3-2-1-55-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-55-16

Määruse kuupäev

Tartu, 20. juuni 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve

Kohtuasi

Jägala Hüdro OÜ avaldus Jägala Energy osaühingu

erikontrolli korraldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 29. jaanuari 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 2-15-3479

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jägala Hüdro OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Jägala Hüdro OÜ (registrikood 12554063), esindaja

vandeadvokaat Ants Mailend

Puudutatud isik Jägala Energy osaühing (registrikood

10480870), esindaja vandeadvokaat Martin Triipan

Asja läbivaatamise kuupäev

30. mai 2016. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. jaanuari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-3479 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon Advokaadibüroo VARUL AS-ile.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jägala Hüdro OÜ (avaldaja) esitas 5. märtsil 2015 Harju Maakohtule avalduse Jägala Energy

osaühingu (puudutatud isik) erikontrolli korraldamiseks ja erikontrolli läbiviija vandeaudiitor Mart

Nõmperi asendamiseks. Avaldaja palus määrata erikontrolli läbiviijaks BDO Eesti AS-i

vandeaudiitori Sulev Luiga, hiljem Audiitorbüroo Ernst & Young Baltic AS-i vandeaudiitori Olesia

Abramova, ja kohustada erikontrolli läbiviijat vastama küsimustele puudutatud isiku 2010.-2013. a

kulutuste kohta. Avaldaja soovis selgitada välja:

· kas puudutatud isik on tegelikult osanikelt laenu saanud, kui palju on ta teinud osanike

laenulepingute tõttu kulutusi ja kas tal oli vabu likviidseid vahendeid arvestades võimalus

laenud varem tagastada;

· kui palju ja mis alusel on puudutatud isik teinud OÜ-le MK Holding (MK) makseid ja

kandnud nendega seotud maksukulusid, kas MK on tegelikult puudutatud isikule teenuseid

osutanud ja kas tegelikult osutatud teenuste maksumus on vastanud turutingimustele;

· kui palju ja mis alusel on puudutatud isik teinud ehitusega seotud kulutusi, kas ta on

tegelikult kuludokumentides kajastatud teenused ja kaubad kätte saanud, kas nende soetamine

oli vajalik tema majandustegevuseks ning kas kulutused vastasid turutingimustele;

· milliseid kulutusi on puudutatud isik teinud Tallinnas Pärnamäe tee 63d asuva kinnisasja

omandamiseks ja kuidas seda kinnisasja on tegelikult kasutatud;

· kui palju on puudutatud isik kulutanud mootorsõidukitele ja nende kulutuste vajalikkus tema

majandustegevuses;

· kui palju ja mis alusel on puudutatud isik teinud makseid OÜ-le I. KOM ja kandnud

nendega seotud maksukulusid, samuti, kas OÜ I. KOM on tegelikult puudutatud isikule

teenuseid osutanud ja kas tegelikult osutatud teenuste maksumus on vastanud

turutingimustele.

Lisaks soovis avaldaja, et erikontrolli läbiviija tuvastaks ja kontrolliks ka muid kulusid, mille

vajalikkuses tekib tal kahtlusi. Avaldaja palus määrata erikontrolli läbiviija tasu suuruseks kuni

32 550 eurot (lisandub käibemaks), ja kohustada puudutatud isikut maksma erikontrolli tasu.

Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Avaldaja väitel on ta puudutatud isiku osanik, kellele kuulub 40% suurune osalus. 60% suurune

osalus kuulub MK-le. MK ainuosanik on Märt Kiisel, kes on samal ajal ka puudutatud isiku juhatuse

liige. 3. juulil 2014 toimunud osanike koosolekul otsustati korraldada puudutatud isiku erikontroll ja

enamusosaniku MK ettepanekul määrati erikontrolli läbiviijaks vandeaudiitor M. Nõmper. Osanike

otsusega paluti erikontrolli läbiviijal vastata avaldaja küsimustele. 19. novembril 2014 esitas

M. Nõmper erikontrolli tulemuste kohta raporti, kuid see on puudulik, sest selles ei ole küsimustele

vastatud. 15. jaanuaril 2015 esitas avaldaja taotluse kutsuda kokku osanike koosolek ja otsustada

korduva erikontrolli korraldamine. Koosolek toimus 6. veebruaril 2015, kuid enamusosaniku häältega

otsustati, et korduvat erikontrolli ei määrata.

Avaldajal on kahtlus, et puudutatud isiku juhatuse liige M. Kiisel on ühingu vara kuritarvitanud ja

tekitanud ühingule kahju, sõlmides kahjulikke lepinguid tema kontrolli all oleva enamusosaniku MK-

ga, mistõttu puudutatud isik on maksnud MK-le turutingimustega võrreldes oluliselt kõrgemat intressi

olukorras, kus puudutatud isikul ei olnud enamusosaniku laenuraha tegelikult vaja. Samuti on MK

alusetult esitanud puudutatud isikule suuri arveid projektijuhtimise, üldjuhtimise ja kinnisvara

hoolduse eest. Puudutatud isik on omandanud majandustegevusega mitteseotud kinnisasja, mis asub

juhatuse liikme M. Kiiseli elukoha kõrval. Lisaks on juhatuse liige teinud puudutatud isiku arvel

suuri kulutusi iseenda ja oma lähikondsete huvides ning sõidukitele, mis ei ole seotud puudutatud

isiku majandustegevusega.

Erikontroll oli formaalne. Erikontrolli läbiviija piirdus üksnes dokumentide loetlemise ja juhatuselt

saadud vastuste tsiteerimisega ega vastanud esitatud küsimustele sisuliselt. Erikontrolli läbiviija valis

lubamatult madala auditeerimise standardi, mis ei võimaldanud erikontrolli eesmärki saavutada.

Raporti põhjal ei ole osanikel võimalik otsustada, kas juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud või

mitte. Samuti ei olnud erikontrolli läbiviija erapooletu. M. Nõmper on MK-d esindava

advokaadibüroo partneri Ants Nõmperi vend. Nimetatud advokaadibüroo on esitanud puudutatud

isikule arve, mis on üks asjaoludest, mida avaldaja soovis erikontrolli käigus uurida. Õigusabiarve

esitati puudutatud isikule, kuid teenuse tegelik saaja oli MK.

Avaldaja tasus erikontrolli tegemiseks kohtu deposiitkontole ka kohtu nõutud 39 060 eurot.

2. Puudutatud isik palus jätta avalduse läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud avaldaja

kanda. Avalduse rahuldamisel palus puudutatud isik määrata erikontrolli läbiviijaks vandeaudiitori

Priit Möldre Assertum Audit OÜ-st või Grant Thornton Rimess OÜ vandeaudiitori.

Puudutatud isiku arvates ei ole mõjuvat põhjust erikontrolli korraldamiseks, sest avaldaja ei ole

põhjendanud nii suure kahju tekkimist, mis õigustaks kulukat erikontrolli samades küsimustes, milles

on erikontroll juba toimunud. Erikontrolli läbiviija asendamiseks ei ole alust, kuna raport vastas

nõuetele. Avaldaja küsimustele on vastatud. Korduv erikontroll on ebamõistlik ja koormaks

puudutatud isikut liigselt. Puudutatud isiku majandusaasta aruannet on igal aastal auditeeritud.

Avaldaja nõuab erikontrolli peamiselt aja kohta, mil ta ei olnud osanik. Eelmine osanik ei teinud

juhatusele etteheiteid.

Kui erikontroll on juba tehtud, ei saa kohtult nõuda erikontrolli läbiviija asendamist. Erikontrolli

korraldamise otsus võeti osanike koosolekul vastu ühehäälselt. M. Nõmperi erapooletuses ei ole

põhjust kahelda. Avaldaja ei vaielnud M. Nõmperi määramisele vastu. M. Nõmper on erikontrolli

tehes toonud välja faktilised asjaolud, küsinud juhatuse ja audiitori käest selgitusi ning andnud

ülevaate faktilisest olukorrast. Erikontrolli raport on koostatud ISRS (International Standard on

Related Services) 4400 standardi järgi, mille kohaselt peab audiitor tooma välja faktilised asjaolud

ega tohi anda oma hinnanguid. Kui erikontrolli käigus tuvastatakse kulutuste suurus, saab osanik

nende põhjendatust ise hinnata, kasutades vajadusel finantsnõustaja abi. Avaldaja esitatud

hinnapakkumised uue erikontrolli tegemiseks on liiga kallid.

