3-2-1-50-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-50-16

Määruse kuupäev

Tartu, 15. juuni 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Ants Kull ja Malle Seppik

Kohtuasi

Meelis Neelovi ja Toomas Mardi hagi Kristo Tihvani ja

Metsallika OÜ vastu seltsingu lõpetamiseks, rahalise

kohustuse täitmiseks, viivise väljamõistmiseks ja

kinnistusraamatu kande muutmise nõusoleku andmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. detsembri 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 2-15-14153

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kristo Tihvani ja OÜ Metsallika määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Meelis Neelov

Hageja Toomas Mardi

Hagejate esindaja vandeadvokaat Robert Sarv

Kostja Kristo Tihvan

Kostja Metsallika OÜ

Kostjate esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok

Asja läbivaatamise kuupäev

23. mai 2016. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus läbi vaatamata.

2. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Eversheds Ots&Co määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Meelis Neelov (hageja I) ja Toomas Mardi (hageja II) esitasid 23. septembril 2015 Harju

Maakohtule Kristo Tihvani (kostja I) ja Metsallika OÜ (kostja II) vastu hagi korteriomandi

väljaüürimisest saadud tulu ja lisanduva viivise saamiseks, seltsingu likvideerimiseks ning

kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku andmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad

ja kostja I 7. märtsil 2012 Keemia 13-M1 arenduskokkuleppe (arenduskokkulepe), mille kohaselt

leppisid kokku ühistes kavatsustes Keemia 13-M1 korteriomandi väljaarendamiseks (äripinna

korrastamine, et asuda seda hiljem välja rentima). Arenduskokkuleppe p 3 kohaselt moodustasid

pooled seltsingu ning seltsing omandas korteriomandi OÜ-sse Metsallika (kostja II). Kostja II kuulub

100% kostjale I, kes on kostja II juhataja alates 14. detsembri 2009. a esmakandest. Kuivõrd kostja I

rikkus oluliselt arenduskokkuleppest tulenevat hagejatele tulu maksmise ning teabe andmise

kohustust ning koormas korteriomandit lubamatult täiendava hüpoteegiga, kaotasid hagejad kostja I

vastu usalduse ega soovi temaga seltsingulepingut jätkata. Hagejad nõuavad seltsingu likvideerimist

ja taotlevad, et kohus annaks Keemia projekti (kui ettevõtte) hagejatele koos kohustusega maksta

kostjale I välja tema osa rahas. Hagejad taotlevad, et kohus kohustaks kostjaid andma nõusolekud

selliselt, et korteriomand jääks hagejate kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades,

kinnistusraamatust kustutataks senine omanik ja uute omanikena kantaks sisse hagejad.

2. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad hagi tagamise taotluse, paludes seada hagejate kasuks

kinnistusraamatusse korteriomandi käsutamise keelumärke ja hüpoteegi summas 30 000 eurot,

arestida kostja II osa, keelata selle käsutamine ning kanda käsutamise keelumärge äriregistrisse.

Hagejad palusid saata hagi tagamise määruse registripidajatele täitmiseks ning hagi tagamise korral

edastada hagi tagamise määrus kostjatele mitte varem kui kümne päeva möödumisel hagi tagamise

määruse tegemisest.

Taotluse kohaselt on hagi tagamine vajalik, sest kostja I rikub jätkuvalt ja oluliselt seltsingulepingut

(varjab teavet ning omastab kasumit). Kostjal I ei pruugi olla piisavalt vara, täitmaks kohustust tasuda

tuluna perioodi eest 1. juunist 2013 kuni hagi esitamiseni hagejatele orienteeruvalt 20 000 eurot. Ka

võib kostja I asuda kohtuvaidluse ajal oma vara peitma, hävitama või kõrvale toimetama. Lisaks tuleb

kaitsta hagejate omandit, sest korteriomandist kuulub 50% hagejatele. Korteriomand on kostja I

mõjusfääris ja ainukontrolli all - kostja I võib kohtuvaidluse ajal korteriomandi võõrandada või

koormata piiratud asjaõigusega. See vähendaks korteriomandi väärtust või tähendaks uusi

kohtuvaidlusi. Kui kostja I võõrandab korteriomandi, ei ole mõnda kaasomandi lõpetamise viisi enam

võimalik rakendada. Seega jääksid hagejad ilma neile kuuluvast omandist ning peaksid üksnes

kostja I suva tõttu leppima rahalise hüvitisega, hagejad on aga huvitatud korteriomandi omandi

saamisest. Kostja II on täielikult kostja I meelevallas ning ainuomandis. Kostja I käitub

ettearvamatult (varasem hagejate teadmata korteriomandi hüpoteegiga koormamine) ega soovi

mõistliku lahenduseni jõuda. Kostja I võib ka kohtuvaidluse ajal teha korteriomandiga tehinguid ja

toiminguid, mis kahjustavad hagejate positsioone. Hagi tagamata ei oleks kohtulahend sundtäidetav.

3. Harju Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse osaliselt, pidades põhjendatuks kanda hagi

tagamiseks kinnistusraamatusse korteriomandi käsutamise keelumärke hagejate kasuks, arestida

kostja II osa, keelata selle käsutamine ning kanda käsutamise keelumärge äriregistrisse. Maakohus ei

rahuldanud taotlust korteriomandile kohtuliku hüpoteegi seadmiseks. Maakohus edastas hagejate

taotluse alusel määruse kinnistusregistrile ja äriregistrile vara käsutamise keelumärke

sissekandmiseks ning lükkas määruse kättetoimetamise kostjatele kümne päeva võrra edasi.

Maakohus leidis, et hagejad on piisavalt põhistanud, miks on alust arvata, et hagi tagamata jätmine

võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kui jätta korteriomandile keelumärge

seadmata, võib kostja I võõrandada korteriomandi kolmandale isikule, vähendada piiratud

asjaõigusega koormamise tõttu selle turuväärtust või muul viisil välistada hagejate majandusliku huvi

ja õiguse nõuda kaasomandi lõpetamist. Kuna korteriomandist kuulub seltsingulepingu kohaselt 50%

ka hagejatele, tagab keelumärge hagejate omandi säilimise. Kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmine

eeldab, et hageja esitaks kostja vastu selge rahalise nõude. Seda ei ole hagejad teinud. Hagiavalduse

kohaselt on hagejad pidanud oma nõuet mittevaraliseks nõudeks hagihinnaga 3500 eurot. Hagi

tagamise taotluse põhistustest ei nähtu, miks tuleks korteriomandile seada 30 000 euro suurune

kohtulik hüpoteek.

4. Kostjad palusid määruskaebuses maakohtu määruse tühistada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. detsembri 2015. a määrusega kostjate määruskaebuse

rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 390 lg 1 teise lause ja TsMS § 667 lg 1 teise lause alusel

kirjeldava ja põhjendava osata määrusega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Riigikohtule esitatud määruskaebuses paluvad kostjad kohtute määrused tühistada, otsustada

kustutada kinnistusraamatusse hagejate kasuks seatud keelumärge, äriregistrisse hagejate kasuks

kostjale I kuuluva kostja II osa käsutamiseks seatud keelumärge ning vabastada kostjale I kuuluv

kostja II osa aresti alt. Kostjad paluvad edastada kohtumääruse täitmiseks kinnistusregistrile ja

äriregistrile vara käsutamise keelumärgete kustutamiseks.

Kostjate arvates on hagejad määranud hagihinna (3500 eurot) valesti. Hagiavaldus on suunatud

korteriomandi omandi saamisele (omanikukande muutmisele) ning seetõttu tuleb hagihinna

määramisel lähtuda korteriomandi väärtusest. Ekspert on 9. aprillil 2013 hinnanud korteriomandi

väärtuseks 71 500 eurot. Arvestades kinnisvara hindade tõusu viimase kolme aasta jooksul, on

korteriomandi väärtus praegu eelduslikult veelgi kõrgem, kuid kindlasti mitte madalam. Seega, jättes

kõrval teised hagiavalduses esitatud nõuded, tuleneb juba korteriomandi omandi saamisele suunatud

nõudest, et tegelik hagihind peab olema kõrgem kui 63 900 eurot. Tulenevalt sellest ei kohaldu

praegusel juhul TsMS § 390 lg 1 teises lauses toodud edasikaebamise piirang. Ringkonnakohus on

valesti lahendanud määruskaebuse põhjendava osata.

Korteriomandil olev keelumärge tuleb kustutada, kuna sellega on tagatud perspektiivitu nõue.

Hagejatel ei saa olla korteriomandi omandamise nõuet lihtkirjaliku kokkuleppe alusel. Korteriomandi

omanikuks on kostja II ning lihtkirjaliku kokkuleppega ei saanud korteriomandit seltsingu varasse

omandada (vt ka Riigikohtu 20. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-05). Lisaks ei olnud

kostja II lihtkirjaliku kokkuleppe pooleks ega kokkuleppe poole õigusjärglaseks.

Mis kostja II osa arestimist puudutab, siis lisaks sellele, et tagamisabinõu on kohaldatud

perspektiivitu nõude tagamiseks (korteriomandi omandi nõudmine lihtkirjaliku kokkuleppe alusel ei

ole võimalik), ei saa kostja II osa arestimine tagada korteriomandi omandi üleandmise nõuet.

Korteriomandi käsutamist ei mõjuta asjaolu, kes on kostja II osa omanik. Kostja II osa võõrandamise

takistamine ei saa takistada korteriomandi võõrandamist. Seega ei ole kostja II osa arestimine

korteriomandi puutumatuse tagamiseks vajalik.

7. Hagejad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 682 lg 1 ja § 695 alusel jätta läbi vaatamata.

TsMS § 682 lg 1 järgi jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui

pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud

nõuetele või on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist ja Riigikohus ei ennista tähtaega.

