3-1-1-28-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-28-16

Otsuse kuupäev

24. märts 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja Paavo Randma

Kohtuasi

Väärteoasi J.G karistamises liiklusseaduse § 214 ja § 217 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. oktoobri 2015. a otsus väärteoasjas nr 4-15-

2931

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

J.G kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

9. märts 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 6. oktoobri 2015. a otsus J.G väärteoasjas liiklusseaduse § 214 ja § 217 lg 1 järgi

ning saata väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 30. märtsi 2015. a otsusega karistati J.G liiklusseaduse (LS) § 214 ja § 217

lg 1 alusel 40 trahviühiku (160 euro) suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta juhtis 5. märtsil

2015 kell 9.41 Tallinnas J. Smuuli teel mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid sõiduki

peatamise hetkel ta seda ei kasutanud. Sõidumeerikus ei olnud salvestuslehte ja samuti ei esitanud J.G Euroopa Parlamendi

ja nõukogu (EÜ) määruse nr 561/2006 kohaselt salvestuslehti, neid asendavaid käsikirjalisi kandeid või tegevust

puudutavat tõendit ajavahemiku 5. veebruar 2015 kell 00.00 kuni 5. märts 2015 kell 9.41 kohta. Sellega rikkus ta Euroopa

Ühenduste Nõukogu (EMÜ) määruse nr 3821/85 artikli 15 ja LS § 131 lg 1 nõudeid.

2. Harju Maakohtule esitatud kaebuses taotles J.G kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist

väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja märkis, et ta kasutas vaidlusalust mootorsõidukit seoses

kanalisatsioonitöödega ega olnud seetõttu kohustatud LS § 130 lg 12 p 8 järgi sõidumeerikut kasutama.

3. Harju Maakohtu 6. oktoobri 2015. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati väärteomenetlus VTMS §

29 lg 1 p 1 alusel. Maakohus leidis kokkuvõtlikult järgmist.

3.1 EMÜ määruse nr 3821/85 (vana määrus) art 15, mis sätestab salvestuslehtede ja sõidumeerikute kasutamist ning neile

esitatavaid nõudeid, on tunnistatud kehtetuks. Selle normi asemel kohaldatakse alates 2. märtsist 2015 Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 (uus määrus) artiklit 34. Väärtegu pandi toime 5. märtsil 2015, s.o pärast uue

määruse art 34 kehtima hakkamist. Kohtuväline menetleja on teokirjelduses osutanud kehtetu vana määruse artiklile 15 ja

LS § 131 lg 1 nõuete rikkumisele, mis sisaldab samuti viiteid osaliselt kehtetule vanale määrusele.

3.2 Uuest määrusest järeldub, et seda kohaldatakse alates 2. märtsist 2016. Selle ajani kohaldatakse vana määruse sätteid,

välja arvatud uue määruse artiklid 24, 34 ja 45, mida tuleb liikmesriikidel kohaldada alates 2. märtsist 2015. Eesti Vabariigil

on liikmesriigina samuti kohustus kohaldada nimetatud kolme sätet alates 2. märtsist 2015 ja teha vajadusel riigisisestes

õigusaktides muudatused nii, et nendes sisalduvad viited oleksid õiged.

3.3 J.G tegu on kvalifitseeritud blanketse väärteokoosseisu järgi, mida on sisustatud viitega vana määruse artiklile 15, kuigi

see säte on alates 2. märtsist 2015 kehtetu. Uue määrusega ei ole sõidukijuhtidel ja veoettevõtetel lasuvat sõidumeerikute

ning salvestuslehtede kasutamise kohustust tühistatud ja kehtiv regulatsioon vastab varem kehtinud regulatsioonile.

Eelöeldule vaatamata peab blanketset väärteokoosseisu sisustav õigusnorm olema kehtiv. Ka tuleb väärteoprotokollis ja -

otsuses rikutud õigusnormile osutada lõike ning punkti täpsusega. Tegemist on väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega,

mille tõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

3.4 Edasiste rikkumiste vältimiseks peab selgitama, et mõisted „kanalisatsioonitöö“ ja „seoses kanalisatsioonitöödega“ ei

ole samatähenduslikud. Liiklusseaduses kasutatud väljendit „seoses hooldustöödega“ tuleb mõista selliselt, et sõidumeeriku

kasutamata jätmine on lubatud, kui hooldustegevus on isiku põhitegevus ja liikluses osalemine abistav ülesanne. J.G vedas

oma sõidukiga liiva ehitatava kanalisatsiooni tarbeks. Seega ei olnud tegemist kanalisatsiooni hooldustööga, vaid

kanalisatsiooni ehitusega, mille puhul on vaja järgida sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldust ette nägevaid sätteid

ning mille kontrollimise tagamiseks peab kasutama sõidumeerikut ning salvestuslehti. Hooldustööde alla ei kuulu

ehitustegevus, mh liiva kui kauba vedu. EÜ määruse nr 561/2006 regulatsioon käsitleb sõidukeid, millega veetakse kaupa

või reisijaid. Järelikult ei olnud menetlusaluse isiku tehtud vedu hõlmatud LS § 130 lg 12 p-s 8 sätestatud erandist ja ta

oleks pidanud kasutama sõidumeerikut.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur, kes taotleb maakohtu

otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised.

4.1 Maakohus leidis ekslikult, et väärteoprotokollis ja -otsuses viidatud norm ei kehti. Uue määruse art 48 kohaselt

kohaldatakse seda uut määrust alates 2. märtsist 2016 ja selline tõlgendus on ühtlasi kooskõlas uue määruse nr 165/2014

artikliga 46.

4.2 Ka ei arvestanud maakohus, et uue määrusega ei muudetud oluliselt vana määruse art 15 nõudeid. Mõlema määrusega

taotletavad eesmärgid on sarnased ja seega tuleb juhinduda uue määruse artiklis 47 sätestatust. Kõnealuse artikli teistsugune

tõlgendus kahjustaks sõidumeerikute kasutamise eesmärki.

4.3 Kohtuotsuses anti hinnang kõigile tõenditele ja leiti, et J.G-le etteheidetavad väärteod on tõendatud. Samas leidis

maakohus ekslikult, et väärteoprotokollis on osutatud kehtetule õigusnormile, millega on rikutud oluliselt

väärteomenetlusõigust. Maakohtul oli VTMS § 123 lg 2 järgi õigus see viga kõrvaldada, viidates ise kehtivale

õigusnormile.

5. Kassatsioonivastuses palub J.G kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti jätta maakohtu otsus muutmata ja

kassatsioon rahuldamata. Kaitsja leiab, et uue määruse artiklid 24, 34 ja 45 jõustusid 2. märtsil 2015, mis tähendab, et

sellest kuupäevast on vana määruse art 15 kehtetu. Uus määrus võeti vastu 4. veebruaril 2014 ja Eesti Vabariigil on

kohustus kohaldada selle uue määruse kolme sätet alates 2. märtsist 2015 ning teha vajadusel muudatused riigisisestes

õigusaktides. Liiklusseaduses ei ole praeguse ajani vajalikke muudatusi tehtud. Väärteoprotokollis viidatakse blanketse

süüteokoosseisu sisustamisel kehtetu õigusakti sättele. Tegemist ei ole veaga, mida kohus saaks ise parandada, vaid

väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kassaator leiab ekslikult, et väärteoprotokollis ja -otsuses viidatud vana määruse art 15 kehtis ka pärast 2. märtsi 2015.

Uue määruse artiklis 48 nähakse ette, et võttes arvesse artiklis 46 üleminekumeetmete kohta sätestatut, kohaldatakse uut

määrust alates 2. märtsist 2016. Uue määruse artikleid 24, 34 ja 45 aga kohaldatakse juba alates 2. märtsist 2015. Kuna

nende kolme artikli kehtima hakkamise aja osas ei sisalda vaadeldav säte, s.o uue määruse art 48, piiravaid või

lisatingimusi, leidis maakohus põhjendatult, et vana määruse art 15 on alates 2. märtsist 2015 kehtetu ja selle asemel

kohaldatakse mainitud kuupäevast uue määruse artiklit 34. Järelikult tugines kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku teo

kirjeldamisel ja sellele karistusõigusliku hinnangu andmisel õigusnormile, mis alates 2. märtsist 2015 enam ei kehti.

7. Põhjendatud on aga kassaatori arvamus, et osutatud viga ei andnud alust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1

p 1 alusel, vaid maakohus sai selle VTMS § 123 lg 2 kohaselt kohtulikul arutamisel ise kõrvaldada ja pidigi seda tegema.

Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuvastatakse väärteokoosseisu objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid kohtus

eeskätt väärteoprotokollis kirjeldatud faktilistele asjaoludele hinnangu andmise kaudu. Õigusliku hinnangu puudulikkusega

üldjuhul nende tunnuste kindlakstegemise võimatust ei kaasne. Eelöeldu tähendab, et kohtuvälise menetleja otsuse peale

esitatud kaebust läbi vaatav kohus peab lahendama kõik VTMS § 133 p-des 2–7 loetletud küsimused ka siis, kui

väärteoprotokollis olev faktiliste asjaolude kirjeldus on piisav, kuid selles on menetlusaluse isiku teole antud ebaõige

õiguslik hinnang või jäetud blanketset süüteokoosseisu sisustava õigusakti sätetele osutamata või täpsustamata, missuguse

väärteokoosseisu alternatiivi tunnustele süüdlasele etteheidetav käitumine vastab. Menetlusaluse isiku teo ebaõige õiguslik

hindamine kohtuvälise menetleja ja maakohtu poolt ei tingi seega iseenesest väärteomenetluse lõpetamist. (Vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 3. märtsi 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-5-15, p-d 9–10).

8. Arvestades eelmärgitut, leidis maakohus ekslikult, et väärteomenetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tingib juba

ainuüksi see, et väärteoprotokollis sisustati rikutud kohustust kehtetuks tunnistatud õigusnormi kaudu. Väärib tähelepanu, et

kuna kohtuotsuse kohaselt on alates 2. märtsist 2015 samasisuline juhikaartide ja salvestuslehtede kasutamise kohustus ette

nähtud EL-i määruse nr 165/2014 artiklis 34, ei ole ka tegemist olukorraga, kus varasemas õiguslikus regulatsioonis

sätestatud nõue enam ei kehti. Samuti ei ole kohtupraktikas väljendatud seisukohtade järgi väärteomenetluse lõpetamise

aluseks see, et teokirjelduses pole viidatud rikutud õigusnormi paragrahvile või artiklile lõike ja punkti täpsusega. Nagu

eespool märgitud, pidi maakohus need vead lähtudes VTMS § 123 lg-st 2 kõrvaldama kohtuliku arutamise käigus, astudes

täiendavaid samme kaitseõiguse tagamiseks ja võimaldades menetlusalusel isikul esitada muutunud õiguskäsitlusele

vastuväiteid. Tuvastatud maakohtu eksimus on hinnatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2

mõttes.

9. Kriminaalkolleegium osutab täiendavalt, et teokirjelduse kohaselt on rikutud kohustuse sisuks muu hulgas asjaolu, et J.G

ei esitanud kohtuvälise menetleja ametnikule kontrollimisel juhi töö- ja puhkeaega puudutavaid tõendeid ka selle

ajavahemiku kohta, mil EMÜ määruse nr 3821/85 art 15 veel kehtis ning mille vältel ta oli kohustatud järgima just

kõnealuse õigusakti nõudeid. Arvestades, et rikutud kohustust tuleb kuni 2. märtsini 2015 sisustada vana määruse sätete

järgi, ei tooks selle määruse kehtetuks tunnistamine pärast nimetatud kuupäeva siiski kaasa väärteomenetluse lõpetamist

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetlusalusele isikule etteheidetava käitumise suhtes tervikuna. Puutuvalt LS § 131 lg-s 1

sätestatusse on aga vajalik märkida, et EL-i määruse nr 165/2014 art 47 järgi tuleb osutatud liiklusseaduse normis

sisalduvaid viiteid kehtetuks tunnistatud vanale määrusele käsitada viidetena uue määruse asjasse puutuvatele sätetele.

10. Eelnevat aluseks võttes tuleb maakohtu otsus VTMS § 150 lg-s 2 sätestatud väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise

tõttu tühistada. Kassatsioonis taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist, kuid selle taotluse rahuldamine ei ole

kassatsioonimenetluses võimalik, kuna J.G-le ette heidetavatele tegudele karistusõigusliku hinnangu andmine eeldab

kolleegiumi arvates täiendavate faktiliste asjaolude tuvastamist. Kriminaalmenetluse seadustiku § 363 lg 5 kohaselt ei või

aga Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada.

11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju

Maakohtu 6. oktoobri 2015. a otsuse ning saadab väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

Kassatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt)