3-1-1-33-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-33-16

Otsuse kuupäev

30. mai 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Saale Laos ja Paavo

Randma

Kohtuasi

Kriminaalasi Toomas Keele, Jaanus Kivioja ja Aleksander

Ljubajevi süüdistuses KarS § 259 lg 2 p 1 (kehtiv KarS § 259

lg 1) ja § 315 (kehtiv KarS § 315 lg 1) järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu

Ringkonnakohtu

8. oktoobri

2015.

a

otsus

kriminaalasjas nr 1-14-2559

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Toomas Keele ja Jaanus Kivioja kaitsja vandeadvokaat Anu

Vilt ning Aleksander Ljubajevi kaitsja vandeadvokaadi

vanemabi Kalju Kutsar, kassatsioonid

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

30. märts 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 16. märtsi 2015. a ja Tartu Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2015. a

otsus Toomas Keele, Jaanus Kivioja ning Aleksander Ljubajevi süüditunnistamises ja

karistamises KarS § 259 lg 2 p 1 (kehtiv KarS § 259 lg 1) ning § 315 (kehtiv KarS § 315 lg 1)

järgi ja Toomas Keelelt, Jaanus Kiviojalt ning Aleksander Ljubajevilt kriminaalmenetluse

kulude, sh sundraha väljamõistmise osas.

2. Mõista Jaanus Kivioja, Toomas Keel ja Aleksander Ljubajev süüdistuses KarS § 259 lg 2 p 1

(kehtiv KarS § 259 lg 1) ja § 315 (kehtiv KarS § 315 lg 1) järgi õigeks.

3. Määrata Advokaadibüroole Valge & Uiga Aleksander Ljubajevile maakohtu, apellatsiooni-

ja kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks vastavalt 1041

(tuhat nelikümmend üks) eurot (sh käibemaks), 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa)

eurot (sh käibemaks) ja 240 (kakssada nelikümmend) eurot (sh käibemaks), s.o kokku 1569

(tuhat viissada kuuskümmend üheksa) eurot (sh käibemaks). Jätta see menetluskulu riigi

kanda.

4. Määrata

Advokaadibüroole

LMP

Toomas

Keelele

maakohtu,

apellatsiooni-

ja

kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks vastavalt 573

(viissada seitsekümmend kolm) eurot (sh käibemaks), 188 (sada kaheksakümmend kaheksa)

eurot (sh käibemaks) ja 120 (sada kakskümmend) eurot (sh käibemaks), s.o kokku 881

(kaheksasada kaheksakümmend üks) eurot. Jätta see menetluskulu riigi kanda.

5. Määrata Advokaadibüroole LMP Jaanus Kiviojale maakohtu, apellatsiooni- ja

kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks vastavalt 573

(viissada seitsekümmend kolm) eurot (sh käibemaks), 188 (sada kaheksakümmend kaheksa)

eurot (sh käibemaks) ja 120 (sada kakskümmend) eurot (sh käibemaks), s.o kokku 881

(kaheksasada kaheksakümmend üks) eurot. Jätta see menetluskulu riigi kanda.

6. Jätta riigi kanda Aleksander Ljubajevi kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia

tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) senti.

7. Jätta riigi kanda Toomas Keele kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu

23 (kakskümmend kolm) senti.

8. Jätta riigi kanda Jaanus Kivioja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu

23 (kakskümmend kolm) senti.

9. Mõista Eesti Vabariigilt Aleksander Ljubajevi kasuks välja 480 (nelisada kaheksakümmend)

eurot (sh käibemaks) valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

10. Mõista Eesti Vabariigilt Toomas Keele kasuks välja 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot

(sh käibemaks) valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

11. Mõista Eesti Vabariigilt Jaanus Kivioja kasuks välja 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot

(sh käibemaks) valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

12. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

13. Kassatsioonid rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

(I) Süüdistus

1. Aleksander Ljubajevile, Toomas Keelele ja Jaanus Kiviojale esitati süüdistus karistusseadustiku

(KarS) § 259 lg 2 p 1 (kehtiv KarS § 259 lg 1) järgi välismaalaste ebaseaduslikus toimetamises üle

Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone grupi poolt ja KarS § 315 (kehtiv KarS § 315 lg 1) järgi

ebaseaduslikus jälitustegevuses. J. J-le esitati süüdistus KarS § 259 lg 2 p 1 (kehtiv KarS § 259 lg 1)

järgi välismaalaste ebaseaduslikus toimetamises üle Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone grupi poolt

ja KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis.

2. KarS § 259 lg 2 p 1 (kehtiv KarS § 259 lg 1) järgi heideti süüdistatavatele ette järgmist tegu.

2.1. J. J. lubas eeluurimisel tuvastamata isikule, et viib üle Eesti ja Venemaa vahelise ajutise

kontrolljoone tulevad välismaalased Tartusse hotelli, kust nad hiljem edasi toimetatakse. Sellest

lubadusest said teada Vene piirivalveametnikud, kes kohtusid 29. augustil 2012 Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo välispiiri teabe talituse piirivalvurite A. Ljubajevi,

J. Kivioja ja T. Keelega. Vene ametnikud ütlesid, et nende teada võib järgmise päeva varahommikul

üle Venemaa ja Eesti vahelise kontrolljoone tulla grupp süürlasi ning et süürlased toimetab Tartusse

hotelli J. J. A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja lubasid seepeale Vene ametnikele, et nad korraldavad

välismaalaste transportimise ajutiselt kontrolljoonelt J. J-ini, kellele annavad enne seda teada

välismaalaste üleandmise aja ja koha.

2.2. Pärast 29. augusti 2012. a kohtumist korraldasid A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja samal päeval

Tartus nõupidamise, kus osalesid peale nende veel mitu teist piirivalvurit. Nõupidamisel lepiti kokku,

mida järgmisel päeval teha, et tabada nii välismaalased kui ka neid edasi transportima pidanud J. J.

A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja andsid R. A-le ja J. P-le korralduse esineda eraisikutena ja viia üle

kontrolljoone tulnud süürlased J. J-iga kokku lepitavasse kohta. T. Keel andis R. A-le ülesande

soetada J. J-iga suhtlemiseks mobiiltelefon ja kõnekaart. Ostetud kõnekaardiga seotud telefoninumbri

edastasid A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja Vene ametnikele, kes lubasid selle edasi anda Venemaal

välismaalaste ebaseadusliku üle ajutise kontrolljoone toimetamisega seotud isikutele.

2.3. Tuvastamata isikud andsid süürlastele S. K-le, S. S-ile, H. S-ile ja O. S-ile Venemaal infot

ajutise kontrolljoone ületamise koha ja neid ootava sõiduki asukoha kohta ning toimetasid süürlased

30. augusti 2012 varahommikul kontrolljooneni. Kell 5.45 tulid süürlased Võrumaal Meremäe vallas

Vinski küla juures üle kontrolljoone Eestisse ja siirdusid neid läheduses autoga ootavate R. A. ja J. P.

juurde. Viimased võtsid süürlased auto peale. J. P. saatis eelmisel päeval ostetud telefoniga kõigepealt

J. J-le venekeelse sõnumi ja paar minutit hiljem ka helistas ning rääkis vene keeles. Nii sõnumi kui ka

telefonikõne sisu oli, et J. J. peab tulema Tartumaale Ülenurme valda Uhti bussipeatusesse, kus tal on

vaja süürlased auto peale võtta. R. A. ja J. P. sõitsidki süürlastega Uhtisse, kus süürlased istusid

ümber J. J-i sõidukisse. J. J. asus sõitma Tartusse ja piirivalveametnikud pidasid ta paar minutit pärast

seda eelmisel päeval välja töötatud plaani kohaselt kinni.

2.4. Lastes J. P-l leppida J. J-iga kokku kohtumise aja ja koha ning organiseerides süürlaste

transportimise R. A. ja J. P. poolt kontrolljoonelt J. J-ini, panid A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja

kuriteo toime R. A-d ja J. P-d ära kasutades. Nimelt tegutsesid viimased A. Ljubajevi, T. Keele ja

J. Kivioja korraldusel ega olnud teadlikud, et korralduse andjatel puudus nende tegude tegemiseks

vajalik matkimise luba. Seega valitsesid A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja R. A-d ja J. P-d ülekaaluka

teadmisega ning organisatsioonilise võimuaparaadi abil, kuivõrd A. Ljubajev oli R. A. ja J. P. ülemus

ning T. Keele ja J. Kivioja ülesanne oli läbi viia kriminaalmenetlust, sh jälitusmenetlust.

3. Puutuvalt KarS § 315 (kehtiv KarS § 315 lg 1) märgiti süüdistuses järgmist. Kasutades J. P-d ja

R. A-d käesoleva otsuse p-des 2.2–2.4 kirjeldatud moel ära, korraldasid A. Ljubajev, T. Keel ja

J. Kivioja, kellel on jälitustegevuseks seadusest tulenev õigus, ebaseadusliku kuriteo matkimise.

Nimelt ei taotlenud süüdistatavad kuriteo matkimise luba, mis oleks välistanud nende teo

õigusvastasuse. A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja olid teadlikud, et välismaalase ebaseaduslik üle

ajutise kontrolljoone toimetamine grupi poolt täidab KarS § 259 lg-s 2 sätestatud kuriteokoosseisu.

4. KarS § 424 järgi heideti J. J-le ette seda, et ta juhtis 8. septembril 2013 kell 7.25 Tartus Tähe

tänaval mootorsõidukit BMW 525 alkoholijoobes olles: J. J-i väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus 0,79 mg/l.

(II) Maakohtu otsus

5. Tartu Maakohtu 16. märtsi 2015. a otsusega tunnistati A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja KarS § 259

lg 2 p 1 (kehtiv KarS § 259 lg 1) ja KarS § 315 (kehtiv KarS § 315 lg 1) järgi (ideaalkogum) süüdi

ning karistati 90 päevamäära suuruse rahalise karistusega. Ka J. J. tunnistati süüdi KarS § 259 lg 2

p 1 (kehtiv KarS § 259 lg 1) järgi ja karistati kuuekuulise vangistusega. Samuti tunnistati J. J. süüdi

KarS § 424 järgi ja karistati seitsmekuulise vangistusega. Liitkaristuseks mõisteti J. J-le

kaheksakuuline vangistus, mis jäeti pooleteist aastast katseaega kohaldades täitmisele pööramata.

5.1. Maakohus leidis, et KarS § 259 koosseisu ei täida mitte üksnes vahetu välismaalaste aitamine

üle piiri või kontrolljoone. Kui see oleks nii, saaks vastutusele võtta ainult väga väikse osa isikutest,

kes osalevad tegevustes, mille tulemusena välismaalased jõuavad ebaseaduslikult riigipiiri ületades

soovitud sihtkohta. Üle piiri toimetamise all tuleb mõista igasugust tegevust, mille tulemusena jõuab

välismaalane füüsiliselt teisele poole Eesti riigipiiri või ajutist kontrolljoont.

5.2. J. J-i teopanus oli süürlaste Tartusse hotelli viimine. Kui J. J. ei oleks tuvastamata isikule sellist

lubadust andnud, ei oleks süürlasi 30. augustil 2012 Venemaalt Eestisse toimetatud. Kui A. Ljubajev,

T. Keel ja J. Kivioja ei oleks 29. augustil 2012 Vene kolleegidele lubanud, et korraldavad süürlaste

viimise kontrolljoonelt J. J-ini, ei oleks süürlasi Vinski küla lähedale Eesti-Vene kontrolljooneni

toimetatud. Ei saa välistada, et sellisel juhul oleks kontrolljoone ületus toimunud muul ajal või teises

kohas, ent see ei vabasta vastutusest konkreetse teo toimepanijaid.

5.3. R. A. ja J. P. ei olnud teadlikud sellest, et neile ülesandeid jaganud A. Ljubajevil, T. Keelel ja

J. Kiviojal ei olnud kuriteo matkimiseks luba. Seega panid nad koosseisupärased teod toime

vahenditena, keda nende ülemus A. Ljubajev valitses nii võimuaparaadi kui ka ülekaaluka

teadmisega ning T. Keel ja J. Kivioja valitsesid ülekaaluka teadmisega.

5.4. Seega panid A. Ljubajev, T. Keel, J. Kivioja ja J. J. KarS § 259 lg 2 p-s 1 sätestatud teo toime

kaastäideviijatena koos tuvastamata isikutega, kes toimetasid süürlased Venemaal kontrolljooneni. Et

A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja ei suhelnud nende isikutega, kes toimetasid süürlased

kontrolljooneni, ei ole õiguslikult oluline. Piisav on see, et süüdistatavad olid neist isikutest teadlikud.

5.5. A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja teadsid, et nad peavad taotlema kuriteo matkimiseks loa.

Nende kohtuistungil antud vastupidised ütlused – st väited, et nad üldse ei mõelnud selle peale, et

olnuks vaja mingi luba võtta – tuleb vastuolulisuse ja ebausaldusväärsuse tõttu kõrvale jätta. Seda

esiteks seetõttu, et nad tegelesid jälitustoimingutega iga päev. Teiseks aga ütlesid nad kohtueelses

menetluses, et arutasid 29. augustil 2012 matkimise loa küsimise vajalikkust, ent jätsid selle

küsimata, sest ei oleks jõudnud luba ajanappuse tõttu Tallinnas asuva keskkriminaalpolitsei kaudu

vormistada. Neid vastuolusid ei suutnud kohtualused usaldusväärselt selgitada. Nimelt väitsid

süüdistatavad, et kohtueelses menetluses olid nad väga suure surve all ja seetõttu matkimisest

rääkisidki. See ei ole aga usutav, sest süüdistatavad on pikaajalised politseiametnikud, kes niisama

lihtsalt uurimisasutuste väidetavale survele järele ei anna. Pealegi kinnitasid nad oma allkirjaga, et

ülekuulamisprotokollidesse kirja pandu on õige. Lisaks jätsid süüdistatavad loa taotlemata seetõttu, et

nad soovisid kurjategijate kinnipidamist näidata enda töövõiduna. Keskkriminaalpolitsei poole

pöördumine oleks aga nende hinnangul päädinud operatsiooni ülevõtmisega.

5.6. A. Ljubajevi, T. Keele ja J. Kivioja eesmärk oli tabada välismaalaste ülevedaja, et tõkestada

edaspidi sellised teod. Selle eesmärgi nimel asusid nad ilma jälitustoimingu loata toimetama välisriigi

kodanikke ülevedajani. Seega panid A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja kuriteod toime kavatsetult. J. J.

aga pani KarS § 259 koosseisule vastava teo toime kaudse tahtlusega, sest ta vähemalt möönis, et

Uhtis auto peale võetud inimesed on ebaseaduslikult üle kontrolljoone tulnud.

5.7. J. J. pani toime ka KarS §-s 424 sätestatud kuriteo.

(III) Apellatsioonid

6. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni A. Ljubajevi kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar,

T. Keele ja J. Kivioja kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt ning J. J-i kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel.

6.1. A. Ljubajevi kaitsja palus ringkonnakohtul maakohtu otsuse tühistada ja oma kaitsealuse

õigeks mõista. Apellant leidis, et A. Ljubajev ei aidanud süürlasi üle kontrolljoone. R. A-d või J. P-d

ei saa pidada kuriteo toimepanemise vahenditeks. Ei ole tõendatud, et süüdistatav suhtles Vene

piirivalvuritega. Vene ametnike andmetel oleks süürlased niikuinii üle kontrolljoone tulnud. Kuriteo

matkimisest saab rääkida vaid juhul, kui kuriteotunnustega tegu demonstreeritakse mõnele

kolmandale isikule: praegu see nii ei olnud. Kusagil ei ole kirjas, kui kaugel kontrolljoonest tuleb

välismaalane kinni pidada. A. Ljubajev ei pidanud oma tegevust kuriteo matkimiseks.

6.2. Ka T. Keele ja J. Kivioja kaitsja taotles apellatsioonikohtult esimese astme kohtu otsuse

tühistamist ja oma kaitsealuste õigeksmõistmist. Kaitsja hinnangul oleks kontrolljoone ületamine

toimunud ka ilma süüdistatavateta. T. Keel ja J. Kivioja oma tegevust ebaseaduslikuks ei pidanud ega

tulnud matkimisloa võtmise vajalikkuse peale. Süüdistatavad soovisid süürlased ja neid transportima

pidanud J. J-i kinni pidada. Tegu ei saa olla kuriteo matkimisega, sest KarS § 259 koosseis pole

täidetud.

6.3. J. J-i kaitsja soovis, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsuse J. J-i KarS § 259 järgi

süüditunnistamise osas ja mõistaks süüdistatava selles süüdistuses õigeks. Samuti palus kaitsja

vähendada menetluskulusid ja võimaldada J. J-l tasuda need aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest

arvates. Apellant leidis, et J. J. ei toimetanud süürlasi üle kontrolljoone, sest pani oma teo toime alles

siis, kui välismaalased juba Eestis olid. J. J-le ei saa süüks arvata A. Ljubajevi, T. Keele ja J. Kivioja

tegusid.

(IV) Ringkonnakohtu otsus

7. Tartu Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2015. a otsusega tühistati maakohtu otsus J. J-lt väljamõistetud

menetluskulude osas ja süüdistatavale anti võimalus tasuda kulud aasta jooksul pärast kohtuotsuse

jõustumist. Ülejäänud osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu

otsus on süüküsimuse osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonides esitatud väidetele on

suuresti vastatud.

7.1. Kui J. J. ei oleks andnud oma nõusolekut viia süürlased Tartusse, ei oleks välismaalasi

30. augusti 2012 hommikul üle kontrolljoone toodud.

7.2. Välismaalase üle kontrolljoone toimetamiseks ei saa lugeda ainult seda, kui keegi aitab

välismaalase vahetult üle kontrolljoone: sellisel juhul jääks sanktsioneerimata terve hulk tegusid,

millega samuti välismaalase ebaseaduslikku Eestisse tulekusse oma panus antakse. Seetõttu tuleb

välismaalase üle kontrolljoone toimetamiseks pidada igasugust tegevust, mille tulemusena jõuab

välismaalane füüsiliselt teisele poole kontrolljoont.

7.3. R. A. ja J. P. ei olnud teadlikud, et A. Ljubajevil, T. Keelel ja J. Kiviojal puudus matkimise

luba, mistõttu olid R. A. ja J. P. kuriteo toimepanemise vahendid. Süüdistatavate ütlused, mille

kohaselt nad ei teadnud, et matkimisluba on vajalik, on õigesti kõrvale jäetud.

7.4. Isiku karistamine nii tahtliku kuriteo kui ka sama kuriteo ebaseadusliku matkimise eest on

ideaalkogumi eeskirja järgi võimalik.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsiooni A. Ljubajevi kaitsja vandeadvokaat K. Kutsar ja

T. Keele ning J. Kivioja kaitsja vandeadvokaat A. Vilt.

8.1. A. Ljubajevi kaitsja palub maa- ja ringkonnakohtu otsuse tühistada ning A. Ljubajevi õigeks

mõista. Kaitsja märgib, et KarS §-s 259 sätestatud teost ei saa rääkida siis, kui teo toimepanija soovib

kontrolljoone ületajaid kinni pidada: isegi kui ta soovib seda teha kontrolljoonest veidi eemal.

KarS §-des 259 ja 315 sätestatud tegusid ei saa samal ajal toime panna, sest need eeldavad teineteise

suhtes vastupidist tahtlust. Kuriteo matkimine eeldab kolmanda isiku olemasolu. Süüdistatavate ütlusi

matkimisloa vajalikkusest mitteteadlikkuse kohta poleks tohtinud kõrvale jätta. A. Ljubajev ei

teadnud, kes toimetab süürlased Venemaal kontrolljooneni, mistõttu ei saa rääkida kaastäideviimisest.

8.2. T. Keele ja J. Kivioja kaitsja palub kohtute süüdimõistvad otsused tühistada ja oma

kaitsealused õigeks mõista. Kassaatori väitel ei olnud süüdistatavate eesmärk välismaalaste illegaalne

Eestisse toomine, vaid nende kinnipidamine. Tegu ei olnud kuriteo matkimisega. Rolli ei mängi see,

et süüdistatavad soovisid pidada süürlasi kinni mitte kohe kontrolljoone juures, vaid sellest natuke

eemal. T. Keel ja J. Kivioja ei valitsenud J. P-d ning R. A-d ülekaaluka teadmisega. Süüdistatavate

ütlused selle kohta, et nad polnud teadlikud matkimisloa vajalikkusest, on valesti tõendite hulgast

välja jäetud.

9. Kassatsioonivastuses leiab Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene, et

ringkonnakohtu otsus on seaduslik. Kassatsioonis tõstatatud küsimused on olulised kohtupraktika

edasise kujundamise seisukohalt, sest illegaalsed piiriületused ja inimkaubandus on suurenenud.

A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja said eesseisvast kontrolljoone ületusest teada juba 29. augusti 2012

hommikul. Seega oli neil piisavalt aega, et informeerida prokuröri, kes saanuks kohtult matkimiseks

loa taotleda. Kui süüdistatavad poleks oma tegusid toime pannud, ei oleks süürlasi 30. augustil 2012

üle kontrolljoone toimetatud. Järelikult on KarS § 259 koosseis täidetud. Et A. Ljubajev, T. Keel ja

J. Kivioja soovisid koguda tõendeid J. J-i suhtes, pidi neil olema KarS §-le 259 vastava teo matkimise

luba. Süüdistatavate ütlused matkimisloa vajalikkusest mitteteadmise kohta jäeti õigesti

tõendikogumist välja.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

Kolleegium analüüsib kõigepealt A. Ljubajevi, T. Keele ja J. Kivioja tegude vastavust

KarS §-s 259 sätestatud kuriteokoosseisule (I), peatub seejärel süüdistusel KarS § 315 järgi (II) ja

võtab viimaks kokku kassatsioonimenetluse tulemused ning lahendab menetluskuludega seonduva

(III).

(I) KarS § 259

10. Nii teo toimepanemise ajal kehtinud kui ka 27. detsembril 2015 jõustunud KarS § 259 lg 1 uus

redaktsioon näeb ette karistuse välismaalase ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise

kontrolljoone toimetamise eest. Maa- ja ringkonnakohus on õigesti leidnud, et välismaalase üle

riigipiiri või praegusel juhul üle ajutise kontrolljoone toimetamiseks tuleb pidada ükskõik millist

tegu, tänu millele jõuab väljaspool Eestit olev välismaalane ajutist kontrolljoont ületades Eesti

territooriumile (või Eestis viibimise korral Eesti territooriumilt välja). Juhul kui välismaalane tuleb

Eesti territooriumile ise (nt kõnnib), kujutab tema toimetamine üle ajutise kontrolljoone endast

välismaalase Eestisse tulekule kaasaaitamist. Seega on KarS §-ga 259 tunnistatud iseseisva kuriteona

karistatavaks välismaalase vahetu üle piiri või kontrolljoone ebaseadusliku toomise kõrval ka

kaasaaitamine välismaalase ebaseaduslikule piiri või kontrolljoone ületamisele (KarS § 258 või

riigipiiri seaduse § 172). Ka EL-i Nõukogu 28. novembri 2002. a direktiivis 2002/90/EÜ on

määratletud kaasaaitamine ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele. Selle direktiivi

art 1 lg 1 punktis a on sätestatud liikmesriigi kohustus näha ette asjakohane karistus iga isiku suhtes,

kes tahtlikult aitab isikul, kes ei ole liikmesriigi kodanik, siseneda liikmesriigi territooriumile või

läbida see asjaomase liikmesriigi piiriületamist või läbisõitu käsitlevaid seadusi rikkudes.

11. Et lugeda mingi tegu välismaalase nt Eestisse tulekule kaasaaitamiseks, peab see välismaalase

ebaseaduslikku piiri või kontrolljoone ületamist kuidagi soodustama. Kui isik on piiri või

kontrolljoone ebaseaduslikult juba ületanud, ei saa selle toimepanemisele enam kaasa aidata, v.a kui

toimepanija eesmärk on ühtlasi aidata kaasa ebaseaduslikule piiriületusele välismaalase Eestist

lahkudes. Eelöeldu tähendab kolleegiumi hinnangul kõigepealt seda, et süürlaste Eestisse

toimetamiseks ei saa pidada R. A. ning J. P. poolt süürlaste auto peale võtmist või nende

edasisõidutamist ega J. J-i poolset süürlaste auto peale võtmist või autoga edasisõitmist. Need teod

pandi toime siis, kui välismaalased olid juba Eestis, mistõttu ei soodustanud nimetatud teod enam

süürlaste ebaseaduslikku Eestisse tulekut. Kui isiku tegu on juba kvalifitseeritav KarS § 259 järgi

välismaalase ebaseadusliku üle piiri või kontrolljoone Eestisse toimetamisena, neelduvad selles

varem kokkulepitud kaasaaitamisteod, mis on vahetult seotud piiri või kontrolljoone ületamisega,

seisnedes nt abis piirist või kontrolljoonest eemaldumisel või majutuskohta toimetamisel. Kolleegium

osutab täiendavalt sellele, et 27. detsembril 2015 jõustunud KarS § 2591 alusel on rahalise karistuse

või kuni üheaastase vangistusega eraldi kuriteona karistatav välismaalase ilma seadusliku aluseta

Eestis viibimisele kaasaaitamine varalise kasu saamise eesmärgil, kui teos puudub KarS §-s 133,

1331, 175, 259 või 2601 sätestatud süüteokoosseis.

12. Kohtud on tuvastanud, et A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja töötasid 29. augustil 2012 Vene

piirivalvuritega kohtudes välja ja hiljem täpsustasid plaani, kuidas 30. augustil 2012 kontrolljoont

ebaseaduslikult ületavad süürlased ja neid aidata lubanud J. J. Eestis kinni pidada. Selle plaani raames

palusid süüdistatavad Vene piirivalvuritel öelda süürlasi edasi toimetavatele inimestele, et

välismaalasi ootab teisel pool kontrolljoont auto, mis nad peale võtab ja edasi sõidutab. See teave

jõudis Vene piirivalvurite vahendusel süürlasteni ja nad tulid kokkulepitud kohas Vinski küla juures

ajutist kontrolljoont ületades Eestisse ja läksid neid oodanud auto juurde. Eelmises punktis märgitut

silmas pidades saab järelikult vaid selle info edastamine olla süüdistatavatele KarS § 259 järgi

inkrimineeritavaks käitumiseks.

13. Kolleegiumi hinnangul soodustas süürlaste Eestisse tulemist A. Ljubajevi, T. Keele ja J. Kivioja

välja töötatud süürlaste tabamise plaanil põhinev palve oma Vene kolleegidele vahendada teavet

kontrolljoone ületuse koha ja süürlasi ootava sõiduki kohta. Nimelt saab A. Ljubajevi, T. Keele ja

J. Kivioja tegu lugeda vaimseks kaasaaitamiseks süürlaste Eestisse tulekule: süüdistatavad tugevdasid

välismaalaste Eestisse tuleku tahet, sest süürlased lähtusid sellest, et nad ei pea jääma ajutise

kontrolljoone lähedusse ekslema, vaid saavad minna auto peale, millega neid edasi transporditakse.

Niisiis toimetasid A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja süürlased Eestisse KarS § 259 lg 1 objektiivse

koosseisu tähenduses.

14. Tulenevalt KarS § 15 lg-st 1 saab KarS § 259 lg 2 p-le 1 (kehtiv KarS § 259 lg 1) vastava teo

toimepanijat karistada üksnes juhul, kui ta tegutseb tahtlikult. Samal ajal tuleb silmas pidada, et

paralleelselt süüdistatakse A. Ljubajevit, T. Keelt ja J. Kivioja KarS §-ga 259 kattuvatel tehioludel

ebaseaduslikus matkimises KarS § 315 järgi, s.o kirjeldatud teo näilikus toimepanemises. See asjaolu

mõjutab aga vahetult süüdistatavate käitumise subjektiivsele küljele antavat hinnangut. Nimelt on

Riigikohtu kriminaalkolleegium 2. detsembri 2004. a otsuses asjas nr 3-1-1-110-04 (p 11 jj)

selgitanud, et kuriteo matkimise korral on toimepanija tahtluse hindamine tavaolukorrast erinev.

Nagu öeldud, on matkimise korral tegemist pelgalt süüteo toimepanemise jäljendamisega. Järelikult

puudub matkijal soov, et tema poolt mõjutatav isik viiks kuriteo juriidiliselt, saati siis faktiliselt

lõpuni: matkija tahtlus on vastupidiselt suunatud hoopis sellele, et kuriteo kahjulik tagajärg ei

realiseeruks ja matkimisele allutatud isik peetakse kinni üldjuhul juba kuriteo katsestaadiumis. Kui

sündmuste käik on jälitusasutuse kontrolli all ja teo toimepanija peetakse kinni alles pärast teo lõpule

viimist, ei ole paljude kuritegude puhul võimalik koosseisuga kaitstavaid väärtusi sisulises

tähenduses kahjustada. Seetõttu ei ole matkijal ka niisugusel juhul tahtlust koosseisuga kaitstavate

väärtuste sisuliseks (materiaalseks) kahjustamiseks. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

24. aprilli 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-10-09, p 45).

15. Eelnevast ilmneb, et tahtluse seisukohalt ei ole tähtsust sellel, kas kuriteo matkijal on selle

jälitustoimingu tegemise luba või mitte. Loa olemasolu või puudumine ei mõjuta matkija tahtlust

hoida ära matkitava kuriteoga kaitstava õigushüve kahjustamine. Nii sätestas teo toimepanemise ajal

kehtinud KrMS § 119 (kehtiv KrMS § 1263 lg 3), et kuritegu võib matkida kuriteo avastamise või

kuriteo toimepanija väljaselgitamise või kinnipidamise eesmärgil.

16. A. Ljubajevit, T. Keelt ja J. Kivioja saab pidada KarS §-le 259 vastava kuriteo matkijateks.

Süüdistatavad soodustasid süürlaste Eestisse tulekut selleks, et tabada nii ebaseaduslikult Eestisse

tulnud süürlased (KarS § 258) kui ka välismaalasi (vt käesoleva otsuse p 2.1) selles eelnevalt abistada

lubanud J. J. (KarS § 259). Et süüdistatavad süürlastele ega neid Venemaal aidanud tundmatutele

isikutele oma plaani ei avaldanud, vaid edastasid süürlastele vahendatult teavet neid kontrolljoone

lähistel ootavast autost, mõjutasid A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja süürlasi n-ö ülekaaluka

teadmisega. Süürlaste Eestisse sisenemine ja välismaalaste edasitoimetamine J. J-ini oli A. Ljubajevi,

T. Keele, J. Kivioja ja teiste Eesti piirivalvurite kontrolli all ning süürlased peeti vastavalt plaanile

kinni. Nii ei olnud A. Ljubajevil, T. Keelel ja J. Kiviojal tahtlust, et süürlaste ebaseadusliku Eestisse

tulekuga rikutaks avalikku julgeolekut kui KarS §-ga 259 kaitstavat õigushüve. Oluline on tähele

panna sedagi, et ka süüdistuses ei ole esitatud väidet selle kohta, et A. Ljubajevi, T. Keele ja

J. Kivioja sooviks oli KarS §-s 259 kaitstava õigushüve reaalne kahjustamine. Seega ei pannud

A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja KarS § 259 lg-le 1 vastavat kaasaaitamistegu toime tahtlikult ja nad

tuleb selles süüdistuses õigeks mõista.

(II) KarS § 315

17. Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 315 nägi ette karistuse mh ebaseadusliku jälitustoimingu

eest, kui selle pani toime isik, kellel oli jälitustegevuseks seadusest tulenev õigus. 1. jaanuaril 2015

jõustunud KarS § 315 uues redaktsioonis on füüsilise isiku sama tegu karistatav selle paragrahvi

esimese lõike alusel.

18. Kohtud on tuvastanud, et A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja, kellel on jälitustoimingu tegemise

pädevus, jäljendasid KarS § 259 lg 2 p 1 (kehtiv KarS § 259 lg 1) objektiivsele koosseisule vastavat

tegu ja täitsid ka KarS § 315 (kehtiv KarS § 315 lg 1) subjektiivse koosseisu. Kolleegium tõdes

eespool, et süüdistatavad olid teadlikud kõigist faktilistest asjaoludest, mida tuleb õiguslikus mõttes

pidada välismaalase üle kontrolljoone toimetamise matkimiseks (vt käesoleva otsuse p 17), ehk

süüdistatavatel oli kuriteo matkimise osas tahtlus. Ka teadsid A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja seda,

et neil on õigus teha jälitustoiminguid.

19. Süüdistatavate tegu oli õigusvastane, kuna neil ei olnud matkimiseks eeluurimiskohtuniku luba,

nagu nägi ette teo toimepanemise ajal kehtinud KrMS § 112 lg 3, ega ka edasilükkamatul juhul

vajalikku Politsei- ja Piirivalveameti juhi või tema määratud ametniku luba (määrust), nagu nägi ette

teo toimepanemise ajal kehtinud KrMS § 114 lg 4. Süüdistatavad olid jälitustoimingu loa

puudumisest teadlikud ega kujutanud selle olemasolu vääralt ette, mistõttu ei lange teo õigusvastasus

ära KarS § 31 lg 1 esimese lause alusel.

20. Menetluses on vaieldud selle üle, kas A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja olid matkimisloa võtmise

kohustusest teadlikud või mitte. See on oluline KarS § 39 lg-s 1 sätestatud keelueksimuse valguses,

sest selle sisuks on teo toimepanijate arusaam kehtivast õigusest.

20.1. Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtud jälgitavalt ja arusaadavalt tuvastanud, et A. Ljubajev,

T. Keel ja J. Kivioja arutasid 29. augustil 2012 matkimisloa taotlemise küsimust. Nii maa- kui ka

ringkonnakohus on leidnud, et A. Ljubajevi, T. Keele ja J. Kivioja ütlused jälitusloa üle arutlemise

kohta on vaja kõrvale jätta. Seda seetõttu, et need on vastuolulised (eelmenetluses väitsid

süüdistatavad, et nad analüüsisid matkimisloa võtmist, ent kohtus väitsid, et ei tulnud üldse loa

võtmise peale) ja süüdistatavad ei suutnud vastuolusid veenvalt põhjendada. Seega ei saa

süüdistatavate ütluste alusel teha järeldust, et nad matkimisloast kõnelesid: süüdistatavad pole andnud

selles kohta ühtegi tõendina kõlblikku ütlust. Maakohus viitab ka piirivalvurist tunnistaja I. B.

ütlustele, mille kohaselt olevat I. B. küsinud 29. augusti 2012 piirivalvurite nõupidamisel T. Keelelt,

kas nad ei peaks kaasama Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalbürood, millele T. Keel vastas eitavalt,

põhjendades seda sooviga mitte anda menetlust üle teise struktuuri ametnikele. Selle põhjal on kohus

leidnud, et süüdistatavad olid matkimisloa vajalikkusest teadlikud. Kolleegiumi hinnangul ei tähenda

soov vältida menetluse üleminekut tingimata seda, et süüdistatavad uskusid, et vajavad järgmise

päeva toiminguteks jälitusluba. Ka tuleb märkida, et I. B. ütluste usaldusväärsus seati

apellatsioonides küsimuse alla, ent ringkonnakohus selles osas seisukohta ei võtnud.

20.2. Samas ei ole käesoleva otsuse p-s 21.1 kajastatud vaidlus oluline. Seda seetõttu, et lähtutud on

ekslikust eeldusest, et süüdistatavatel oli vaja matkimisluba selleks, et R. A. ja J. P. tohiksid teha

30. augustil 2012 seda, mida nad tegid: suhelda süürlaste ja J. J-iga ilma neile oma ametnikustaatust

teatavaks tegemata. Määrav on aga hoopiski see, kas süüdistatavatel pidi nende arvates olema

matkimisluba käesoleva otsuse p-s 14 kirjeldatud KarS § 259 lg 2 p 1 (kehtiv KarS § 259 lg 1)

objektiivsele koosseisule vastava teo toimepanemiseks. Kolleegiumi hinnangul puuduvad mistahes

viited süüdistatavate teadlikkusele sellest, et neil pidi olema matkimisluba selleks, et paluda Vene

kolleegidel vahendada süürlastele teavet kontrolljoone ületamise koha ja neid ootava auto kohta. Seda

kinnitab ka kohtute tuvastatud asjaolu, et kriminaalasja seoses ebaseadusliku kontrolljoone

ületamisega alustati alles pärast seda, kui süürlased juba Eestis olid (s.o 30. augustil 2012), matkimise

teel on aga lubatud tõendeid koguda üksnes kriminaalmenetluses (teo toimepanemise ajal

jälitustegevuse seaduse § 12 lg 2, kehtiv KrMS § 1263 lg 3). Lisaks andis maakohtu istungil

tunnistajana üle kuulatud abiprokurör M. J-i ütlusi selle kohta, et varem ebaseadusliku kontrolljoone

ületamise või toimetamise kriminaalasjades matkimist ei olnud tehtud (kd 2, tl 18 ja 21).

21. KarS § 39 lg 1 järgi puudub keelueksimuses oleval isikul süü üksnes juhul, kui eksimus on temale

vältimatu. Küsimus eksimuse välditavusest aktualiseerub keelueksimuse puhul alati ehk tuleb teha

kindlaks, kui hoolikalt suhtus eksimuses olija õiguskorda ja kas ta tegi kõik vajaliku ning võimaliku

selgitamaks välja vastava teo keelatust (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. oktoobri 2005. a otsus

asjas nr 3-1-1-95-05, p 8). Eeskätt peab hindama, kas isikul oli objektiivselt põhjust kahelda teo

õiguspärasuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. oktoobri 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-85-04,

p 14). Üldjuhul on keelueksimus välditav (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. oktoobri 2014. a

otsus asjas nr 3-1-1-46-14, p 17.1). Näiteks on see nii juhul, kui teo keelatus on ilmne (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 10. oktoobri 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-92-05, p 8; 23. novembri 2009. a otsus

asjas nr 3-1-1-91-09, p 8.4). Üldjuhul peab oma teo keelatuse ära tundma ka isik, kes tegutseb mingis

kindlas valdkonnas: tal tuleb selle valdkonna reeglid endale selgeks teha (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 5. juuni 2003. a otsus asjas nr 3-1-1-14-03, p 13; 3. oktoobri 2008. a otsus asjas

nr 3-1-1-35-08, p 16; 20. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-29-11, p 14; 10. oktoobri 2014. a otsus

asjas nr 3-1-1-46-14, p 17.1). Samuti saab eksimuses olnud isikule tihtipeale ette heita seda, et ta ei

pöördunud nt õigusnõustaja või mõne muu spetsialisti poole (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

24. septembri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-67-09, p 10; 1. novembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-91-

13, p 15.1; 11. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-92-13, p 17.2).

22. Kolleegium leiab, et praegu on tegemist erandliku olukorraga, mistõttu väärast õiguslikust

arusaamast lähtunud süüdistatavatele ei saa nende tegu (KarS § 315) tulenevalt KarS § 39 lg-st 1 ette

heita. Süüdistatavad olid küll süüteomenetlusega tegelenud ametnikud, kes pidid endale piirivalvet

puudutava süüteomenetlusliku ja karistusõigusega seotud regulatsiooni oma töö tõhusaks tegemiseks

vajalikul määral selgeks tegema. Siiski esinevad kaalukad põhjused, miks ei saa selle üldise tõdemuse

alusel A. Ljubajevile, T. Keelele ja J. Kiviojale nende juriidilist teadmatust süüks arvata.

22.1. A. Ljubajevi, T. Keele ja J. Kivioja eksimuse vältimatust kinnitavad eeskätt praeguse

kriminaalmenetluse kestel väljendatud menetlejate seisukohad. Kuigi nii prokuratuur kui ka kohtud

on viidanud A. Ljubajevi, T. Keele ja J. Kivioja poolsele Vene kolleegidega rääkimisele ja selle

seotusele süürlaste Eestisse tulemisega, heideti süüdistatavatele KarS § 315 raames ette seda, mis

toimus 30. augustil 2012. Prokurör on kohtuistungil esitanud küsimusi selle kohta, kas R. A. ja J. P.

esitlesid end süürlastele ning J. J-le piirivalvuritena, miks ei peetud süürlasi kohe pärast Eestisse

tulemist kuriteos kahtlustatavatena kinni jms. Menetlejad on pidanud süürlaste ja J. J-iga vahetult

suhelnud R. A-d ning J. P-d ekslikult A. Ljubajevi, T. Keele ja J. Kivioja poolse kuriteo

toimepanemise vahenditeks. Nii maa- kui ka ringkonnakohus on asunud väärale seisukohale, et

süürlaste üle ajutise kontrolljoone toimetamiseks tuleb pidada ka süürlaste auto peale võtmist ja edasi

sõidutamist R. A. ning J. P. poolt. Ilmselt on menetlejad lähtunud arusaamast, et kuriteo matkimine

eeldab vältimatult vahetut kontakti matkija ja matkimisele allutatud isiku vahel ega pidanud seetõttu

süürlastega vahendlikku suhtlemist matkimiseks. Niisiis on ka prokurör ja kohtud senise

õiguspraktika jaoks uudses olukorras olles hinnanud KarS § 259 koosseisutunnust „toimetamine" ja

selle kuriteo matkimist valesti. Kui sündmusele annavad ebaõige juriidilise hinnangu suurte

õigusteadmistega inimesed, kellel on võimalik juhtunut tagantjärele ilma ajalise surveta analüüsida, ei

saa õiguslikku väärarusaama heita ette juriidilise hariduseta süüdistatavatele, kes pidid 29. augustil

2012 Vene piirivalvuritega suheldes tegutsema suure ajalise surve all. Et süüdistatavad pidid neile

harjumatus olukorras otsustama väga kiiresti, ilmneb selgelt sellest, kuidas nad oma Vene

kolleegidele süürlaste Eestisse toimetamiseks nõusoleku andsid: Vene piirivalvurid helistasid

süüdistatavate nähes oma kontaktisikule (kd 2, tl-d 65–66, 75 ja 90) ja süüdistatavad pidid neile

kõnedele kohe reageerima.

22.2. Ka on kohane viidata asjaolule, et mida vähem intensiivne on keelueksimuses tegutsenud isiku

käitumisega põhjustatud kahju või oht keelunormiga kaitstavale hüvele, seda vähem on alust eeldada,

et isik oleks pidanud oma teo õiguspärasuses kahtlema (viidatud otsus asjas nr 3-1-1-85-04, p 14).

Praegu oli süürlaste Eestis liikumine A. Ljubajevi, T. Keele, J. Kivioja ja nende kolleegide kontrolli

all ehk ei leidnud aset õigushüve sisulist kahjustamist (vt käesoleva otsuse p 15). Seadmata kahtluse

alla

ebaseadusliku

jälitustoimingu

tegemise

karistatavaks

tunnistamise

eesmärki

kaitsta

jälitustoimingule allutatud või selle toimesfääri sattuva isiku põhiõigusi ja hoida ära riigi omavoli, on

praeguses kriminaalasjas süürlaste ja J. J-i puhul tegemist isikutega, kellel oli enne matkimist olemas

valmisolek panna toime kuritegu ja kes peeti kahtlustatavatena kinni lühikese aja jooksul pärast

süürlaste ebaseaduslikku kontrolljoone ületust.

23. Eeltoodut kokku võttes leiab kolleegium, et A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja ei teadnud

KarS § 259 lg 1 objektiivsele koosseisule vastavat tegu toime pannes, et neil on vaja matkimisluba, ja

sellist mitteteadmist ei saa neile ette heita. Seega ei ole süüdistatavad tulenevalt KarS § 39 lg-st 1

KarS § 315 järgi süüdi ja nad tuleb õigeks mõista.

(III) Kokkuvõte ja menetluskulud

24. Lähtudes eelmärgitust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7, tühistab Riigikohus Tartu

Maakohtu 16. märtsi 2015. a ja Tartu Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2015. a otsuse T. Keele, J. Kivioja

ja A. Ljubajevi süüditunnistamises ning karistamises KarS § 259 lg 2 p 1 (kehtiv KarS § 259 lg 1) ja

§ 315 (kehtiv KarS § 315 lg 1) järgi ning T. Keelelt, J. Kiviojalt ning A. Ljubajevilt

kriminaalmenetluse kulude, sh sundraha väljamõistmise osas. A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja tuleb

KrMS § 309 lg 2 ja § 362 p 1 alusel KarS § 259 lg 2 p 1 (kehtiv KarS § 259 lg 1) ja § 315 (kehtiv

KarS § 315 lg 1) järgi õigeks mõista.

25. Vandeadvokaadi

vanemabi

K. Kutsar

esitas

taotluse

tasu

kindlaksmääramiseks

kassatsioonimenetluses A. Ljubajevile osutatud riigi õigusabi eest. Taotluse kohaselt kulutas kaitsja

ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks ühe ja kassatsiooni koostamiseks neli tundi ja palub selle eest

määrata Advokaadibüroole Valge & Uiga riigi õigusabi tasu 240 eurot (sh käibemaks). See summa

tuleb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1, § 22 lg 7 ja § 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse

otsuse "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja

tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" (riigi

õigusabi kord) punktide 2 ja 16 alusel määrata A. Ljubajevile kassatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi eest makstavaks tasuks. Kolleegium leiab, et see tasu on põhjendatud ja vajalik KrMS § 175

lg 1 p 4 mõttes. Süüdistataval on õigus eeldada, et tema kriminaalasi lahendatakse kõigis küsimustes

lõplikult õigesti esimese astme kohtus ja ta on kohustatud hüvitama üksnes põhjendamatust kaebusest

tingitud menetluskulud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. septembri 2009. a otsus asjas nr 3-

1-1-72-09, p 22). Kuna Riigikohus teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 7 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud

menetluskulu KrMS § 186 lg 1 alusel jätta riigi kanda.

26. T. Keele ja J. Kivioja kaitsja vandeadvokaat A. Vilt esitas taotlused määrata Advokaadibüroole

LMP kindlaks riigi õigusabi tasu mõlemale kaitsealusele kassatsioonimenetluses osutatud

õigusteenuse eest. Tasu suuruseks on mõlemas taotluses märgitud 120 eurot (sh käibemaks) koos

selgitusega, et see summa on saadud algse kulu kahega jagamise teel (riigi õigusabi korra p 20).

Taotluste järgi kulus kaitsjal ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks pool tundi ja kassatsiooni

koostamiseks neli ja pool tundi. Kolleegiumi hinnangul tuleb need kulud lugeda RÕS § 23 lg 1, § 22

lg 7 ja § 21 lg 3 ning riigi õigusabi korra punktide 2 ja 16 alusel riigi õigusabi eest makstavaks tasuks.

See tasu on põhjendatud ja vajalik KrMS § 175 lg 1 p 4 tähenduses ning tuleb KrMS § 186 lg 1 alusel

jätta riigi kanda.

27. KrMS § 191 lg-st 3 tulenevalt võib Riigikohus kassatsiooni läbi vaadates teha uue

kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse kulude vaidlustamisest sõltumata. Seetõttu võtab

kolleegium seisukoha ka süüdistatavate poolt maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude kohta.

28. Ringkonnakohtus esitas A. Ljubajevi kaitsja taotluse määrata riigi õigusabi suuruseks 288 eurot

(sh käibemaks). T. Keele ja J. Kivioja kaitsja esitas apellatsioonimenetluses mõlema kaitsealuse osas

taotluse määrata riigi õigusabi kuluks 180 eurot (sh käibemaks) ning sõidukuludena Valgast Tartusse

ning tagasi 32,4 eurot (sh käibemaks), s.o kokku 212 eurot ja 40 senti (sh käibemaks). Kahe

kaitsealusega kaitsja taotluses esitatud summad on saadud algsummat riigi õigusabi korra p 20 järgi

kahega jagades. Ringkonnakohus luges need kulud põhjendatuks ja jättis KrMS § 185 lg 2 alusel

süüdistatavate kanda.

29. Tulenevalt Riigikohtu üldkogu 26. aprilli 2016. a otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15 on riigi

õigusabi korra p-d 51–54 (kulude hüvitamise alused ja kord) käesoleva otsuse tegemise ajaks

kehtetud. Korra punktis 54 oli sätestatud isikliku sõiduauto kasutamise kompenseerimise määrana

0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta, üldkogu hinnangul tuleb kuni põhiseaduse nõuetele vastava

regulatsiooni kehtestamiseni määrata isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis analoogia alusel (viidatud

otsuse p-d 67 ja 73). Üldkogu leidis, et 2014. a novembris kulus keskmise sõiduauto kasutamisel ühe

kilomeetri läbimisele kaheksa senti, millele lisandus käibemaks (viidatud otsuse p 75). 2015. a

septembris, mil advokaat autot kasutas, polnud kütusehinnad olulisel määra muutunud, mistõttu

lähtub kolleegium üldkogu arvutustest. Kolleegium määrab T. Keele ja J. Kivioja kaitsja sõidukulude

hüvitiseks Valga ja Tartu vahel sõitmise eest kaheksa eurot (sh käibemaks). Seega moodustab A. Vildi

poolt kaitsealustele ringkonnakohtu menetluses riigi õigusabi osutamisega kaasnevaks kogukuluks

188 eurot (sh käibemaks). Kui ringkonnakohtu poolt lahendi tegemine KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel

osutub ekslikuks, langeb ära KrMS § 185 lg-s 2 sätestatud õiguslik alus jätta apellatsioonimenetluse

kulud süüdistatava kanda (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. märtsi 2011. a otsus asjas nr 3-1-

1-6-11, p 21). Seega tuleb A. Ljubajevi, T. Keele ja J. Kivioja apellatsioonimenetluse kulud jätta

KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda.

