3-3-1-20-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-20-16

Otsuse kuupäev

10. mai 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister ja Viive

Ligi

Kohtuasi

Dmitri Tšerkassovi kaebus Maksu- ja Tolliameti 24. mai

2013. a vastutusotsuse nr 13-7/171-25 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Dmitri Tšerkassov

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 17. detsembri 2015. a otsus

haldusasjas nr 3-13-1821

Menetluse alus Riigikohtus

Dmitri Tšerkassovi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Dmitri Tšerkassovi kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 17. detsembri 2015. a otsus ja Tartu Halduskohtu

17. märtsi 2015. a otsus asjas nr 3-13-1821. Saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Haldus-

kohtule.

3. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 24. mai 2013. a vastutusotsusega nr 13-7/171-25

D. Tšerkassovit tasuma OÜ TDP Investment maksuvõlga 36 923 eurot 21 senti (põhivõlg 21 412

eurot 24 senti ja intressivõlg 15 510 eurot 97 senti), kuna:

1) äriühingu maksuvõlg põhivõla osas koosneb äriühingu enda deklareeritud ja tähtaegselt tasumata

maksusummadest ning 2011. a novembris tasumiseks määratud sunnirahast 100 eurot, mis on jäetud

tasumata;

2) OÜ TDP Investment on alates 2009. a septembrist deklareerinud erinevaid maksukohustusi, kuid

jätnud need täitmata vaatamata sellele, et äriühingul rahalisi vahendeid oli. OÜ TDP Investment

deklareeris käivet kuni 2009. a novembrini ja töötasu väljamakseid kuni 2011. a juunini ning seda

üksnes D. Tšerkassovile ja P. Kirsile;

3) OÜ TDP Investment endiste juhatuse liikmete T. Kiiski, D. Tšerkassovi ja P. Kirsi ütluste kohaselt

tekkis käibemaksuvõlg seoses kinnisvara võõrandamisega ning töötasu maksetega D. Tšerkassovile ja

P. Kirsile;

4) D. Tšerkassovi juhatuse liikmeks oleku ajal on OÜ-st TDP Investment väljastatud 3. augustist

2009 kuni 6. oktoobrini 2009 suures ulatuses laene Sõravärk OÜ-le ja A5 Invest OÜ-le. Seejärel on

äriühingu majandustegevus peatunud. Käivet on deklareeritud kuni 2009. a novembrini ning A5

Invest OÜ-le väljastatud laenuraha on juhatuse liige T. Kottis kohe sularahana välja võtnud;

5) D. Tšerkassov on rikkunud maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-st 1 tulenevat kohustust, kuna

ta on sõlminud näilikke tehinguid ega ole käitunud OÜ TDP Investment huvides. D. Tšerkassovi

huvid viitavad sellele, et viia äriühingust rahalised vahendid välja ja jätta maksuvõlad tasumata,

misjärel lõpetada äriühingu majandustegevus;

6) D. Tšerkassovi tegevuse ja OÜ TDP Investment maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos, sest

juhul kui D. Tšerkassov ei oleks teinud näilikke tehinguid OÜ-st TDP Investment rahaliste vahendite

väljaviimiseks, oleks äriühingul piisavalt rahalisi vahendeid maksuvõlgade likvideerimiseks.

2. MTA jättis 2. augusti 2013. a vaideotsusega nr 6-1/1601-2 D. Tšerkassovi vaide vastutusotsuse

kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata.

3. D. Tšerkassov esitas halduskohtule 30. augustil 2014 kaebuse, milles palus tühistada MTA

24. mai 2013. a vastutusotsus nr 13-7/171-25. Kaebaja ei märkinud kaebuses, kas ta soovib asja

lahendamist kirjalikus menetluses. Kaebuse põhjendused on järgmised:

1) OÜ TDP Investment ei pidanud 9. septembril 2009 korteriomandi müügilepingust tulenevalt

deklareerima ega tasuma käibemaksu käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p 3 kohaselt, kuna korter

oli kasutuses enne selle müümist;

2) OÜ TDP Investment ei pidanud tasuma tööjõumaksusid. Kaebaja ei ole saanud OÜ-lt TDP

Investment palka ega muid teenustasusid, mida kinnitavad pangakonto väljavõtted;

3) OÜ TDP Investment on jätkuvalt tegutsev ettevõte.

