3-3-1-39-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-39-15

Määruse kuupäev

29. märts 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Koolmeister, liikmed Tõnu Anton ja Viive

Ligi

Kohtuasi

RLS Finance S.A. kaebus Finantsinspektsiooni tegevuse õigus-

vastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 23. jaanuari 2015. a määrus asjas

nr 3-13-185

Menetluse alus Riigikohtus

Finantsinspektsiooni määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Finantsinspektsiooni määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 23. jaanuari 2015. a määrus asjas nr 3-13-185. Jätta

muutmata Tallinna Halduskohtu 27. veebruari 2014. a määruse resolutsioon, kuid muuta

määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. RLS Finance S.A. esitas 4. jaanuaril 2013 Finantsinspektsioonile (FI) teabenõude, milles soovis

saada avaliku teabe seaduse alusel (AvTS) järgmist teavet.

1) Kas FI on andnud Moskva Panga emaettevõtjaks olevale äriühingule krediidiasutuste seaduse (KAS)

§ 30 lõikes 1 sätestatud loa kaudse olulise osaluse omandamiseks AS-is Eesti Krediidipank?

2) Millisele ettevõtjale on luba antud?

3) Kui suure kaudse osaluse omandamiseks on luba antud?

4) Millal esitas loa saanud ettevõtja vastava taotluse?

5) Millal võttis FI vastu otsuse loa andmise kohta?

2. FI märkis 10. jaanuari 2013. a vastuses nr 4.3-1.1/2092-71 RLS Finance S.A. pöördumisele järgmist

RLS Finance S.A. pöördumise esemeks olev teave ei ole avalik teave AvTS-i mõttes. AvTS-i ei

kohaldata teabele juurdepääsupiirangute, juurdepääsu eritingimuste, korra ja viiside osas, kui need on

eriseaduses või välislepingus sätestatud teisiti (AvTS § 2 lg 2 p 4). Finantsinspektsiooni seaduse (FIS)

§ 53 lg 1 sätestab, et finantsjärelevalve menetlus ei ole avalik. Juhatuse otsused ei ole avalik teave ning

need avaldatakse üksnes FIS §-s 2 nimetatud seadustes sätestatud juhtudel ja korras (FIS § 53 lg 2).

KAS ei näe ette olulise osaluse omandamist lubava otsuse või keelava ettekirjutuse avalikustamist.

Pöördumises taotletud teabe avalikustamise keelab ka AvTS § 23 lg 1 p 1.

FIS § 54 lg-d 4, 41, 5 ja 6 võimaldavad kaalutlusõiguse alusel kontrollimisandmeid ja haldusakte

avalikustada, kuid üksnes siis, kui seda on vaja investorite, finantsjärelevalve subjekti klientide või

avalikkuse kaitseks või finantsturu õigus- või korrapärase toimimise tagamiseks. Pöördumisest

eelmainitud aluseid ei nähtu.

3. RLS Finance S.A. esitas 14. jaanuaril 2013. a-l korduva teabenõude, milles märkis, et kaas-

aktsionäridel on õigus teada, kes temaga üldkoosolekul hääletavad, ning teave on vajalik, et tagada

isikutele võimalus kasutada seadusest tulenevat kaebeõigust. Lisaks 4. jaanuari 2013. a teabenõudes

taotletud teabele taotles RLS Finance S.A. ka järgmist teavet.

1) Kui suure osaluse omandamiseks Krediidipangas on Moskva Pank luba taotlenud?

2) Millal esitas Moskva Pank FI-le vastava taotluse?

3) Millal võttis FI vastu otsuse anda luba?

4. FI märkis 25. jaanuari 2013. a vastuses nr 4.3-1.1/2092-73, et jääb enda 10. jaanuari 2013. a vastuse

toodud seisukohtade juurde ja ei pea põhjendatuks RLS Finance S.A.-le konfidentsiaalsete

kontrollimisandmete avaldamist.

Lisaks märkis FI, et Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 7 lg 2 võimaldab aktsionäridel tutvuda

väärtpaberi omajate nimede, isiku- või registrikoodidega, isikukoodi puudumisel sünniajaga ning iga

väärtpaberiomaja nimekirja kantud isiku nimel avatud väärtpaberikontol registreeritud vastavate

väärtpaberite arvuga.

FI-le teadaolevalt ei ole eelnenud kolmel kuul AS-is Eesti Krediidipank aktsionäride üldkoosolekuid

toimunud.

5. RLS Finance S.A. esitas 28. jaanuaril 2013 kaebuse, milles palus:

1) tunnistada õigusvastaseks teabe andmisest keeldumine selle kohta, kas ja millal taotles OJCS Bank

of Moscow emaettevõtja AS-is Eesti Krediidipank olulise osaluse omandamise luba ning kas ja millal

FIn vastava loa väljastas;

2) tuvastada haldusakti, millega FI väljastas LLS-ile VTB Debt Centre ja OJSC-le VTB Bank loa

omandada AS-is Eesti Krediidipank kontrolliv kaudne osalus, tühisus;

3) halduskohtul nõuda kohtumenetluse tarvis FI-lt välja OJSC VTB Bank esitatud kaudse olulise

osaluse omandamise loa taotlused ning haldusaktid.

Kaebaja väited on järgmised:

1) teave kuulub avalikustamisele AvTS § 3 lg 1 alusel;

2) küsitud teave ei ole kaitstud FIS §-dega 53 ja 54;

3) teabe avalikustama jätmine piirab kaebaja võimalust kasutada seaduses ette nähtud õigusi;

4) teabest selguks, kellele kuuluvad Moskva Panga esindajakontol olevad 15,9% aktsiatest;

5) VTB-l ei ole laitmatu ärialane maine ning VTB rikkus korduvalt FI teavitamise ja dokumentide

esitamise õigeaegsuse nõudeid, mis oleks pidanud tingima loamenetluses negatiivse otsuse tegemise.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 27. veebruari 2014. a määrusega RLS Finance S.A. kaebuse haldus-

kohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohtu põhjendused olid järgmised:

1) kohus jättis kaebuse haldusasjas nr 3-12-2343 läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu;

2) kaebajal puudub kaebeõigus teisele aktsionärile antud olulise osaluse loa andmise haldusakti

vaidlustamiseks. FI menetlus ega selles antud haldusakt ei puuduta kaebaja õigusi, kuna ta ei ole antava

haldusakti adressaat. Olulise osaluse loamenetluse regulatsioon teenib avalikku, mitte kaebaja huvi;

3) kaebajal puudub põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamise vastu.

7. RLS Finance S.A. esitas ringkonnakohtule määruskaebuse.

8. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 23. jaanuari 2015. a määrusega RLS Finance S.A. määrus-

kaebuse ja tühistas halduskohtu 27. veebruari 2014. a määruse. Kohtu põhjendused olid järgmised:

1) KAS § 32 lg-d 3 ja 4 ei kaitse üksnes avalikku huvi, vaid ka teiste aktsionäride õigusi;

2) asjaolu, et maakohus saab aktsionäri hagi lahendamisel tuvastada faktilisi ja õiguslikke asjaolusid,

ei tähenda, et kaebajal puudub loa tühisuse tuvastamise nõude esitamisel ilmselgelt kaebeõigus. Ilma

nõutud teabeta ei ole aktsionäril teada, kas tema õigusi rikutakse või mitte, ning ta ei saa esitada

väiteid loa tühisuse kohta. Loa tühisuse tuvastamise nõude esitamine on tõhus õiguskaitsevahend, et

aidata ära hoida samaliigiliste hagide esitamist maakohtule;

3) kuna halduskohus tagastas kaebuse enne loa väljanõudmist, ei ole võimalik loa kehtivusele

hinnangut anda;

4) vaidlusalusele teabenõudele vastuse saamiseks oleks kaebaja pidanud esitama kohustamisnõude.

Halduskohus oleks pidanud seda kaebajale selgitama. Kohustamisnõuet ei saaks pidada ilmselgelt

perspektiivituks. KAS § 32 lg-te 3 ja 4 alusel aktsionäride õiguste kaitse ei ole võimalik, kui isik ei

saa loa andmisest või sellest keeldumisest teada. FI aktide konfidentsiaalsuse eesmärk FIS § 54 lg-s 2

ei ole sellekohaste haldusaktide konfidentsiaalsuse hoidmine panga juhtorganite ning teiste

aktsionäride eest vähemalt haldusaktide resolutsioone puudutavas osas. Seda ei nõua ka Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2013/36;

5) FIS § 54 lg-t 2 on võimalik tõlgendada nii, et olulise osaluse omandamiseks taotletava loa

menetluse lõpptulemuseks oleva haldusakti resolutsiooni ei käsitata konfidentsiaalse teabena.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. FI esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu 23. jaanuari 2015. a määrus tühistada ja jätta

muutmata halduskohtu 27. veebruari 2014. a määrus. Ringkonnakohus peatas haldusasjas menetluse

kuni Euroopa Kohtu eelotsuse jõustumiseni. Määruskaebuse esitaja põhjendused on järgmised:

1) tegemist on konfidentsiaalse järelevalvelise teabega. Finantsjärelevalvet ei tehta üksikisiku õiguste

kaitseks, vaid avalikes huvides;

2) KAS § 32 lg-d 3 ja 4 ei kohusta FI avaldama teavet krediidiasutuse aktsionärile teise aktsionäri

olulise osalus loa kohta. Need sätted ei tekita kolmnurksuhet, milles aktsionär saab FI kaudu teise

aktsionäri kohta infot nõuda;

3) aktsionärid teostavad oma õigusi üldkoosolekul (äriseadustik (ÄS) § 290 lg 1). Üldkoosoleku

läbiviija kohustus on tagada aktsionäri hääleõigus üldkoosolekul. Kui aktsionäril ei ole olulise osaluse

luba ja/või ta ei esita seda üldkoosoleku läbiviijale, aga aktsiaid on koguses, mis nõuavad loa

olemasolu, ei saa üldkoosoleku juhataja lubada isikul nimetatud häältega hääletada. Olulise osaluse

omaja peab üldkoosoleku läbiviijale tõendama, et tal on vastav luba olemas. Aktsionäril on alati õigus

kontrollida, kas kaasaktsionäride hääleõigused on üldkoosoleku läbiviija poolt tuvastatud. Kui selgub,

et ei olnud, on aktsionäril õigus pöörduda kohtusse (KAS § 32 lg-d 3 ja 4). Tegemist on üldkoosoleku

läbiviija ja aktsionäri vahelise tsiviilõigusliku suhtega;

4) FI-l on järelevalveline õigus sekkuda, kui nähtub, et aktsionärile on üldkoosolekul antud õigused,

mida tal olla ei tohiks. Sellisel juhul saab FI algatada kohtuasja (KAS § 106 ja § 32 lg-d 3 ja 4);

5) kohtuasjas nr 3-12-2343 leidis kohus, et krediidiasutuse kaasaktsionäridel puudub subjektiivne

õigus nõuda olulise otsuse tühistamist, kuna finantsjärelevalve tehakse avalikes huvides;

6) FIS § 54 lg 2 keelab kaebajale tema nõutud teabe andmise.

10. RLS Finance S.A. palub jätta FI määruskaebuse rahuldamata. Tema põhjendused on järgmised:

1) krediidiasutuse aktsionäril on kaebeõigus krediidiasutuses olulise osaluse omandamiseks antud loa

tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks;

2) olulise osaluse omandamise luba mõjutab krediidiasutuse teiste aktsionäride õigusi. Esineb

võimalus, et Moskva Pank ja kogu VTB grupp võivad teostada igal Krediidipanga üldkoosolekul oma

hääleõigust õigusvastaselt;

3) tühisuse tuvastamise nõue on efektiivne õiguskaitsevahend;

4) kohustamisnõue olulise osaluse omandamise lubade teatud ulatuses avaldamiseks ei ole

perspektiivitu. Olulise osaluse omandamise load ei lange FIS § 54 lg 2 kohaldamisalasse, kuna see

menetlus ei ole finantsjärelevalve. Kui tegemist on finantsjärelevalvega, tuleb FIS § 54 lg-t 2

tõlgendada selliselt, nagu tegi seda ringkonnakohus;

5) FI praktika on vastuolus määruskaebuses esitatud väidetega. FI ei esita ka maakohtus vastavat

teavet;

6) näiteks Rootsi, Taani ja Suurbritannia sarnased asutused avalikustavad oma otsuseid;

7) kui FIS § 54 ei peaks võimaldama avaldada nõutud teavet, võib see säte olla põhiseadusega

vastuolus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kaebaja esitas kaebuses kaks nõuet, millest esimesega palus tunnistada õigusvastaseks FI

tegevuse, millega FI keeldus kaebajale tema nõutud teabe väljastamisest (I). Teise nõudega palus

kaebaja tuvastada selle haldusakti tühisus, millega FI väidetavalt andis LLS-ile VTB Debt Centre ja

OJSC-le VTB Bank loa omandada AS-is Eesti Krediidipank kontrolliv kaudne osalus (II).

I

12. HKMS § 37 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebusega nõuda andmete avaldamisest keeldumise

õigusvastasuse kindlakstegemist. Tuvastamiskaebuse läbivaatamise ja rahuldamise üheks eelduseks on

selle vajalikkus kaebaja õiguste kaitseks, vastasel korral ei ole tuvastamiskaebuse esitamine lubatav

(HKMS § 38 lg 4, § 45 lg 2, Riigikohtu halduskolleegiumi 19. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-

28-15, p-d 18 ja 20).

12.1. Kaebaja väidab, et andmete avaldamisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamine on vajalik

selleks, et kaebajalt ei võetaks tulevikus ära võimalust oma õigusi maakohtus seaduslikult ja õige-

aegselt kaitsta.

12.2. Kolleegium märgib, et nõutud andmete avaldamisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamine ei

aita kaebajal enda õigusi maakohtus kaitsta, kuna sõltumata õigusvastasusest ei oleks FI kohustatud

kaebajale nõutud andmeid väljastama. Õigusvastasuse tuvastamata jätmine ei takista kaebajal

pöörduda nt KAS § 32 lg-te 3 ja 4 alusel maakohtusse. Seetõttu ei saa tuvastamiskaebuse esitamist

kaebaja esitatud põhjenduste alusel pidada tema õiguste kaitseks vajalikuks. Eelneva tõttu puudub

vajadus hinnata ka kaebaja Riigikohtule esitatud väidet, et kui seadus ei võimalda nõutud teavet

avalikustada, võib see olla põhiseadusvastane.

13. Isegi juhul, kui kaebaja oleks esile toonud muu aluse, miks tuvastamiskaebus oleks vajalik tema

õiguste kaitseks (sh võimalik kohustamisnõue), märgib kolleegium järgnevat. Kolleegium nõustub

kohtutega, et vaidlusaluse teabe avalikustamist ei reguleeri avaliku teabe seadus. AvTS § 2 lg 2 p 4

sätestab, et avaliku teabe seadust ei kohaldata teabele juurdepääsupiirangute, juurdepääsu

eritingimuste, korra ja viiside osas, juhul kui need on eriseaduses või välislepingus sätestatud teisiti.

Seega, kui eriseadus reguleerib teabe avalikustamist teisiti, kui teeb seda avaliku teabe seadus, tuleb

kohaldada eriseadust (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 11. mai 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-90-14,

p 10).

13.1. FI tegevuse avalikustamist reguleerib FIS § 54 ning tegemist on eriseadusega avaliku teabe

seaduse suhtes.

FIS § 54 lg 1 sätestab, et FI poolt finantsjärelevalve teostamiseks läbiviidav menetlus ei ole avalik.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on ka finantsjärelevalve käigus koostatud õiendid, aktid, ette-

kirjutused ja muud finantsjärelevalve tulemusi kajastavad dokumendid iga liiki andmekandjal

konfidentsiaalsed.

Finantsinspektsiooni seaduse eelnõu 630 SE I seletuskirja 6. ptk-s põhjendatakse finantsjärelevalve

läbiviidava menetluse kinnisust ja selle raames koostatud dokumentide konfidentsiaalsust järgmiselt:

"Selline salastatus on vajalik vältimaks finantsturu ebaadekvaatseid reageeringuid informatsioonile ja

selle kaudu ebasoodsaid arenguid turul. Eeltoodu tõttu tuleb asuda seisukohale, et FI-le ei ole tulevikus

valdavas osas kohaldatavad avaliku teabe seaduse sätted."

13.2. FIS § 2 lg 1 kohaselt hõlmab finantsjärelevalve mh krediidiasutuste seaduses sätestatud tegevuse

üle järelevalve teostamist. Krediidiasutuse seaduses sätestatud üheks tegevuseks, mille üle FI

järelevalvet teostab, on ka KAS §-de 29–33 alusel ja korras pangas olulise osaluse omandamine.

Olulise osaluse omandamise regulatsiooni eesmärgiks on tagada, et FI kui järelevalveorgan omaks

teavet krediidiasutuse juhtimist mõjutavate isikute kohta ning et ta saaks seeläbi mõjutada krediidi-

asutuse juhtimist ja kindlustada finantsturu toimimise (vt krediidiasutuse seadus 1070 SE I seletuskiri).

13.3. Eelnevast tuleb järeldada, et üldjuhul on ka panga olulise osaluse omandamise otsustuse raames

tehtud ettekirjutused konfidentsiaalsed ning ilma põhjuseta neid kolmandatele isikutele ei avalikustata.

14. KAS § 31 lg 6 kolmas lause sätestab, et FI võib olulise osaluse omandamise ettekirjutuse

avalikustada oma veebilehel, sh võib omandaja ise nõuda ettekirjutuse avalikustamist. KAS § 31 lg 6

kolmas lause ei täpsusta, millal on FI-l õigus ilma olulise osaluse omandamise menetluse adressaadi

nõusolekuta teave avalikustada, mistõttu tuleb juhinduda haldusmenetluse seaduse § 4 lg-s 2

sätestatud üldistest kaalumisreeglitest. Seejuures võib FI teabe avalikustamisel juhinduda ka FIS § 54

lg-st 5.

14.1. FIS § 54 lg 5 kohaselt on FI-l õigus täielikult või osaliselt avalikustada mh haldusakt, kui see on

vajalik investorite, finantsjärelevalve subjektide klientide või avalikkuse kaitseks või finantsturu

õigus- või korrapärase toimimise tagamiseks. Seega võib KAS § 31 lg-st 6 ja FIS § 54 lg-st 5

järeldada, et kui FI tuvastab, et teabe avalikustamine on vajalik nt investori, finantsjärelevalve

subjektide klientide või avalikkuse kaitseks või finantsturu õigus- või korrapärase toimimise

tagamiseks, ta kaalub, kas teave avalikustada või mitte. Kui teabe avalikustamise vajalikkust ei ole

tuvastatud, ei ole FI kohustatud teabe avalikustamist kaaluma.

14.2. Kaebaja põhjendas vaidlusaluse teabe avalikustamise nõudmist asjaoluga, et ta on Krediidipanga

aktsionär ja tal on vaja seda teavet kaebeõiguse teostamiseks. Samas aga ei esitanud kaebaja FI-le

põhjendusi selle kohta, miks ja kuidas on just vaidlusalune teave vajalik tema kui investori kaitseks

või miks tal ei ole võimalik oma õigusi hagi esitamisega KAS § 32 lg-te 3 ja 4 alusel maakohtus

kaitsta. Kui aktsionär soovib vaielda teise aktsionäriga või vaidlustada üldkoosoleku otsuseid, tuleb tal

pöörduda maakohtusse, kus otsustatakse ka vaidlusaluse teabe avalikustamise üle (vt ka käesoleva

määruse punkti 15.3). Eelnevast järeldab kolleegium, et kaebaja ja FI vahelise suhtlemise käigus ei ole

selgunud teabe avalikustamise vajalikkus kaebaja jaoks.

II

15. Kolleegiumi hinnangul puudus kaebajal õigus vaidlustada FI otsustusi, mis on tehtud pangas

olulise osaluse omandaja kasuks, kuna need ei riiva kaebaja õigusi (HKMS § 121 lg 1 p 1).

15.1. Aktsionäri subjektiivseid avalikke õigusi ei riiva see, kas ja kuidas teine aktsionär äriühingu

aktsiaid omandab. Panga olulise osaluse omandamise nõuete ja FI otsustuste adressaadiks ei ole

kaebaja kui aktsionär, vaid isik, kes soovib panga olulist osalust omandada. Krediidiasutuses olulise

osaluse nõuded ja nende menetlemine piiravad isiku õigusi, kes on otsustanud omandada olulise

osaluse krediidiasutuses. Direktiivi 2013/36 art-te 22–27 ja selle alusel loodud krediidiasutuste

seaduse §-d 291–32 kohustavad FI-d otsustama panga olulise osaluse omandamise üle, kuid need

sätted ei näe ette, et panga olulise osaluse omandajale sätestatud nõuded ja FI järelevalvemenetlus

oleks loodud krediidiasutuse teiste aktsionäride õiguste kaitseks.

15.2. Finantsjärelevalve eesmärgiks on tagada, et krediidiasutus tegutseks kooskõlas kehtiva õigusega

ega kahjustaks avalikku huvi (FIS § 3) (Riigikohtu üldkogu 1. juuli 2015. a otsus asjas nr 3-4-1-20-15,

p 43 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega teostab FI finantsjärelevalvet tehes seaduslikkuse kontrolli

avalikes huvides. Pangas olulise osaluse omandamise regulatsioon on loodud avaliku huvi, mitte teiste

aktsionäride kaitseks. Tegemist on Euroopa pangandusjärelevalve ühe meetmega kaitsmaks toimivat

finantsturgu. Ka direktiivi 2013/36 preambulast võib järeldada, et selles sätestatud nõuete (sh usaldus-

ja olulise osaluse omandamise nõuete) eesmärgiks on tagada finantsturgude toimimine (sh

finantsstabiilsus) ning järelevalve abil kaitsta toimivat EL-i siseturgu (preambula punktid 2, 6 ja 13).

Preambula punktis 50 on märgitud, et kuna pädevate asutuste volitused peaksid asjakohaselt arvestama

liidu huvidega, peaksid pädevad asutused võtma nõuetekohaselt arvesse oma otsuste mõju mitte

üksnes finantssüsteemi stabiilsusele oma jurisdiktsioonis, vaid ka kõigis teistes asjaomastes

liikmesriikides. Ka viimati märgitu kinnitab eespool öeldut. Eelnevast järeldab kolleegium, et panga

olulise omandamise nõuded ja FI läbiviidav menetlus on loodud kaitsma avalikke huve, mitte teise

aktsionäri õigusi.

15.3. Määruse punktis 15.2 esitatud järeldust ei väära see, kui osalus peaks olema KAS § 32 mõttes

omandatud ebaseaduslikult ning seetõttu ei saaks aktsiatega esindatud hääli arvata üldkoosoleku

kvoorumisse. Kui oluline osalus omandatakse ebaseaduslikult, osalust esindavad hääled arvatakse

üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutavad üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku

otsus tühine (KAS § 32 lg 3 esimene lause). Aktsionäride üldkoosoleku otsust võib pidada sellisel

juhul tühiseks põhjusel, et see rikub krediidiasutuste seadusega kaitstud avalikku huvi (ÄS § 3011 lg 1

p 1). Sellises olukorras võib mh aktsionär pöörduda avaldusega maakohtusse tuvastamaks

üldkoosoleku otsuse tühisus (KAS § 32 lg 3 teine lause). Tulenevalt KAS § 32 lg 3 teisest lausest tuleb

aga maakohtu menetluses kontrollida, kas üldkoosolek arvestas kvoorumisse väidetavalt

ebaseaduslikult omandatud panga osalust esindavad hääled või mitte. Küsimusele, kas aktsionär on

olulise osaluse omandanud seaduslikult ja kas ta on seda üldkoosolekule tõendanud, vastamise näol on

tegemist üldkoosoleku ja aktsionäride vahelise õigussuhte ja -vaidlusega.

16. Eelnevast tulenevalt on kolleegium seisukohal, et halduskohus on kaebuse õigesti HKMS § 121

lg 2 p 1 alusel tagastanud. Seetõttu tühistab kolleegium ringkonnakohtu määruse ja jätab halduskohtu

määruse resolutsiooni muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva

määruse põhjendustele.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Viive Ligi