30. Vandeadvokaat A. Vilt esitas maakohtule neli kaitsjatasu taotlust: taotlused määratud kaitsja tasu

kindlaksmääramiseks nii T. Keelele kui ka J. Kiviojale osutatud õigusteenuse eest ning taotlused

T. Keele ja J. Kivioja poolt valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. Lisaks taotles kaitsja, et riigi

kanda jääks talle kriminaaltoimikust koopia tegemise kulud. Maakohus arvas nendes taotlustes

toodud summad menetluskulude hulka. Riigikohus peab aga tulenevalt Riigikohtu üldkogu viidatud

otsusest asjas nr 3-2-1-40-15 vajalikuks maakohtu otsustust korrigeerida.

30.1. A. Vildi taotlustes määrata kindlaks advokaadi poolt T. Keelele ja J. Kiviojale määratud

kaitsjana osutatud õigusabi eest makstav tasu ja kulude hüvitis märgitakse järgmist. Kaitsjal kulus

kohtueelses menetluses õigusteenuse osutamiseks maakohtu istungiks ettevalmistamiseks kokku kuus

tundi, mille eest ta taotleb 144 eurot (sh käibemaks), maakohtu istungitel osalemiseks neliteist ja pool

tundi, mille eest kaitsja soovib 348 eurot (sh käibemaks), ning ta pidi neli korda sõitma Valgast

Tartusse õigusabi osutama, mille eest ta taotleb 48 eurot (sh käibemaks). Need summad määras

maakohus kooskõlas KrMS § 175 lg 1 p-ga 4 T. Keelele ja J. Kiviojale kohtueelses ja maakohtu

menetluses osutatud riigi õigusabi eest makstavaks tasuks. Maakohtu otsust tuleb muuta osas, milles

ta luges menetluskulude hulka 129 eurot ja 60 senti seetõttu, et advokaat sõitis Valga ja Tartu vahel

isikliku sõiduautoga. Et Valga ja Tartu vaheline kaugus on 86 kilomeetrit, kulutas A. Vilt selle

teekonna neljal korral edasi-tagasi läbimisele 55 eurot (vt eespool p 30 arvutuskäiku). See summa

tuleb riigi õigusabi korra p 20 järgi jagada kahega. Niisiis tuleb nii T. Keele kui ka J. Kivioja osas

määrata lähtuvalt A. Vildi isikliku sõiduauto kasutusest menetluskulude hulka 33 eurot (sh

käibemaks). Seega määrab kolleegium ülal toodud kulud RÕS § 23 lg 1, § 22 lg 7 ja § 21 lg 3 ning

riigi õigusabi korra punktide 2, 16, 18, 47.2 ja 48 alusel T. Keelele ja J. Kiviojale kohtueelses ja

maakohtu menetluses osutatud riigi õigusabi eest makstavaks tasuks ja kuluhüvitiseks: mõlema puhul

573 eurot. Need kulud tuleb KrMS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda.

30.2. Osutades kohtueelses menetluses T. Keelele ja J. Kiviojale õigusteenust lepingu alusel, taotleb

A. Vilt hüvitada nii T. Keelele kui ka J. Kiviojale maakohtu poolt mõistlikuks loetud menetluskuluks

360 eurot (sh käibemaks) kolme tunni töö eest. Kolleegiumi hinnangul tuleb need summad jätta

KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda.

30.3. KrMS § 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 5 alusel jäävad riigi kanda ka T. Keele ja J. Kivioja kaitsjale

kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 46 senti (kummagi kaitsealuse eest 23 senti).

31. Menetluskulude hüvitamise taotlused esitas maakohtule ka A. Ljubajevi kaitsja.

31.1. Esiteks esitas K. Kutsar maakohtule taotluse määratud kaitsja tasu kindlaksmääramiseks.

Maakohus arvas taotluses märgitud summad menetluskulude hulka, aga siingi korrigeerib kolleegium

mõnevõrra maakohtu otsustust. Taotluse kohaselt kulutas K. Kutsar määratud kaitsjana kohtueelses

menetluses õigusteenuse osutamiseks kokku kuus tundi, mille eest ta taotleb 168 eurot (sh

käibemaks) ja istungitel osalemisele viisteist tundi, mille eest kaitsja soovib 720 eurot (sh

käibemaks). Maakohus määras need summad õigesti A. Ljubajevile kohtueelses ja maakohtu

menetluses osutatud riigi õigusabi eest makstavaks tasuks. Küll aga on vaja korrigeerida otsust

kulude osas (kuni 1. maini 2015. a kehtinud riigi õigusabi korra p 47.2 järgi makstav tasu), mis

tekkisid kohtuistungitele sõitmise tõttu. Kõigepealt luges maakohus menetluskulude hulka 144 eurot

(sh käibemaks) selle eest, et K. Kutsaril oli vaja sõita kuus korda Valgast Tartusse õigusabi osutama.

Advokaat on ekslikult märkinud, et sõitis Valgast Tartusse ka 16. märtsil 2015, kohtuotsus kuulutati

aga juba 11. märtsil. Seetõttu on põhjendatud arvata menetluskulude hulka 120 eurot (sh käibemaks).

Ka taotleb kaitsja, et talle hüvitataks kolmel korral Tartu ja Valga vahel isikliku sõiduauto

kasutamisega tekkinud kulud. Kulude hüvitamine on põhjendatud üksnes kahe sõidu eest, kuivõrd

K. Kutsar taotleb hüvitist ekslikult ka 16. märtsi 2015 eest. Niisiis kulutas kaitsja kahel korral Tartu ja

Valga vahel sõitmisele kokku 33 eurot (sh käibemaks). Eeltoodust tulenevalt peab RÕS § 23 lg 1,

§ 22 lg 7 ja § 21 lg 3 ning riigi õigusabi korra punktide 2, 16, 18, 47.2 ja 48 alusel A. Ljubajevile

kohtueelses ja maakohtu menetluses osutatud riigi õigusabi eest makstavaks tasuks määrama 1041

eurot. See kulu tuleb jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda.

31.2. Valitud kaitsjale makstud kulude hüvitamise taotluses palutakse A. Ljubajevile hüvitada 480

eurot (sh käibemaks) nõustamise, kriminaalasja materjalidega tutvumise ja kaitseakti koostamise eest.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et see kulu on mõistlik, ja jätab selle KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 181

lg 1 alusel riigi kanda.

31.3. Samuti tuleb KrMS § 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 5 alusel jätta riigi kanda A. Ljubajevi kaitsjale

toimikust koopia tegemisele kulunud 45 senti.

(allkirjastatud digitaalselt)