3-2-1-27-16 · Riigikohus

Riigikohtunik Peeter Jerofejevi eriarvamus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-16.

Leian, et ringkonnakohtu ja maakohtu määrused oleks tulnud jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata järgmistel põhjustel.

Käesolevas asjas on viidatud Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-167-11. Viidatud tsiviilasjas oli

maakohus kinnitanud jaotusettepaneku olukorras, kus jaotusettepanekule ei olnud esitatud

vastuväiteid ega ka määruskaebust jaotusettepaneku kinnitamise peale. Käesolevas asjas aga esitas

võlausaldaja jaotusettepanekule vastuväite muu hulgas ka pankrotimenetluse kulude (pankrotihalduri

büroo- ja raamatupidamiskulude) kohta. Maakohus ei lugenud vastuväidet pankrotimenetluse kulude

kohta põhjendatuks ja kinnitas jaotusettepaneku pankrotimenetluse kulude osas. Ringkonnakohus

tühistas võlausaldaja määruskaebuse alusel jaotusettepaneku kinnitamise määruse pankrotimenetluse

kulude osas ja saatis asja selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus kinnitas uuesti

jaotusettepanekus esitatud pankrotimenetluse kulud ja ringkonnakohus jättis maakohtu määruse

muutmata. Seetõttu leidsid kohtud minu hinnangul õigesti, et jaotusettepanekus esitatud

pankrotimenetluse kulud läbisid kohtuliku kontrolli, selles osas on olemas jõustunud kohtulahend ja

lõpparuande kinnitamisel ei pidanud kohtud enam samade kulude põhjendatust teist korda

kontrollima.

Leian, et koosseisu enamuse seisukoht, et lõpparuande kinnitamise vaidlustamist ei välista ka see, kui

võlausaldaja vaidlustas jaotusettepaneku kinnitamist, kuid tema määruskaebus jäeti rahuldamata

(käesoleva lahendi punkti 10 viimane lause ja punkt 11), ei ole põhjendatud. Asjaolu, et andmed

pankrotimenetluse kulude kohta tuleb märkida nii jaotusettepanekus (PankrS § 143 lg 1 p 3) kui ka

lõpparuandes (PankrS § 162 lg 2 p 2), ei anna alust järelduseks, et pankrotimenetluse kulude

vaidlustamisele kehtib erikord. Selline seisukoht on vastuolus põhimõttega, et jõustunud

kohtulahendiga otsustatud vaidlust ei saa uuesti alustada (TsMS § 371 lg 1 p 4). Lisaks sellele

muudab koosseisu enamuse seisukoht sisutühjaks PankrS § 145 lg-st 2 tuleneva nõude kohtul hinnata

jaotusettepaneku kinnitamisel pankrotimenetluse kulude vajalikkust ja põhjendatust, kuna kulude

vajalikkust ja põhjendatust saab ju vaidlustada ka lõpparuandele vastuväite ja määruskaebuse

esitamisega sõltumata sellest, kas jaotusettepanekule esitatakse vastuväidet või mitte. See ei ole minu

hinnangul mõistlik menetlusökonoomia põhimõtet silmas pidades. Lõpparuande kinnitamisel tuleks

kohtul hinnata ainult nende kulude vajalikkust ja põhjendatust, mis on tekkinud pärast

jaotusettepaneku kinnitamist.

Peeter Jerofejev