protokolli tulenevalt VAKO 8. jaanuari 2016. a otsusest.

Komisjon märkis, et kuna komisjoni liikmed tegid märkmeid, on võimalik ja tuleb protokolli

täiendada.

5. Pärnu Linnavalitsus kiitis 13. jaanuari 2016. a korraldusega nr 45 tulemused heaks ning

määras peapreemia Arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal OÜ võistlustööle „Speed" ja II preemia

BOA OÜ võistlustööle „Saluut" (punkt 1) ning tunnistas kehtetuks Pärnu Linnavalitsuse

17. detsembri 2015. a korralduse nr 696 (punkt 3). Korralduses märgiti, et VAKO 8. jaanuari 2016. a

otsuses kirjeldatud puuduste kõrvaldamiseks täiendas komisjon 16. detsembri 2015. a komisjoni

koosoleku arhitektuurivõistluse tööde hindamise protokolli. Protokolli täiendati 16. detsembri 2015. a

koosolekul tehtud märkmetele tuginedes ning uut hindamist ei toimunud.

6. BOA OÜ esitas 21. jaanuaril 2016 VAKO-le vaidlustuse Pärnu Linnavalitsuse 13. jaanuari 2016. a

korralduse nr 45 punkti 1 kehtetuks tunnistamiseks.

VAKO rahuldas 4. veebruari 2016. a otsusega nr 11-16/- BOA OÜ vaidlustuse ja tunnistas Pärnu

Linnavalitsuse 13. jaanuari 2016. a korralduse nr 45 punkti 1 kehtetuks. VAKO märkis, et komisjon

ei hinnanud võistlustöid uuest, vaid täiendas 16. detsembri 2015. a protokolli põhjendavat osa.

Protokolli täiendus ei taga endiselt menetluse läbipaistvust ega tulemuse kontrollitavust, sest

tagantjärele ei ole võimalik kontrollida, kas komisjon lähtus 16. detsembri 2015. a koosolekul

nendest põhjendustest, mis esitati 12. jaanuari 2016. a koosolekul, või on tegemist uute

põhjendustega. VAKO 8. jaanuari 2016. a otsusega on tuvastatud puudused, mis olid niivõrd

ulatuslikud ja mida ei saanud kõrvaldada põhjenduste täiendamisega, vaid võistlustöid tuli sisuliselt

uurida.

7. Pärnu linn esitas 15. veebruaril 2016 halduskohtule kaebuse VAKO 4. veebruari 2016. a otsuse

tühistamiseks. Vaidlustaja oli seisukohal, et ideekonkursi maksumuseks oli 1800 eurot, mistõttu tuli

järgida üksnes riigihangete seaduse (RHS) § 3 p-s 2 sätestatud nõudeid. Võistlustööde uurimise,

nendele hinnangu andmise ja võrdlemise käik on arusaadavalt, piisavalt ja arhitektuurivõistluse

lähteülesandes esitatud nõudeid rikkumata kantud komisjoni 16. detsembri 2015. a ja

12. jaanuari 2016. a protokollidesse. Seeläbi on tagatud menetluse läbipaistvus ja kontrollitavus.

8. Tallinna Halduskohus jättis 30. märtsi 2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus põhjendas

otsust järgmiselt:

1) arvestades asjaolu, et 16. detsembri 2015. a protokoll ning 17. detsembri 2015. a korraldus nr 696

ei sisaldanud lähteülesandes püstitatud võistlustööde hindamise kriteeriumitele vastavaid põhjendusi

ega kahe erineva võistlustöö konkreetset võrdlust nende kriteeriumite tähenduses, oli sisuliselt

tegemist uue hindamisega;

2) hankija esitas 17. märtsil 2016 asja materjalide juurde 16. detsembri 2015. a komisjoni istungi

käiku kajastavad ülestähendused (tl-d 109-118) ning komisjoni esimehe vastavasisulised märkmed (tl

119). Taoline materjal on kohati loetamatu ja ebaülevaatlik, mistõttu sisulisi järeldusi neist teha ei

saa. Erinevate märkmete süstematiseerimise ja kompleksse vormistamisega kaasneb paratamatult

analüüs ning taolisel juhul ei saa rääkida pelgalt protokolli täiendamisest, sest sisuliselt on tegemist

uue otsustusega;

3) sisuliselt oli tegemist uue hindamisega, mistõttu ei olnud anonüümsusnõue enam täidetud.

