3-3-1-17-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-17-16

Määruse kuupäev

2. mai 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister ja Viive Ligi

Kohtuasi

Ivan Ksenofontovi kaebus ebakohastest kinnipidamis-

tingimustest tulenenud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Ivan Ksenofontov

Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 7. detsembri 2015. a määrus asjas nr 3-

15-2647

Menetluse alus Riigikohtus

Ivan Ksenofontovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Ivan Ksenofontovi määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 27. oktoobri 2015. a ja Tartu Ringkonnakohtu 7. detsembri

2015. a määrused asjas nr 3-15-2647 ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu

Halduskohtule.

3. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla jättis Ivan Ksenofontovi esitatud kahju hüvitamise taotluse 30. juulil 2015 käiguta

ning määras taotluse esitajale taotluses esinenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Taotleja esitas 17.

augustil 2015 täpsustused (toimiku materjalides kajastamata). Taotleja hinnangul olid vanglale teada

kõik kambrid, milles teda kinni hoiti, ning ta palus välja mõista hüvitise vastavalt senisele

kohtupraktikale. Nendest lahenditest nähtub ka hüvitatava kahju liik. Kahju tekkimise ajavahemik oli

kaebaja hinnangul vanglale teada.

2. Tallinna Vangla tagastas 18. septembril 2015 I. Ksenofontovi kahju hüvitamise taotluse puuduste

kõrvaldamata jätmise tõttu. Vangla hinnangul ei ole taotluse esitaja täpsustanud kahju liiki. Kahju

tekkimist pidi kaebaja tajuma vahetult olukorda sattumisest alates. Vangla ei saa taotleja eest kindlaks

määrata talle väidetavalt tekkinud kahju ning selle ulatust.

3. A. Sarapuu esitas kaebaja nimel halduskohtule kaebuse, milles palus mõista vanglalt ebakohaste

kambritingimustega (vähene põrandapind) tekitatud kahju eest välja hüvitis. Kaebuses viidati varem

vanglale esitatud selgitustaotlusele, millele esitatud vastuses tõi vangla välja, millistes kambrites

kaebaja viibis. Vanglale oli seetõttu kahju tekkimise ajavahemik teada. Kaebaja esitas mittevaralise

kahju hüvitamise nõude ajavahemiku 9. juuli 2013 kuni 3. juuni 2015 kohta. Koos kaebusega esitas

esindaja esindusõigust tõendava volikirja.

4. Tartu Halduskohus tagastas 27. oktoobri 2015. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 5 alusel, sest kaebuse allkirjastanud isik ei vastanud HKMS § 32 lg-s

1 sätestatud haridusnõuetele.

5. Kaebaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse tühistada.

Määruskaebuse kohaselt on halduskohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, sest ei

võimaldanud kaebajal kaebuses esinenud puudusi kõrvaldada, sh esitatud kaebust ise allkirjastada.

Halduskohtu määruse tulemusel kaotab kaebaja hüvitamiskaebuse esitamise õiguse, sest see ei oleks

uuesti esitades enam tähtaegne.

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 7. detsembri 2015. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja haldus-

kohtu määruse muutmata. Määruse kohaselt kirjutas kaebusele alla volitatud esindaja ning kohtule olid

nõutud dokumendid esitatud. Kaebuses volitatud isikuna märgitud isik ei vastanud seaduses ettenähtud

nõuetele. Olukorras, kus halduskohtumenetluse seadustik ei kohusta kaebusele lisama tõendeid selle

kohta, et volitatud isik vastab seaduses ettenähtud nõuetel, ning halduskohus on omal algatusel

nõuetele mittevastavuse tuvastanud, ei saa halduskohtule ette heita, et ta on kaebuses esinevate

puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andmata kaebuse tagastanud. Kaebuses esinevate kõrvaldatavate

puudustega oleks tegemist siis, kui kaebus oleks olnud allkirjastamata või kaebusele ei oleks lisatud

esindusõigust kinnitavat volikirja (HKMS § 39 lg 1 p 5). Esindusõiguse puudumine on HKMS § 121

lg 1 p 5 alusel kaebuse tagastamise imperatiivne alus. HKMS § 121 lg 1 p-st 5 koosmõjus § 35 lg-ga 1

tulenevalt ei olnud halduskohtul vaja kaebust käiguta jätta. Õiguskirjanduses on leitud, et kaebuse

tagastamise alused ei ole hierarhilise ülesehitusega ning ühe tagastamise aluse tuvastamise korral ei

ole kohtul vaja kaebuse teiste tingimuste täitmist kontrollida ning kaebuse võib kohe tagastada.

Asjaolu, et kaebaja on asunud oma õigusi kohtus kaitsma kaebuse esitamise tähtaja lõpus, ei tähenda,

et halduskohus oleks ebaõigesti kaebuse tagastanud, kui HKMS § 121 lg 1 p 5 kohaldamise eeldused

olid täidetud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kaebaja esitas ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebuse, milles palub kohtute

määrused tühistada. Halduskohus on ekslikult jätnud kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks

tähtaja andmata ning kaebuse ebaõigesti kohe tagastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegiumi hinnangul on kohtud tõlgendanud HKMS § 35 lg-t 1 ja § 121 lg 1 p 5 ebaõigesti.

9. Esmalt tuleb nõustuda ringkonnakohtu seisukohaga, et kaebuse tagastamise alused ei ole hierarhilise

ülesehitusega, kuid sellest ei ole õige järeldada, et esindusõiguse puudumine tähendab imperatiivset

kaebuse tagastamist.

10. HKMS § 35 lg-s 1 sätestatu eesmärgiks on välistada esindusõiguseta isikul teise inimese nimel

menetluses osalemine siis, kui see ei ole esindatava tahtega kooskõlas või kui esindaja ei vasta

seaduses ettenähtud nõuetele. Sellele viitab ka sama paragrahvi kolmas lõige, mis lubab esindataval

menetluse kestel avastatud esindusõiguse puudumise korral menetlustoimingud vajaduse korral ise

heaks kiita. HKMS § 120 lg 3 esimene lause näeb ette, et kui kohus leiab, et kaebuses on

kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta käiguta jätmise määruse, andes puuduste kõrvaldamiseks kuni

15-päevase tähtaja ja saates määruse viivitamata täitmiseks. See kohustus on kohaldatav ka siis, kui

kaebuse esitab esindusõiguseta isik. Kaebuses esinevate kõrvaldatavate puuduste korral lasub kohtul

kohustus anda puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg. Kaebaja saanuks vajaduse korral paluda esitatud

kaebust käsitada tema kaebusena, esitada enda allkirjastatud kaebuse või valida uue esindaja. Tegemist

on puudusega, mis on kergesti kõrvaldatav. Kohtute tõlgendus HKMS § 121 lg 1 p-le 5 koosmõjus §

35 lg-ga 1 viiks ebaproportsionaalse kaebeõiguse piiramiseni. Kaebuse tagastamine ei võta küll isikult

õigust esitada samasisuline kaebus uuesti (HKMS § 43 lg 2), kuid kaebuse sisulise läbivaatamiseni

jõudmine võib siis omakorda olla takistatud kaebetähtaegade möödumise tõttu.

11. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et kaebuse käiguta jätmine oleks võimalik üksnes siis, kui

puuduks esindusõigust tõendav volikiri või kaebus oleks nõuetekohaselt allkirjastamata. Sellist erisust

halduskohtumenetluse seadustiku normid ei sätesta. Ringkonnakohtu tõlgendus viiks ebaloogilise ja

esindatava tahet eirava tulemuseni (HKMS § 2 lg 4). Volikirja puudumise korral saaks nii kaebaja kui

ka tema võimalik esindaja esitada volikirja või kaebuse kaebaja nimele ümber vormistada. Volikirja

olemasolu korral aga järgneks ringkonnakohtu järeldusega nõustudes kohene kaebuse tagastamine.

Sellise erisuse tegemiseks puudub vajadus ja õiguslik alus ning see võiks viia isikute ebavõrdse

kohtlemiseni.

12. Halduskohtul tuleb kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel anda hinnang kohustusliku kohtu-

eelse menetluse nõuetekohase läbimise kohta. Kui vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse

puudused takistasid asja läbivaatamist, siis ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtu-

eelset menetlust ning kaebuse saab tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Haldusorganile esitatud

taotluse õigusvastase tagastamise korral saab kohus võtta asja menetlusse ja arutada asja sisuliselt (vt

ka Riigikohtu halduskolleegiumi 29. aprilli 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p-d 18–19 ja seal

viidatud kohtupraktika). Kolleegiumil puudub praeguses menetlusstaadiumis võimalus vanglale

esitatud kahju hüvitamise taotluse tagastamise õiguspärasust sisuliselt hinnata, sest osad hinnangu

andmiseks vajalikud materjalid on kohtule esitamata. Haldus- ega ringkonnakohus ei ole kohtueelse

menetluse läbimise õiguspärasust seni käsitlenud ja faktilisi asjaolusid tuvastanud ega hinnanud.

13. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebaja määruskaebus rahuldada. Kolleegium tühistab Tartu Haldus-

kohtu 27. oktoobri 2015. a ja Tartu Ringkonnakohtu 7. detsembri 2015. a määrused asjas nr 3-15-2647

ja saadab asja kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule. Kautsjon tuleb HKMS

§ 107 lg 4 alusel tagastada.

Indrek Koolmeister, Viive Ligi, Ivo Pilving