3-2-1-50-16 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedMeelis Neelov (hageja I) ja Toomas Mardi (hageja II) esitasid 23. septembril 2015 Harju kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku andmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad
Legislator headnote
AI generated3-2-1-50-16 · Riigikohus: septembril 2015 Harju kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku andmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-2-1-50-16
Määruse kuupäev
Tartu, 15. juuni 2016
Kohtukoosseis
Eesistuja Villu Kõve, liikmed Ants Kull ja Malle Seppik
Kohtuasi
Meelis Neelovi ja Toomas Mardi hagi Kristo Tihvani ja
Metsallika OÜ vastu seltsingu lõpetamiseks, rahalise
kohustuse täitmiseks, viivise väljamõistmiseks ja
kinnistusraamatu kande muutmise nõusoleku andmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 30. detsembri 2015. a määrus
tsiviilasjas nr 2-15-14153
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kristo Tihvani ja OÜ Metsallika määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad Riigikohtus
Hageja Meelis Neelov
Hageja Toomas Mardi
Hagejate esindaja vandeadvokaat Robert Sarv
Kostja Kristo Tihvan
Kostja Metsallika OÜ
Kostjate esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok
Asja läbivaatamise kuupäev
23. mai 2016. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta määruskaebus läbi vaatamata.
2. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Eversheds Ots&Co määruskaebuselt tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Meelis Neelov (hageja I) ja Toomas Mardi (hageja II) esitasid 23. septembril 2015 Harju
Maakohtule Kristo Tihvani (kostja I) ja Metsallika OÜ (kostja II) vastu hagi korteriomandi
väljaüürimisest saadud tulu ja lisanduva viivise saamiseks, seltsingu likvideerimiseks ning
kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku andmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad
ja kostja I 7. märtsil 2012 Keemia 13-M1 arenduskokkuleppe (arenduskokkulepe), mille kohaselt
leppisid kokku ühistes kavatsustes Keemia 13-M1 korteriomandi väljaarendamiseks (äripinna
korrastamine, et asuda seda hiljem välja rentima). Arenduskokkuleppe p 3 kohaselt moodustasid
pooled seltsingu ning seltsing omandas korteriomandi OÜ-sse Metsallika (kostja II). Kostja II kuulub
100% kostjale I, kes on kostja II juhataja alates 14. detsembri 2009. a esmakandest. Kuivõrd kostja I
rikkus oluliselt arenduskokkuleppest tulenevat hagejatele tulu maksmise ning teabe andmise
kohustust ning koormas korteriomandit lubamatult täiendava hüpoteegiga, kaotasid hagejad kostja I
vastu usalduse ega soovi temaga seltsingulepingut jätkata. Hagejad nõuavad seltsingu likvideerimist
ja taotlevad, et kohus annaks Keemia projekti (kui ettevõtte) hagejatele koos kohustusega maksta
kostjale I välja tema osa rahas. Hagejad taotlevad, et kohus kohustaks kostjaid andma nõusolekud
selliselt, et korteriomand jääks hagejate kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades,
kinnistusraamatust kustutataks senine omanik ja uute omanikena kantaks sisse hagejad.
2. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad hagi tagamise taotluse, paludes seada hagejate kasuks
kinnistusraamatusse korteriomandi käsutamise keelumärke ja hüpoteegi summas 30 000 eurot,
arestida kostja II osa, keelata selle käsutamine ning kanda käsutamise keelumärge äriregistrisse.
Hagejad palusid saata hagi tagamise määruse registripidajatele täitmiseks ning hagi tagamise korral
edastada hagi tagamise määrus kostjatele mitte varem kui kümne päeva möödumisel hagi tagamise
määruse tegemisest.
