3-2-1-7-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-7-16

Otsuse kuupäev

Tartu, 4. juuli 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks,

Hannes Kiris, Ants Kull, Jaak Luik, Paavo Randma, Malle

Seppik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

MARTEKS INVEST OÜ hagi AS SEB Pank vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 6. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas

nr 2-13-39102

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS SEB Pank kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

2 672 057 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja MARTEKS INVEST OÜ (registrikood 10935571),

esindajad vandeadvokaadid Paul Keres ja Marko Kairjak

Kostja AS SEB Pank (registrikood 10004252), esindaja

vandeadvokaat Toomas Vaher

Asja läbivaatamise kuupäev

9. mai 2016. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 6. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-39102 muutmata,

kuid täiendada ringkonnakohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

2. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud AS SEB Pank kanda.

4. Arvata kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MARTEKS INVEST OÜ (hageja) esitas 23. augustil 2013 hagi AS SEB Pank (kostja) vastu, milles

palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 2 531 707 eurot 10 senti ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 367 alusel viivise 0,022% põhinõudest (1 754 374 eurot 75 senti) päevas alates hagi

esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt omas hageja 6. veebruari 2009 seisuga 183 AKTSIASELTSI PUUMARKET

aktsiat. Kontohalduriks oli kostja, kelle juures oli avatud hageja väärtpaberikonto. Hageja väitel tekitas

kostja talle kahju 6. veebruaril 2009 AKTSIASELTSI PUUMARKET aktsiate ilma hageja korralduse

ja/või aktseptita AS-ile GILD Arbitrage Fund Management ülekandmisega. Kostja tekitas hagejale

aktsiate ebaseadusliku võõrandamisega olulise varalise kahju, jättes hageja ilma varalistest õigustest.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle täies ulatuses rahuldamata.

3. Kostja taotles 9. märtsi 2015 kohtuistungil vaheotsuse tegemist, paludes kohaldada hagile aegumist

ja jätta hagi rahuldamata.

4. Hageja oli seisukohal, et nõue ei ole aegunud. Ajavahemikul 16. detsember 2009 kuni

29. märts 2010 pidasid pooled nõude üle läbirääkimisi. 2. veebruaril 2012 ning teistkordselt

3. veebruaril 2012 esitas hageja kriminaalasjas nr 11730000475 (kriminaalasjas) kostja vastu

tsiviilhagi. Kuna kriminaalasja kohtueelses menetluses esitatud tsiviilhagi on käsitatav aegumist

peatava avaldusena, lõppes hageja nõude aegumise peatumine kriminaalasja menetluse jõustunud

lahendiga lõppemisega. Seega lõppes hageja nõude aegumise peatumine Põhja prefektuuri

26. juuni 2013. a määruse jõustumisega, mis toimus eelduslikult Tallinna Ringkonnakohtu 23. augusti

2013. a määruse jõustumisel. Isegi kui hageja ja kostja vahel ei oleks tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 167 mõttes läbirääkimisi toimunud, ei oleks hageja nõue aegunud varem kui 27. augustil

2013.

5. Kostja oli seisukohal, et hageja nõue aegus 6. veebruaril 2012, sest siis möödus 3 aastat aktsiate

ülekandmisest AS-ile GILD Fund Management. Nõue oleks aegunud isegi siis, kui läbirääkimised

oleksid peatanud nõude aegumise. Hageja tsiviilhagi esitamine kriminaalasjas ei peatanud nõude

aegumist. Selleks, et tsiviilhagi esitamine kriminaalasjas oleks aluseks nõude aegumise peatumisele,

peavad Riigikohtu praktikast ja aegumise regulatsiooni eesmärkidest lähtuvalt olema täidetud

järgmised tingimused: isik, kelle vastu kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitatakse, peab olema

kriminaalasjas menetlusosaline; kohus peab olema kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi kriminaalasjas

menetlenud; isikule, kelle vastu tsiviilhagi esitatakse, peab uurimisasutus, prokuratuur või kohus olema

edastanud tsiviilhagi koopia; tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud peavad kattuma süüdistuse

alusfaktidega. Käesolevas asjas ei peatunud nõude aegumine, sest tsiviilhagi kostja vastu ei menetletud

ning politsei, prokuratuur ja kohus ei edastanud kostjale koopiat tsiviilhagist ega teadet tsiviilhagi

esitamise kohta.

