3-1-1-29-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-29-16

Määruse kuupäev

11. aprill 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Saale Laos

Kohtuasi

Hillar Indi (Int) karistuse täitmisele pööramine KarS § 69 lg 6

alusel

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu

Ringkonnakohtu

18. augusti

2015.

a

määrus

kriminaalasjas nr 1-14-4185

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Hillar Indi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde,

määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur, Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle

Karm

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

9. märts 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 19. juuni 2015. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu 18. augusti

2015. a määrus KarS § 69 lg 6 alusel Hillar Indi täitmisele pööratud vangistuse pikkuse osas ja

saata kriminaalasi Hillar Indi täitmisele pööratud vangistuse pikkuse osas uueks arutamiseks

Viru Maakohtule samas kohtukoosseisus.

2. Kaitsja määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Määrata Advokaadibüroole Objartel ja Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks

Hillar Indile määruskaebemenetluses Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 144 (sada

nelikümmend neli) eurot, sealhulgas käibemaks 24 (kakskümmend neli) eurot. Jätta see

menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 14. mai 2014. a otsusega nr 1-14-4185 tunnistati Hillar Int süüdi karistusseadustiku

(KarS) § 121 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 1 aastaks. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2

alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 28. juuli 2010. a otsusega mõistetud 4 kuu pikkune

vangistus ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aastaks ja 4 kuuks. Liitkaristusest arvati maha Viru

Maakohtu 6. septembri 2012. a otsuse alusel ärakantud karistus 4 kuud vangistust ning ärakantavaks

liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aastaks. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg alates 12. maist 2014 kuni 14. maini 2014, s.o 3 päeva vangistust, ning

lõplikuks ärakantavaks liitkaristuseks mõisteti vangistus 11 kuuks ja 27 päevaks. KarS § 69 lg 1

alusel asendati liitkaristusena mõistetud vangistus 714 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö

tegemise tähtajaks määrati 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal

kohustati H. Inti järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 ja lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollnõudeid.

2. Viru Maakohtu 19. juuni 2015. a määrusega rahuldati kriminaalhooldaja 13. novembri 2014. a

erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele H. Indile Viru Maakohtu 14. mai 2014. a otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuud 2 päeva vangistust. Kohus leidis, et H. Indil on

määruse tegemise ajaks tegemata 544 tundi üldkasulikku tööd. Seega peab H. Int ära kandma

272 päeva ehk 9 kuud ja 2 päeva vangistust.

3. Maakohtu määruse peale esitas H. Int kaebuse ringkonnakohtule. Ta palus määruse tühistada ja

jätta karistus täitmisele pööramata.

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 18. augusti 2015. a määrusega Viru Maakohtu 19. juuni 2015. a

määruse muutmata ja süüdimõistetu määruskaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et H. Indi puhul on

vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Ta on üldkasuliku töö tegemise kohustust ja

kontrollnõudeid rikkunud nii ulatuslikult ja sageli, et pole alust üldkasuliku töö tegemise tähtaega

pikendada või täiendavaid kohustusi määrata.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse H. Indi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli

Murde, kes taotleb Viru Maakohtu 19. juuni 2015. a ja Tartu Ringkonnakohtu 18. augusti 2015. a

määruse tühistamist. Kaitsja märgib, et kohtud jätsid arvestamata H. Indi tehtud 80 töötundi. H. Indi

kinnituse

kohaselt

edastas

tema

abikaasa

maakohtule

üldkasuliku

töö

arvestuslehed.

Kriminaalhooldaja kinnitatud arvestuslehtede alusel on tehtud 220 töötundi ja tegemata on 494

töötundi, mis arvutatuna KarS § 69 lg 6 järgi moodustab 8 kuud 7 päeva vangistust. Järelikult eksisid

kohtud ärakantava vangistuse pikkuse kindlaksmääramisega, lugedes ärakantavaks 9 kuud 2 päeva

vangistust. Sellega suurendati Viru Maakohtu 14. mai 2014. a otsusega mõistetud vangistust 25 päeva

võrra.

6. Määruskaebusele esitatud vastuses märgib Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm, et

H. Indi tehtud töötundide arv tuleb üle kontrollida ja sõltuvalt tulemusest vähendada ärakandmata

karistuse pikkust.

7. Riigikohus esitas KrMS § 3601 lg 1 alusel kassatsioonimenetluse pooltele küsimuse, mitu

üldkasuliku töö tundi oli H. Int 19. juuni 2015. a seisuga teinud.

8. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna vastuses märgitakse, et üldkasuliku töö toimikus olevate

arvestuslehtede alusel on 19. juuni 2015. a seisuga tõendatud H. Indi poolt 170 tunni üldkasuliku töö

tegemine. Ülejäänud töötundide tegemise kohta kriminaalhooldusametnikul teavet ei ole.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Praeguses asjas pole vaidluse all H. Indi karistuse täitmisele pööramise otsustus, vaid üksnes

täitmisele pööratud vangistuse kestus tulenevalt tehtud üldkasuliku töö tundidest. Kolleegium,

tutvunud kriminaalasja materjalidega, märgib järgmist.

10. Maakohtu hinnangul on H. Int kohtumääruse tegemise ajaks teinud kokku 170 töötundi Viru

Maakohtu 14. mai 2014. a otsusega mõistetud 714 tunnist. Sama kinnitab ka kriminaalhooldaja

vastus kolleegiumi küsimusele. Seevastu kaitsja määruskaebuses leitakse, et H. Int on samaks ajaks

teinud 220 töötundi. Riigikohtule edastatud karistuse täitmisele pööramise asja toimikus sisalduvate

arvestuslehtede põhjal saab järeldada, et H. Int on teinud 264 tundi ja 30 minutit üldkasulikku tööd.

Samas on erinevatel arvestuslehtedel vastukäivad andmed H. Indi töötundide kohta. Nii on nt

21. novembri 2014. a arvestuslehel (kd II, tl 99) kirjas, et 15. novembril 2014 H. Int tööle ei ilmunud.

Seevastu on arvutikirjas arvestuslehel, mis võtab novembrikuu töötunnid kokku ja mille on

allkirjastanud ka kriminaalhooldusametnik L. Kärner (kd II, tl 80), märgitud, et H. Int tegi samal

päeval üldkasulikku tööd kl 10.00 kuni 15.00, s.o 5 tundi. Järelikult on toimiku materjalides olulised

vastuolud, mille kõrvaldamiseta ei saa vastata küsimusele, kui palju tegemata üldkasuliku töö tunde

tuleb H. Indil vangistusena täitmisele pöörata.

11. Maa- ja ringkonnakohus on selle küsimuse lahendamata jätnud ja lähtunud üksnes

kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes märgitud andmetest. Olukorras, kus tehtud üldkasuliku

töö tundide arv on vaidluse all, lasub ühelt poolt kriminaalhooldajal koostöös tööandjaga ja teiselt

poolt kohtul kohustus välja selgitada tegelikult tehtud töötundide arv. Viimasest sõltub täitmisele

pööratava vangistuse kestus. Jättes tehtud töötundide arvu välja selgitamata, rikkusid maa- ja

ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Kuna KrMS § 363 lg

5 kohaselt ei või Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada, tuleb määruskaebus saata tagasi kohtule,

kes kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkus.

12. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja lg-st 2, § 341 lg-test 2 ja 4

§ 362 p-dest 1 ja 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu 19. juuni 2015. a

määruse ja Tartu Ringkonnakohtu 18. augusti 2015. a määruse osaliselt, s.o H. Indile täitmisele

pööratud kandmata karistuse kestuse osas, ja saadab kriminaalasja selles osas samale maakohtule

uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

13. H. Indi kaitsja esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks

Advokaadibüroole Objartel ja Partnerid summas 192 eurot (sh käibemaks 32 eurot). Taotluse kohaselt

kulutas kaitsja toimikuga tutvumiseks, kriminaalhooldaja ja kaitsealusega nõupidamiseks 4 pooltundi

ning määruskaebuse koostamiseks 4 pooltundi. Kokku osutas kaitsja määruskaebemenetluses

Riigikohtus õigusabi 8 pooltunni vältel. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt.

Riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 tulenevalt on Eesti Advokatuuri juhatuse 15.

septembri 2015. a otsuse, mis jõustus 2. oktoobril 2015. a, “Riigi õigusabi osutamise eest makstava

tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi kord) p-s 23 seatud kaitsja tasule ülempiir. Selle sätte

kohaselt on määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid

kokku mitte rohkem kui 120 eurot. Kuivõrd H. Indi kaitsja riigi õigusabi taotlus ületab seda

piirmäära, tuleb taotlus korra p-de 2 ja 23 alusel rahuldada osaliselt, summas 144 eurot, sh

käibemaks 24 eurot. Kuna Riigikohtu kriminaalkolleegium teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 6 nimetatud

lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 186 lg 1 alusel jätta riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)