3-2-1-52-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-52-16

Otsuse kuupäev

Tartu, 16. juuni 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve

Kohtuasi

Mihhail Kõlvarti hagi AS-i POSTIMEES GRUPP vastu

ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 17. detsembri 2015. a otsus tsiviilasjas

nr 2-13-21988

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mihhail Kõlvarti kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Mihhail Kõlvart, esindaja vandeadvokaat Mari

Männiko

Kostja AS POSTIMEES GRUPP (registrikood 10472757),

esindaja vandeadvokaat Dmitri Rozenblat

Asja läbivaatamise kuupäev

30. mai 2016. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 17. detsembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-21988 ja

saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Advokaadibüroo LEXTAL OÜ-le Mihhail Kõlvarti kassatsioonkaebuselt tasutud

kautsjon.

4. Jätta kassatsiooniastme menetluskulude jaotus asja lahendava kohtu otsustada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mihhail Kõlvart (hageja) esitas 9. mail 2013 Tartu Maakohtule hagi AS-i POSTIMEES GRUPP

(endine ärinimi AS POSTIMEES, kostja) vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks.

Hagiavalduse kohaselt ilmus 25. septembril 2012 kostja väljaantavas ajalehes Tallinna Postimees (nii

paber- kui ka veebiväljaandes, nii eesti- kui ka venekeelses väljaandes) artikkel pealkirjaga

„Uuritakse abilinnapeaga seotud linnaraha liikumist". Artiklis sisalduvad järgmised ebaõiged

faktiväited:

1) uuritakse abilinnapeaga seotud linnaraha liikumist (väide 1);

2) uurimisasutuste tähelepanu on äratanud 2011. aasta alguses Tallinna eelarvest keskerakondlasest

abilinnapea Mihhail Kõlvartiga seotud Eesti Taekwondo Liidule tehtud ülekanne (väide 2);

3) Ilves ja Kõlvart sõlmisid 8. aprillil tagantjärele raha eraldamise lepingu võitluskunsti võistluste

korraldamiseks (väide 3);

4) Postimehe andmetel huvitab uurimisasutusi tehing seetõttu, et Kõlvarti selgitused ja pangakontode

väljavõtted ei pruugi kattuda (väide 4).

Väidete 1 ja 2 kohta leidis hageja, et vale on see, et uuritakse abilinnapeaga seotud linnaraha

liikumist. Artiklis kajastatud rahaeraldis tehti veebruaris 2011. Hageja sai Tallinna abilinnapeaks

8. aprillil 2011. Seega tehti ülekanne ajal, mil hageja ei olnud Tallinna abilinnapea ega saanud ühelgi

juhul olla seotud Tallinna linna rahaeralduse otsustamise ja/või tegemisega. Tallinna Linnavolikogu

24. märtsil 2011 vastu võetud määrusega nr 9 „Tallinna linna 2011. aasta eelarve muutmine ja

esimene lisaeelarve" kinnitati Tallinna Spordi- ja Noorsooameti spordiprojektide toetuste eelarve,

kokku 460 414 eurot, millest eraldi reana kinnitati rahvusvaheliste spordiürituste alla Eesti

Taekwondo Liidule 63 912 eurot. 8. aprillil 2011 sõlmiti leping, mis kandis sama kuupäeva ning

millega täpsustati tehtud rahaeralduse kohta Tallinna linnale esitatava aruandluse korda. See leping ei

olnud aluseks mitte ühelegi Eesti Taekwondo Liidule tehtavale rahaeraldusele. Järelikult on väide 3

ebaõige.

Neljanda väite kohta märkis hageja, et ta ei ole andnud rahaeralduse kohta uurimisasutusele ühtegi

selgitust. Samuti ei ole kostja tõendanud uurimisasutuste huvi tehingu vastu. Kostja ei ole tõendanud,

et hageja on andnud selgitusi, mis ei kattu pangakontode väljavõtetega, ning et hageja selgitused on

põhjuseks, miks tehing huvitab uurimisasutusi. Seega on väide 4 ebaõige.

Kõik hagiavalduses nimetatud faktiväited on valed nii eraldi, aga eriti koosmõjus ülejäänud artikli

väidetega ning loovad hagejast kuvandi kui ebaausast linnaametnikust, kes, vormistades tagantjärele

dokumente, kannab (või laseb kanda) linna eelarvest ebaseaduslikult vahendeid endaga seotud

juriidilisele isikule ning on sellise tegevuse tagajärjel sattunud uurimisasutuste huviorbiiti. Kõik need

faktiväited on au teotavad. Väide 3 viitab võimalikule korruptsioonikahtlusele - lepingu sõlmimine

tagantjärele tähendab, et tehing vormistati pärast sooritust. Viide olematule uurimisele (väide 4)

heidab halba varju hageja aususele.

Hageja palus kohustada kostjat avaldama omal kulul nii eesti- kui ka venekeelse ajalehe Postimees

paberväljaande esimesel lehel ning elektroonilise väljaande kuulutustulbas (bänneris) järgmine teade:

AS POSTIMEES avaldas Mihhail Kõlvarti kohta ebaõigeid andmeid, ning paberkandja teisel lehel

ning elektroonilises väljaandes ebaõigete andmete avaldamisega samas kohas ja kirja suurusega

ümberlükkav teade: „Oleme 25.09.2012 artiklis „Uuritakse abilinnapeaga seotud linnaraha liikumist"

Mihhail Kõlvarti kohta avaldanud tegelikkusele mittevastavaid järgmiseid väiteid: 1) 2011. a alguses

tehti Tallinna linna eelarvest ülekanne Eesti Taekwondo Liidule, mis on seotud Tallinna abilinnapea

Mihhail Kõlvartiga. See väide on vale; 2) Ilves ja Kõlvart sõlmisid ka 8. aprillil tagantjärele raha

eraldamise lepingu võitluskunsti võistluste korraldamiseks. See väide on vale; 3) Postimehe andmetel

huvitab uurimisasutusi tehing seetõttu, et Kõlvarti selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruugi

kattuda. See väide on vale." Hageja palus kohustada AS-i POSTIMEES ajalehe Postimees nii eesti-

kui ka venekeelses veebiväljaandes avaldama eespool sõnastatud teadet kestusega üks kuu.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Ta leidis, et väited nr 1 ja 2 ei sisalda andmeid selle kohta, et hageja oli

ülekande tegemise ajal (st 2011. aasta veebruaris) abilinnapea. Sõnal „tagantjärele" on olemas

neutraalne tähendus „hiljem" ning selles tähenduses on sõna kasutatud õigesti. Kui rahaülekanne tehti

2011. aasta veebruaris ja artiklis nimetatud leping sõlmiti 2011. aasta aprillis, ongi leping sõlmitud

hiljem ehk tagantjärele. Väitest 4 ei tulene, et hageja oleks andnud selgitusi otse uurimisasutusele,

vaid üksnes see, et uurimisasutustele on olnud hageja mis tahes vormis ja mis tahes isikule antud

selgitused kättesaadavad. Isegi kui nõue on osaliselt vaieldav, ei anna see hagejale alust nõuda väite

ümberlükkamist, kuna artikli kontekstis on tegemist täiesti ebaolulise väitega. Kinnituse

uurimisasutuse huvi kohta andis artikli kirjutanud ajakirjanik Tuuli Kochile tema usaldusväärne

allikas. Kuna allikas ei ole andnud nõusolekut enda isiku avalikustamiseks, ei ole kostjal võimalik

seda teha ning seega ei saa ka taotleda tema tunnistajana ülekuulamist.

Kui nõustuda asjaoluga (millega kostja ei nõustu), et Postimehe eestikeelse versiooni kolmandal lehel

ja venekeelse versiooni teisel lehel avaldatud hageja vaidlustatud väited on ebaõiged, ei ole hagejal

õigust nõuda nende ümberlükkamist esilehel ning ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist veebis

30 päeva jooksul.

3. Tartu Maakohus jättis 6. märtsi 2014. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohus leidis, et kuna artikkel on avaldatud ajal, mil hageja oli Tallinna abilinnapea, on

põhjendatud hageja nimetamine abilinnapeaks ka sündmuste puhul, mis toimusid enne hageja

abilinnapeaks saamist. Artiklist tuleneb selgelt, et raha liikumine oli toimunud enne, kui hageja sai

abilinnapeaks. Artikkel ei sisalda väidet, mille kohaselt oli ülekanne seotud hageja kui Tallinna

abilinnapeaga. Hageja oli ülekandega seotud kui Eesti Taekwondo Liiduga seotud isik.