6. Harju Maakohus jättis 6. mai 2015. a otsusega hagi rahuldamata, kuna hagi esitati pärast hagi

aegumistähtaja möödumist. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

Pooled ei vaielnud selle üle, et hagi esitati 4 aastat ja 6,5 kuud pärast väidetava kahju tekitanud

sündmuse toimumist. Pooled vaidlesid, kas aegumine peatus kriminaalasjas tsiviilhagi esitamisega ning

poolte vahel toimunud läbirääkimiste ajaks perioodil 16. detsember 2009 kuni 29. märts 2010.

Maakohus oli seisukohal, et hageja kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi ei peatanud nõude aegumist, kuna

kostja ei olnud kriminaalasjas menetlusosaline, hageja esitatud tsiviilhagi kostja vastu ei menetletud

ning kostjat määrusega tsiviilkostjaks ei tunnistatud ja talle süüdistusakti ei esitatud. Maakohtu

hinnangul tulenes Riigikohtu lahenditest, et menetlejal tuleb tsiviilhagi koopia edastada tsiviilkostjale.

Maakohus märkis, et kriminaalasjas saadeti Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri päringud

kostjale tõendite saamiseks. Hageja ei tõendanud, et menetleja oleks edastanud kostjale koopia

tsiviilhagist või teate tsiviilhagi esitamise kohta. Maakohtu arvates ei olnud aegumise seisukohalt

tähendust, et 29. novembri 2012. a ülekuulamisel käsitas menetleja hagejat kriminaalasjas

kannatanuna, hageja saatis ise kostjale tsiviilhagi koopia, esitatud tsiviilhagi üle peeti kirjavahetust või

esitati memorandum või märgiti see ära teises tsiviilasjas.

Pooltevaheliste läbirääkimiste ajavahemikku (16. detsember 2009 kuni 29. märts 2010) arvesse võttes

oleks nõue aegunud juba 21. mail 2012. Seega ei mõjutanud nimetatud ajavahemik aegumist ja

maakohus ei pidanud otstarbekaks analüüsida, kas poolte vahel toimusid läbirääkimised või mitte.

7. Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada, jätta kostja aegumise kohaldamise

taotlus rahuldamata ja aegumine vaheotsusega kohaldamata ning saata asi menetluse jätkamiseks tagasi

maakohtusse.

8. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 6. novembri 2015. a otsusega maakohtu otsuse ning saatis asja

maakohtule edasiseks menetlemiseks. Menetluskulude jaotus otsustatakse asja lõplikul lahendamisel.

Ringkonnakohus oli seisukohal, et maakohus kohaldas ebaõigesti TsÜS § 160 lg-t 1 ja § 160 lg 2 p 4,

leides, et hagi esitamise ajaks oli hageja nõue aegunud. Praeguses asjas tuleb hageja lepingulise kahju

hüvitamise nõude aegumistähtaja algust arvestada alates 6. veebruarist 2009, mil hageja kaotas aktsiate

omandi, kuna kostja kandis aktsiad üle AS-le GILD Fund Management. Asja materjalidest nähtuvalt

alustas Põhja prefektuur hagejale kuulunud aktsiate Riskikapitalifond GILD Arbitrage

väärtpaberikontole ülekandmise suhtes KarS § 2172 tunnustel kriminaalmenetlust. Ringkonnakohtu

hinnangul oli kriminaalasja kohtueelses menetluses 2. ja 3. veebruaril 2012 esitatud tsiviilhagi käsitatav

TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumist peatava avaldusena TsÜS § 160 lg 2 p 4 mõttes. TsÜS § 160 lg 3

kohaselt lõppes hageja nõude aegumise peatumine Tallinna Ringkonnakohtu 23. augusti 2013. a

määruse jõustumisega kriminaalasjas nr 1-13-6717. Sellel, kas ja millal prokuratuur tsiviilhagi

kohtusse saadab, ei saa olla nõude aegumise peatumise seisukohalt tähtsust. Arvestades, et hageja

nõude aegumistähtaja alguseks oli 6. veebruar 2009, nõude aegumine peatus kriminaalasjas tsiviilhagi

esitamisega ning hageja esitas hagi kohtusse 23. augustil 2013, oli nõue esitatud tähtaegselt.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Kostja palub ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ning jätta jõusse maakohtu otsuse.

Kassatsioonkaebuse kohaselt kohaldas ringkonnakohus vääralt TsÜS § 160 lg-t 1 ja § 160 lg 2 p 4.

Riigikohtu praktikast tulenevalt ei peatunud nõude aegumine hageja tsiviilhagi esitamisega

kriminaalasjas eelkõige järgmistel põhjustel. Esiteks ei olnud kostja kriminaalasjas menetlusosaliseks

(kahtlustatavaks, süüdistatavaks ega tsiviilkostjaks). Sellise isiku vastu esitatud nn tsiviilhagil, kelle

vastu tsiviilhagi esitada ei saa, ei saa olla ka nõude aegumist peatavat toimet. Teiseks nn tsiviilhagi

kostja vastu ei menetletud ning politsei, prokuratuur ja kohus ei edastanud kostjale koopiat tsiviilhagist

ega teadet tsiviilhagi esitamise kohta. Asjaolul, kas hageja menetlusväliselt kostjat enda sammudest

informeerib, ei ole siinjuures õiguslikku tähendust. Kolmandaks ei saa nn tsiviilhagi aluseks olevad

faktilised asjaolud kattuda süüdistuse alusfaktidega, sest kahtlustust ega süüdistust kriminaalasjas ei

esitatudki. Lisaks jättis ringkonnakohus kassatsioonkaebuse kohaselt analüüsimata ja põhjendamata,

millest tulenevalt peaks käesoleval juhul olema hagi aegumine peatunud. Kassatsioonkaebuse

lahendamisel on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks ja ühtse kohtupraktika

kujundamiseks.

11. Hageja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium jätab kassatsioonkaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1 alusel

rahuldamata, kuid täiendab ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

13. Kassatsioonimenetluse keskmes on küsimus, kas kriminaalasjas kostja vastu esitatud tsiviilhagi

peatas hageja nõude aegumise. Pooled ei vaidle selle üle, et käesolevas tsiviilasjas esitati hagi kohtule

23. augustil 2013 ehk enam kui neli ja pool aastat pärast seda, kui toimus väidetav kahju tekitanud

sündmus. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

14. TsÜS § 160 lg 1 alusel peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude

rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 4 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud

avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses

tehakse täitedokumendiks olev otsus. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et avaldusena

TsÜS § 160 lg 2 p 4 mõttes on käsitatav ka kriminaalasja kohtueelses menetluses KrMS § 38 lg 1 p 2

kohaselt uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu esitatud tsiviilhagi (vt Riigikohtu 26. novembri 2007. a

otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-58-07, p 10; 4. detsembri 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-106-12,

p 42; 19. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-12, p 12).

15. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 38 lg 1 p 2 alusel on kannatanul õigus esitada

uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu kriminaalmenetluses tsiviilhagi. Selline võimalus muudab

kuriteo negatiivsete tagajärgede kõrvaldamise või heastamise kannatanu jaoks lihtsamaks ning annab

kannatanule ka mitmeid eeliseid, võrreldes sama nõude esitamisega tsiviilkohtumenetluse korras.

Näiteks saab kannatanu tsiviilhagis tugineda olulisel määral prokuratuuri kogutud tõenditele, tsiviilhagi

varalise kahju hüvitamise nõudes on kriminaalmenetluses riigilõivuvaba (KrMS § 38 lg 3),

kriminaalmenetluses tsiviilhagi kohta tehtud kohtuotsuse täitmisele esitamisel ei või kohtutäitur nõuda

füüsilisest isikust sissenõudjalt täitekulude ettemaksu (täitemenetluse seadustiku § 40 lg 2 p 2). Samuti

on kohtusüsteemi kui terviku tõhususe seisukohalt otstarbekas, kui lisaks süüdistatava teole

karistusõigusliku hinnangu andmisele lahendatakse kriminaalmenetluses ka sama teo alusel tekkinud

kannatanu tsiviilnõue. See, kui koos karistuse mõistmisega määratakse kindlaks ka teo tsiviilõiguslikud

järelmid, tugevdab kohtuotsuse üldpreventiivset mõju ning aitab kaasa tsiviilvaidluse lahendamisele

mõistliku aja jooksul ja väiksemate kuludega.

16. Praeguses asjas on küsimus selles, kas hageja nõude aegumine peatus, kui ta esitas kostja vastu

tsiviilhagi kriminaalmenetluses, mis hiljem lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alusel kohtueelse

menetluse staadiumis ehk enne süüdistusakti koostamist ja kriminaalasja kohtusse saatmist. Riigikohus

ei ole nõude aegumise peatumist sellises olukorras varem käsitlenud. Samas on Riigikohus leidnud, et

tsiviilhagi on võimalik esitada alates kriminaalmenetluse alustamisest või isegi enne seda, nt koos

kuriteoteatega, kui pärast tsiviilhagi esitamist alustatakse selle aluseks olevas teos kriminaalmenetlust

ja tsiviilhagi esitaja kaasatakse kannatanuna menetlusse (vt Riigikohtu 22. veebruari 2013. a otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-106-12, p 44). Seega on kriminaalmenetluses võimalik esitada tsiviilhagi ka

sellise isiku vastu, kes ei ole tsiviilhagi esitamise hetkel veel menetlusosaline (vt ka

Riigikohtu 27. märtsi 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-13-14, p 15). Kriminaalmenetlus võidakse

mitmel juhul lõpetada kohtueelse menetluse etapis enne, kui isik saab menetluses kahtlustatava

(KrMS § 33), süüdistatava (KrMS § 35 lg 1) või tsiviilkostja (KrMS § 39) staatuse

(kriminaalmenetluse lõpetamise aluste kohta vt KrMS §-d 199-2052). Kriminaalmenetluse lõpetamine

kohtueelses menetluses ei muuda aga olematuks tsiviilhagi esitamise fakti. TsÜS § 160 lg 2 p 4

eesmärgiga poleks kooskõlas, kui tsiviilhagi esitamisel kriminaalmenetluses ei peatuks nõude

aegumine ainuüksi seetõttu, et kriminaalmenetlus lõpetatakse enne süüdistusakti koostamist ja

prokuratuuril KrMS § 226 lg 7 teises lauses sätestatud tsiviilhagi edastamise kohustuse tekkimist või

isegi enne seda, kui isikust, kelle vastu tsiviilhagi esitatakse, saab kriminaalasjas kahtlustatav või

tsiviilkostja. Ühtlasi osutuks KrMS § 38 lg 1 p 2 kannatanu suhtes sõnamurdlikuks, kui kannatanu,

kasutades seadusega tagatud õigust esitada oma tsiviilnõue kriminaalmenetluses, kaotaks temast

mitteolenevatel asjaoludel (kriminaalmenetluse lõpetamine) aegumise tõttu selle nõude maksmapaneku

võimaluse hilisemas tsiviilkohtumenetluses.

17. Selleks, et tsiviilhagi esitamine kriminaalmenetluses peataks TsÜS § 160 lg 2 p 4 alusel nõude

aegumise, on oluline, et hagiavaldus - või osal juhtudel tsiviilhagi koos süüdistusaktiga - võimaldaks

ühemõtteliselt kindlaks määrata tsiviilhagis esitatud nõude adressaadi (vt Riigikohtu 22. veebruari

2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-106-12, p-d 43-47). Seejuures on kriminaalmenetluses lubatav ja

seega ka TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 4 kohaselt aegumist peatav vaid selline tsiviilhagi, milles esitataval

kannatanu nõudel süüdistatava või tsiviilkostja vastu on piisav seos kriminaalmenetluse esemega.

Esmalt on osutatud seose olemasoluks nõutav tsiviilhagi aluseks olevate faktiliste asjaolude kogumi

vahetu seos süüdistuses kirjeldatud teoga. See tähendab, et kriminaalmenetluses on võimalik esitada

üksnes selline tsiviilhagi, mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas süüdistuse

aluseks olevate faktiliste asjaoludega. Menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavad

faktilised asjaolud peavad moodustama tsiviilhagi aluse raskuspunkti. Teiseks peab kannatanu nõue

selleks, et seda saaks maksma panna kriminaalmenetluses, olema vahetult suunatud kuriteo tunnustele

vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele või heastamisele. Kolmandaks saab

kriminaalmenetluslikus tsiviilhagis esitada üksnes sellise nõude, mis TsMS § 1 kohaselt oleks

põhimõtteliselt võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses. (Vt lähemalt Riigikohtu 27. märtsi

2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-13-14, p-d 20-23.)

18. Kui tsiviilhagi on esitatud sellises kriminaalmenetluses, mis lõpetatakse enne, kui tsiviilhagis

näidatud nõude adressaadist on saanud menetlusosaline, eeldab nõude aegumise peatumine kolleegiumi

hinnangul lisaks veel järgnevat:

1) tsiviilhagi esitaja vastab kriminaalmenetluse esemeks olnud kuriteokahtluse asjaolusid ja

kvalifikatsiooni arvestades KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud kannatanu materiaalsele määratlusele

(vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2014. a määrus asjas nr 3-1-1-84-14, p 38;

13. mai 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-41-15, p-d 31-40) ja

2) isik, kelle vastu tsiviilhagi on esitatud, oleks juhul, kui eeldada kriminaalmenetluse esemeks

oleva kuriteokahtluse tõesust, käsitatav kuriteo toimepanijana või isikuna, kes vastab

KrMS § 39 lg-s 1 sätestatud tsiviilkostja materiaalsele määratlusele.

19. Kolleegiumi hinnangul on käesolevas asjas kahes eelmises punktis nimetatud tingimused täidetud.

Ringkonnakohus tuvastas asja materjalide alusel põhjendatult, et Põhja prefektuur alustas hagejale

kuulunud aktsiate Riskikapitalifond GILD Arbitrage väärtpaberikontole ülekandmise osas KarS §-

s 2172 tunnustel kriminaalmenetlust. Ei vaielda selle üle, et kriminaalasjas oli uurimise all mh see, kas

kostja tekitas hagejale kahju, kui kandis 6. veebruaril 2009 AKTSIASELTSI PUUMARKET aktsiad

üle AS-ile GILD Arbitrage Fund Management, ilma et hageja oleks andnud selleks korralduse ja/või

aktsepti. Samadel alustel esitas hageja kostja vastu kriminaalmenetluses ka tsiviilhagi.

Kassatsioonkaebuses väidab kostja, et hageja nõude aegumine ei peatunud tsiviilhagi esitamisega

kriminaalmenetluses, kuna süüdistuse puudumise tõttu ei saa tsiviilhagi aluseks olevad faktilised

asjaolud kattuda süüdistuse alusfaktidega. Kolleegium märgib, et olukorras, kus kriminaalmenetlus

lõpetatakse enne süüdistusakti koostamist, tuleb selleks, et otsustada, kas tsiviilhagi oli lubatav ja

peatas TsÜS § 160 lg 2 p 4 alusel selles esitatud nõude aegumise, hinnata tsiviilhagi aluseks olnud

faktiliste asjaolude ühisosa kriminaalmenetluse esemeks olnud kuriteokahtluse asjaoludega.

