3-2-1-18-16 · Riigikohus

Riigikohtunik Jaak Luige eriarvamus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. juuni 2016. aasta otsuse

kohta asjas nr 3-2-1-18-16

Ma ei nõustu kolleegiumi seisukohaga, et töövõtulepingust tuleneva viimase osamakse nõue muutus

sissenõutavaks ehitustööde akti nr 7 allkirjastamisega ning et kostja vastuhagi on tõendamata.

1. Kohtute järeldus hoone vastuvõtmise ja selle eest tasunõude sissenõutavaks muutumise kohta ei

põhine asjas esitatud tõenditel. Kohus on kohustatud hindama tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt, otsustades siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väited on tõendatud

või mitte (TsMS § 232 lg 1). Kohtud on aga tõendeid ja menetlusosaliste väiteid analüüsinud

äärmiselt pinnapealselt.

2. Riigikohus ei uuri tõendeid (TsMS § 688 lg 5). Kolleegiumi tuvastatu kohaselt teavitas kostja

22. detsembril 2011 esimest korda hagejat, et katus jookseb läbi ja ei pea lund. Kuid hageja teadis

seda juba varem, lubades 8. oktoobri 2011. a kirjas teha katuse tuisukindlaks.

3. Ehitustöödena pidasid pooled silmas lepingu p-s 2.2 ja 2.3 kokkulepitud tegevusi. Ehitustöödena

on käsitavad tööde teostamise graafiku punktides 1-8 ja 10-12 (karkassi, roovide montaaž, roovide,

plekk katuse ja seinte paigaldus) nimetatud tööd. Nende tööde eest tasumine oli ette nähtud

maksegraafiku p-s 3. Punkt 6 käsitles tasu tõstuste paigaldamise ja p 7 tasu (osamakset) hoone kui

terviku renoveerimise eest. Maksegraafiku p-d 1-2 kajastasid aga ehitusmaterjalide tootmise

ettemaksu ja p-d 4-5 ehitusmaterjalide eest (pärast nende objektile jõudmist) tasumise kohustust.

Kuigi hageja on kõik 7 akti pealkirjastanud ehitustööde aktidena, on lepingu tähenduse ehitustöödena

ja nende eest tasumise kohustusena käsitatavad üksnes aktis nr 3, 6 ja 7 märgitud tasud.

4. Lepingu p 10.1 järgi pidi ehitustööde üleandmine töövõtjalt tellijale toimuma pärast tööde

üleandmis-vastuvõtu akti vormistamist. Töövõtja pidi ehitustööde üleandmise valmiduse

saavutamisel teavitama sellest tellijat, kes pidi ehitustööde ülevaatuseks kokku kutsuma tellijapoolse

komisjoni. Vaegtööde ilmnemisel tuli need fikseerida ülevaatuskomisjoni aktis koos vastavate

likvideerimise tähtaegadega, mis on töövõtjale kohustuslikud. Lepingu p-s 5.2 on pooled kokku

leppinud, et ehitustööd loetakse lõpetatuks ja ehitus üleantuks, kui pooled on allkirjastanud tööde

üleandmise-vastuvõtmise akti. Lepingu lisa nr 3 kohaselt pidi hageja andma talu ehitus- ja

renoveerimistöödele kahe aastase garantii alates hoone üleandmisest. Seega tehakse lepingus selget

vahet ettemaksu ja ehitusmaterjalide eest tasumisel ning ehitustööde üleandmisel etapiti ja hoone kui

terviku üleandmisel (lepingu p 10.1) ja nende eest tasumisel.

5. Kuna tõstuste paigalduse üleandmine ei eeldanud lepingu p 10.1 mõttes üleandmis-vastuvõtu akti

vormistamist, võib nõustuda ringkonna seisukohaga, et akti nr 6 allakirjutamisega võttis kostja selle

töö vastu ning selles osas muutus tasunõue sissenõutavaks. Kostja aga väitis, et selle nõude osas on

tal alus tugineda kohustuse täitmisest keeldumise õigusele. Kohtud jätsid kostja selle väite

tähelepanuta.

6. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui

töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks (VÕS § 637 lg 4). Töö loetakse vastuvõetuks juhul, kui

tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul

(VÕS § 638). Järelikult pidi hageja tõendama, et kostja keeldus tööd vastu võtmast alusetult ning et

vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (vt ka Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-80-08, p 22; 2. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 19). Tellija võib

VÕS § 110 lg 1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest põhimõtteliselt nii

juhul, kui töö on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega. Seega

on tellija kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele ja töövõtja

vastutab puuduste eest. Hea usu põhimõttega oleks siiski vastuolus, kui tellija keelduks töö

vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Hageja ei ole esitanud kostjale teadet ega tõendeid ehitise (töö)

üleandmise valmiduse saavutamise kohta. Ehitustööde aktis nr 7 on märgitud üksnes talu

renoveerimistööde lõpetamine ning M. Randmaa on andnud allkirja akti esitamise ja I. Mändmets

selle vastuvõtmise kohta. Ka ei ole hageja tõendanud, et ta töö nõuetekohaselt lõpetas: kuivati

sademekindluse puudumine on töö oluliseks puuduseks. Kuna hoone ei ole siiani valmis ning hageja

ei ole seda vastavalt lepingus kokkulepitule üleandmiseks esitanud, ei saanud kostjal tekkida selle

vastuvõtmise kohustust VÕS § 638 järgi.

7. Kostja kahjunõude osas jättis kolleegium tähelepanuta , et ringkonnakohtu otsus on vastuoluline:

leidnud, et kostja nõue on ebaselge, jätab kohus ebaselgust kõrvaldamata selle tõendamatuse tõttu

rahuldamata.

Jaak Luik