9. Pärnu linn esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja saata asi samale

kohtule uueks läbivaatamiseks.

10. Tallinna Ringkonnakohus jättis Pärnu linna apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu

otsuse muutmata. Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt:

1) õigusaktidest ei tulene konkreetseid nõudeid komisjoni koosoleku protokollimiseks. Praeguses

asjas tuleb järgida riigihanke üldisi põhimõtteid;

2) VAKO jõustunud otsusega on tuvastatud, et korralduse ja selle aluseks oleva protokolli

põhjendused ei vasta riigihanke korraldamise üldpõhimõtetele ning hankija on nende etteheidetega

nõustunud. Varasema protokolli puudusi ei ole kõrvaldatud. Algse protokolli hilisema parandamise

või täiendamise võimalus ei ole välistatud, kui on tuvastatud, et kõik täiendused tehti varem olemas

olnud materjali alusel. Hankija ei ole tõendanud, et halduskohtule esitatud dateerimata

töödokumendid pärinevad komisjoni 16. detsembri 2015. a koosolekult. Selle seab kahtluse alla

asjaolu, et hankija ei esitanud nimetatud dokumente VAKO-le enne 8. jaanuari 2016. a otsuse

tegemist, mistõttu ei saa välistada, et töödokumendid võivad kajastada hoopis 12. jaanuari 2016. a

koosolekut. Seega ei ole usaldusväärselt tuvastatav, kas protokolli täiendused põhinevad varasematel

märkmetel. Lisaks ei võimalda ka töödokumentide sisu ja esituslaad veenduda selles, kas täiendatud

protokolli põhjendused toetuvad üksnes varem tehtud märkmetele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. Pärnu linn palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused tühistada ja saata

asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Kassatsioonkaebuse ja selle täienduse põhjendused on

järgmised:

1) võistlustöid uuriti ja hinnati piisava põhjalikkusega 16. detsembril 2015. Tööde hilisem uurimine,

võrdlemine või hindamine ei olnud vajalik. Halduskohtule esitati koosoleku tööprotokoll ja komisjoni

liikmete ülestähendused, milles on kirjeldatud komisjoni koosolekul arutatu ulatust ja asjaolusid;

2) ringkonnakohus ei ole algse protokolli hilisema täiendamise võimalust välistanud.

Ringkonnakohus ei ole asja lahendamiseks olulisi asjaolusid välja selgitanud. Kohtud oleks pidanud

ära kuulama komisjoni liikmete ütlused koosolekute kohta. Seeläbi on nad rikkunud

uurimispõhimõtet ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 1 nõudeid. Kohtud ei ole

protokolle igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud.

12. BOA OÜ on vastuses seisukohal, et kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu

otsus muutmata. Tema põhjendused on järgmised:

1) komisjoni 16. detsembri 2015. a protokoll oli ulatuslike põhjendamispuudustega. See muutis

hindamise läbipaistmatuks;

2) uute põhjenduste tagantjärele esitamine ei ole kooskõlas kohtupraktika ega riigihanke

üldpõhimõtetega. Protokollide võrdlusest nähtub, et komisjon ei täiendanud varasemat protokolli,

vaid hakkas otsima uusi põhjendusi sama tulemuse kehtestamiseks;

3) tagantjärele halduskohtule esitatud märkmed ei ole asjassepuutuvad. Ei ole võimalik tõendada, et

hankija tugines varem tehtud märkmetele. Märkmetel puudub kuupäev. Vaidlustaja nõustub

tõenditele antud kohtute hinnanguga. Hankija taotlus kuulata tunnistajana üle komisjoni liikmed ei

ole lubatav. Tunnistajad on hankija enda kontrolli all. Lisaks on taotlus esitatud hilinemisega. Hankija

pole selgitanud, miks ta ei taotlenud tunnistajate ülekuulamist halduskohtus või ringkonnakohtus;