Kuriteokahtluse asjaolud võivad nähtuda erinevatest menetlusdokumentidest, sh nt kriminaalmenetluse

lõpetamise määrusest või ringkonnakohtu KrMS §-s 208 sätestatud korras tehtud määrusest.

20. TsÜS § 160 lg 2 p 4 kohaselt on nõude aegumise peatumise seisukohalt oluline hagi esitamisega

võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses ehk käesolevas asjas

tsiviilhagi esitamine kriminaalmenetluses. Seda, millal hagi saab lugeda esitatuks

tsiviilkohtumenetluses, reguleerib TsMS § 362 lg 1. Osutatud sätte kohaselt on hagi esitamise ajaks

hagi kohtusse jõudmise aeg, seda aga üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud.

TsMS § 362 lg 3 järgi kohaldatakse TsMS § 362 lg-t 1 nii hagi esitamisega seotud menetlusõiguslike

kui ka materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel. Seega on tsiviilkohtumenetluses hagi esitatuks

lugemisel ja seetõttu nõude aegumise peatumisel oluline, kas hagi on kostjale ka kätte toimetatud (vt

Riigikohtu 13. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-13, p 11).

21. KrMS § 226 lg 7 sätestab, et kui kohtueelses menetluses on esitatud tsiviilhagi, saadab prokuratuur

selle koos süüdistusaktiga kohtusse. Tsiviilhagi koopia edastab prokuratuur süüdistatavale, tema

kaitsjale ja tsiviilkostjale. Enne kriminaalasja kohtusse saatmist, samuti juhul, kui kriminaalmenetlus

lõpetatakse kohtueelse menetluse staadiumis, ei ole kohtueelsel menetlejal kohustust edastada

tsiviilhagi koopiat isikule, kelle vastu see tsiviilhagi esitati. Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist

seaduselünga, vaid seadusandja teadliku valikuga, et tsiviilhagi koopia edastatakse süüdistatavale, tema

kaitsjale ja tsiviilkostjale samal ajal süüdistusakti saatmisega kohtusse. Seetõttu pole

kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitatuks lugemisel TsMS § 362 lg 1 kohaldatav.

22. Eeltoodust tulenevalt ei välista hageja nõude aegumise peatumist TsÜS § 160 lg 2 p 4 alusel see, et

praegusel juhul lõpetati kriminaalmenetlus enne süüdistusakti koostamist, seega enne kui prokuratuuril

tekkis kohustus saata tsiviilhagi koopia süüdistatavale või tsiviilkostjale

(vt Riigikohtu 6. veebruari 2014. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-1-14, p 19). Seetõttu nõustub

kolleegium ringkonnakohtu lõppjäreldusega, et kannatanu nõude aegumine peatus TsÜS § 160 lg 1 ja

lg 2 p 4 alusel tsiviilhagi esitamisega kriminaalmenetluses. Kolleegium märgib, et kriminaalmenetluse

alustamise korral peatub kannatanu nõude aegumine tsiviilhagi esitamise kuupäevast, sõltumata sellest,

millal kohtueelne menetleja teeb esimese menetlustoimingu (KrMS § 193 lg 1). Kolleegium on

seisukohal, et kannatanu nõude aegumise peatumise algust ei saa sõltuvusse seada sellest, millal

kohtueelne menetleja teeb esimese menetlustoimingu. Praeguses asjas peatus hageja nõude aegumine

2. veebruaril 2012 tsiviilhagi esitamisega.

Kolleegium ei käsitle praeguses otsuses olukorda, kus menetleja otsustab pärast kannatanu tsiviilhagi

esitamist jätta kriminaalmenetluse seda välistavate asjaolude (KrMS § 199 lg-d 1 ja 2) tõttu alustamata.

TsÜS § 160 lg 3 kohaselt lõpeb nõude aegumise peatumine peatumise aluseks oleva menetluse

jõustunud lahendiga lõppemisega. Nõude aegumise peatumine lõppes 23. augustil 2013, mil Tallinna

Ringkonnakohus jättis samal päeval jõustunud määrusega asjas nr 1-13-6717 muutmata

Riigiprokuratuuri 12. juuli 2013. a määruse, millega jäeti rahuldamata hageja esindajate kaebus

kriminaalmenetluse lõpetamise peale.

23. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates

ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kolleegium kordab

varasemas praktikas väljendatud seisukohta, et seadusest ei tulene otseselt, millal võib võlausaldaja

nõuda lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist. Seega ei ole selle kohustuse täitmise tähtpäev

kindlaks määratud. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte

olemusest, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning võlausaldaja võib VÕS § 82 lg 7

kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast

võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Nõude

aegumistähtaja alguse väljaselgitamiseks tuleb tuvastada, millal möödus mõistlikult vajalik aeg kahju

tekitamisest selle hüvitamiseks. (vt ka Riigikohtu 17. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-168-10,

p 13).

Seega on ringkonnakohus ja pooled aegumistähtaja algusena ekslikult käsitlenud 6. veebruari 2009 ehk

kuupäeva, mil kostja tekitas hageja väitel talle kahju. Nõude aegumine peatus kriminaalmenetluses

tsiviilhagi esitamisega 2. veebruaril 2012 ning hageja esitas käesolevas tsiviilasjas hagi kohtusse

23. augustil 2013. Seega oli nõue esitatud TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude kolme

aasta pikkuse aegumistähtaja jooksul ka kahju tekitamisest selle hüvitamiseks mõistlikult vajalikku

aega arvesse võtmata.

24. Kolleegium märgib lisaks järgmist. Olukorras, kus tsiviilhagi nõude rahuldamiseks või

tunnustamiseks on esitatud kriminaalmenetluses, mis lõpetatakse enne süüdistusakti koostamist, ja

tsiviilhagi koopiat KrMS § 226 lg 7 kohaselt kohustatud isikule ei edastata, võib hageja hilisem

tuginemine TsÜS § 160 lg 2 p-st 4 tulenevale nõude aegumise peatumisele olla vastuolus hea usu

põhimõttega. See võib olla nii eeskätt juhul, kui hageja ei esita kriminaalmenetluslikus tsiviilhagis

näidatud nõude kohta hagi tsiviilkohtumenetluse korras mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai

kriminaalmenetluse lõpetamisest teada või pidi sellest teada saama. Selline tõlgendus võimaldab

kolleegiumi hinnangul kehtiva seaduse kontekstis parimal viisil tasakaalustada kriminaalmenetluses

tsiviilhagi esitanud kannatanu huve ja aegumise regulatsiooni eesmärke, sh võlgniku kaitset,

õiguskindlust ja õigusrahu (vt ka Riigikohtu 22. veebruari 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-106-

12, p 43). Käesolevas asjas on hagi maakohtusse esitatud samal päeval, mil ringkonnakohus jättis

kannatanu kaebuse kriminaalmenetluse lõpetamise peale rahuldamata. Seetõttu ei ole hageja

tuginemine TsÜS § 160 lg 2 p-st 4 tulenevale nõude aegumise peatumisele hea usu põhimõttega

vastuolus.

25. Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb kassatsiooniastme menetluskulud jätta

TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Asja menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast

tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

(TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2) (vt selle kohta Riigikohtu 11. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

147-14, p 22).

26. Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon arvata TsMS § 149

lg 4 teise lause alusel riigituludesse.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Hannes Kiris, Ants Kull, Jaak Luik, Paavo Randma, Malle

Seppik, Tambet Tampuu