4. Tartu Halduskohus määras 27. oktoobril 2014 asja läbivaatamise kirjalikus menetluses, kuna:

1) vastustaja on nõustunud asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja kaebaja ei ole enda seisu-

kohta avaldanud ning

2) asja lahendamiseks olulised asjaolud on võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata.

Halduskohus märkis, et kuni 18. veebruarini 2015 võivad menetlusosalised esitada täiendavaid

dokumente ja kohtulahend kuulutatakse 17. märtsil 2015.

5. Kaebaja esitas 18. veebruaril 2015 kohtule taotluse vaadata asi läbi kohtuistungil, kuna kaebaja

soovib:

1) üle kuulata OÜ TDP Investment ühe juhatuse liikme (s.o P. Kirss), kes annab ütlusi korteri

kasutuses olemise kohta enne müüki ja et deklareeritud töötasusid reaalselt juhatuse liikmetele välja

ei makstud, ning

2) anda seletuse vande all.

6. Tartu Halduskohus jättis 18. veebruari 2015. a määrusega kaebaja vastuväite rahuldamata,

kuna:

1) asja on võimalik lahendada toimikus olevate dokumentide ja menetlusosaliste esitatud seisu-

kohtade alusel;

2) vastustaja oli nõus kirjaliku menetlusega. Kaebaja ei ole kuni taotluse esitamise hetkeni

18. veebruaril 2015 omapoolset seisukohta esitanud. Kaebaja esindaja ei ole ligi nelja kuu jooksul

reageerinud ega väljendanud oma mittenõustumist kirjaliku menetlusega. Kohtuotsuse kuulutamise

aeg on 17. märts 2015.

7. Tartu Halduskohus jättis 17. märtsi 2015. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtu põhjendused

olid järgmised:

1) tegemist on näilike tehingutega, kuna laen väljastati makseraskustes olevatele äriühingutele. OÜ

TDP Investment juhatuse liikmel tuli samas täita maksukohustus. Laenud on tagasi maksmata, neid

pole sisse nõutud. Laen võeti kohe sularahana välja. Pärast sularaha väljavõtmist lõppes OÜ TDP

Investment majandustegevus. Kaebaja kui juhatuse liige rikkus MKS § 8 lg-st 1 tulenevat kohustust;

2) OÜ-l TDP Investment puudub raha ja registervara. Maksuhaldur on asunud maksuvõlga sisse

nõudma, kuid võlga ei ole õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena sisse nõuda;

3) OÜ TDP Investment ei saanud tugineda KMS § 16 lg 2 p-le 3, kuna tegemist oli korteriomandi

esmase müügiga. Müüjaks oli OÜ TDP Investment ja ostjaks A. Rešetova. Tõendatud ei ole, et

äriühing on edasi müünud juba kasutatud korteri. Korterile on väljastatud kasutusluba 4. novembril

2008, kuid korter ei ole varem registreeritud ühegi isiku elukohana, majas puudus korteriühistu.

Broneerimisleping ei ole aluseks omandiõiguse üleminekule, see tagab vaid teatud tähtajaks korterile

broneeringu, millele ei pruugi järgneda ostu-müügitehingut. Broneerimislepingu alusel ei saanud

Kuninglik OÜ korteriomandi valdust ega kasutusõigust;

4) kaebaja esitatud kontoväljavõtted ei tõenda töötasude maksmata jätmist. MTA võetud seletuste

kohaselt on äriühingu esindaja kinnitanud, et töötasud on makstud sularahas kassast.

5) rikutud ei ole ärakuulamis- ega uurimispõhimõtet.

8. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu otsus tühistada.

9. Tartu Ringkonnakohus jättis kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsuse

muutmata. Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt:

1) kuigi 9. veebruarist 2007 kuni 6. veebruarini 2012 esindas äriühingut vähemalt kaks juhatuse liiget

korraga, ei vähenda see kaebaja kui äriühingu kunagise juhatuse liikme vastutust. MTA tuvastas

kaebaja süü MKS §-s 8 sätestatud kohustuse täitmisel. Kaebaja kinnitas maksuhaldurile 7. juunil

2012 antud ütlustes, et ta tegeles äriühingus igapäevase tööga. OÜ TDP Investment juhatuse liige

T. Kiisk andis maksuhaldurile 22. mail 2012 ütlused, mille kohaselt oli kaebaja äriühingu

tegevjuhataja, kes täitis kõiki juhatuse liikme kohustusi ning P. Kirss ja T. Kiisk olid vaid passiivsed

juhatuse liikmed. Maksuhaldur on eelviidatud ütluste alusel tuvastanud, et üheks OÜ TDP Investment

poolseks esindajaks näilike laenutehingute sõlmimisel oli D. Tšerkassov. Maksuhaldur on piisavalt

põhjendanud kaebaja tahtlust MKS §-s 8 nimetatud kohustuste rikkumisel;

2) OÜ TDP Investment maksuvõlg koosneb äriühingu enda poolt deklareeritud ja tähtaegselt

tasumata maksusummadest. OÜ TDP Investment lisas korteriomandi võõrandamisel 9. septembril

2009 korteriomandi müügihinnale käibemaksu ning kajastas tehingut ka käibedeklaratsioonil.

Äriühing ei ole vastutusotsuse koostamise ajaks parandusdeklaratsiooni esitanud. Maksuhalduril

puudus seadusest tulenev alus asuda kaebaja vastuväidete alusel omal algatusel OÜ TDP Investment

käibedeklaratsiooni äriühingu maksukohustust vähendavas suunas parandama. OÜ TDP Investment

esitas maksuhaldurile käibedeklaratsiooni parandusdeklaratsiooni pärast aegumistähtaega, mistõttu ei

saanud ta enam maksudeklaratsiooni parandada (MKS § 98 lg 1);

3) põhjendatud alus on eeldada, et vaidlusalune korteriomand ei olnud enne võõrandamist tegelikus

kasutuses. Kaebajal lasus kohustus tõendada makshalduri järelduste ekslikkust. Näiteks oleksid

korteri faktilist kasutust saanud tõendada kaebajale esitatud kommunaalteenuste arved. OÜ TDP

Investment ja Kuninglik OÜ vahel 1. juulil 2009 sõlmitud korteri broneerimisleping ei tõenda korteri

faktilist kasutust. Kinnistusraamatusse 20. detsembril 2007 omaniku kohta tehtud kanne ei tõenda, et

selleks ajaks oli korteriomandi esemeks olev eluruum sellises seisukorras, et seda võis faktiliselt

kasutada, ega ka seda, et OÜ AleviKinnisvara arendusega tegeleva ettevõttena konkreetset

korteriomandit oma tarbeks kasutas. Seega ei ole kaebajal õnnestunud omapoolsete tõendite ja

väidetega maksuhalduri järeldusi ümber lükata;

4) OÜ TDP Investment on deklareerinud väljamakseid nii P. Kirsile ja D. Tšerkassovile nii 2009.,

2010. kui ka 2011. a-l. Mõlemad isikud on kajastanud oma töötasu ka 2009., 2010. ja 2011. a

tuludeklaratsioonides. Seega ei piisa tööjõuga seotud maksude tasumise kohustuse ümberlükkamiseks

väitest tõendite puudumise kohta. Kaebaja oleks pidanud põhjendama, miks on nii äriühing kui ka

füüsilised isikud väljamakseid ilma õigusliku aluseta deklareerinud. P. Kirsi maksuhaldurile

20. septembril 2012 antud ütlused, mille kohaselt ta mingit töötasu OÜ-st TDP Investment ei saanud,

on vastuolus isiku varasema käitumisega oma tuludeklaratsioonide täitmisel. Ühtlasi puudub

asjakohane selgitus, miks pidanuks isik töötasu saamist alusetult deklareerima. Seega on P. Kirsi

ütlused ebausaldusväärsed, mistõttu neid ei saa asja lahendamisel arvesse võtta. Kaebaja on ise

tunnistanud 7. juunil 2012 maksuhaldurile antud seletuses vastuseks küsimusele, miks jätkati

P. Kirsile ja D. Tšerkassovile töötasude väljamaksmist kuni 2011. a juunini, et palka maksti sularahas

kassast (II kd, tl 91).

5) halduskohus ei pidanud kohtuistungit korraldama. Kaebaja ei taotlenud kaebuses, et asi

lahendataks kohtuistungil ning et P. Kirss tuleb tunnistajana üle kuulata;

6) kui kaebajal on menetluses vandeadvokaadist esindaja, kes kaebuses ei märgi, kas ja millisel viisil

menetluse läbiviimist soovitakse ning milliseid tõendeid soovitakse esitada, tugevneb eeldus, et

istungi läbiviimine, sh tunnistajate ülekuulamine, ei ole kaebuse lahendamise aspektist oluline, eriti

kui tõendeid asja lahendamiseks on piisavalt ning asja lahendamiseks olulised asjaolud on võimalik

välja selgitada istungit korraldamata;

6) kaebajal puudus õigus taotleda enda vande all ülekuulamist (HKMS § 64 lg 1);

7) P. Kirsilt võeti kahel korral seletusi maksumenetluses. 24. septembril 2012 ei osanud ta anda

konkreetseid selgitusi üheski talle esitatud küsimuses, v.a töötasu väidetav puudumine. Puudub alus

järeldada, et P. Kirss oleks halduskohtus tõepäraseid ja konkreetseid selgitusi andnud. Seega ei olnud

tunnistajalt saadavate ütluste tähtsus vastavuses tõendi kättesaamiseks mineva ajakuluga ning

nimetatu on HKMS § 65 lg 2 ning § 62 lg 3 p 2 järgi tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata

jätmise aluseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Kaebaja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbi-

vaatamiseks halduskohtule. Kassatsioonkaebuse ja selle täienduse põhjendused on järgmised:

1) äriühingul oli kolm juhatuse liiget ja tehinguid said teha vaid kaks juhatuse liiget. MTA pole

tuvastanud, kes laenu andsid. Kuna juhatuse liikmetel oli ühine esindusõigus, ei saanud kaebajale

vastutusotsust teha;

2) OÜ TDP Investment ei pidanud korteri müügilt deklareerima tulumaksu ega tasuma tööjõumakse;

3) kaebajale ei võimaldatud kohtuistungit ja seetõttu ei kuulatud tunnistaja P. Kirssi ega kaebajat üle

vande all.

11. MTA on vastuses seisukohal, et kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna kohtud on

õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõigust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused tuleb HKMS § 230 lg 1 ja lg 5 p 3

alusel tühistada materiaalõiguse ja kohtumenetluse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Asi tuleb saata

uueks läbivaatamiseks halduskohtule.

13. Kaebaja vandeadvokaadist esindaja esitas kaebuse, milles palus tühistada vastutusotsus.

Kaebuses ei olnud märgitud, et kaebaja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. Halduskohus

määras asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Seejärel esitas kaebaja taotluse korraldada kohtu-

istung, mille halduskohus jättis rahuldamata. Ringkonnakohus asus seisukohale, et halduskohus oli

õigesti määranud asja kirjalikku menetlusse.

14. Erinevalt ringkonnakohtust on kolleegium seisukohal, et kaebajale ei saa ette heita, et ta jättis

kaebuses esitamata taotluse kuulata üle tunnistaja, vaid ta tegi seda enne eelmenetluse lõppemist.

Pärast kaebuse menetlusse võtmist toimub eelmenetlus, mille käigus kohus valmistab asja ette ja teeb

omalt poolt kõik vajaliku, et asja saaks läbi vaadata katkestamatult, sh annab kohus menetlus-

osalistele tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks (HKMS § 62 lg 1 esimene

lause, § 122 lg 2 p 6). Seega ongi eelmenetluse üheks mõtteks tõendite kogumine, mida saab reeglina

teha kuni eelmenetluse lõppemiseni, s.t kohtuistungi avamiseni, kirjalikus menetluses või

lihtmenetluses kohtu poolt määratud menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppemiseni ja asja

määramisega läbivaatamiseks lepitusmenetlusse (HKMS § 125 lg 1).

15. Kirjaliku menetluse eeldused on sätestatud HKMS §-s 131. HKMS § 131 lg 2 sätestab, et kui

pool või kolmas isik ei ole kohtule teatanud, et ta on nõus kirjaliku menetlusega, eeldatakse, et ta

soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Seega järeldub esmalt viidatud õigusnormist, et poole või

kolmanda isiku tahet asja läbivaatamiseks kohtuistungil eeldatakse, kui ta ei ole märkinud, et ta

soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. Teiseks ei tulene HKMS § 131 lg-st 2 järeldust, et

eeldus vaadata asi läbi kohtuistungil ei kehti, kui poolt või kolmandat isikut esindab õigusteadmistega

isik. Kuigi kaebaja esindaja ei märkinud kaebuses, et ta soovib asja lahendamist kirjalikus

menetluses, väljendas ta pidevalt oma tahet vaadata asi läbi kohtuistungil.

16. Sõltumata menetlusosalise tahtest võib kohus siiski asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui

kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit

korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda,

arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sh kui menetlusosaliste vahel on

vaidluse all üksnes õigusküsimused (HKMS § 131 lg 1 p 2).

Halduskohtu hinnangul olid maksuasjas vaidluse all üksnes õiguslikud küsimused ja asi oli võimalik

lahendada toimikus olevate materjalide pinnalt. Ringkonnakohus märkis täiendavalt, et kaebajal ei

ole õigust nõuda enda vande all ülekuulamist (HKMS § 64 lg 1) ning puudub alus järeldada, et

äriühingu juhatuse teine liige oleks halduskohtus tõepäraseid ja konkreetseid selgitusi andnud

(HKMS § 62 lg 3 p 2, § 65 lg 2).

16.1. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et HKMS § 64 lg 1 ei anna menetlusosalisele õigust

nõuda enda vande all ülekuulamist. Viimati viidatud säte annab õiguse nõuda teise menetlusosalise

vande all ülekuulamist, kui õigusnormis sätestatud eeldused on täidetud. Ka HKMS § 64 lg 2 ei anna

menetlusosalisele õigust nõuda enda vande all ülekuulamist, vaid tegemist on kohtu õigusega kuulata

menetlusosaline vande all üle, kui tõendamist vajava asjaolu kohta ei ole võimalik koguda tõendeid

muul viisil või see oleks ebamõistlikult koormav. HKMS § 64 lg 2 kaudu tagab kohus omal algatusel

asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise (HKMS § 2 lg 4 esimene lause).

16.2. Kolleegiumi hinnangul ei ole käesolevas asjas vaidluse all üksnes õiguslikud, vaid ka faktilised

küsimused. Halduskohus ja ringkonnakohus on arvestanud asja lahendamisel tõendina ka

maksumenetluses protokollitud kaebaja ja äriühingu juhatuse teise liikme seletusi (HKMS § 65 lg 1).

Sellises olukorras on menetlusosalisel õigus taotleda, et kohus kuulaks tunnistajana või vande all üle

isiku, kelle haldusmenetluses antud seletusi on kohtumenetluses arvesse võetud, v.a seaduses eraldi

sätestatud juhul (HKMS § 65 lg 2, § 62 lg 3 p 2). Kaebaja ei andnud nõusolekut vaadata asi läbi

kirjalikus menetluses ning ta esitas halduskohtule ka eraldi tunnistaja ülekuulamise taotluse.

Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kohus arutab kohtuistungil menetlusosalistega läbi ka asja

lahendamiseks olulised õigusküsimused (HKMS § 129 lg 1 p 6). Seega isegi juhul, kui faktiliste

asjaolude üle vaidlust pole, ei tähenda see, et asi tulebki läbi vaadata üksnes kirjalikus menetluses.

Kohus peab ka siis, kui vaidluse all on üksnes õigusküsimused, asja läbivaatamise vormi määramisel

arvesse võtma menetlusosalise jaoks kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu (HKMS § 131

lg 1 p 2). Kohtuistung garanteerib menetlusosalisele eelduslikult kõige tõhusama menetlusliku kaitse

vaidluses, milles on tegemist kaaluka õigushüve ja selle intensiivse riivega.

16.3. Praeguses asjas ei saa pidada ilmseks seda, et tunnistaja ütlused oleksid asjassepuutumatud ega

seonduks vaidlusega faktilise asjaolu üle.

Kolleegiumi hinnangul võib kaebaja vastutusotsuse vaidlustamisel esitada ka neid vastuväiteid, mida

äriühing kui põhivõlgnik ei esitanud, sh nt jättis parandusdeklaratsiooni õigel ajal esitamata. Kui

põhivõlgnikul maksukohustust sisuliselt ei olnud, jätab parandusdeklaratsiooni õigeaegne esitamata

jätmine maksukohustuse jõusse küll äriühingu suhtes, aga kaebajal kui juhatuse endisel liikmel on

endiselt õigus oma vastuväide vastutusotsuse tühistamise vaidluse raames esitada (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-23-12, p 25; 12. juuni 2013. a otsus

asjas nr 3-3-1-17-13, p 17).

Kaebaja vaidlustab talle tehtud vastutusotsust, millega teda kohustati tasuma 36 923 eurot ja 21 senti.

Tegemist on kaebajat märkimisväärselt koormava rahalise kohustusega. Vastutusotsuse tegemise ühe

alusena on märgitud asjaolu, et OÜ TDP Investment deklareeris nii käibemaksu kui ka tööjõumakse

ning jättis need maksmata. Kaebaja väidab, et OÜ TDP Investment ei pidanud eelnimetatud makse

deklareerima, kuna korteriomand oli enne müüki kasutuses ning OÜ TDP Investment tegelikkuses

töötasu ei maksnud. Enda väidetud faktide tõendamiseks taotles ta äriühingu juhatuse teise liikme

ülekuulamist.

17. Eelnevast tulenevalt on kolleegium seisukohal, et kohtud on teinud tõendite kogumis ja

vastastikuses seoses hindamisel olulise menetlusvea, jättes istungil tõendi kogumata, s.o tunnistaja

üle kuulamata.

18. Pärast menetlusnormi kohast asjaolude väljaselgitamist saab anda hinnangu, kas kaebaja suhtes

olid täidetud vastutusotsuse tegemise eeldused, s.t, kas:

1) kaebaja kui juhatuse liige oli tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi;

2) rikutud on kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja

mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine;

3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

19. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-43-14 ja seal viidatud kohtupraktika).

19. Eelnevast tulenevalt rahuldab kolleegium kassatsioonkaebuse, tühistab ringkonnakohtu ja

halduskohtu otsused ning saadab asja uueks läbivaatamiseks halduskohtule.

20. Kolleegium peab vajalikuks täiendavalt märkida, et vastutusotsus hõlmab ka OÜ-le TDP

Investment 2011. a novembris määratud sunniraha.

Vastutusotsuse sisuks on maksuvõla sissenõudmine (MKS § 96 lg 1, Riigikohtu halduskolleegiumi

4. detsembri 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-75-09, p 9 ja seal viidatud kohtupraktika). Sunniraha ei ole

maks ega maksukohustus ning selle tähtpäevaks tasumata jätmist ei saa käsitada maksuvõlana, vaid

tegemist on sunnivahendiga (Riigikohtu üldkogu 17. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-2-1-4-13,

p 42). Sunniraha on adresseeritud kindlale isikule ja temaga seotud ning see ei saa ka õigusjärgluse

korras üle minna (MKS § 35). Sunniraha rakendatakse vaid ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks

(Riigikohtu halduskolleegiumi 22. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 14). Seetõttu ei saa

vastutusotsusega OÜ-le TDP Investment määratud sunniraha kaebajale määrata.

21. Kuna kolleegium ei tee asjas lõplikku lahendit, jäävad menetluskulud jagamata (HKMS § 109

lg 4). Tasutud kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 107 lg 4).

Indrek Koolmeister, Viive Ligi, Ivo Pilving