Taotluse kohaselt on hagi tagamine vajalik, sest kostja I rikub jätkuvalt ja oluliselt seltsingulepingut
(varjab teavet ning omastab kasumit). Kostjal I ei pruugi olla piisavalt vara, täitmaks kohustust tasuda
tuluna perioodi eest 1. juunist 2013 kuni hagi esitamiseni hagejatele orienteeruvalt 20 000 eurot. Ka
võib kostja I asuda kohtuvaidluse ajal oma vara peitma, hävitama või kõrvale toimetama. Lisaks tuleb
kaitsta hagejate omandit, sest korteriomandist kuulub 50% hagejatele. Korteriomand on kostja I
mõjusfääris ja ainukontrolli all - kostja I võib kohtuvaidluse ajal korteriomandi võõrandada või
koormata piiratud asjaõigusega. See vähendaks korteriomandi väärtust või tähendaks uusi
kohtuvaidlusi. Kui kostja I võõrandab korteriomandi, ei ole mõnda kaasomandi lõpetamise viisi enam
võimalik rakendada. Seega jääksid hagejad ilma neile kuuluvast omandist ning peaksid üksnes
kostja I suva tõttu leppima rahalise hüvitisega, hagejad on aga huvitatud korteriomandi omandi
saamisest. Kostja II on täielikult kostja I meelevallas ning ainuomandis. Kostja I käitub
ettearvamatult (varasem hagejate teadmata korteriomandi hüpoteegiga koormamine) ega soovi
mõistliku lahenduseni jõuda. Kostja I võib ka kohtuvaidluse ajal teha korteriomandiga tehinguid ja
toiminguid, mis kahjustavad hagejate positsioone. Hagi tagamata ei oleks kohtulahend sundtäidetav.
3. Harju Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse osaliselt, pidades põhjendatuks kanda hagi
tagamiseks kinnistusraamatusse korteriomandi käsutamise keelumärke hagejate kasuks, arestida
kostja II osa, keelata selle käsutamine ning kanda käsutamise keelumärge äriregistrisse. Maakohus ei
rahuldanud taotlust korteriomandile kohtuliku hüpoteegi seadmiseks. Maakohus edastas hagejate
taotluse alusel määruse kinnistusregistrile ja äriregistrile vara käsutamise keelumärke
sissekandmiseks ning lükkas määruse kättetoimetamise kostjatele kümne päeva võrra edasi.
Maakohus leidis, et hagejad on piisavalt põhistanud, miks on alust arvata, et hagi tagamata jätmine
võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kui jätta korteriomandile keelumärge
seadmata, võib kostja I võõrandada korteriomandi kolmandale isikule, vähendada piiratud
asjaõigusega koormamise tõttu selle turuväärtust või muul viisil välistada hagejate majandusliku huvi
ja õiguse nõuda kaasomandi lõpetamist. Kuna korteriomandist kuulub seltsingulepingu kohaselt 50%
ka hagejatele, tagab keelumärge hagejate omandi säilimise. Kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmine
eeldab, et hageja esitaks kostja vastu selge rahalise nõude. Seda ei ole hagejad teinud. Hagiavalduse
kohaselt on hagejad pidanud oma nõuet mittevaraliseks nõudeks hagihinnaga 3500 eurot. Hagi
tagamise taotluse põhistustest ei nähtu, miks tuleks korteriomandile seada 30 000 euro suurune
kohtulik hüpoteek.
4. Kostjad palusid määruskaebuses maakohtu määruse tühistada.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. detsembri 2015. a määrusega kostjate määruskaebuse
rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 390 lg 1 teise lause ja TsMS § 667 lg 1 teise lause alusel
kirjeldava ja põhjendava osata määrusega.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. Riigikohtule esitatud määruskaebuses paluvad kostjad kohtute määrused tühistada, otsustada
kustutada kinnistusraamatusse hagejate kasuks seatud keelumärge, äriregistrisse hagejate kasuks
kostjale I kuuluva kostja II osa käsutamiseks seatud keelumärge ning vabastada kostjale I kuuluv
kostja II osa aresti alt. Kostjad paluvad edastada kohtumääruse täitmiseks kinnistusregistrile ja
äriregistrile vara käsutamise keelumärgete kustutamiseks.