Hageja väitel sisaldab artikkel ebaõiget faktiväidet, mille kohaselt Ilves ja Kõlvart sõlmisid ka

8. aprillil 2011 tagantjärele raha eraldamise lepingu võitluskunsti võistluste korraldamiseks. Kuivõrd

raha oli laekunud MTÜ kontole juba veebruaris, ei ole tegemist ebaõige faktiväitega. Sõna „ka"

kasutamine artikli kontekstis ei viita sellele, et hageja ja Ilves oleksid sõlminud veel mõne lepingu

tagantjärele. Pigem viitab see eelmises artikli lõigus mainitud käskkirjadele, mis olid samuti

allkirjastatud tagantjärele. Formaalloogika järgi pidanuks raha eraldamise otsustele järgnema

ülekanne ja mitte vastupidi. Ajakirjanik ongi seda oma artikliga soovinud näidata.

Hageja väitel sisaldab artikkel ebaõiget faktiväidet, mille kohaselt Postimehe andmetel huvitab

uurimisasutusi tehing seetõttu, et hageja selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda.

Artikli autori, tunnistaja T. Kochi (tunnistaja) vande all antud ütluste kohaselt andis konfidentsiaalne

allikas talle informatsiooni selle kohta, et uurimisasutus on rahaeraldiste vastu huvi tundnud.

Konfidentsiaalne allikas on tunnistaja ütluste kohaselt uurimisasutuse ametnik, kes näitas tunnistajale

Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo (RAB) koostatud dokumenti, mis sisaldas

informatsiooni rahaliikumiste kohta Tallinna linnas. Tunnistaja ütlustega on tõendatud uurimisasutuse

huvi tehingu vastu, seega ei ole asjaolu, kas ja kellele on hageja selgitusi andnud ning kas

uurimisasutustele on olnud kättesaadavad pangakontode väljavõtted, iseenesest hageja au teotavad.

Kostjat ei saa kohustada ümber lükkama oletust, mille kohaselt hageja selgitused ja pangakontode

väljavõtted ei pruugi kattuda.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega

hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele

vastu, paludes jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 27. oktoobri 2014. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.

6. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus maakohtu ja

ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta

menetluskulud kostja kanda. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle

rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

7. Riigikohus tühistas 15. aprilli 2015. a otsusega ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära

kohaldamise tõttu osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega

maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu nõudes lükata ümber ebaõige faktiväide

(„Postimehe andmetel huvitab uurimisasutusi tehing seetõttu, et Kõlvarti selgitused ja pangakontode

väljavõtted ei pruugi kattuda." (väide 4)), ning menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas saatis

Riigikohus asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jättis Riigikohus

ringkonnakohtu otsuse muutmata. Selles osas on Tartu Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2014. a otsus

jõustunud.

Riigikohtu otsuse põhjenduste kohaselt võib kannatanu VÕS § 1047 lg 4 järgi ebaõigete andmete

avaldamise korral nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või

paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

Riigikohus on selgitanud, et VÕS §-s 1047 kasutatavad terminid ,,andmed" ja ,,faktilist laadi

andmed" on samatähenduslikud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-161-05, p 10; 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 26). Sellest tulenevalt

nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist VÕS § 1047 tähenduses ka faktiväite avaldamiseks.

Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus

või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja

avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust (vt selle kohta nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

5-07, p 26; 10. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18).

Väidete 1-3 puhul asusid kohtud õigesti seisukohale, et nimetatud väited vastavad tõele, sh ei ole

kohtud otsuse tegemisel asjaolusid tuvastades ja tõendeid hinnates rikkunud menetlusõiguse normi.

Väide 4 („Postimehe andmetel huvitab uurimisasutusi tehing seetõttu, et Kõlvarti selgitused ja

pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda.") on liitväide, mis sisaldab esmalt väidet, et

uurimisasutusi huvitab kõnealune tehing. Ringkonnakohus leidis, et Politsei- ja Piirivalveameti

rahapesu andmebüroo vastusega 6. oktoobrist 2014 nr 2.1.-4/155895-2 leidis kinnitust kostja esitatud

väide, et uurimisasutusi on huvitanud 63 912 euro liikumine 22. veebruaril 2011 Tallinna linna

eelarvest Eesti Taekwondo Liidu kontole. Kolleegium ei saa TsMS § 688 lg-te 3-5 järgi ise asjaolusid

tuvastada ega tõendeid hinnata. Kohtud ei ole asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel rikkunud

menetlusõiguse norme. Väär on aga ringkonnakohtu järeldus, et artiklis avaldatud seisukoht, mille

kohaselt uurimisasutusi huvitab tehing seetõttu, et hageja selgitused ja pangakontode väljavõtted ei

pruugi kattuda, on väärtushinnang, mida ei saa VÕS § 1047 lg 4 järgi ümber lükata. VÕS § 1047 lg 4

järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited,

mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad

(vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12; 13. aprilli

2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27; 19. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07,

p-d 13 ja 17). Seega ei pea faktiväidet, mille ümberlükkamist isik taotleb, olema kostja avaldanud

sõnaselgelt. Ka praegusel juhul ei saa kostja tugineda sellele, et artiklis ei ole selgelt sõnastatud

väiteid, mille ümberlükkamist hageja taotleb. On oluline, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad

artikli sisust.