3. Harju Maakohus jättis 28. augusti 2015. a määrusega avalduse rahuldamata ja määras, et avaldaja

ettemakse tuleb tagastada. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib mõjuvaks põhjuseks uue sama sisuga erikontrolli

korraldamisel olla puudutatud isikule tõenäoliselt tekkinud suur kahju. Seega peab avaldaja usutavaks

tegema võimaliku kahju tekkimise ja välja tooma ka kahju ligikaudse suuruse, et kohus saaks hinnata,

kas erikontrolli tegemine on kahjuga võrreldes proportsionaalne meede. Avaldaja ei ole kahju suurust

välja toonud. Puudutatud isiku vastusest ja majandusaasta aruannetest nähtub, et majandusaasta

aruandeid on igal aastal auditeeritud ja audiitori arvates ei ole vaidlusaluste väljamaksetega ühingule

kahju tekitatud.

Erikontrolli raportist nähtuvalt on see koostatud audiitortegevuse standardi ISRS 4400 järgi ja raport

vastab sellele standardile. Raportis on välja toodud andmed puudutatud isiku tehtud tehingute ja

toimingute, väljamaksete, ehituskulude ja mootorsõidukitega seotud kulude kohta ning lisatud

juhatuse ja audiitori selgitused. Erikontrolli läbiviija ei andnud tehingutele oma hinnanguid. Avaldaja

seisukoht, et erikontroll on üldse tegemata, ei ole põhjendatud. Kuna osanikud ei määranud oma

otsuses kindlaks, millisele standardile peab erikontrolli raport vastama, võis erikontrolli läbiviija

standardi ise valida. Seega ei ole põhjust korduvat erikontrolli määrata.

M. Nõmperit ei saa pidada erapoolikuks üksnes selle tõttu, et ta on vandeadvokaat A. Nõmperi vend

ja A. Nõmper on osanik advokaadibüroos, mille vandeadvokaat osutab puudutatud isikule

õigusteenuseid. Lisaks ei esitanud avaldaja M. Nõmperi erikontrolli läbiviijaks määramisele

vastuväiteid.

Avaldaja küsimused saab lahendada äriseadustiku (ÄS) §-s 166 ettenähtud teabenõudega. Avaldajal

on õigus tutvuda puudutatud isiku dokumentidega. Teabe andmisest ei ole keeldutud ja seega ei ole

korduva erikontrolli määramine põhjendatud. Lisaks on avaldaja taotletav erikontroll liiga kulukas.

Puudutatud isik on juba pidanud maksma M. Nõmperi tehtud erikontrolli eest 15 000 eurot

(käibemaksuta). Samades küsimustes uue erikontrolli korraldamine ei ole proportsionaalne abinõu.

4. Avaldaja palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja otsustada puudutatud isiku

erikontrolli korraldamine, asendada puudutatud isiku määratud erikontrolli läbiviija ja määrata uueks

erikontrolli läbiviijaks vandeaudiitor O. Abramova või S. Luiga. Avaldaja nimetas ka küsimused,

millele soovis saada vastust, ning palus määrata erikontrolli läbiviija tasu suuruseks kuni 32 550 eurot

(lisandub käibemaks), ja kohustada puudutatud isikut maksma erikontrolli läbiviija tasu.

Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata ning

menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. jaanuari 2016. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jättis

ringkonnakohtus avaldaja kanda.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on õige avaldaja väide, et erikontrolli tulemusel

koostatud aruandes ei ole osanike esitatud küsimustele täielikult vastatud, kuid nõustuda ei saa

väitega, et erikontrolli ei ole sisuliselt üldse tehtud. Erikontrolli eesmärk on faktiliste asjaolude

väljaselgitamine. Olenemata erikontrolli tegemisel kasutatud audiitortegevuse standardist ei saa selle

tulemusi praegu pidada nii puudulikuks, et osanikel ei oleks nende alusel võimalik juhatuse

tegevusele hinnangut anda. Puudutatud isiku koormamine uue erikontrolliga ei ole mõistlik, kui juba

toimunud erikontrolli tulemusel saadud andmete täiendaval analüüsimisel on võimalik anda hinnang

juhatuse liikme tegevusele ja otsustada nõuete olemasolu või puudumise üle. Õige on maakohtu

väide, et osanikul on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu

dokumentidega (ÄS § 166).

Maakohus on korduva erikontrolli määramise vajaduse üle otsustamisel võtnud põhjendatult arvesse

nii juba tehtud erikontrolli, kui ka uue erikontrolli maksumust. Avaldaja ei ole teinud piisavalt

usutavaks, et uue erikontrolliga äriühingule saadav võimalik hüve oleks märkimisväärselt suurem kui

erikontrolliga seotud kulud. Samuti ei anna maakohtu määruse tühistamiseks alust väide, et

erikontrolli läbiviija ei olnud erapooletu. Asjaolu, et puudutatud isikule osutab õigusabiteenuseid

advokaadibüroo, mille üks partneritest on vandeaudiitori vend, ei anna alust määrata korduvat

erikontrolli.

