3-3-1-17-16 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRIIGIKOHUS
Legislator headnote
AI generated3-3-1-17-16 · Riigikohus: RIIGIKOHUS
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-3-1-17-16
Määruse kuupäev
2. mai 2016
Kohtukoosseis
Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister ja Viive Ligi
Kohtuasi
Ivan Ksenofontovi kaebus ebakohastest kinnipidamis-
tingimustest tulenenud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Ivan Ksenofontov
Vastustaja Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 7. detsembri 2015. a määrus asjas nr 3-
15-2647
Menetluse alus Riigikohtus
Ivan Ksenofontovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Ivan Ksenofontovi määruskaebus.
2. Tühistada Tartu Halduskohtu 27. oktoobri 2015. a ja Tartu Ringkonnakohtu 7. detsembri
2015. a määrused asjas nr 3-15-2647 ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu
Halduskohtule.
3. Tagastada kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tallinna Vangla jättis Ivan Ksenofontovi esitatud kahju hüvitamise taotluse 30. juulil 2015 käiguta
ning määras taotluse esitajale taotluses esinenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Taotleja esitas 17.
augustil 2015 täpsustused (toimiku materjalides kajastamata). Taotleja hinnangul olid vanglale teada
kõik kambrid, milles teda kinni hoiti, ning ta palus välja mõista hüvitise vastavalt senisele
kohtupraktikale. Nendest lahenditest nähtub ka hüvitatava kahju liik. Kahju tekkimise ajavahemik oli
kaebaja hinnangul vanglale teada.
2. Tallinna Vangla tagastas 18. septembril 2015 I. Ksenofontovi kahju hüvitamise taotluse puuduste
kõrvaldamata jätmise tõttu. Vangla hinnangul ei ole taotluse esitaja täpsustanud kahju liiki. Kahju
tekkimist pidi kaebaja tajuma vahetult olukorda sattumisest alates. Vangla ei saa taotleja eest kindlaks
määrata talle väidetavalt tekkinud kahju ning selle ulatust.
3. A. Sarapuu esitas kaebaja nimel halduskohtule kaebuse, milles palus mõista vanglalt ebakohaste
kambritingimustega (vähene põrandapind) tekitatud kahju eest välja hüvitis. Kaebuses viidati varem
vanglale esitatud selgitustaotlusele, millele esitatud vastuses tõi vangla välja, millistes kambrites
kaebaja viibis. Vanglale oli seetõttu kahju tekkimise ajavahemik teada. Kaebaja esitas mittevaralise
kahju hüvitamise nõude ajavahemiku 9. juuli 2013 kuni 3. juuni 2015 kohta. Koos kaebusega esitas
esindaja esindusõigust tõendava volikirja.
4. Tartu Halduskohus tagastas 27. oktoobri 2015. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 5 alusel, sest kaebuse allkirjastanud isik ei vastanud HKMS § 32 lg-s
1 sätestatud haridusnõuetele.
5. Kaebaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse tühistada.
Määruskaebuse kohaselt on halduskohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, sest ei
võimaldanud kaebajal kaebuses esinenud puudusi kõrvaldada, sh esitatud kaebust ise allkirjastada.
Halduskohtu määruse tulemusel kaotab kaebaja hüvitamiskaebuse esitamise õiguse, sest see ei oleks
uuesti esitades enam tähtaegne.
6. Tartu Ringkonnakohus jättis 7. detsembri 2015. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja haldus-
kohtu määruse muutmata. Määruse kohaselt kirjutas kaebusele alla volitatud esindaja ning kohtule olid
nõutud dokumendid esitatud. Kaebuses volitatud isikuna märgitud isik ei vastanud seaduses ettenähtud
nõuetele. Olukorras, kus halduskohtumenetluse seadustik ei kohusta kaebusele lisama tõendeid selle
kohta, et volitatud isik vastab seaduses ettenähtud nõuetel, ning halduskohus on omal algatusel
nõuetele mittevastavuse tuvastanud, ei saa halduskohtule ette heita, et ta on kaebuses esinevate
puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andmata kaebuse tagastanud. Kaebuses esinevate kõrvaldatavate
puudustega oleks tegemist siis, kui kaebus oleks olnud allkirjastamata või kaebusele ei oleks lisatud
esindusõigust kinnitavat volikirja (HKMS § 39 lg 1 p 5). Esindusõiguse puudumine on HKMS § 121
lg 1 p 5 alusel kaebuse tagastamise imperatiivne alus. HKMS § 121 lg 1 p-st 5 koosmõjus § 35 lg-ga 1
tulenevalt ei olnud halduskohtul vaja kaebust käiguta jätta. Õiguskirjanduses on leitud, et kaebuse
tagastamise alused ei ole hierarhilise ülesehitusega ning ühe tagastamise aluse tuvastamise korral ei
ole kohtul vaja kaebuse teiste tingimuste täitmist kontrollida ning kaebuse võib kohe tagastada.
Asjaolu, et kaebaja on asunud oma õigusi kohtus kaitsma kaebuse esitamise tähtaja lõpus, ei tähenda,
et halduskohus oleks ebaõigesti kaebuse tagastanud, kui HKMS § 121 lg 1 p 5 kohaldamise eeldused
olid täidetud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. Kaebaja esitas ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebuse, milles palub kohtute
määrused tühistada. Halduskohus on ekslikult jätnud kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks
tähtaja andmata ning kaebuse ebaõigesti kohe tagastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Kolleegiumi hinnangul on kohtud tõlgendanud HKMS § 35 lg-t 1 ja § 121 lg 1 p 5 ebaõigesti.
9. Esmalt tuleb nõustuda ringkonnakohtu seisukohaga, et kaebuse tagastamise alused ei ole hierarhilise
ülesehitusega, kuid sellest ei ole õige järeldada, et esindusõiguse puudumine tähendab imperatiivset
kaebuse tagastamist.
10. HKMS § 35 lg-s 1 sätestatu eesmärgiks on välistada esindusõiguseta isikul teise inimese nimel
menetluses osalemine siis, kui see ei ole esindatava tahtega kooskõlas või kui esindaja ei vasta
seaduses ettenähtud nõuetele. Sellele viitab ka sama paragrahvi kolmas lõige, mis lubab esindataval
menetluse kestel avastatud esindusõiguse puudumise korral menetlustoimingud vajaduse korral ise
heaks kiita. HKMS § 120 lg 3 esimene lause näeb ette, et kui kohus leiab, et kaebuses on
kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta käiguta jätmise määruse, andes puuduste kõrvaldamiseks kuni
15-päevase tähtaja ja saates määruse viivitamata täitmiseks. See kohustus on kohaldatav ka siis, kui
kaebuse esitab esindusõiguseta isik. Kaebuses esinevate kõrvaldatavate puuduste korral lasub kohtul
kohustus anda puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg. Kaebaja saanuks vajaduse korral paluda esitatud
kaebust käsitada tema kaebusena, esitada enda allkirjastatud kaebuse või valida uue esindaja. Tegemist
on puudusega, mis on kergesti kõrvaldatav. Kohtute tõlgendus HKMS § 121 lg 1 p-le 5 koosmõjus §
35 lg-ga 1 viiks ebaproportsionaalse kaebeõiguse piiramiseni. Kaebuse tagastamine ei võta küll isikult
õigust esitada samasisuline kaebus uuesti (HKMS § 43 lg 2), kuid kaebuse sisulise läbivaatamiseni
jõudmine võib siis omakorda olla takistatud kaebetähtaegade möödumise tõttu.
11. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et kaebuse käiguta jätmine oleks võimalik üksnes siis, kui
puuduks esindusõigust tõendav volikiri või kaebus oleks nõuetekohaselt allkirjastamata. Sellist erisust
halduskohtumenetluse seadustiku normid ei sätesta. Ringkonnakohtu tõlgendus viiks ebaloogilise ja
esindatava tahet eirava tulemuseni (HKMS § 2 lg 4). Volikirja puudumise korral saaks nii kaebaja kui
ka tema võimalik esindaja esitada volikirja või kaebuse kaebaja nimele ümber vormistada. Volikirja
olemasolu korral aga järgneks ringkonnakohtu järeldusega nõustudes kohene kaebuse tagastamine.
Sellise erisuse tegemiseks puudub vajadus ja õiguslik alus ning see võiks viia isikute ebavõrdse
kohtlemiseni.
12. Halduskohtul tuleb kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel anda hinnang kohustusliku kohtu-
eelse menetluse nõuetekohase läbimise kohta. Kui vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse
puudused takistasid asja läbivaatamist, siis ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtu-
eelset menetlust ning kaebuse saab tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Haldusorganile esitatud
taotluse õigusvastase tagastamise korral saab kohus võtta asja menetlusse ja arutada asja sisuliselt (vt
ka Riigikohtu halduskolleegiumi 29. aprilli 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p-d 18–19 ja seal
viidatud kohtupraktika). Kolleegiumil puudub praeguses menetlusstaadiumis võimalus vanglale
esitatud kahju hüvitamise taotluse tagastamise õiguspärasust sisuliselt hinnata, sest osad hinnangu
andmiseks vajalikud materjalid on kohtule esitamata. Haldus- ega ringkonnakohus ei ole kohtueelse
menetluse läbimise õiguspärasust seni käsitlenud ja faktilisi asjaolusid tuvastanud ega hinnanud.
13. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebaja määruskaebus rahuldada. Kolleegium tühistab Tartu Haldus-
kohtu 27. oktoobri 2015. a ja Tartu Ringkonnakohtu 7. detsembri 2015. a määrused asjas nr 3-15-2647
ja saadab asja kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule. Kautsjon tuleb HKMS
§ 107 lg 4 alusel tagastada.
Indrek Koolmeister, Viive Ligi, Ivo Pilving