Maakohus on valesti jaganud asjaolude tõendamise koormust, leides, et hageja oleks pidanud

tõendama väite 4 ebaõigsust. Riigikohtu praktika järgi tuleb VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud asjaolude

tõendamise koormuse jagamise põhimõtet kohaldada ka VÕS § 1047 lg 4 puhul. See tähendab, et kui

hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda

tõendada avaldatud andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber lükata või parandada.

VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise

koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja oli nende

faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13). Kuna eelnimetatud väited

on hageja mainet kahjustavad (au teotavad), siis lasub nende väidete õigsuse tõendamise koormus

kostjal kui nende väidete avaldajal.

Nagu eespool märgitud (vt käesoleva otsuse p 12), on ringkonnakohus tuvastanud, et tõele vastab

väide, et ühte uurimisasutust (RAB) huvitab tehing. Ülejäänud väites 4 sisalduvatele faktiväidetele ei

ole kohtud aga tähelepanu pööranud ega ole ka muu hulgas leidnud, et kostja esitatud tõenditega

oleks need asjaolud tuvastatud. Seega peab kostja selleks, et hagi ei rahuldataks, tõendama, et hageja

on andnud uurimisasutustele või muudele isikutele tehingu kohta selgitusi ning et need selgitused

tekitasid uurimisasutustel selle tehingu vastu huvi ja kahtlusi põhjusel, et hageja selgitused ja

pangakontode väljavõtted ei pruukinud uurimisasutuste arvates kattuda.

VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise eelduseks ei ole ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse

tuvastamine VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 1-3 järgi. Seetõttu ei ole oluline ka

see, et ebaõigete andmete avaldamisega oleks teotatud isiku au (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

13. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, p 27; 21. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-95-05, p 26; 31. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-07, p 14; 19. veebruari 2008. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p 14). Seetõttu ei ole praeguses asjas tähtsust ka sellel, et hageja oli

artikli avaldamise ajal avaliku elu tegelane. Viimati nimetatud asjaolul oleks tähtsust nt juhul, kui

hageja oleks nõudnud ebaõigete andmete ja/või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega talle

tekitatud kahju hüvitamist. Sellisel juhul oleksid kohtud pidanud seda asjaolu arvesse võtma kostja

teo võimaliku õigusvastasuse hindamisel VÕS § 1046 järgi.

Maakohtul oli õigus artikli kirjutanud ajakirjanik T. Koch vande all tunnistajana üle kuulata ning

ajakirjanikul oli iseenesest õigus TsMS § 257 lg 4 järgi keelduda ütluste andmisest. Samas ei saa

selles sättes sisalduvat regulatsiooni tõlgendada hageja kahjuks. Seetõttu ei muuda TsMS § 257 lg-s 4

sätestatu VÕS § 1047 lg-st 2 tulenevat asjaolude tõendamise koormust (vt käesoleva otsuse p 13).

Kui ajakirjanik vahendab tunnistajana informatsiooni, mille ta väidetavalt sai oma „allikalt", siis ei

ole ta küll TsMS § 257 lg-st 4 tulenevalt kohustatud ütlusi andma ja teda ei saa ütluste andmisest

keeldumise eest võtta kriminaalvastutusele karistusseadustiku § 318 alusel, kuid tsiviilasja lahendava

kohtu jaoks jääb selline informatsioon paljasõnaliseks ja kontrollimatuks. Asjaolul, et ajakirjanik võib

samade faktiväidete avaldamise tõttu vastutada hageja ees kostjaga solidaarselt VÕS § 137 lg 1 järgi,

võib olla tähtsust ajakirjanikust tunnistaja ütluste kui tõendi usaldusväärsuse hindamisel.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tartu Ringkonnakohus jättis asja uuesti läbi vaadates 17. detsembri 2015. a otsusega

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis osaliselt

otsuse põhjendusi. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb asjas teha uuesti menetlustoimingud, mis

