3-2-1-106-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-106-15

Määruse kuupäev

Tartu, 23. mai 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Malle Seppik, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik

Kohtuasi

L. P avaldus täisealisele isikule eestkostja määramiseks.

A. K (K) esindaja vandeadvokaadi abi Rene Hallemaa

taotlus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 14. aprilli 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 2-14-53163

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vandeadvokaadi abi Rene Hallemaa määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja vandeadvokaadi abi Rene Hallemaa

Asja läbivaatamise kuupäev

5. oktoober 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 14. aprilli 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-53163 osas,

millega ringkonnakohus jättis rahuldamata Rene Hallemaa taotluse määrata kindlaks riigi

õigusabi tasu ringkonnakohtu istungil osalemise eest.

2. Tühistatud osas teha uus määrus, rahuldada Rene Hallemaa taotlus osaliselt ja määrata

Advokaadibüroo Valge & Uiga OÜ-le ringkonnakohtu istungil osalemisel A. K-le osutatud riigi

õigusabi eest riigieelarvest makstavaks tasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot. Saata määrus

p 2 osas täitmiseks Eesti Advokatuurile ning teadmiseks Advokaadibüroo Valge & Uiga OÜ-le.

3. Tartu Ringkonnakohtu 14. aprilli 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-53163 on jõustunud

osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata Rene Hallemaa taotluse määrata kindlaks

riigi õigusabi tasu kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest hagita menetluses.

Määruskaebus rahuldada.

4. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu menetluses oli L. P avaldus täisealisele isikule eestkostja määramiseks. Maakohus

määras puudutatud isikule riigi õigusabi korras esindaja. Riigi õigusabi osutajaks määrati

vandeadvokaadi abi Rene Hallemaa (avaldaja).

Tartu Maakohus määras 1. oktoobri 2014. a määrusega A. K eestkostjaks Tartu Linnavalitsuse. Tartu

Maakohus määras avaldajale esimese astme kohtus esindamise eest tasu suuruseks 468 eurot (koos

käibemaksuga).

L. P esitas eestkoste määramise määruse peale määruskaebuse.

2. Tartu Maakohus määras 28. novembri 2014. a määrusega A. K esindamise eest määruskaebuse

menetlemisel Tartu Maakohtus avaldajale tasu 360 eurot (koos käibemaksuga). Maakohtu määruse

põhjenduste kohaselt oli eestkosteasi keskmisest oluliselt töömahukam. Seetõttu suurendas maakohus

„Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" (kord) p 11 alusel

väljamõistetava tasu piirmäära vastavalt advokaadi taotlusele.

3. L. P määruskaebuse menetlemisel määras ringkonnakohus asja läbivaatamiseks kohtuistungi.

Avaldaja osales 7. aprillil 2015 kohtuistungil A. K esindajana.

Avaldaja esitas 7. aprillil 2015 Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks A. K

esindamise eest määruskaebuse menetlemisel ringkonnakohtus. Taotluse kohaselt palus avaldaja

kindlaks määrata tasu kohtulikus menetluses osalemise, st kohtuistungil osalemise eest (üks tund)

ning hagita menetluses kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest (üks tund). Avaldaja palus

määrata kokku tasu 96 eurot (koos käibemaksuga).

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 14. aprilli 2015. a määrusega avaldaja taotluse riigi õigusabi tasu

määramiseks rahuldamata.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt määras maakohus avaldaja tasu suuruseks 468 eurot

ning hiljem määruskaebuse menetlemisel 360 eurot (koos käibemaksuga). Viimasel juhul suurendas

maakohus riigi õigusabi tasu piirmäära viie pooltunni ulatuses, sest eestkosteasi on keskmisest

oluliselt töömahukam. Korra p 37 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks

ettevalmistamise eest hagita asjades, v.a punktis 371 toodud juhtudel, 20 eurot iga poole tunni kohta,

kuid kokku mitte rohkem kui 200 eurot. Tsiviilasja raames on avaldajale riigi õigusabi tasu kokku

määratud 828 eurot (koos käibemaksuga), mis ületab kehtestatud piirmäära mitu korda.

Ringkonnakohus möönab, et kohtuistungi toimumise tõttu on esindajal kulunud õigusabi osutamisele

rohkem aega. Arvestades kehtestatud riigi õigusabi tasu piirmäära ning juba määratud tasu

esindamise eest määruskaebemenetluses, tuleb täiendava tasu määramise taotlus jätta rahuldamata.

Käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist sellise õiguslikult keerulise vaidlusega, mille tõttu tuleks

esindajale määrata riigi õigusabi tasu suuruses, mis ületab kehtestatud piirmäära mitu korda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Avaldaja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määrus tervikuna. Avaldaja vaidlustab

ringkonnakohtu määruse osas, mis puudutab ringkonnakohtu istungil osalemise aja eest tasuna

48 euro välja mõistmata jätmist. Avaldaja palub teha uue määruse, millega rahuldada advokaadi

taotlus osaliselt ja mõista Advokaadibüroo Valge & Uiga OÜ kasuks välja koos käibemaksuga

48 eurot tsiviilasjas nr 2-14-53163 A. K-le ringkonnakohtu istungil osutatud riigi õigusabi eest.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on avaldajal määruskaebuse esitamise õigus. Vaidlustatav

menetluskulude summa ei ületa praegusel juhul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg-s 2

nimetatud määra 200 eurot. Kui see määr kehtib ka riigi õigusabi tasude ja kulude kindlaksmääramise

määruse vaidlustamisel, on kord põhiseadusega vastuolus. Riigi õigusabi tasu on esindaja töötasu.

Esindajal peab olema võimalik oma õiguste kaitseks esitada määruskaebus. Lisaks toimub riigi

õigusabi tasude kindlaksmääramine eelkõige menetlust lõpetavas määruses, mille peale võib

määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi on määrusega kitsendatud.

Kohus ei saa jätta riigi õigusabi tasu välja mõistmata kohtuistungil osalemise aja eest, kuna istungil

osalemine on kohustuslik ja põhjendatud toiming. Korra p 38 kohaselt on isiku esindaja tasu

tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemise eest 20 eurot iga poole tunni kohta. Kord ei kehtesta

kohtulikus menetluses osalemise eest tasu väljamõistmiseks piirmäära. Seetõttu pidanuks kohus

advokaadile mõistma välja istungil osalemise ajale vastava töötasu 48 eurot (koos käibemaksuga).

Ringkonnakohus sisuliselt vähendas tagasiulatuvalt juba väljamõistetud töötasu kohtulikuks

menetluseks ettevalmistamiseks kulutatud aja eest. Korra p 11 kohaselt on võimalik töötasu

suurendada, kui asi on eriliselt töömahukas. Ringkonnakohus on hinnanud üksnes asja õiguslikku

keerukust ning on jätnud analüüsimata esindaja tehtud toimingud ja nende vajalikkuse. Jääb

selgusetuks, millest lähtudes on ringkonnakohus pidanud advokaadile menetluse raames määratud

tasu mitu korda piirmäära ületavaks. Tartu Maakohtus avaldajale määratud tasu ei ületanud määruse

tegemise ajal kehtinud piirmäärasid. Määruskaebemenetluses maakohtu määratud tasu ületas

kehtinud piirmäärasid vaid 100 euro võrra, mida maakohus pidas põhjendatuks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701

lg 3 alusel tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks

kohtumenetluses osalemise eest rahuldamata. Tühistatud osas teeb Riigikohus uue määruse, millega

määrab Advokaadibüroo Valge & Uiga OÜ-le ringkonnakohtu istungil osalemisel A. K-le osutatud

riigi õigusabi eest riigieelarvest makstavaks tasuks 48 eurot. Määruskaebus rahuldatakse.

7. TsMS § 696 lg 1 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega

lubatud. Kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse

kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei

tulene teisiti. TsMS § 660 lg 3 esimese lause kohaselt võib maakohtu menetlust lõpetava määruse

peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui

seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

Avaldaja määruskaebeõiguse aluseks on TsMS § 660 lg 3 ja § 696 lg 1. Menetlust lõpetavaks

määruseks loetakse neid hagita menetluses tehtud määrusi, millega asi lahendatakse (menetlus n-

ö suletakse või lõpetatakse), ning menetlust lõpetavat määrust ei tule mõista kitsalt menetluse

lõpetamise määrusena TsMS § 428 tähenduses (vt Riigikohtu 3. oktoobril 2006. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-79-06, p 10; 28. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 11). Kolleegium leiab, et

sarnaselt TsMS § 696 lg-ga 3 on riigi õigusabi osutanud advokaadile tema avalduse alusel määratud

esindajatasu määrus TsMS § 660 lg 3 mõttes menetlust lõpetavaks määruseks

(vt Riigikohtu 11. märtsi 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-14, p 10). Kuivõrd vaidlusaluse

määrusega jättis ringkonnakohus advokaadile riigi õigusabi osutamise eest tasu kindlaks määramata,

siis on avaldaja õigusi määrusega ka kitsendatud. Seega on avaldajal õigus esitada ringkonnakohtu

määruse peale määruskaebus Riigikohtule.

8. Kolleegium märgib, et avaldaja on esitanud oma taotlused määruskaebuses vastuoluliselt.

TsMS § 695 ja § 671 lg 2 p 2 järgi tuleb määruskaebuses märkida määruskaebuse esitaja selgelt

väljendatud protsessuaalne nõue, näidates sealjuures ära, millises ulatuses määruskaebuse esitaja

ringkonnakohtu määrust vaidlustab ning missugust Riigikohtu lahendit taotleb.

Määruskaebuse sissejuhatuses on avaldaja selgelt märkinud, et vaidlustab ringkonnakohtu määrust

üksnes osas, mis puudutab ringkonnakohtu istungil osalemise aja eest tasuna 48 euro välja mõistmata

jätmist. Ka määruskaebuse põhjendustes käsitleb avaldaja vaid kohtuistungil osalemise eest riigi

õigusabi tasu kindlaksmääramist. Samas määruskaebuse resolutsioonis palub avaldaja tühistada

ringkonnakohtu määruse tervikuna. Kolleegium lähtub asja lahendamisel avaldaja sõnaselgest soovist

ning põhjendustest ja analüüsib ringkonnakohtu määrust vaid kohtuistungil osalemise eest tasu

kindlaksmääramise osas, st 48 euro ulatuses. Ülejäänud osas on ringkonnakohtu määrus jõustunud

TsMS § 466 lg 3, § 463 lg 2 ja § 456 lg 4 teise lause järgi.

9. Riigikohtu üldkogu tunnistas põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3

esimesed kolm lauset ning käesolevas asja kohalduva korra, kuid lükkas praeguse asja jaoks

asjakohaste sätete osas otsuse jõustumise kuue kuu võrra edasi (vt Riigikohtu üldkogu 26. aprilli

2016. a otsus asjas nr 3-2-1-40-15, p-d 64-66). Seega ei takista eelviidatud Riigikohtu üldkogu otsus

praeguses asjas kerkinud korra tõlgendamist puudutava küsimuse lahendamist.

10. Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga, et ringkonnakohus on põhjendamatult jätnud välja

mõistmata riigi õigusabi tasu kohtuistungil osalemise eest.

Korra p 37 esimese lause kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks

ettevalmistamise eest hagita asjades, v.a punktis 371 toodud juhtudel, 20 eurot iga poole tunni kohta,

kuid kokku mitte rohkem kui 200 eurot. Korra p 38 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja

kohtulikus menetluses osalemise eest 20 eurot iga poole tunni kohta.

Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga, et korra järgi on selgelt eristatud kohtulikuks

menetluseks ettevalmistumise tasu ning kohtulikus menetluses osalemise tasu. Ringkonnakohtul ei

olnud alust jätta kohtulikus menetluses osalemise eest tasu kindlaks määramata seetõttu, et maakohus

oli juba varem kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest mõistnud välja piirmäära ületava tasu.

Sellega ringkonnakohus sisuliselt vähendas maakohtu jõustunud kohtumäärusega kindlaks määratud

tasu.

11. Kuivõrd asja lahendamiseks ei ole vaja rohkem asjaolusid tuvastada, peab kolleegium

TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel võimalikuks teha asjas uus määrus.

Korra p 38 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemise eest 20 eurot

iga poole tunni kohta. Korra p 39 kohaselt kohaldatakse tasu arvestamisel punktides 37, 371 ja 38

nimetatud tegevuste eest punkte 19 ja 21 punktides 37, 371 ja 38 sätestatud erisustega. Korra p 19

kohaselt toimub tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest kohtuistungi protokollis märgitud

istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel.

Ringkonnakohtu kohtuistungi protokolli kohaselt avati kohtuistung kell 11.00 ning istung lõppes

kell 11.55 (II kd, tl-d 129-130 pöördel). Seega on avaldajal õigus saada kohtuistungil osalemise eest

korra p-de 19, 38 ja 39 järgi tasu kahe poole tunni eest, st 40 eurot, millele lisandub käibemaks, ehk

kokku 48 eurot.

12. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada. Avaldaja ei ole määruskaebuses märkinud, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon

tagastada, mistõttu tuleb tal Riigikohtule teatada, kellele ja kuhu tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 8

esimese lause järgi tagastada.

Malle Seppik, Ants Kull, Jaak Luik