TsMS § 695 järgi kehtib see säte ka määruskaebuse menetlemise kohta Riigikohtus. Kolleegium on

varem selgitanud, et tulenevalt TsMS § 682 lg-st 1 on Riigikohtul ka pärast asja menetlusse võtmist

kohustus kontrollida määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust kaebus esitada (vt nt Riigikohtu

26. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-14, p 11).

9. Kostjad on vaidlustanud ringkonnakohtu määruse, millega jäeti muutmata maakohtu määrus hagi

tagamise taotluse osalise rahuldamise kohta. TsMS § 696 lg 1 kohaselt võib määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui

selle esitamine on seadusega lubatud. Kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada

määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada

määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 390 lg 1 kohaselt võib pool

maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega

asendas või hagi tagamise tühistas, esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud

määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes

juhul, kui tagatava hagi hind ületab 63 900 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või

elukohast lahkumise keeldu.

Praeguses tsiviilasjas on hagejad pidanud hagi hinnaks 3500 eurot ning maakohus on hagi tagamisel

sellest lähtunud, hagi hinda küll selgelt kindlaks määramata. Ka ringkonnakohus on oma määruse

sissejuhatuses sellise hagi hinnaga nõustunud. Seega jääb tagatava hagi hind alla TsMS § 390 lg-s 1

sätestatud määra (63 900 eurot), mil ringkonnakohtu määruse peale oleks võimalik Riigikohtusse

edasi kaevata. Nii on Riigikohus määruskaebuse ekslikult menetlusse võtnud. Kuna ringkonnakohtu

määrus ei ole edasikaevatav, tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata.

10. Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et TsMS § 390 lg 1 teises lauses sätestatu kohaselt on

Riigikohtule määruskaebuse esitamise õigus hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse

kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale seatud sõltuvusse tagatava hagi hinnast. Seega tuleb

maakohtul hagi tagamise taotlust ja ringkonnakohtul maakohtu hagi tagamise määruse peale esitatud

määruskaebust lahendades määrata kindlaks tagatava hagi hind.

Hagi hind määratakse kindlaks TsMS 17. ptk sätete alusel, lähtudes esitatud nõuetest.

TsMS § 377 lg 1 esimese lause järgi võib kohus hagi hageja taotlusel tagada, kui on alust arvata, et

tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Sellest sättest

tuleneb, et hagi tagamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb hinnata seda, milliste nõuete täitmine

võib osutuda raskendatuks või võimatuks. Teisisõnu, hagi tagamise üle otsustamisel peab kohtu jaoks

olema selge, milliste nõuete täitmise küsimus võib kerkida. Seega tuleb hagi tagamise eeldusena

kindlaks teha, millised nõuded on hageja esitanud ja milliste nõuete tagamist ta taotleb, määrates

kindlaks ka tagatava hagi hinna.

TsMS § 392 lg 1 p 1 kohaselt on maakohtu üheks ülesandeks eelmenetluses selgitada välja hageja

nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete kohta (vt nt Riigikohtu 3. mai 2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-20-16, p 16; 17. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-14, p 17).

TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi peab hagiavalduses olema märgitud hageja selgelt väljendatud nõue (hagi

ese). Kui hagiavalduses on esitatud mitu nõuet, peavad kõik nõuded olema selgelt väljendatud,

sh raha saamiseks esitatud nõue peab üldjuhul olema summaliselt kindlaks määratud. Tagatava hagi

hinna määramisel tuleb arvestada kõiki tagatavaid nõudeid.

TsMS § 3401 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei

vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja

puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS § 3401 lg-s 2

sätestatakse, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või

kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga

jäetakse läbi vaatamata. Kolleegium kordab oma seisukohta, et maakohtul tuleb enne hagi tagamist

mh välja selgitada hageja nõuded ja tagatava hagi hind, andes vajadusel hagejale TsMS § 3401 lg 1

alusel tähtaja nõuete täpsustamiseks.

11. Arvestades kostjate määruskaebuses esitatud väiteid, selgitab kolleegium, et TsMS § 137 lg 11

järgi võib kõrgema astme kohus asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud

ebaõigesti. Siiski ei saa Riigikohus asja hinna muutmise eesmärgil täita maakohtu asemel

eelmenetluse ülesandeid, sh selgitada välja hageja nõudeid, samuti hinnata sel eesmärgil tõendeid

(TsMS § 688 lg 5).

Samas saab maakohus asja edasisel menetlemisel kontrollida ka määratud tsiviilasja hinna õigsust

ning vajadusel saab kohus TsMS § 136 lg 4 järgi tsiviilasja hinda muuta.

12. Kuna määruskaebus jääb läbi vaatamata, tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause

alusel tagastada. Kuna tegemist ei ole asja menetlemist lõpetava määrusega TsMS § 173 lg 1 esimese

lause mõttes, jaotatakse menetluskulud põhiasja lahendamisel osana üldisest menetluskulude

jaotusest.

Villu Kõve, Ants Kull, Malle Seppik