Riigikohtu otsuse kohaselt on ebaseaduslikud. Riigikohus oli seisukohal, et väide 4 on liitväide,

milles on kolm väidet: a) uurimisasutusi huvitab tehing; b) hageja on andnud tehingu kohta selgitusi

uurimisasutustele või teistele isikutele; c) uurimisasutusi huvitab tehing seetõttu, et hageja antud

selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda. Riigikohus nõustus maa- ja ringkonnakohtu

järeldusega, et asjas on tõendatud, et uurimisasutusi huvitab tehing (a). Seega peab ringkonnakohus,

arvestades poolte tõendamiskoormist, hindama, kas kostja on tõendanud, et hageja on andnud

uurimisasutustele või muudele isikutele tehingu kohta selgitusi (b) ning et need selgitused tekitasid

uurimisasutustel selle tehingu vastu huvi ja kahtlusi põhjusel, et hageja selgitused ja pangakontode

väljavõtted ei pruukinud uurimisasutuste arvates kattuda (c).

Tulenevalt Riigikohtu juhistest andis ringkonnakohus pooltele tähtaja seisukohtade esitamiseks.

Hageja seisukohti ega taotlusi ei esitanud. Kostja esitas oma seisukohad ning tõenditena MTÜ Eesti

Taekwondo Liit 30. novembril 2011 Tallinna Linnavalitsusele esitatud kolm erinevat taotlust toetuse

saamiseks ning toetuse kasutamise aruande. Kostja esitas alternatiivselt lisatõendite kogumise

taotluse. Ringkonnakohus edastas kostja esitatud uued tõendid ja taotluse hagejale, kuid hageja

vastuväiteid ei esitanud.

Kuna Riigikohus märkis, et varasemas kohtumenetluses jaotasid kohtud vääralt tõendamiskoormise,

ning ringkonnakohus pidi asja uuel läbivaatamisel andma kostjale võimaluse esitatud faktiväiteid

tõendada, siis esineb alus uute tõendite juurdevõtmiseks TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel. Rahuldada tuleb

ka kostja lisatõendite kogumise taotlus. Vastuseks tõendite kogumise taotlusele esitas RAB teatise,

milles märgitakse, et andmebüroo „peab võimalikuks toetada AS Postimehe seisukohti, mis on

toodud kohtumääruse punktis 2 alapunktides 1 ja 3". Teabe edastaja lisas, et kuna kontrollimenetluse

tulemusena ei alustanud ükski uurimisorgan kriminaalmenetlust, ei saa RAB seadusega kehtestatud

piirangute tõttu informatsiooni avaldamisel midagi lisada. RAB-i vastuses on viidatud Tartu

Ringkonnakohtu 4. detsembri 2015. a määruse jaotises „asjaolud" punkti 2 alapunktis 1 AS-

i Postimees väitele, et „hageja andis tehingu kohta selgitusi Tallinna Linnavalitsusele 30.11.2010. a

esitatud toetuse saamise taotlustes ja 15.04.2011. a esitatud toetuse kasutamise aruandes" (väide b); ja

samas jaotises, kuid alapunktis 3 AS-i Postimees väitele, et „on eluliselt usutav, et uurimisasutustel

tekkis tehingu osas huvi just seetõttu, et hageja selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruugi

kattuda" (väide c).

Seega kinnitab RAB eeltoodud vastuses, et hageja on andnud uurimisasutustele või muudele isikutele

tehingu kohta selgitusi (b), ning need selgitused tekitasid uurimisasutustel selle tehingu vastu huvi ja

kahtlusi põhjusel, et hageja selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruukinud uurimisasutuste

arvates kattuda (c). RAB-i 7. detsembri 2015. a vastusega leidis kinnitust kostja väide, et hageja on

andnud selgitusi 22. veebruaril 2011 Tallinna linna eelarvest Eesti Taekwondo Liidu kontole

63 912 euro liikumise kohta. Samuti kinnitavad kostja väidet, et hageja andis toetuste kohta selgitusi,

linnavalitsusele samal päeval erinevate ürituste korraldamiseks esitatud taotlused ja hiljem esitatud

aruanne raha kasutamise kohta.

Kostja väidet, et „Postimehe andmetel huvitab uurimisasutusi tehing seetõttu, et Kõlvarti selgitused ja

pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda" (väide c), kinnitab RAB-i napi sisuga vastus, milles

märgitakse, et RAB peab võimalikuks toetada selle väite osas AS-i Postimees seisukohta. See tõend

on piisav kostja esitatud väidete b ja c tõendamiseks. Seega olid vaidlustatud artikliks esitatud

faktiväited tõesed ning hagi tuleb jätta rahuldamata ka faktiväite nr 4 osas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega rahuldada hagi väite 4 osas, või saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt luges ringkonnakohus vääralt haldusorgani hinnangu alusel

kostja väite tõeseks. Faktiväite tegelikkusele vastavust saab tõendada üksnes kontrollitavate

tõenditega, mitte kolmandate isikute subjektiivsete hinnangutega.

Ringkonnakohus rikkus tõendi kogumisel ja hindamisel oluliselt poolte võrdsuse põhimõtet ja poolte

seisukohtade esitamise õiguse põhimõtteid ning asetas sellega menetlusosalised ebavõrdsesse

menetluslikku olukorda. Ringkonnakohus andis kostjale tähtaja täiendavate seisukohtade ja tõendite

esitamiseks, kuid ei andnud hagejale võimalust esitada kostja seisukohtadele ega uuele kogutud

tõendile (RAB-i teatis) vastuväiteid.

Ringkonnakohus rahuldas vastuolus TsMS §-dega 278 ja 236 kostja tõendite kogumise taotluse.

RAB-i teatis ei olnud dokument, mida saanuks välja nõuda, vaid tegemist oli uue informatsiooni

loomisega. Kostja ei põhistanud, miks ta ei saa tõendit ise esitada. Samuti ei vasta RAB-i teatis ühegi

tõendi tunnustele, sh ei ole tegemist dokumentaalse tõendiga, kuna see ei sisalda asja lahendamiseks

tähtsaid andmeid. Tõend koguti pärast ringkonnakohtu antud seisukohtade ja tõendite esitamise

tähtaja möödumist.

Kostja ei ole tõendanud väite 4 tegelikkusele vastavust. Ühestki kostja tõendist ei nähtu, et hageja

antud selgitused ei kattu pangakontode väljavõtetega. Hageja ei ole andnud selliseid selgitusi.

Tõendamata on kostja väide, et tehing huvitab uurimisasutusi, kuna hageja selgitused ja

pangakontode väljavõtteid ei kattu.

10. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

RAB-i kinnitus tõendab väidete b ja c tegelikkusele vastavust. Kostja esitas nii täiendavad seisukohad

kui ka tõendi kogumise taotluse enne kohtu määratud tähtaja möödumist, s.o tähtaegselt. Kostja

taotles RAB-i käsutuses oleva mistahes vormis tõendi väljanõudmist, millest nähtuks hageja

selgitused tehingu kohta või see, et RAB-i huvitas tehing seetõttu, et hageja selgitused mistahes

isikule ja pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda. RAB-i kiri saab olla asjas dokumentaalseks

tõendiks ning vaidlusaluseid asjaolusid saabki tõendada üksnes RAB-i kinnitusega. Tegemist ei ole

subjektiivse arvamusega. Kostja ei saanud ise nimetatud tõendit koguda, sest RAB ei väljasta

kolmandatele isikutele teavet, sh keeldus RAB teavet 2013 juunis kostjale väljastamast.

Kohus ei ole kohelnud pooli ebavõrselt, sest hagejal oli võimalus esitada kohtule oma seisukohad.

Ringkonnakohus kohustas mõlemat poolt esitama kõik oma seisukohad hiljemalt 1. detsembril 2015.

Hagejal oli võimalus soovi korral esitada oma seisukoht RAB-i kinnituse kohta, kuid ta ei teinud

seda. Ringkonnakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis toonuks kaasa ebaõige

otsuse.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ja ringkonnakohtu otsus tuleb

menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada. Asi tuleb TsMS § 691 p 2

alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Riigikohus kontrollib TsMS § 688 lg 1 järgi ringkonnakohtu otsust kassatsiooni korras üksnes osas,

mille peale on kaevatud.

12. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas ringkonnakohus tuvastas asjas õigesti, et

25. septembri 2012. a ajalehes Tallinna Postimees kostja avaldatud väide „Postimehe andmetel

huvitab uurimisasutusi tehing seetõttu, et Kõlvarti selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruugi

kattuda" (väide 4) vastab tegelikkusele.

