3-3-1-4-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-4-16

Otsuse kuupäev

18.04.2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Tõnu Anton ja Indrek

Koolmeister

Kohtuasi

Rita Reineri kaebus Maksu- ja Tolliameti maksuvõla

sundtäitmise aegumise tuvastamiseks, maksuvõla

sissenõudmise keelamiseks ja sundtäitmise käigus sisse

nõutud summade tagasitäitmise kohta ettekirjutuse tegemiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Rita Reiner

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 22.09.2015 otsus kohtuasjas nr 3-14-

50446

Menetluse alus Riigikohtus

Rita Reineri kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Rita Reineri kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu 22.09.2015

otsus haldusasjas nr 3-14-50446 muutmata.

2. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne-Viru Maakohus kuulutas 23.03.2001 otsusega välja füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Rita

Reineri pankroti. Viru Maakohus kinnitas 19.01.2004 määrusega tsiviilasjas nr 2-80/01 R. Reineri

pankrotimenetluses lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse. Tunnustatud, kuid välja maksmata

jäänud nõuete hulgas märgiti ära II järgu nõudena Lääne-Viru Maksuameti nõue 690 708 krooni.

Määrus jõustus 30.01.2004.

2. 22.10.2013 esitas Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti (MTA) kaudu kohtutäiturile täitmisavalduse

44 114 euro ja 45 sendi suuruse maksuvõla täitmisele pööramiseks. 28.10.2013 koostas Narva

kohtutäitur Andrei Krek R. Reinerile täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ning

27.11.2013 sissetuleku (töötasu) arestimise akti. Täitedokumendiks on Lääne-Viru Maakohtu

19.01.2004 määrus ja nõude sisuks maksuvõlg.

3. MTA jättis 15.01.2014 vaideotsusega nr 6-1/1905-2 R. Reineri vaide rahuldamata.

4. R. Reiner esitas Tartu Halduskohtule kaebuse maksuvõla sundtäitmise aegumise tuvastamiseks,

maksuvõla sundtäitmise keelamiseks ja MTA-le ettekirjutuse tegemiseks sundtäitmise korras sisse

nõutud summade tagasitäitmiseks.

Kaebuse kohaselt on maksuvõla sundtäitmine aegunud. Kohaldada tuleb maksukorralduse seaduse

(MKS) § 132 lg-tes 1 ja 2 kehtestatud aegumistähtaegu. Pankrotimenetlus lõppes 30.01.2004 ning

sel kuupäeval langes ära ka sundtäitmise aegumise katkemise aluseks olnud asjaolu. Uus 7-aastane

põhimaksuvõla ja 1-aastane intressivõla sundtäitmise aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2005

ning lõppes vastavalt 31.12.2011 ja 31.12.2005. Aegumistähtaja osas on vaideotsus ekslik ning selles

viidatud Riigikohtu lahendist ei tulene, et pankrotimenetluses muutub maksunõue tsiviilnõudeks

maksukohustuslase vastu. Pärast pankrotimenetluse lõppemist rahuldamata maksuvõla nõude

üldiseks korraks on halduskorras sissenõudmine.

5. Tartu Halduskohus ei rahuldanud 31.07.2014 otsusega kaebust. Kohtuotsuse kohaselt

kohalduvad MKS § 132 lg-d 1 ja 2 üksnes haldusmenetluses toimuva maksuvõla sissenõudmisel.

Kui maksuvõlga puudutav nõue on esitatud pankrotimenetluse käigus, tuleb lähtuda pankrotiseaduses

sätestatust. Kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet, on maakohtu 19.01.2004 määrus

pankrotiseaduse (PankrS) § 168 kohaselt täitedokumendiks ulatuses, milles võlausaldaja pankroti-

menetluses tunnustatud nõue on jäänud rahuldamata. Niisuguse nõude aegumistähtaeg on

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg-st 3 tulenevalt kümme aastat arvates pankroti-

menetluse lõppemisest. Jõustunud tsiviilasja kohtumääruse olemine täitedokumendiks tuleneb ka

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p-st 1. Seadusandja ei ole kehtestanud, mis ajal peab

õigustatud isik või asutus kohtutäiturile täitmisavalduse esitama.

6. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus,

millega rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et kohtutäiturile esitatud maksuvõla

nõue on ebaõigesti kvalifitseeritud tsiviilnõudena ning sellest tulenevalt on ekslik seisukoht nõude

aegumistähtaja ja kohaldatava materiaalõiguse kohta. Kohus jättis analüüsimata ja hindamata kaebaja

väited, miks tuleb MTA nõue kvalifitseerida maksuvõla nõudeks ja kohaldada MKS §-s 132 toodud

aegumise sätteid.

7. Tartu Ringkonnakohus ei rahuldanud 22.09.2015 otsusega apellatsioonkaebust ning jättis

halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu viitega Riigikohtu tsiviil-

kolleegiumi 12.10.2006 lahendi nr 3-2-1-71-06 p-le 10. Selle kohaselt kohaldub maksuvõlast

tulenevas pankrotimenetluses pankrotiseadus. TsÜS § 157 lg 3 sätestab, et pankrotimenetluses

tunnustatud nõude aegumistähtaeg on kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest. Kui

kuulutatakse välja maksukohustuslase pankrot, siis muutub maksunõue oma olemuselt pankroti-

menetluse nõudeks, sõltumata sellest, kas nõuded on tekkinud eraõiguslikust või avalik-õiguslikust

suhtest. Seega aegub maksuhalduri nõue pankrotivõlgniku vastu TsÜS § 157 lg 3 alusel 10 aasta

jooksul pärast pankrotimenetluse lõppemist. Ringkonnakohus leiab, et Riigikohtu tõlgendus on

kohaldatav ka selle haldusasja lahendamisel. Kuna vastustaja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse

22.10.2013, siis ei olnud aegumistähtaeg veel möödunud. Eeltoodu alusel on halduskohus kaebuse

õigesti rahuldamata jätnud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kaebaja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused ja teha asjas

uus otsus, millega kaebus rahuldada. Oma seisukohti põhistab kassaator järgmiselt.

8.1. Maksunõude tunnustamine pankrotimenetluses ei muuda avalik-õiguslikust suhtest tulenevat

nõuet tsiviilõiguslikust suhtest tulenevaks nõudeks. Haldusaktiga määratud maksunõude puhul on

jätkuvalt tegemist avalik-õiguslikust õigussuhtest tuleneva nõudega, mille sundtäitmisel tuleb

kohaldada MKS § 132.

8.2. Ringkonnakohtu viidatud Riigikohtu varasem seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-71-06 ei ole enam

asjakohane, sest Riigikohtu üldkogu muutis ja täpsustas 12.05.2015 lahendis nr 3-2-1-82-14

varasemas praktikas kujunenud seisukohti maksunõuete kaitsmise kohta pankrotimenetluses. Üld-

kogu asus erinevalt varasemast praktikast seisukohale, et vaidlused maksunõuete üle tuleb pankroti-

menetluse korral lahendada samuti halduskohtus (lahendi p 21). Samuti rõhutas üldkogu, et maksu-

otsus kui haldusakt kehtib pankrotimenetluse ajal ja pärast seda, hoolimata maksunõude

tunnustamisest või tunnustamata jätmisest pankrotimenetluses (lahendi p 25).

8.3. Lähtudes kohtuasjas nr 3-2-1-82-14 tehtud Riigikohtu üldkogu otsuse punktis 25 toodust, tuleb

pankrotimenetluses tunnustatud maksunõuet ka pärast pankrotimenetluse lõppemist käsitada maksu-

võla nõudena, kuivõrd selle aluseks on haldusaktid. Maksunõude sundtäitmist ja selle aegumist

reguleerib aga MKS § 132, millest lähtuvalt on maksvõla sissenõudmine aga aegunud.

8.4. Kassaator viitab ka Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-36-14, milles rõhutatakse vajadust

nõude aegumise vaidluses esmalt kvalifitseerida vaieldav nõue, ning lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-

54-13, milles asuti seisukohale, et maksunõude solidaarvõlgniku tagasinõue teise solidaarvõlgniku

vastu aegub vastavalt MKS §-s 132 sätestatud maksusumma sundtäitmise aegumise tähtaegadele.

Viidatud lahendid on hilisemad kui ringkonnakohtu otsuses viidatud otsus asjas nr 3-2-1-71-06.

8.5. Asjaolu, et tegemist on avalik-õiguslikust õigussuhtest tuleneva vaidlusega, kinnitab ka see, et

praegust vaidlust on lahendanud halduskohus. Lähtuvalt kohtuasjas nr 3-2-1-82-14 tehtud üldkogu

otsuse punktis 19 toodust kuulub avalik-õiguslikus suhtes tekkinud nõude lahendamine halduskohtu

pädevusse. Avalik-õiguslikust suhtest tekkinud vaidlus tuleb aga lahendada vastavat valdkonda ja

õigussuhet reguleerivate normide (MKS § 132) alusel, mitte aga TsÜS § 157 lg 3 alusel.

8.6. Maksuhaldur käsitles ka ise kassaatori nõuet avalik-õigusliku maksunõudena, sest täitmis-

avalduses paluti maksuvõla nõue pöörata täitmisele TMS § 2 lg 1 p 12 alusel. Viidatud sätte alusel

täidetakse nõuded, mis tulenevad maksuhalduri haldusaktidest maksukohustuste ja muude rahaliste

kohustuste sundtäitmise kohta.

8.7. Kassaatori seisukohta kinnitab ka kuni 31.12.2013 kehtinud MKS § 132 lg 4 p-de 3 ja 5

tõlgendus. MKS § 132 lg 4 p 3 kohaselt katkeb aegumine pankrotiavalduse esitamise korral. Sama

paragrahvi lõike 5 kohaselt hakatakse uut aegumistähtaega arvestama katkemise aluse äralangemise

(ehk pankrotimenetluse lõppemise) aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Kohtute tõlgenduse kohaselt

kohaldatakse aga tunnustatud nõude sundtäitmisele pärast pankrotimenetluse lõppemist TsÜS § 157

lg-t 3 ja seal sätestatud tähtaega. MKS § 132 lg 5 koostoimes lõike 4 punktiga 1 kaotaks sel juhul

oma mõtte ja eesmärgi. Õiguse tõlgendamine selliselt, et norm kaotaks oma mõtte ja eesmärgi, ei ole

põhjendatud.

9. MTA vaidleb kassatsioonkaebusele vastu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. TsÜS § 157 reguleerib jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumist. Lõige 1 sätestab:

"Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täite-

dokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat." Lõige 2 täpsustab: "Käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi

väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist." Lõike 3 kohaselt on

pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtaeg kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest.

11. Maksuvõla sundtäitmise aegumist reguleerib MKS § 132. Lõike 1 kohaselt on deklaratsiooni

alusel arvutatud või haldusakti alusel sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg viis

aastat alates kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Lõike 2

kohaselt on maksuotsuse ja vastutusotsuse alusel sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumis-

tähtaeg viis aastat alates maksuotsuse või vastutusotsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta

1. jaanuarist. Lõige 5 loetleb juhud, mil sundtäitmise aegumistähtaeg katkeb. Muu hulgas katkeb

aegumine kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavalduse esitamisel (p 1) ja maksu-

kohustuslase pankroti väljakuulutamisel (p 2).

12. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 12.10.2006 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-71-06 (p 10) asunud

seisukohale, et maksukohustuslase suhtes pankroti väljakuulutamisel muutub maksunõue oma

olemuselt pankrotimenetluse nõudeks, millele kohaldatakse pankrotimenetluse sätteid, sõltumata

sellest, kas nõuded on tekkinud eraõiguslikust või avalik-õiguslikust suhtest. Pankrotimenetluse

eesmärk on rahuldada kõikide võlausaldajate nõuded pankrotiseaduses sätestatud korras. Kolleegium

leiab, et pankrotimenetluses esitatud nõuete eristamine ja neile pankrotimenetluses erinevate

õigusnormide kohaldamine rikuks oluliselt isikute võrdse kohtlemise printsiipi. Kuna pankroti-

menetluses tuleb maksunõuetele kohaldada pankrotiseaduse norme, siis tuleb pankrotimenetluses

esitatud nõuetele kohaldada TsÜS-i aegumissätted ja seega on ringkonnakohus õigesti tuginenud

TsÜS § 157 lg-le 3. Maksuhalduri nõue pankrotivõlgniku vastu, mis on pankrotimenetluses

tunnustatud, aegub TsÜS § 157 lg 3 alusel 10 aastat pärast pankrotimenetluse lõppemist.

13. Halduskolleegium nõustub eeltoodud seisukohaga ning märgib lisaks, et pärast pankrotimenetluse

lõppu on pankrotimenetluses tunnustatud maksunõuet võimalik täita alternatiivselt nii TsÜS § 157

lg 3 kui ka MKS § 132 alusel. Pankrotimenetluse ajal saab maksunõuet täita üksnes pankrotiseaduses

sätestatud korras. Pärast pankrotimenetluse lõppu saab täitmata jäänud osas võlga sisse nõuda

pankrotimenetlust lõpetava määruse alusel (PankrS § 168). Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse

põhimõttest ning arvestades asjaolu, et PankrS § 168 ega TsÜS § 157 lg 3 ei sätesta sõnaselgelt

erandit teatud liiki nõuete kohta, millele võivad kehtida muud aegumistähtajad, on kohtutäitur

kohustatud võtma täitmiseks pankrotimenetluse lõpetamise määruse ning täitma seda TsÜS § 157

lõikes 3 toodud aegumistähtaega arvestades kõikide nõuete, sh maksunõuete osas.

14. Eelnev ei välista maksuhalduri õigust anda pärast pankrotimenetluse lõppu võlgnikule MKS

§ 129 kohaselt korraldus tasuda maksuvõlg ning täita nimetatud korraldust MKS §-s 132 toodud

aegumistähtaegu arvestades. Kuigi MTA on täitmisavalduses ekslikult viidanud TMS § 2 lg 1

p-le 12, on täitmisele pööratud täitedokumendiks siiski Lääne-Viru Maakohtu 19.01.2004 määrus.

MTA ei ole välja andnud maksuvõla sissenõudmiseks uut haldusakti. Seega tuleb kohaldada TsÜS

§ 157 lg-t 3 ning täitmisavalduses sisalduv vormiviga ei mõjuta aegumist reguleerivate sätete

kohaldamist. Täiteavaldus ei ole tõlgendatav haldusaktina.

15. Kolleegium on seisukohal, et Riigikohtu üldkogu 12.05. 2015 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-82-14 ei

anna põhjust muuta seisukohta TsÜS § 157 lg 3 tõlgendamise kohta. Nagu eespool märgitud, tuleneb

TsÜS § 157 lg 3 kohaldamine täitedokumendi olemasolust ning ei sõltu sellest, kas tegemist on

avalik-õigusliku või eraõigusliku nõudega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruse õigusjõud täite-

dokumendina ei sõltu sellest, millises menetluses või millise täitedokumendi alusel oli nõue täidetav

enne võlgniku pankroti väljakuulutamist. TsÜS § 157 lõikes 3 sätestatud aegumistähtaja kohaldamine

ei muuda maksunõude kui avalik-õigusliku nõude olemust.

16. Eeltoodust tulenevalt jätab kolleegium kassatsioonkaebuse rahuldamata.

17. Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja kassatsiooniastme menetluskulud

tema enda kanda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1). MTA ei ole menetluskulude

väljamõistmist taotlenud. Kautsjon tuleb arvata riigituludesse (HKMS § 107 lg 4).

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving