3-3-1-36-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-36-16

Määruse kuupäev

15. juuni 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld

Kohtuasi

Igor Abdulajevi kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Igor Abdulajev

Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. märtsi 2016. a määrus haldus-

asjas nr 3-15-3145

Menetluse alus Riigikohtus

Igor Abdulajevi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Igor Abdulajevi määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 23. veebruari 2016. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 30. märtsi

2016. a määrused haldusasjas nr 3-15-3145 osas, millega jäeti kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamise taotlus osaliselt rahuldamata. Teha tühistatud osas uus määrus, millega

rahuldada Igor Abdulajevi menetlusabi taotlus ning vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu

tasumisest täies ulatuses.

3. Saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I. Abdulajev (kaebaja) esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis Tallinna Vangla kartseri mitte-

kohastest tingimustest tulenenud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja palus kohtul määrata hüvitise

suurus omal äranägemisel. Ühes kaebusega esitas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks menetlusabi taotluse.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 23. veebruari 2016. a määrusega menetlusabi taotluse osaliselt ja

vabastas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest 237 euro ulatuses ning määras tasumisele kuuluva

riigilõivu suuruseks 13 eurot. Selles asjas ei kohaldu riigilõivus seaduse (RLS) § 22 lg 1 p-s 12

sätestatud riigilõivuvabastus, kuna tervisekahju tekkimist asjas ei nähtu. Kinnipeetava sissetuleku

arvutamisel on põhjendatud kulutustena maha arvatavad asjakohasel ajavahemikul vangistusseaduse

§ 44 lg 2 alusel fondides hoiustatud summad ning isiku kulutused elektrienergiale. Kohtule esitatud

materjalide kohaselt on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 13 eurot 9 senti. Kohtu

hinnangul võimaldab kaebaja majanduslik seisund tasuda riigilõivu 13 eurot.

3. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. märtsi 2016. a määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata

ja halduskohtu määruse muutmata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Riigikohtule esitatud määruskaebuses rõhutab kaebaja, et teistes kohtumenetlustes on kohtud

sarnased menetlusabi taotlused rahuldanud. Kaebaja majanduslik seisund ei võimalda tal selles asjas

kohtu määratud riigilõivu tasuda. Kohtute määrused tuleks seetõttu tühistada ja vabastada kaebaja

kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest täies ulatuses.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Riigikohtu halduskolleegium (RKHK) ei pea selles asjas riigilõivu kontekstis vajalikuks võimalikku

tervisekahju inimväärikuse alandamisega väidetavalt tekitatud kahjust eristada (vrd RKHKm 3-3-1-12-

10, p-d 9 ja 10). Kuna vähemalt osa võimalikust kahjust seondub inimväärikuse alandamisega, siis ei

saa selles asjas kogu kahjunõue olla RLS § 22 lg 1 p 12 alusel riigilõivuvaba. Menetlusabi taotluse

lahendamisel pidid kohtud hindama HKMS §-des 111 ja 112 sätestatud tingimuste täitmist.

6. Riigikohtu üldkogu (RKÜK) tegi 12. aprillil 2016 asjas nr 3-3-1-35-15 otsuse, millega tunnistas

HKMS § 112 lg 1 p 1 põhiseaduse vastaseks ja alates otsuse jõustumisest kehtetuks osas, milles see ei

võimalda kohtul isiku sissetulekust maha arvata sättes nimetamata vältimatuid kulutusi. Selles osas ei

saa määruskaebuse lahendamisel HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaldada.

7. Üldkogu hinnangul võib eeldada, et lisaks HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistele on

kinni peetavatel isikutel igakuistest kulutustest 20 eurot eelduslikult vältimatud ning nende vajalikkust

ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata (vt RKÜKo 3-3-1-35-15, p 51, ja RKHKm 3-3-1-34-

16).

8. Halduskohtule esitatud andmetest nähtuvalt on kaebaja asjakohasel ajavahemikul kandnud ka

selliseid lisakulusid, mida haldus- ega ringkonnakohus ei ole isiku majandusliku seisundi hindamisel

arvesse võtnud, kuid mis on eelnimetatud määraga kooskõlas. Nende kulutuste arvestamisel ei ületa

kaebaja sissetulekud tema kulusid. Seega ei ole kaebaja majanduslik seisund ka 13 euro suuruse

riigilõivu tasumiseks piisav ning ta tuleb kaebuselt nõutava riigilõivu tasumise kohustusest täielikult

vabastada.

9. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus rahuldada. Kohtute määrused tuleb tühistada osas, millega

jäeti menetlusabi taotlus osaliselt rahuldamata ja nõuti 13 euro suuruse riigilõivu tasumist. Kaebaja oli

kautsjoni tasumise kohustusest kohtu määrusega vabastatud.

10. Kolleegium peab kohtupraktika suunamise eesmärgil vajalikuks selgitada järgmist.

Üldkogu lahendist tulenevalt ei ole kohtul tarvis HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetamata lisakulutuste

vajalikkust detailselt analüüsida. See aga ei tähenda, et isiku sissetulekust tuleks nelja kuu eest 80 (s.o

4 x 20) eurot maha arvata igal juhul. Kui asja materjalidest nähtub, et menetlusabi taotleja ei ole

asjakohasel ajavahemikul reaalselt lisakulutusi kandnud, siis ei pea kohus üldkogu lahendis märgitud

määras mahaarvamisi tegema. Kohtul ei ole aga kohustust kulude reaalset kandmist uurida, kui ta peab

otstarbekaks tugineda üldkogu otsuses kajastatud eeldusele.

Ka ei ole oluline igakuiselt täpselt nimetatud määras kulude tegemine – nelja kuu pikkusel perioodil

tehtud lisakulutused võib summeerida. Üldkogu lahendis märgitud summad on kohtutele orientiiriks,

mis ei välista selliste kulutuste põhjendatust ka mõnevõrra väiksemas või suuremas määras, mistõttu ei

oma näiteks töötasu alammäära suuruse mõningane muutumine kulutuste hindamisel määravat tähtsust

(vt ka RKÜKo 3-3-1-35-15, p 49).

Nele Parrest, Ivo Pilving, Jüri Põld