3-1-1-31-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-31-16

Otsuse kuupäev

13. aprill 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja Saale Laos

Kohtuasi

Jaak Reinomäe (Reinomägi) väärteoasi karistusseadustiku

§ 275 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. oktoobri 2015. a otsus väärteoasjas nr 4-15-

4850

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaak Reinomäe kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo

Teised

kassatsioonimenetluse

pooled

Kohtuväline menetleja Viru Vangla

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

23. märts 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 5. oktoobri 2015. a otsus Jaak Reinomäe väärteoasjas KarS § 275 lg 1

järgi muutmata.

2. Kaitsja kassatsioon jätta rahuldamata.

3. Määrata Advokaadibüroole Karl Saavo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Jaak

Reinomäele kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 240 (kakssada nelikümmend)

eurot, sh käibemaks 40 (nelikümmend) eurot.

4. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Jaak Reinomäelt välja 240

(kakssada nelikümmend) eurot Eesti Vabariigi kasuks.

5. Õigusabi tasu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arveldusarvele.

Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru vanglas kinnipeetava Jaak Reinomäe suhtes alustati 22. septembril 2014 kriminaalmenetlust

karistusseadustiku (KarS) § 275 järgi, kuna oli tekkinud kahtlus, et ta sõimas 19. septembril 2014

kella 15.30 paiku Viru Vangla E-hoone E2 osakonna kambris nr 2161 ametikohustusi täitnud

inspektor-kontaktisikut A-d, millest ametnik tundis end solvatuna. Kuna J. Reinomägi sõimas A-d

kinnipeetavale distsiplinaarmenetluse materjalide tutvustamise ajal karjudes, siis kuulsid solvamist ka

samal ajal osakonnas viibinud teised ametnikud.

2. Kriminaalmenetlus lõpetati 12. jaanuaril 2015 KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel, kuna karistusseadustiku

1. jaanuaril 2015. a jõustunud redaktsiooni kohaselt muudeti KarS §-s 275 kirjeldatud süütegu

väärteoks. 15. jaanuaril 2015 alustati J. Reinomäe suhtes väärteomenetlust ja 14. mail 2015 koostati

väärteoprotokoll käesoleva kohtuotsuse p-s 1 kirjeldatud asjaoludel.

3. Viru Vangla 12. juuni 2015. a otsusega karistati J. Reinomäge KarS § 275 lg 1 alusel rahatrahviga

10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Kohtuväline menetleja leidis, et A on vanglaametnik vangistusseaduse §

111 lg 1 mõttes ning seega võimuesindaja. J. Reinomäe kaebuse alusel, mille kohaselt A esitas tema

kohta valekaebuse, jäeti kriminaalmenetlus alustamata.

4. Menetlusalune isik esitas maakohtule kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, taotledes

väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse esitaja hinnangul polnud talle etteheidetav tegu väärtegu

KarS § 275 lg 1 tähenduses ja ta lavastati süüdi. Sellele viitavad talle kriminaalmenetluse

alustamisest ja lõpetamisest teatamata jätmine ning tema kohta ettekande tegemine mitu päeva pärast

väidetavat kuriteosündmust. Väärteotoimikust puuduvad mitmed dokumendid. Sellega, samuti

õigusabi tagamata jätmise ja J. Reinomäe esimese ülekuulamisega alles 2015. a maikuus rikuti tema

kaitseõigust.

5. Viru Maakohtu 5. oktoobri 2015. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati

väärteomenetlus J. Reinomäe suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuotsuse kohaselt on kohtuväline

menetleja rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust, kuna pole menetlusalust isikut õigeaegselt

teavitanud tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisest ega väärteomenetluse alustamisest. Kogutud

tõendid ei ole lubatavad, sest need on saadud väärteomenetlusõigust rikkudes. Väärteosjas on täpselt

tuvastamata väärteo toimepanemise aeg, koht ja muud asjaolud. Kohtuväline menetleja ja

menetlusaluse isiku kaitsja on nõus väärteomenetluse lõpetamisega. Kogutud tõendid ei võimalda

hinnata J. Reinomäe tegu, mistõttu selle õigusvastasust ja süüd pole võimalik kindlaks teha.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo esitas maakohtu otsuse peale kassatsiooni,

taotledes kohtuotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist. Kassatsiooni põhistused olid kokkuvõtvalt

järgmised. Viru Maakohus rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust, jättes kohtuvälises menetluses

tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel analüüsimata väärteo kvalifikatsiooni -

KarS § 275 lg 1 - õigsuse. J. Reinomäe väidetava tegevuse kvalifitseerimine KarS § 275 järgi oli

ebaõige.

Vanglas

asuv

kinnipeetava

kamber

ei

vasta

avaliku

koha

kriteeriumitele

korrakaitseseadusega (KorS) määratletud tähenduses. On tõendamata, et J. Reinomäe tegevus

kambris nr 2161 rikkus väljaspool seda kambrit viibinud isikute rahu. Selleks, et kvalifitseerida mujal

kui avalikus kohas aset leidnud tegusid avaliku korra rikkumisena, tuleb tuvastada, et sellega häiriti

asjasse mittepuutuvate isikute rahu või et teo järelmid ulatusid avalikku kohta ja kahjustasid seeläbi

avalikku korda. Ka polnud dokumentide tutvustamine kinnipeetavale käsitatav avaliku korra

kaitsmisena võimuesindaja poolt. KorS § 1 lg 9 järgi ei kohaldata seda seadust vanglateenistuse

tegevusele.

7. Viru Vangla kohtuvälise menetlejana esitas kassatsioonile vastuse, leides, et kassaatori etteheited

on alusetud. Kuigi korrakaitseseadus vaidlusalusele juhule ei kohaldu, näeb ka vangistusseaduse

(VangS) § 6 vangistuse eesmärgina ette õiguskorra kaitse ja avaliku korra tagamise. Ka vanglat saab

pidada avalikuks kohaks, kuna selles on sätestatud normid ja reeglid, millega kinnistatakse

isikutevahelisi suhteid, st vangla on samuti ühiskonna osa, milles kehtivad samasugused normid ja

reeglid nagu väljaspool vanglat. Kõrvalised isikud pidid paratamatult kuulma J. Reinomäe karjumist,

kuna see oli nii vali ning kestis ca kolm kuni neli minutit. Asjasse mittepuutuvate rahu rikkumine on

tõendatud kannatanu ja tunnistajate ütlustega. Seega häiris tema sõim nii teiste vanglaametnike kui ka

kinnipeetavate rahu. Inspektor-kontaktisik, kes tutvustas toonasele menetlusalusele isikule

distsiplinaarmenetluse protokolli, teostas haldusmenetlust ning seeläbi oli ta avalikku korda kaitsev

võimuesindaja.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt peab maakohus lahendama väärteoasja täies ulatuses (ab ovo),

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muu hulgas maakohtu

kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse

põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millistele

tõenditele on otsuse tegemisel tuginetud. Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse

lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud

asjaoludega. Samuti tuleb kohtul vastavalt VTMS § 133 p-le 4 muu hulgas välja selgitada, kas tegu

on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Eelöeldu tähendab, et otsuses peab sisalduma

menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning

süülisuse analüüs. Olukord, kus maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta, on käsitatav

väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 13. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-122-13, p 7).

9. Selles väärteoasjas tehtud maakohtu otsus ei sisalda J. Reinomäele etteheidetud väärteo analüüsi ja

kohtuotsuse põhjendused ei ole jälgitavad. Kohtuotsusest jääb arusaamatuks, mis alusel tunnistati

kriminaalmenetluses kogutud tõendid väärteomenetluses lubamatuks, mil moel rikuti nende

kogumisel väärteomenetlusõigust ja miks ei saanud maakohus teha väärteoasjas ise uut sisulist otsust,

kui kohtuvälise menetleja otsuse põhistused olid puudulikud. Maakohus on jätnud põhistamata

väärteomenetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kolleegium märgib, et VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel väärteomenetlust lõpetades tuleb analüüsida deliktistruktuuri elemente menetlusaluse isiku

teos. Praegusel juhul on maakohus jätnud J. Reinomäe käitumisele materiaalõigusliku hinnangu

andmata ja otsuse sisuliselt põhistamata. Selliselt toimides on maakohus oluliselt rikkunud

väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p-des 7 ja 8 sätestatu mõttes. Sellest lähtuvalt tuleks

maakohtu otsus tühistada ja saata väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks. Kuid arvestades seda, et

maakohtu otsuse vaidlustas üksnes menetlusaluse isiku kaitsja ja lähtudes VTMS §-st 2 ning mutatis

mutandis KrMS § 341 lg-s 5 sisalduvast reformatio in peius-keelu põhimõttest puuduks maakohtul

uue arutamise järgselt menetluslik võimalus sisuliselt teistsuguse otsuse tegemiseks. Seetõttu tuleb

maakohtu otsus jätta muutmata.

10. Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides peab kolleegium vajalikuks täiendavalt selgitada

KarS § 275 lg 1 kohaldamise aluseid. KarS §-s 275 nähakse ette vastutus avalikku korda kaitsva

võimuesindaja laimamise või solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega. Vaadeldav

süüteokoosseis paikneb karistusseadustiku 16. peatüki (avaliku rahu vastased süüteod) 3. jaos

(avaliku võimu teostamise vastased süüteod) ja sellega kaitstavateks õigushüvedeks on avaliku võimu

teostamise tõhusus ning avalik kord. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. septembri 2009. a otsus

asjas nr 3-1-1-69-09, p 7). 1. jaanuarist 2015 kehtiva KarS § 275 lg 1 koosseis kaitseb õigushüvena

üksnes nende võimuesindajate au ja väärikust, kes peavad tagama avalikku korda (vt ka seletuskiri

karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu juurde, 554 SE lk 73).

Erinevalt KarS §-des 262 ja 263 sätestatud süütegudest ei eelda KarS § 275 lg 1 koosseis, et

solvamine leiaks aset avalikus kohas ja oleks tajutav ning häiriv ka asjassepuutumatutele

kolmandatele isikutele. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele

mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi (VangS § 6 lg 1). Seega saab

vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest

teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks

KarS § 275 lg 1 tähenduses. Lisaks tuleb KarS § 275 lg 1 objektiivse koosseisu omistamisel

tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas ülalkirjeldatud võimuesindaja au ja väärikust ning

kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega.

11. Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes VTMS § 174 p-st 1, jätab Riigikohus Viru Maakohtu

5. oktoobri 2015. a otsuse J. Reinomäe väärteoasjas muutmata. Kaitsja kassatsioon tuleb jätta

rahuldamata.

12. J. Reinomäe kaitsja esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse

kindlaksmääramiseks Advokaadibüroole Karl Saavo summas 240 eurot (sh käibemaks 40 eurot).

Taotluse kohaselt kulutas kaitsja toimikuga tutvumiseks 4 pooltundi, kohtupraktikaga tutvumiseks

2 pooltundi ja kassatsiooni koostamiseks 4 pooltundi. Kokku osutas kaitsja kassatsioonimenetluses

Riigikohtus õigusabi 10 pooltunni vältel. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Riigi

õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ja Eesti Advokatuuri juhatuse 15. septembri 2015. a otsuse,

mis jõustus 2. oktoobril 2015. a, “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused,

maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja

korra“ (edaspidi kord) p-de 2 ja 33 alusel rahuldab kolleegium kaitsja taotluse. Kuna Riigikohtu

kriminaalkolleegium teeb VTMS § 174 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu

välja mõista menetlusaluselt isikult Jaak Reinomäelt Eesti Vabariigi kasuks.

(allkirjastatud digitaalselt)