4) isegi kui protokolli täiendamine oleks sellisel viisil lubatud, on uued põhjendused endiselt

ebaselged. Nendest ei selgu, miks osutus kolmanda isiku töö paremaks kui vaidlustaja töö;

5) kui hankija asus pärast VAKO 8. jaanuari 2016. a otsust uuesti hindama esitatud võistlustöid, eiras

ta anonüümsusnõuet. Hankija algne otsus oli sellise puudusega, mis nõudis tööde uuesti hindamist,

mitte vana otsuse täiendamist. Ideekonkursi olulisemaks põhimõtteks on võistlustööde anonüümsus

(RHS § 81 lg 5, 2. detsembri 2015. a korraldus nr 653 p 1 teine lause). Töid ei saanud seetõttu uuesti

hinnata;

6) ka muud asjaolud (nt võistlustööde esitamiseks antud 13 kalendripäevane tähtaeg, komisjon ei

koosne ekspertidest, kolmandale isikule antud pikem töö esitamise tähtaeg ja tema töö tuvastatavus)

kinnitavad, et konkurss ei toimunud RHS-i üldpõhimõtteid järgides.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

13. Vaidlusaluse menetluse puhul on tegemist ideekonkursiga RHS § 9 lg 1 mõttes, kuna Pärnu linna

tahteks on omandada konkursi käigus žürii väljavalitud Pärnu ühistranspordi keskterminali kavand

arhitektuuri valdkonnas (Pärnu Linnavalitsuse 2. detsembri 2015. a korralduse nr 653 p 1).

Auhinnafond koos maksudega on 1800 eurot ning võidutöö on aluseks ühistranspordi keskterminali

edasisel projekteerimisel (Pärnu Linnavalitsuse 2. detsembri 2015. a korralduse nr 653 p-d 5 ja 7).

Pärnu Linnavalitsuse 2. detsembri 2015. a korraldusest nr 653 nähtub, et vaidlusalune ideekonkurss

oli korraldatud üksnes ideekavandi saamiseks, mitte võitjaga hankelepingu sõlmimiseks.

Ideekonkursi korraldamise eesmärgiks oli seega leida hankijale sobiv ideelahendus edasise projekti

koostamiseks ning anda seejuures osalejatele auhind (RHS § 9 lg 2).

14. Praeguses asjas vaieldakse žürii tehtud valiku üle. Kaebust ei ole esitatud konkursitingimuste,

sh töö esitamise tähtaja ja žürii koosseisu määramise otsuste peale. Nende küsimuste üle otsustati

konkursi varasematel etappidel eraldi korraldustega, mille juurde kohus hankija praeguse otsuse

kontrollimisel tagasi minna ei saa (vt kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-24-13, p 25 ja seal viidatud

kohtupraktika).

15. Vaidlusaluse ideekonkursi maksumus (1800 eurot) ei küündi RHS § 15 lg 1 p-s 2 sätestatud

riigihanke piirmäärani (s.o 40 000 euroni). Seetõttu ei lasunud Pärnu linnal kohustust järgida

RHS 4. ptk-s sätestatud menetluskorda (RHS § 18 lg 1, § 20 lg 1 p 2).

Allapoole riigihanke piirmäära (40 000 eurot - RHS § 15 lg 1 p 2) jäävaid ideekonkursse, millele

RHS 4. peatükk ei laiene, ei ole kolleegiumi hinnangul õige kontrollida sama rangusastmega kui neid,

mis ületavad riigihanke piirmäära. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada läbipaistvuse ja kontrollitavuse

põhimõtete sisustamisel.

16. Praeguses asjas on Pärnu linn juhindunud ideekonkursi väljakuulutamisel asutusesisest

hankekorrast, s.o Pärnu Linnavalitsuse 18. juuni 2013. a määrusest nr 6. Määruse kohaselt hindab

ideekonkursile laekunud töid žürii, kes koostab oma tegevuse kohta protokolli, kandes sinna esitatud

ideekavandite paremusjärjestuse, oma hinnangu ideekavandite kohta, žüriiliikmete märkused ja

võimalikud täiendavat selgitamist vajavad asjaolud (§ 4 lg 5, § 19 lg 5).

Võistlustöö hindamise kriteeriume määrus nr 6 ei sätesta, vaid need olid märgitud

arhitektuurivõistluse lähteülesande punktis 1.4. Nendeks olid:

-hoone arhitektuurne lahendus;

-transpordilogistika ja hoone ruumilahenduse toimimine;

-majanduslik otstarbekus;

-kasutajasõbralikkus, funktsionaalsus, liikumiste sujuvus ja turvalisus;

-mõju linnaruumis ning side ümbritseva linnaruumiga; ümbritseva linnaruumi lahendus ja kvaliteet.

Eespool nimetatud kriteeriumid ja võistluse eesmärk tuli žüriil aluseks võtta võistlustöödele hinnangu

andmisel ja paremusjärjestuse moodustamisel (linnavalitsuse 2. detsembri 2015. a korralduse nr 653

p 4).

17. VAKO rahuldas 8. jaanuari 2016. a otsusega BOA OÜ vaidlustuse ja tunnistas Pärnu

Linnavalitsuse 17. detsembri 2015. a korralduse punkti 1 kehtetuks. VAKO märkis põhjendustes, et

žürii tegevus võistlustööde hindamisel oli kontrollimatu. Eespool viidatud VAKO otsus jõustus.

17.1. RHS § 127 lg 5 esimese lause kohaselt on hankijale täitmiseks kohustuslikud ka vaidluse eseme

raamidesse jäävad vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendused (vt kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-3-14,

p 19). Kolleegium ei saa seepärast hinnata ümber VAKO jõustunud 8. jaanuari 2016. a otsuses

kindlaks tehtud asjaolusid. Järelikult tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda sellest, et hankija

17. detsembri 2015. a korraldus oli 16. detsembri 2015. a protokolli puuduste tõttu õigusvastane.

Seaduse ühetaolise tõlgendamise ja kohtupraktika ühtlustamise huvides märgib kolleegium RHS

alusel toimuvate arhitektuurikonkursside kohta järgmist.

17.2. Arhitektuurikonkursi žürii peab hindamisel lähtuma küll kutses sätestatud kriteeriumitest

(RHS § 81 lg 4), kuid žürii hinnangu sisuline kontroll vaidlustuskomisjonis ja kohtus on piiratud n-ö

ilmselguse kriteeriumiga (vrd kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-68-12, p 24; 3-3-1-60-14, p 16 ja seal

viidatud kohtupraktika). Arhitektuurikonkursil toimub võistlus mh tööde kunstilise taseme alusel.

Seepärast võivad žüriiliikmete hinnangud sisaldada ka subjektiivseid elemente ning neid ei pruugi

olla võimalik vaidlustus- ja kohtumenetluses kehtivate mõõdupuude järgi põhjendada. Vaidlustus- ja

kohtumenetlus on oma olemuselt õiguslike, mitte esteetiliste vaidluste lahendamise foorumid.

Hankevaidlusi lahendavad organid saavad arhitektuurikonkursi tööde hindamisse sekkuda nt siis, kui

ka ilma pikemata on selge, et võitjaks tunnistati konkursitingimustele mittevastav töö.

Eeltoodut tuleb arvestada ka žürii otsuste põhjendamise kohustuse ulatuse määramisel. Kuna VAKO

ja kohus ei kontrolli žürii arhitektuuriliste hinnangute sisu, ei pea žürii tegevuse protokoll neid

veenma hinnangute põhjendatuses. RHS § 81 lg 6 loetleb ideekonkursi eripära arvestades, mida

protokoll peab kajastama, kuid selles loetelus ei ole nimetatud žürii kaalutlusi. Nii haldusakti

põhjendustele üldiselt kui ka tavapärases hankemenetluses esitatavad nõuded ning põhjenduste

täiendamise tavapärased piirangud (vt kolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-28-12, p 19; 3-3-1-29-12,

p 20) oleks ideekonkursi olemust ja eesmärki ning kohtuliku kontrolli piiratust arvestades liiga

ranged. Žüriiliikmete märkuste all ei peeta RHS § 81 lg 6 esimeses lauses silmas üksikasjalikke

põhjendusi kõigi esitatud tööde kohta kõigi kutses sätestatud kriteeriumite kaupa. Läbipaistvuse ja

kontrollitavuse põhimõtte (RHS § 3 lg 2) järgimiseks piisab arhitektuurikonkursil sellest, et žürii

näitab protokollis ära üldise kaalutluse, miks konkursi võitja töö oli žürii enamuse hinnangul parim.

