3-2-1-136-15 · Riigikohus

Riigikohtunike Peeter Jerofejevi, Henn Jõksi ja Malle Seppiku eriarvamus tsiviilasjas nr 3-2-1-

136-15.

1. Erinevalt tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu napist enamusest leiame, et ringkonnakohtu otsuse

tühistamiseks ei olnud alust.

2. Me ei nõustu kolleegiumi enamuse arvamusega, et hageja ei ole piirdeaeda naaberkinnisasja

eelmise omaniku nõusolekul üle kinnisasja piiri ehitades heauskne AÕS § 148 lg 2 mõttes. Iseenesest

õige on see, et heauskne on asjaõiguseta üle piiri ehitaja siis, kui ta ei teadnud ega pidanudki teadma,

et ta ehitab üle naaberkinnisasja piiri. Iseenesest õige, kuid asjasse mittepuutuv on ka Riigikohtu

17. oktoobril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-89-11 tehtud otsuse p-s 14 väljendatud seisukoht, et heauskselt

ei tegutse isik, kes ei kontrolli piirialale ehitades, kas ehitusealune maa kuulub täielikult tema

omandisse, samuti seda, et ehitis ei ulatuks naaberkinnisasjale. Viidatud asjas puudus

naaberkinnisasja omaniku nõusolek üleehitamiseks. Praeguses asjas on hageja olnud hoolas,

kontrollinud kinnisasja piiri kulgemist ja saanud naaberkinnisasja eelmiselt omanikult nõusoleku

piirdeaia ehitamiseks naaberkinnisasjale. Kuigi AÕS § 148 lg-s 2 heausksuse mõiste sisustamisel ei

ole otsest tähendust lisaks naaberkinnisasja omaniku nõusolekule kohaliku omavalitsuse loal üle piiri

ehitamiseks (vt otsuse p-d 1, 7 ning 9), näitab valla luba siiski seda, et hageja oli hoolas ja ehitas

piirdeaia osaliselt naaberkinnisasjale õiguslikul alusel. Ringkonnakohtu hinnangul oli selleks eelmise

naaberkinnisasja omaniku nõusolek, kolleegiumi hinnangul võlaõiguslik kokkulepe. Kuigi

naaberkinnisasja eelmise omaniku nõusolek ei kehti uue omaniku suhtes, on piirdeaed üle

naaberkinnisasja ehitatud heauskselt ja ka naaberkinnisasja uus omanik peab seda taluma.

Naaberkinnisasja omaniku talumiskohustust tasakaalustab vajalikul määral AÕS § 148 lg 2 teises

lauses ja lg 4 esimeses lauses sätestatu.

Märgime lisaks, et valla kooskõlastus oli valla ehitusnõuniku soovitusel ja hageja avalduse alusel

antud seetõttu, et piirdeaia ehitamine täpselt kinnistu piirile ei olnud võimalik, sest oli vaja tagada

ligipääs maa-alustele kommunikatsioonidele (tänavavalgustus, elektrikaabel, vee- ja

kanalisatsioonitorustik) remondiks.

3. Eeltoodust järelduvalt leiame, et hageja oli heauskne AÕS § 148 lg 2 tähenduses ning kohtud

rahuldasid hagi põhjendatult.

Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Malle Seppik