Kolleegium juhtis samas asjas 15. aprillil 2015 tehtud otsuses tähelepanu sellele, et väide 4 on

liitväide, mis sisaldab järgmisi faktiväiteid: a) uurimisasutusi huvitab tehing, b) hageja on andnud

tehingu kohta selgitusi uurimisasutustele või teistele isikutele, c) uurimisasutusi huvitab tehing

seetõttu, et hageja antud selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda. Esimese

faktiväite (a) tegelikkusele vastavuse tuvastasid alama astme kohtud juba eelmisel korral asja

menetledes menetlusõiguse norme rikkumata. Küll aga ei pööranud kohtud tähelepanu väites 4

sisalduvatele teistele faktiväidetele (b ja c). Arvestades kostja tõendamiskoormist, tuli asja uuel

läbivaatamisel hagi rahuldamata jätmiseks kostjal tõendada, et hageja on andnud uurimisasutustele

või muudele isikutele tehingu kohta selgitusi ning et need selgitused tekitasid uurimisasutustel selle

tehingu vastu huvi ja kahtlusi põhjusel, et hageja selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruukinud

uurimisasutuste arvates kattuda.

Ringkonnakohus on Riigikohtu juhisest lähtudes õigesti asunud tuvastama ülejäänud väites 4

sisalduvate faktiväidete b ja c tegelikkusele vastavust, kuid on asjaolusid tuvastades ja tõendeid

hinnates rikkunud menetlusõiguse normi.

13. Esmalt märgib kolleegium, et ei nõustu hagejaga selles, et ringkonnakohus oleks pidanud jätma

rahuldamata kostja tõendite kogumise taotluse.

Kuna asjas tuli tuvastada, kas faktiväited b ja c vastavad tegelikkusele ja kostjale tuli anda võimalus

esitada selle kohta oma seisukohad ja tõendid, sai kostja mh TsMS § 278 järgi taotleda, et kohus

nõuaks TsMS § 279 alusel RAB-ilt välja tema valduses olevaid asja lahendamiseks tähtsaid andmeid

sisaldava dokumendi või laseks vastavate andmete alusel dokumendi koostada. Sellest tulenevalt on

ringkonnakohus 4. detsembri 2015. a määrusega õigesti rahuldanud kostja tõendite kogumise taotluse

ja kohustanud RAB-i esitama kohtule informatsiooni selle kohta, kas RAB-i käsutuses on mistahes

vormis hageja selgitused mistahes isikule Tallinna linnalt 22. veebruaril 2011 MTÜ-le Taekwondo

Liit üleantud 63 912 euro suuruse toetuse kohta ning kas nimetatud tehing huvitas RAB-i seetõttu, et

hageja selgitused ja MTÜ Taekwondo Liit või muude isikute pangakontode väljavõtted ei pruugi

kattuda.

Õige ei ole ka hageja väide, et kostja esitas tõendite kogumise taotluse liiga hilja. Kuna kohus andis

pooltele tähtaja avalduste ja seisukohtade esitamiseks ja kostja esitas taotluse selle tähtaja jooksul, ei

ole tähtsust asjaolul, et ringkonnakohus rahuldas taotluse ja asus tõendeid koguma pärast selle tähtaja

möödumist.

Väär on ka hageja käsitus, et RAB-i kiri ei ole tõend, kuna ei vasta ühegi tõendi liigile. Kolleegiumi

hinnangul saab asjas tähtsaid asjaolusid sisaldavat ametiasutuse kirja pidada dokumentaalseks

tõendiks TsMS § 272 lg 2 mõttes. Kuna ringkonnakohus küsis RAB-ilt asjas tähtsate asjaolude kohta

informatsiooni, siis peaks selline kiri eelduslikult sisaldama ka asjas tähtsaid asjaolusid.

14. Põhjendatud ei ole siiski ringkonnakohtu järeldus, et RAB-i kirjaga on tõendatud faktiväidete b

ja c tegelikkusele vastavus.

Oma vastuses kohtu nõudmisele märkis RAB järgmist: „1. Rahapesu andmebüroo peab võimalikuks

toetada AS Postimees seisukohti, mis on toodud kohtumääruse punktis 2 alapunktides 1 ja 3. 2. Kuna

antud kontrollimenetluse tulemusena ei alustanud ükski uurimisorgan kriminaalmenetlust, ei pea

rahapesu andmebüroo võimalikuks oma eelmisele vastusele midagi lisada seoses seadusega pandud

piirangutega informatsiooni avaldamisel."

Kolleegiumi hinnangul ei saa sellisest kirjast järeldada, et faktiväited b ja c vastavad tegelikkusele.

Seega ei ole ringkonnakohus põhjendanud, kuidas järeldub nimetatud kirja p-st 1, et kostja esitatud

faktiväited b ja c vastavad tõele.