Vajaduse korral saab hankija nii kohtumenetluses kui ka žürii hiljem hankemenetluses põhjendusi

täiendavalt avada.

17.3. Allapoole riigihanke piirmäära jääva ideekonkursi puhul otsustab menetluse üksikasjad hankija.

Seadus ega riigihanke üldpõhimõtted ei nõua neil juhtudel žürii nimetamist ega tema tegevuse

protokollimist. Kuna sellise konkursi puhul puuduvad formaalsed nõuded, piisab RHS§ 3 lg 2

järgmiseks ka sellest, et hankija esitab vajaduse korral üldise põhjenduse võidutöö väljavalimise

kohta tagantjärele (vt käesoleva otsuse punkti 15).

Kuna praegusel juhul nägi hankija määruse nr 6 § 19 lg-s 5 ette žürii moodustamise ja tema tegevuse

protokollimise kohustuse, tuleb sellest kohustusest juhinduda ka selle vaidluse lahendamisel.

II

18. Kolleegiumi hinnangul ei ole praeguse asja lahendamisel tähtsust sellel, kas komisjon on

tõendanud, et 16. detsembri 2015. a protokolli täiendamisel võeti aluseks 16. detsembri 2015. a

komisjoni istungil tehtud märkmed. Arvestades eespool p-s 17 toodut, ei pea hankija vaidlustus- ja

kohtumenetluses tõendama, et žürii juhindus täiendavalt lahti kirjutatud kaalutlustest juba oma otsuse

tegemisel.

19. VAKO ei teinud 8. jaanuari 2016. a otsuses Pärnu linnale ettekirjutusi puuduste kõrvaldamise

viisi kohta. Sisuliselt tegi VAKO Pärnu linnale etteheite, et protokollis polnud otsust piisavalt

põhjendatud. Seetõttu mõistab kolleegium VAKO 8. jaanuari 2016. a otsuses kindlaks tehtud

eksimust vormilisena. Selles valguses ei kohustanud ei VAKO otsus ega ükski kehtiva õiguse norm

hankijat kordama tühistatud otsusele eelnenud menetlustoiminguid, sh ei pidanud žürii võistlustöid

uuesti hindama. VAKO 8. jaanuari 2016. a otsuse järel kujunenud olukord oli sarnane

haldusmenetluse seaduse § 44 lg-s 4 reguleeritule. Selle sätte järgi ei korrata haldusmenetluse

uuendamisel toiminguid, mida uuendamise põhjused ei puuduta.

Oma vormilise eksimuse soovis Pärnu linn kõrvaldada sellega, et protokolli põhjendused kirjutati

lahti mahukamalt, kui seda tehti 16. detsembri 2015. a protokollis. Täiendatud protokollile tuginedes

andis Pärnu linn uue korralduse, mille õiguspärasust praeguses asjas hinnatakse.

20. Kolleegiumi hinnangul kajastab 12. jaanuari 2016. a protokollis märgitu üldjoontes kõiki neid

samu kriteeriume ja seisukohti, mida kajastati juba 16. detsembri 2015. a protokollis, kuid seda on

tehtud mahukamalt. Üksnes põhjenduste mahukam avamine ei kujuta endast uut hindamist.

Kolleegium märgib samas, et anonüümsusnõue (RHS § 81 lg 5) ei kehti pärast žürii otsuse tegemist.

See ei keela žüriil pärast otsuse tegemist, nt hankija otsuse tühistamise tõttu, ideekonkursi töid uuesti

hinnata. Niisugune keeld ei pruugiks olla proportsionaalne konkursil osalejate suhtes, sest nemad ei

saa vastutada hankija tegevuse korrektsuse eest. Tööde anonüümsus pole omaette eesmärk, vaid see

aitab tagada žüriiliikmete sõltumatust (RHS § 81 lg 2). Anonüümsuse kadumine pärast žürii algse

otsuse tegemist ei muuda žüriiliikmeid vältimatult erapoolikuks ega välista iseenesest tööde uut

hindamist.

VAKO-l ja kohtutel ei olnud seega takistust tugineda hankija vaidlustatud otsuse kontrollimisel

vajaduse korral ka komisjoni 12. jaanuari 2016. a protokollile ega vaidlustus- ja kohtumenetluses

tehtud täpsustustele. Kolleegiumi hinnangul on 12. jaanuari 2016. a protokoll enam kui piisav žürii

hinnangu kontrollimiseks. Kokkuvõtvalt selgub protokollist, et vaidlustaja töö oli arhitektuuriliselt

küll esinduslikum, kuid kolmanda isiku töö funktsionaalsed eelised olid hankija hinnangul

kaalukamad.

21. Sisulisi etteheiteid ei ole VAKO ega kohtud 12. jaanuari 2016. a protokollis märgitud hinnangute

ja järelduste kohta teinud. Ka kolleegiumi hinnangul ei ole žürii otsused ja hinnangud ilmselgelt

asjakohatud või ideekonkursi eesmärgi või kutse kriteeriumidega vastuolus. Vaidlustaja väidete

üksikasjalik analüüs väljuks piiratud kohtuliku kontrolli (vt käesoleva otsuse p 17.2) raamidest.

VAKO asus esimeses vaidlustusmenetluses seisukohale, et menetlusosalised ei vaidle selle üle, et

kolmanda isiku töös oli kõrvalekaldeid lähteülesandest: järgitud ei ole tuleohutusnõudeid, hoone ei

vasta invanõuetele ja ruumiprogrammile, varikatus on 0,3 m võrra vajalikust madalam. VAKO

hinnangul ei olnud siiski tegu puudustega, mis välistaks igal juhul kolmanda isiku võitjaks

tunnistamise (8. jaanuari 2016. a otsuse p 9). Hankija on 12. jaanuari 2016. a protokollis ning

vaidlustus- ja kohtumenetluses selgitanud, et konkursi eesmärgiks ei olnud ehitusprojekti tellimine,

vaid põhimõttelise arhitektuurse lahenduse leidmine. Kolmanda isiku töö ei välista kehtivate

ehitusnõuete arvestamist edasise projekteerimise käigus. Ruumiprogramm oli lähteülesandes selge

sõnaga kehtestatud soovituslikuna (tl 52, p 3.3).

22. Vaidlustaja väide, et Pärnu linn rikkus anonüümsusnõuet pärast esimest vaidlustusmenetlust, on

alusetu. Nagu eespool märgitud, ei hinnanud žürii pärast osalejate nimede avalikustamist töid uuesti,

kuigi see ei oleks olnud ka keelatud. Ühtlasi ei tuvastanud VAKO 4. veebruari 2016. a otsuse p-s 11

seda, et žürii oleks oma algse otsustusprotsessi käigus teadnud, kelle töid ta hindab. Kolleegiumile on

ka see VAKO jõustunud otsuse seisukoht siduv.

23. Eelnevast tulenevalt rahuldab kolleegium Pärnu linna kassatsioonkaebuse ja teeb uue otsuse,

millega rahuldab Pärnu linna kaebuse. Kolleegium tühistab VAKO 4. veebruari 2016. a otsuse,

halduskohtu 30. märtsi 2016. a ja ringkonnakohtu 1. juuni 2016. a otsused. Pärnu Linnavalitsuse

13. jaanuari 2016. a korraldus nr 45 jääb kehtima.

24. BOA OÜ menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).

Pärnu linn on tasunud riigilõivu halduskohtule kaebuse esitamisel 640 eurot (tl 28) ja

apellatsioonkaebuse esitamisel 640 eurot (tl-d 128, 132), mis tuleb BOA OÜ-lt Pärnu linna kasuks

välja mõista (HKMS § 108 lg 1).

Pärnu linna tasutud kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 107 lg 4).

Indrek Koolmeister, Nele Parrest , Ivo Pilving