Kostjate arvates on hagejad määranud hagihinna (3500 eurot) valesti. Hagiavaldus on suunatud
korteriomandi omandi saamisele (omanikukande muutmisele) ning seetõttu tuleb hagihinna
määramisel lähtuda korteriomandi väärtusest. Ekspert on 9. aprillil 2013 hinnanud korteriomandi
väärtuseks 71 500 eurot. Arvestades kinnisvara hindade tõusu viimase kolme aasta jooksul, on
korteriomandi väärtus praegu eelduslikult veelgi kõrgem, kuid kindlasti mitte madalam. Seega, jättes
kõrval teised hagiavalduses esitatud nõuded, tuleneb juba korteriomandi omandi saamisele suunatud
nõudest, et tegelik hagihind peab olema kõrgem kui 63 900 eurot. Tulenevalt sellest ei kohaldu
praegusel juhul TsMS § 390 lg 1 teises lauses toodud edasikaebamise piirang. Ringkonnakohus on
valesti lahendanud määruskaebuse põhjendava osata.
Korteriomandil olev keelumärge tuleb kustutada, kuna sellega on tagatud perspektiivitu nõue.
Hagejatel ei saa olla korteriomandi omandamise nõuet lihtkirjaliku kokkuleppe alusel. Korteriomandi
omanikuks on kostja II ning lihtkirjaliku kokkuleppega ei saanud korteriomandit seltsingu varasse
omandada (vt ka Riigikohtu 20. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-05). Lisaks ei olnud
kostja II lihtkirjaliku kokkuleppe pooleks ega kokkuleppe poole õigusjärglaseks.
Mis kostja II osa arestimist puudutab, siis lisaks sellele, et tagamisabinõu on kohaldatud
perspektiivitu nõude tagamiseks (korteriomandi omandi nõudmine lihtkirjaliku kokkuleppe alusel ei
ole võimalik), ei saa kostja II osa arestimine tagada korteriomandi omandi üleandmise nõuet.
Korteriomandi käsutamist ei mõjuta asjaolu, kes on kostja II osa omanik. Kostja II osa võõrandamise
takistamine ei saa takistada korteriomandi võõrandamist. Seega ei ole kostja II osa arestimine
korteriomandi puutumatuse tagamiseks vajalik.
7. Hagejad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 682 lg 1 ja § 695 alusel jätta läbi vaatamata.
TsMS § 682 lg 1 järgi jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui
pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud
nõuetele või on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist ja Riigikohus ei ennista tähtaega.
TsMS § 695 järgi kehtib see säte ka määruskaebuse menetlemise kohta Riigikohtus. Kolleegium on
varem selgitanud, et tulenevalt TsMS § 682 lg-st 1 on Riigikohtul ka pärast asja menetlusse võtmist
kohustus kontrollida määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust kaebus esitada (vt nt Riigikohtu
26. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-14, p 11).
9. Kostjad on vaidlustanud ringkonnakohtu määruse, millega jäeti muutmata maakohtu määrus hagi
tagamise taotluse osalise rahuldamise kohta. TsMS § 696 lg 1 kohaselt võib määrusega puudutatud
menetlusosaline esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui
selle esitamine on seadusega lubatud. Kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada
määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada
määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 390 lg 1 kohaselt võib pool
maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega
asendas või hagi tagamise tühistas, esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud
määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes
juhul, kui tagatava hagi hind ületab 63 900 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või
elukohast lahkumise keeldu.
Praeguses tsiviilasjas on hagejad pidanud hagi hinnaks 3500 eurot ning maakohus on hagi tagamisel
sellest lähtunud, hagi hinda küll selgelt kindlaks määramata. Ka ringkonnakohus on oma määruse
sissejuhatuses sellise hagi hinnaga nõustunud. Seega jääb tagatava hagi hind alla TsMS § 390 lg-s 1
sätestatud määra (63 900 eurot), mil ringkonnakohtu määruse peale oleks võimalik Riigikohtusse
edasi kaevata. Nii on Riigikohus määruskaebuse ekslikult menetlusse võtnud. Kuna ringkonnakohtu
määrus ei ole edasikaevatav, tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata.
10. Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et TsMS § 390 lg 1 teises lauses sätestatu kohaselt on
Riigikohtule määruskaebuse esitamise õigus hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse
kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale seatud sõltuvusse tagatava hagi hinnast. Seega tuleb
maakohtul hagi tagamise taotlust ja ringkonnakohtul maakohtu hagi tagamise määruse peale esitatud
määruskaebust lahendades määrata kindlaks tagatava hagi hind.
Hagi hind määratakse kindlaks TsMS 17. ptk sätete alusel, lähtudes esitatud nõuetest.
TsMS § 377 lg 1 esimese lause järgi võib kohus hagi hageja taotlusel tagada, kui on alust arvata, et
tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Sellest sättest
tuleneb, et hagi tagamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb hinnata seda, milliste nõuete täitmine
võib osutuda raskendatuks või võimatuks. Teisisõnu, hagi tagamise üle otsustamisel peab kohtu jaoks
olema selge, milliste nõuete täitmise küsimus võib kerkida. Seega tuleb hagi tagamise eeldusena
kindlaks teha, millised nõuded on hageja esitanud ja milliste nõuete tagamist ta taotleb, määrates
kindlaks ka tagatava hagi hinna.
TsMS § 392 lg 1 p 1 kohaselt on maakohtu üheks ülesandeks eelmenetluses selgitada välja hageja
nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete kohta (vt nt Riigikohtu 3. mai 2016. a otsus
tsiviilasjas nr 3-2-1-20-16, p 16; 17. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-14, p 17).
TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi peab hagiavalduses olema märgitud hageja selgelt väljendatud nõue (hagi
ese). Kui hagiavalduses on esitatud mitu nõuet, peavad kõik nõuded olema selgelt väljendatud,
sh raha saamiseks esitatud nõue peab üldjuhul olema summaliselt kindlaks määratud. Tagatava hagi
hinna määramisel tuleb arvestada kõiki tagatavaid nõudeid.
TsMS § 3401 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei
vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja
puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS § 3401 lg-s 2
sätestatakse, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või
kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga
jäetakse läbi vaatamata. Kolleegium kordab oma seisukohta, et maakohtul tuleb enne hagi tagamist
mh välja selgitada hageja nõuded ja tagatava hagi hind, andes vajadusel hagejale TsMS § 3401 lg 1
alusel tähtaja nõuete täpsustamiseks.
11. Arvestades kostjate määruskaebuses esitatud väiteid, selgitab kolleegium, et TsMS § 137 lg 11
järgi võib kõrgema astme kohus asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud
ebaõigesti. Siiski ei saa Riigikohus asja hinna muutmise eesmärgil täita maakohtu asemel
eelmenetluse ülesandeid, sh selgitada välja hageja nõudeid, samuti hinnata sel eesmärgil tõendeid
(TsMS § 688 lg 5).
Samas saab maakohus asja edasisel menetlemisel kontrollida ka määratud tsiviilasja hinna õigsust
ning vajadusel saab kohus TsMS § 136 lg 4 järgi tsiviilasja hinda muuta.
12. Kuna määruskaebus jääb läbi vaatamata, tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause
alusel tagastada. Kuna tegemist ei ole asja menetlemist lõpetava määrusega TsMS § 173 lg 1 esimese
lause mõttes, jaotatakse menetluskulud põhiasja lahendamisel osana üldisest menetluskulude
jaotusest.
Villu Kõve, Ants Kull, Malle Seppik