15. Küll aga nähtub kirjast üheselt, et RAB keeldub kohtule informatsiooni andmast.

Olukorras, kus riigiasutus keeldub kohtule asjas tähtsat teavet sisaldavat dokumenti välja andmast,

tuleb kohtul selgitada, kas keeldumine on põhjendatud, ning teha õiguspärase keeldumise kohta

TsMS § 281 lg 5 esimese lause järgi määrus.

Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutust ja selle avalikku teenistujat ei või TsMS § 281 lg 1 järgi

kohustada esitama dokumenti, mille sisu kohta ei või teenistujat tunnistajana üle kuulata. TsMS § 257

lg 3 järgi on tunnistajal õigus keelduda ütluste andmisest asjaolu kohta, mille suhtes kohaldatakse

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust. Seega saab riigiasutus keelduda kohtule

tsiviilkohtumenetluses tähtsate asjaolude kohta dokumenti välja andmast eelkõige juhul, kui nõutud

informatsioon on riigisaladus või salastatud välisteave.

Praeguses asjas ei ole RAB selgitanud, millisel õiguslikul alusel ta keeldub kohtule nõutud teavet

edastamast. Seega ei ole asjas selge, kas RAB keeldus õiguspäraselt kohtule informatsiooni

edastamast või mitte. Ringkonnakohus ei ole sellele tähelepanu pööranud ja on jätnud selles

küsimuses seisukoha võtmata, rikkudes sellega TsMS § 281 lg-t 5.

Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus selgitama, kas RAB-il oli õiguslik alus keelduda

kohtule asjas tähtsat teavet edastamast, ning selle puudumise korral nõudma vastava teabe

väljastamist.

16. Lisaks juhib kolleegium tähelepanu sellele, et ringkonnakohus on asja menetledes rikkunud

TsMS §-s 7 sisalduvat poolte võrdse kohtlemise põhimõtet ning jätnud hagejale andmata TsMS § 5

lg 2 esimeses aluses sätestatud võrdse õiguse ja võimaluse vastaspoole esitatut ümber lükata ja sellele

vastu vaielda.

Õige on hageja etteheide, et ringkonnakohus asetas pooled ebavõrdsesse olukorda, kui otsustas

27. augusti 2015. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ja andis pooltele võimaluse

esitada avaldusi ja seisukohti, sh andis kostjale võimaluse tõendada hagi rahuldamata jätmiseks

vajalikke asjaolusid kuni 1. detsembrini 2015, ning märkis, et tähtpäevaks esitatud seisukohad esitab

kohus vastaspoolele teadmiseks, kuid vastuväiteid ja täiendusi esitatud seisukohtadele esitada ei saa.

Kuna asja uuel läbivaatamisel oli kostjal õigus esitada seni käsitlemata faktiväidete b ja c kohta

esimest korda oma seisukohad ja tõendada nende tegelikkusele vastavust, tuli ringkonnakohtul anda

hagejale võimalus esitada kostja esitatud seisukohtadele, taotlustele ja tõenditele vastuväiteid.

Asjaolu, et hageja ei esitanud ringkonnakohtu 27. augusti 2015. a määruse peale TsMS § 333 lg-te 1

ja 2 järgi vastuväidet enne kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebuses, ei võta kolleegiumi arvates

hagejalt TsMS § 333 lg 3 järgi õigust nimetatud rikkumisele kassatsioonkaebuses tugineda, sest

tegemist on tsiviilkohtumenetluse olulise põhimõtte rikkumisega TsMS § 333 lg 4 tähenduses.

Arvestades ülalmärgitut, tuleb asja uuel läbivaatamisel anda hagejale võimalus esitada oma

seisukohad ja vastuväited kostja seisukohtadele ja neid tõendavatele dokumentidele faktiväidete b

ja c kohta.

17. Ülaltoodud põhjendustel tuleb kassatsioonkaebus rahuldada ja asi saata ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hageja

kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon

avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti,

või tema korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon advokaadibüroole, mille

kaudu on vandeadvokaat menetlusosalist kassatsiooniastmes esindanud.

18. Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi vastavalt asja

lahendamise tulemusele ringkonnakohtu otsustada.

Kolleegium märgib lisaks, et kuna maa- ega ringkonnakohus ei ole vaidlust lahendades

menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei määra ka kolleegium kooskõlas TsMS § 174

lg 4 teises lauses sätestatuga kindlaks kassatsiooniastme menetluskulusid (vt Riigikohtu 11. veebruari

2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22). TsMS § 177 lg 2 järgi määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Villu Kõve