Ringkonnakohus ei rahuldanud taotlust töövõtukirja väljanõudmiseks, kuna kasutatud

audiitortegevuse standardist olenemata ei ole uue erikontrolli korraldamine vajalik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuses palub avaldaja tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse ja määrata

erikontroll. Avaldaja palub määrata erikontrolli läbiviijaks vandeaudiitori O. Abramova või S. Luiga,

teha erikontrolli läbiviijale ülesandeks vastata avaldaja küsimustele, määrata erikontrolli läbiviija tasu

suuruseks kuni 32 550 eurot (lisandub käibemaks), samuti kohustada puudutatud isikut maksma

erikontrolli läbiviija tasu. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Avaldaja arvates on ringkonnakohus teinud vastuolulise lahendi, nõustudes küll avaldaja väitega, et

erikontroll oli puudulik, jättes aga maakohtu määruse siiski muutmata. Erikontrolli küsimused olid

osanike otsusega täpselt kindlaks määratud ja ringkonnakohus leidis, et vähemalt osaliselt jättis

erikontrolli läbiviija neile vastamata. Samuti ei käsitlenud ringkonnakohus avaldaja põhjendusi, miks

erikontroll oli puudulik.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et avaldaja jaoks on praegu kohane

õiguskaitsevahend teabe taotlemine ÄS § 166 järgi, kuid ei põhjendanud, miks ei ole õige avaldaja

vastupidine seisukoht. Erikontroll eeldab andmete kogumist ja analüüsi ja see pole sama, mis

dokumentidega tutvumine. Hinnates uue erikontrolli proportsionaalsust, on ringkonnakohus heitnud

avaldajale ette, et ta ei ole põhistanud puudutatud isikule tekkinud kahju suurust. Samas jättis

ringkonnakohus vastamata määruskaebuse põhjendustele kahju arvatava suuruse täpsema

väljaselgitamise takistuste kohta. Samuti jättis ringkonnakohus vastamata avaldaja põhjendustele,

miks erikontrolli läbiviija on erapoolik. Avaldaja sai M. Nõmperi erapoolikusest teada alles pärast

esialgset erikontrolli.

7. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

avaldaja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 701

lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ning asi tuleb saata uueks lahendamiseks samale

ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

9. Avaldaja on taotlenud kohtult puudutatud isiku erikontrolli määramist ja erikontrolli läbiviija

asendamist. Kolleegium märgib esmalt, et praeguses vaidluses ei ole tegemist osanike määratud

erikontrolli läbiviija asendamise nõudega.

ÄS § 191 lg 1 kohaselt on osanikel, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, õigus

nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise

otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist osanike otsusega. Sama paragrahvi teise lõike esimese

lause järgi võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda

erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt, kui erikontrolli osanike

otsusega ei määrata. Erikontrolli läbiviija asendamist reguleerib ÄS § 191 lg 21, mis näeb ette, et

osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, võivad kohtult nõuda osanike

nimetatud erikontrolli läbiviija asendamist, kui osanike määratud isikul ilmselt ei ole erikontrolliks

vajalikke teadmisi või kogemusi või kui on kahtlusi tema erapooletuses.

Kolleegiumi arvates saab erikontrolli läbiviija asendamist nõuda alustamata või pooleli oleva

erikontrolli puhul. Asendamine on võimalik eelkõige olukorras, kus enne erikontrolli lõpuleviimist

selgub mingi asjaolu, mis erikontrolli korraldamist takistab (eelkõige on selleks erikontrolli läbiviija

erapoolikus või asjatundmatus). Praegusel juhul on avaldaja taotlenud korduvat erikontrolli

küsimustes, mille kohta oli vandeaudiitor M. Nõmper erikontrolli juba teinud ja selle kohta aruande

(raporti) koostanud. Seega tuleb avaldaja taotlust käsitada mitte erikontrolli läbiviija asendamise

taotlusena, vaid tegu on korduva erikontrolli määramise taotlusega.

10. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas, ja kui jah, siis millistel tingimustel on osaühingu

osanikul õigus nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundi kohta erikontrolli korraldamist, kui

osaniku taotletavate küsimuste kohta on osanike otsuse alusel juba erikontroll tehtud.

Avaldaja on korduva erikontrolli määramise taotlemisel tuginenud esiteks sellele, et erikontroll, mille

osanike otsuse alusel tegi ja mille tulemuste kohta koostas 19. novembril 2014 raporti vandeaudiitor

M. Nõmper, oli formaalne ega vastanud tegelikult esitatud küsimustele. Teiseks on avaldaja

tuginenud sellele, et vandeaudiitor, kes erikontrolli tegi, oli erapoolik, sest ta on enamusosanikku

MK-d esindava advokaadibüroo partneri vend.

11. Kolleegium märgib, et olukorras, kus mingite küsimuste kohta on erikontroll osanike otsuse alusel

juba toimunud (st selle kohta on koostatud aruanne) ja avaldaja pöördub ÄS § 191 lg 1 alusel osanike

ning seejärel sama paragrahvi teise lõike esimese lause järgi ka kohtu poole taotlusega korraldada

samade küsimuste kohta korduv erikontroll, väites, et erikontroll oli vaid formaalne, peab kohus

avalduse lahendamisel hindama, kas esialgne erikontroll oli sedavõrd puudulik, et selle eesmärk jäi

saavutamata. Nimelt otsustab kohus ÄS § 191 lg 2 teise lause järgi erikontrolli korraldamise ainult

mõjuval põhjusel.

Kohtul on hagita menetluses kehtiva uurimispõhimõtte kohaselt (TsMS § 5 lg 3 esimene lause, § 477

lg-d 5 ja 7) õigus ja kohustus kontrollida, kas erikontroll on olnud sisuline, mitte üksnes formaalne.

Seega on iseenesest õige ringkonnakohtu seisukoht, et olukorras, kus samade küsimuste kohta on üks

erikontroll juba määratud ja tehtud ning selle tulemuste kohta on koostatud ka aruanne, mis on

esitatud osanikele, tuleb korduva erikontrolli määramisel hinnata, kas esinevad asjaolud, mis

põhjendaksid esitatud küsimuste kohta uue erikontrolli korraldamist. Üksnes asjaolu, et formaalselt

on osanike otsuse alusel erikontroll juba toimunud ja selle kohta on aruanne koostatud, ei ole piisav,

õigustamaks korduva erikontrolli määramise taotluse rahuldamata jätmist.

Kohtud jätsid vaatamata avaldaja sellekohastele väidetele hindamata, kas erikontrolli eesmärki

arvestades on erikontrolli aruandes erikontrolli läbiviijale esitatud küsimustele ka tegelikult vastatud.

Selle asemel keskendusid kohtud küsimusele, kas avaldaja on põhistanud piisava suurusega kahju

tekkimise puudutatud isikule ja kas korduva erikontrolliga kaasnevad suured kulutused võivad

välistada korduva erikontrolli määramise. Lisaks leidis ringkonnakohus kaevatavas määruses

vastuoluliselt, et esialgse erikontrolli aruanne on küll puudulik, kuid asus siiski seisukohale, et

korduvat erikontrolli pole põhjust määrata. Seega jätsid kohtud asja lahendamisel tähtsad asjaolud

välja selgitamata, jättes uurimispõhimõttest tulenevad kohustused osaliselt täitmata, ja see võis tuua

kaasa asja ebaõige lahendamise. Eelnevast tulenevalt tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi

tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

12. Kohtute tuvastatud asjaolude kohaselt koostas erikontrolli läbiviija aruande audiitortegevuse

standardi ISRS 4400 järgi ja tõi selles välja vaid faktid, mis on tuvastatud: puudutatud isiku tehtud

tehingud ja toimingud, mille kohta erikontrolli läbiviijale küsimused esitati, samuti andmed

väljamaksete, ehituskulude ning mootorsõidukitega seotud kulude kohta. Eeltoodud andmetele olid

lisatud juhatuse ning audiitori selgitused, kuid omapoolseid hinnanguid erikontrolli läbiviija

tehingutele ei andnud. Maakohus leidis, et see oli erikontrolliks piisav. Ringkonnakohus asus

seisukohale, et kuigi erikontrolli tulemusel koostatud raportis ei olnud osanike esitatud küsimustele

täielikult vastatud, ei saa väita ka seda, et erikontrolli ei ole sisuliselt üldse tehtud. Seda seisukohta

ringkonnakohus oma lahendis aga ei põhjendanud.

ÄS § 191 lg 5 kohaselt koostavad erikontrolli läbiviijad erikontrolli tulemuste kohta aruande, mille

esitavad osanike koosolekule. Seadus ei näe ette erikontrolli aruande koostamise täpseid nõudeid,

kuid kolleegiumi arvates saab need nõuded tuletada esiteks sellest, millised küsimused erikontrolli

läbiviijale esitati (st milles erikontrolli läbiviija ja ühing kokku leppisid), ja teiseks erikontrolli

eesmärgist, milleks on ÄS § 191 lg 1 järgi juhtimise või varalise seisundi kontrollimine. Seega ei ole

vähemalt üldjuhul erikontrolli eesmärgiks lihtsalt tehingutest ülevaate saamine, vaid nende tehingute

sisu ja seaduslikkuse kontrollimine (mh nt selle kontrollimine, kas tehingud on tehtud

turutingimustel).

13. Kolleegium leiab, et tulenevalt erikontrolli eesmärgist peab erikontrolli tulemusi kajastav aruanne

üldjuhul olema koostatud selliselt, et osanikud saaksid selle alusel teha järeldusi nende asjaolude

kohta, mille kontrollimiseks erikontroll määrati. Erikontrolli eesmärgiks on muu hulgas selgitada

välja, kas võib esineda aluseid, millele tuginedes on äriühingul õigus esitada nõudeid juhtorganite

liikmete vastu (vt ka Riigikohtu 7. mai 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-08, p 10). Seega peab

erikontrolli tegev audiitor valima kontrolli tulemuste kajastamiseks sellise audiitortegevuse standardi,

mis võimaldab saavutada erikontrolli eesmärki.

14. Erikontrolli eesmärki arvestades peab erikontrolli tulemusi kajastav aruanne sisaldama vähemalt

esitatud küsimusi, küsimustele vastamiseks vajalikke faktilisi asjaolusid ja erikontrolli läbiviija

võimalikult konkreetseid vastuseid küsimustele või põhjenduse, miks ta küsimusele täpselt vastata ei

saa. Kui erikontroll on määratud põhjusel, et osanik on esitanud põhistatud kahtluse, et osaühingu

juhatus on teinud tehinguid seotud isikutega ühingu jaoks turutingimustega võrreldes ebasoodsamalt,

ja erikontrolli läbiviijale on sellest tulenevalt esitatud küsimus, kas tehingud on tehtud

turutingimustel, ei ole vähemalt üldjuhul erikontrolli tulemuse saavutamiseks piisav, kui aruandes

üksnes loetletakse tehingud, mille kohta on küsimused esitatud, ja tuuakse ära üksnes juhatuse liikme

(ehk praegusel juhul sellesama isiku, kelle tegevust kontrolliti) ning aastaaruannet korraliselt

auditeerinud audiitori arvamus, et nende arvates oli tegu turutingimustel tehtud tehingutega. Kui

erikontrolli läbiviijalt küsitakse, kas tehingud on tehtud turutingimustel, peab erikontrolli läbiviija

andma neile küsimustele oma vastuse, vajadusel hinnanguna. Selline kohustus tuleneb erikontrolli

eesmärgist, milleks on osanikele ühingu varaga seotud asjaolude kohta sõltumatu arvamuse andmine.

Kui erikontrolli läbiviija ei saa mingil põhjusel mõnele küsimusele vastata, peab ta seda aruandes

märkima.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul eeltooduga arvestada.

15. Kolleegium märgib, et kui erikontrolli tulemusi kajastavas aruandes ei ole erikontrolli läbiviijale

esitatud küsimustele tegelikult vastatud, tuleb korduva erikontrolli määramise otsustamisel lähtuda

samadest kriteeriumidest nagu juhul, kui esialgset erikontrolli ei ole toimunud. Kui korduvat

erikontrolli oleks võimalik alati jätta määramata vaid põhjendusega, et samade küsimuste kohta on

(formaalselt) üks erikontroll juba toimunud, võimaldaks see enamusosanikul oma hääleõigust

kuritarvitades esmalt määrata formaalne erikontroll ja sellega välistada vähemusosaniku õigus

taotleda kohtult sisulise erikontrolli määramist.

Samas ei pea kohus korduvat erikontrolli määrama osaniku taotletud mahus, kui osale küsimustest on

kohtu arvates nõuetekohaselt vastatud. Sel juhul võib piirduda vaid nõuetekohaselt vastamata

küsimuste esitamisega. Hagita menetluses ei ole kohus ka avaldaja esitatud küsimustega seotud, vaid

võib neid ümber formuleerida või esitada täiendavaid või täpsustavaid küsimusi, kui see on kohtu

hinnangul erikontrolli eesmärgi paremaks täitmiseks vajalik.

16. Ka ainuüksi sellega, et esialgsele erikontrollile on juba kulunud palju raha, ei saa õigustada

korduva erikontrolli määramata jätmist, kui esialgne erikontroll lõppes tulemusteta.

Kolleegium selgitab, et kui osanike otsusega on erikontroll määratud, on erikontrolli läbiviija ja

osaühingu vahel lepinguline suhe, mille rikkumise korral on osaühingul õigus nõuda erikontrolli

läbiviijalt vajadusel lepingu täitmist ehk puuduliku erikontrolli uuesti tegemist (võlaõigusseaduse

(VÕS) § 108 lg 2), samuti võib osaühing vastavate asjaolude esinemisel lepingu üles öelda või sellest

taganeda (VÕS § 116 lg 1) ja nõuda vastavalt asjaoludele ka lepingu alusel makstud tasu tagastamist

(VÕS § 189 lg 1). Seega on osaühingu juhatuse (ja kaudselt ka enamusosaniku) kontrolli all

võimalus nõuda oma kohustusi rikkunud erikontrolli läbiviijalt lepingu täitmist või öelda leping üles

ja nõuda tasutud summa tagastamist. Kui osaühing seda ei tee, kannab ta ise riski, et tal tuleb

kohtulahendi alusel kanda korduva erikontrolli kulud. Asjas ei ole esitatud ega tuvastatud asjaolusid,

millest nähtuvalt oleks puudutatud isik leidnud, et erikontrolli läbiviija oleks oma kohustusi

rikkunud.

17. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et erikontrolli taotlevad aktsionärid või osanikud ei

pea iseenesest tõendama väiteid, millega nad põhjendavad erikontrolli taotlust, rahuldamata tuleb

jätta vaid ilmselgelt põhjendamatud taotlused ja taotlused, mis ei võimaldaks äriühingul oma huve

ega õigusi kaitsta (vt Riigikohtu 7. mai 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-08, p 10). Kuigi

seadus näeb ette, et kohus võib erikontrolli määrata üksnes mõjuval põhjusel, piisab mõjuva põhjuse

olemasoluks, kui taotluse esitaja põhistab (teeb usutavaks) kahtluse olemasolu. Erikontrolli

määramiseks ei ole mõjuvat põhjust üksnes juhul, kui on täiesti ilmselge, et kahju, mille võimalikku

tekitamist soovitakse erikontrolli abil välja selgitada, on erikontrolli tasu suurust arvestades

ebaproportsionaalselt väike (vt ka Riigikohtu 9. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-

15, p 15).

Eeltoodu kehtib ka juhul, kui osanik taotleb kohtult korduva erikontrolli määramist ja kui kohus

tuvastab, et esialgse erikontrolli aruandes ei ole osaniku küsimustele vastanud. Seega on ekslik

maakohtu seisukoht, et korduva erikontrolli määramiseks peab osanik tingimata tooma välja

osaühingule eelduslikult tekitatud kahju suuruse ja et selle välja toomata jätmine annab alust jätta

korduv erikontroll määramata. Samuti ei saa erikontrolli määramata jätmist õigustada asjaolu, et

puudutatud isiku majandusaasta aruannet on igal aastal kontrollinud audiitor, sest erikontrolli ja

korralise audiitorkontrolli eesmärgid on erinevad. Vastasel juhul ei olekski võimalik korraldada nende

äriühingute erikontrolli, kelle majandusaasta aruandeid on korraliselt auditeeritud, või oleks see

sisuliselt mõttetu.

18. Kolleegium märgib, et iseenesest on õige kohtute seisukoht, et lisaks erikontrollile on ÄS § 166

lg 1 kohaselt igal osanikul õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda

osaühingu dokumentidega. See ei tähenda siiski, et teabe- ja tutvumisõigus peaks erikontrolli

asendama. Erikontroll on protseduur, mille kaudu peab osanikel olema võimalus saada erapooletu

spetsialisti arvamus ühingut puudutavate varaliste küsimuste kohta, ja seda ei asenda osaniku õigus

küsida juhatuselt ühingu tegevuse kohta küsimusi või tutvuda ühingu dokumentidega. Seega on

ekslik kohtute seisukoht, et korduva erikontrolli määramata jätmist õigustab ainuüksi asjaolu, et

avaldajal on alati võimalik tutvuda puudutatud isiku dokumentidega ja talle ei ole selleks takistusi

tehtud. Sellise põhjendusega võib erikontrolli jätta määramata vaid juhul, kui tegu on väga

konkreetse kahtlusega mingi tehingu suhtes (nt soovib osanik saada teada, kellega või millistel

tingimustel see on tehtud), mida saab põhjalikumate eriteadmisteta hinnata ka ainuüksi

dokumentidega tutvumisel.

19. Avaldaja on leidnud, et uue erikontrolli määramist õigustab mh ka see, et osanike otsusega

määratud erikontrolli läbiviija M. Nõmper ei olnud sõltumatu, sest ta on puudutatud isiku

enamusosanikku MK-d esindava advokaadibüroo partneri A. Nõmperi vend.

Vandeaudiitori sõltumatuse nõude sätestab audiitortegevuse seaduse (AudS) § 47 lg 1. Nimelt peavad

audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindav vandeaudiitor olema vandeaudiitori

kutsetegevuses sõltumatud teenuse osutamiseks sõlmitud kliendilepingu teiseks pooleks olevast

isikust, tema tegevjuhtkonna või kõrgema juhtorgani (raamatupidamise seaduse tähenduses) liikmest,

osanikust, aktsionärist, liikmest ja temaga muul viisil seotud isikust AudS § 46 alusel kehtestatud või

kinnitatud eetikakoodeksi kohaselt. Samuti tuleneb erapooletuse nõue ÄS § 191 lg 21 esimesest

lausest, mis võimaldab erikontrolli läbiviija tema erapoolikuse korral asendada.

Kolleegium on seisukohal, et olukorras, kus esialgne erikontroll määratakse osanike otsusega ja

osanik ei esita erikontrolli korraldamise otsustamisel ega ka erikontrolli korraldamise käigus

vastuväiteid määratava isiku kohta, ei saa vähemalt üldjuhul hilisema korduva erikontrolli määramise

taotlust põhjendada ainuüksi erikontrolli läbiviija väidetava erapoolikusega. Selleks peaks osanik

tooma lisaks formaalsetele sidemetele esile ka mingi sisulise põhjenduse või kahtluse, et erikontrolli

läbiviija on erapoolik või on varjanud mingeid olulisi asjaolusid, mis tema erapooletuses kahtlusi

võivad tekitada. Kohtud on õigesti leidnud, et üksnes need asjaolud, mis avaldaja on erikontrolli

läbiviija erapoolikuse kohta esile toonud, ei õigusta korduva erikontrolli määramist.

20. Menetluskulude jaotust erikontrolli määramise menetluses reguleerib TsMS § 172 lg 6, mille

kohaselt kannab erikontrolli läbiviija määramise ja sellega seotud menetluse kulud üldjuhul juriidiline

isik, kuid kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane.

Kolleegiumi arvates saab korduva erikontrolli määramise menetluse spetsiifikat arvestades praegusel

juhul menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel arvestada ka sellega, kas korduva erikontrolli

määramise tulemusel leiavad osaniku kahtlused kinnitust või mitte. Kui ringkonnakohus otsustab asja

uuel läbivaatamisel määrata korduva erikontrolli, on võimalik TsMS § 172 lg 6 teist lauset, § 450 lg-

t 1 ja § 463 lg-t 2 ja § 477 lg-t 1 eesmärgipäraselt koostoimes tõlgendades teha osamäärus, millega

esmalt lahendada erikontrolli määramisega seotud küsimused, kuid jätta menetluskulude (st mh nii

aruande koostamise kui ka otseselt kohtumenetluse kulude) jaotus kuni erikontrolli tulemusel

koostatava aruande kohtule esitamiseni kindlaks määramata. Pärast erikontrolli tulemuste selgumist

saab ringkonnakohus menetluskulude õiglase jaotuse kindlaksmääramisel lähtuda erikontrolli

aruande tulemustest. Kui erikontrolli tulemusena selgub, et avaldaja kahtlustel ei olnud alust ja

aruanne on üldjoontes sarnane M. Nõmperi koostatuga ehk sisuliselt ei olnud korduv kontroll olulises

osas põhjendatud, võib olla õiglane jätta korduva erikontrolli läbiviija määramise ja sellega seotud

menetluse kulud avaldaja kanda. Kui aga erikontrolli tulemusena selgub, et avaldaja kahtlused olid

märkimisväärses osas põhjendatud ehk kui ka pärast aruande esitamist on kohus seisukohal, et

korduv erikontrolli oli põhjendatud, peaks erikontrolli kulud TsMS § 172 lg 6 esimese lause järgi

kandma siiski puudutatud isik.

21. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4

esimese lause alusel tagastada.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve