3-2-1-2-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-2-16

Määruse kuupäev

Tartu, 23. märts 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev, Jaak Luik

Kohtuasi

Bolagsupplysningen OÜ ja Ingrid Ilsjani hagi Svensk

Handel AB vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks,

kommentaare eemaldama kohustamiseks, varalise kahju

56 634 eurot 99 senti ja mittevaralise kahju

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 9. novembri 2015 määrus

tsiviilasjas nr 2-15-14492

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Bolagsupplysningen OÜ ja Ingrid Ilsjani määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Bolagsupplysningen OÜ

Hageja Ingrid Ilsjan, hagejate ühine lepinguline esindaja

vandeadvokaat Karmen Turk

Kostja Svensk Handel AB

Asja läbivaatamise kuupäev

22. veebruar 2016. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Taotleda Euroopa Kohtult eelotsust alltoodud küsimustes.

1) Kas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2012. a määruse (EÜ)

nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja

kaubandusasjades art 7 p 2 tuleb tõlgendada selliselt, et kui isiku õigusi on väidetavalt

rikutud tema kohta internetis ebaõigete andmete avaldamisega ning tema kohta käivate

kommentaaride eemaldamata jätmisega, võib isik esitada ebaõigete andmete

ümberlükkamise ja tema õigusi rikkuvate kommentaaride eemaldamise hagi iga

liikmesriigi kohtusse, mille territooriumil on või oli internetis avaldatud teave

kättesaadav, selle liikmesriigi territooriumil tekkinud kahju osas?

2) Kas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2012. a määruse (EÜ)

nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja

kaubandusasjades art 7 p 2 tuleb tõlgendada selliselt, et juriidiline isik, kelle õigusi on

väidetavalt rikutud internetis ebaõigete andmete avaldamisega ning tema kohta käivate

kommentaaride eemaldamata jätmisega, võib andmete ümberlükkamise, kommentaare

eemaldama kohustamise ning internetis ebaõigete andmete avaldamise tõttu tekkinud

varalise kahju hüvitamise nõuetega pöörduda kogu temale tekitatud kahju osas selle riigi

kohtute poole, kus on tema huvide kese?

3) Kui vastus teisele küsimusele on jaatav, siis kas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

12. detsembri 2012. a määruse (EÜ) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste

tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades art 7 p 2 tuleb tõlgendada

selliselt, et:

- juriidilise isiku huvide kese asub, ja seega juriidilisele isikule kahju tekkimist võib

eeldada liikmesriigis, kus on juriidilise isiku asukoht; või

- juriidilise isiku huvide keskme, ja seega juriidilisele isikule kahju tekkimise paiga

kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid, nagu juriidilise isiku asu- ja

tegevuskoht, klientide asukoht ning tehingute sõlmimise mudel?

2. Eraldada Bolagsupplysningen OÜ nõuded ebaõigete andmete ümberlükkamiseks,

kommentaare eemaldama kohustamiseks ja varalise kahju 56 634 eurot 99 senti

väljamõistmiseks ning Ingrid Ilsjani nõue mittevaralise kahju väljamõistmiseks iseseisvateks

menetlusteks. Jätta Ingrid Ilsjani hagi lahendamise tsiviilasja numbriks 2-15-14492.

3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. novembri 2015. a ja Harju Maakohtu 1. oktoobri

2015. a määrused tsiviilasjas nr 2-15-14492 osas, milles kohtud jätsid menetlusse võtmata

Ingrid Ilsjani hagiavalduse mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Saata asi Ingrid Ilsjani

hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Harju Maakohtule.

4. Ingrid Ilsjani määruskaebus rahuldada.

5. Peatada Bolagsupplysningen OÜ hagiavalduse menetlus kuni Euroopa Kohtu lahendi

jõustumiseni käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 1 toodud küsimustes.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bolagsupplysningen OÜ (hageja I) ja Ingrid Ilsjan (hageja II) esitasid 29. septembril 2015 Harju

Maakohtule hagi Svensk Handel AB (kostja) vastu, milles palusid kohustada kostjat ümber lükkama

hageja I kohta avaldatud ebaõiged andmed ning eemaldama kommentaarid, mõista hagejale I välja

kahjuhüvitis 56 634 eurot 99 senti ja hagejale II kohtu äranägemisel õiglane mittevaralise kahju

hüvitis. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad hagi tagamise avalduse.

Hagiavalduse kohaselt on kostja lisanud hageja I enda veebilehel peetavasse nn musta nimekirja

sissekandega, et hageja I tegeleb petmise ja kelmusega. Lehe kommentaariumis on ligi

1000 kommentaari, mille hulgas on otseseid üleskutseid vägivallale hageja I, tema töötajate ning

hageja II vastu. Kostja on keeldunud sissekande ja kommentaaride eemaldamisest. Seetõttu on

hageja I majandustegevus Rootsis halvatud ning iga päev tekib hagejale I sellest varalist kahju.

Hagejale I saadeti pulbriga täidetud ümbrik, mille avas hageja II tütar, kes on hageja I töötaja.

Hageja II ei suuda enam tööl keskenduda, kannatab hirmutunde käes ja seetõttu kannab moraalset

kahju. Ebaõige info avaldamiseta ning kommentaaride kohesel eemaldamisel ei oleks hagejatele

kahju tekkinud.

2. Harju Maakohus keeldus 1. oktoobri 2015. a määrusega hagi menetlusse võtmisest. Menetluskulud

jättis maakohus hagejate kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371

lg 1 p 1 järgi pädev asja lahendama. Asjas kohaldub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri

2012. a määrus (EÜ) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta

tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus). Praegusel juhul ei ole võimalik

rakendada Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2, sest hagiavaldusest ei nähtu, et kahju

tekkimise kohaks oleks Eesti. Vaidlustatud andmed ja kommentaarid on avaldatud rootsi keeles ning

ei ole Eestis elavatele isikutele arusaadavad tõlgi vahenduseta. Ebaõigete andmete mõistmine sõltub

keelelisest kontekstist. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud kahju tekkimist Eestis. Hageja on

välja toonud, et tema käive Rootsi kroonides on vähenenud. Rootsi kroonid viitavad, et kahju tekkis

Rootsis. Hageja tegutseb Skandinaavia riikides. Lisaks on kõik tõendid originaalis rootsikeelsed.

Kahju hindamiseks peaks olema pädev Rootsi kohus. Asjaolu, et vaidlusalune veebileht oli

ligipääsetav Eestis, ei saa automaatselt olla aluseks sellele, et tsiviilasi tuleks lahendada Eesti kohtus.

Andmete ümberlükkamise, kommentaare eemaldama kohustamise ja mittevaralise kahju hüvitamise

nõude osas ei ole hagejad Eesti kohtualluvust põhjendanud. Viidatud nõuded ei allu Brüsseli I (uuesti

sõnastatud) määruse järgi Eesti kohtule. Hagejad ei tõendanud, et nende tegevus oleks Eestis häiritud.

Hagejate äritegevuse kirjeldus ei ole aluseks esitada hagi Eesti kohtusse. Kahju põhjustatakse

Rootsis.

Hagiavaldusest ei nähtu, kuidas on hagejale II Eestis saadetud kirjadega seotud kostja. Hageja II ei

ole väitnud, et kostja oleks kirjad saatnud. Seega ei vastuta mittevaralise kahju tekkimise eest kostja.

Lisaks on hagejate esitatud nõuded ebaselged ega oleks hagiavalduse tagaseljaotsusega rahuldamise

korral sundtäidetavad.

3. Hagejad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse

tühistada, hagi menetlusse võtta ning hagi tagamise taotluse rahuldada. Apellatsioonkaebuses leidsid

hagejad muuhulgas, et hageja I osas allub vaidlus Eesti kohtule, sest rikutud on hageja I

universaalseid põhiõigusi, mis on kaitstud kõigis liikmesriikides. Seetõttu tekkis hagejale I kahju

Eestis, kus on tema huvide kese. Lisaks piisab kahju tekkimise koha kindlaksmääramiseks Brüsseli I

(uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2 mõttes sellest, kui internetilehekülg, millel rikutakse

universaalseid õigusi, on kättesaadav kohtu asukoha liikmesriigis, st Eestis.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. novembri 2015 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei võimalda hagejate põhjendused pidada kahju

tekkimise paigaks Eestit ega sellest tulenevalt esitada hagi Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse

art 7 p 2 alusel Eesti kohtusse. Hagejad ei ole põhistanud ega tõendanud kahju tekkimist Eestis.

Sisuliselt kogu hageja I majandustegevus seisneb teenuse osutamises Rootsi klientidele. Seetõttu ei

ole põhjendatud kaebuse väide, mille kohaselt asub hageja I huvide kese Eestis. Kahju tekkimise

koha kindlaksmääramisel ei piisa sellest, kui internetilehekülg, millel rikutakse universaalseid õigusi,

on kättesaadav kohtu asukoha liikmesriigis. Asjaolu, et vaidlusalusel veebilehel avaldatud

rootsikeelsed kommentaarid ei ole Eestis elavatele isikutele ning ettevõtetele tõlketa arusaadavad, on

üheks kriteeriumiks, mis ei võimalda kohaldada Euroopa Kohtu järeldusi kohtuasjas nr C-441/13, Pez

Hejduk vs. EnergieAgentur.NRW GmbH.

Hagejate esiletoodud asjaoludele tuginedes ei saa olla tegemist hageja I ettevõtlusvabaduse kui

põhiõiguse rikkumisega. Ettevõtlusvabadusest kui põhiõigusest ei tulene juriidilistele isikutele

põhiseaduse §-s 17 sätestatud põhiõigust au ja väärikuse kaitsele. Seega ei võimalda ka kaebuse

väited hageja I Eestis kaitstud põhiõiguste rikkumisest asuda seisukohale, et Eesti kohus on pädev

asja lahendama.

Käesoleva vaidluse ja Eesti kohtute vahelist sidet ei saa pidada selliseks, et see õigustaks Eesti

kohtule pädevuse andmist korrakohase õigusemõistmise tagamise ja menetluse otstarbeka

korraldamise põhjustel. Õigusemõistmise tõrgeteta toimimine, menetluse nõuetekohane korraldamine

ning kostja õiguste kohane tagamine on võimalik hagejate pöördumisel Rootsi kohtusse. Samuti ei

oleks asjas pädevuse andmine Eesti kohtule kooskõlas kohtualluvuse etteaimatavuse eesmärgiga,

kuivõrd Rootsis tegutsev ning andmeid avaldav kostja ei saa mõistlikult ette näha, et rootsikeelses

meedias avaldatud andmete tõttu pöördutakse tema vastu nõudega Eesti kohtusse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Hagejad paluvad määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ja võtta hagi menetlusse.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja II nõuet võimalik kohtualluvuse hindamisel

põhjendamata välistada. Kostja jättis kustutamata ähvardused ning otsesed üleskutsed vägivallale,

mis käivad kaudselt hageja II kohta. Osaliselt on ähvardused juba teoks saanud, mistõttu on hagejal II

tekkinud mittevaraline kahju. Kas kommentaariumi haldamise ning lugejate reaalsete tegude vahel on

põhjuslik seos, saab tuvastada asja sisulise menetluse käigus.

Hageja II kahju tekkimise kohaks on Eesti, kuna Eestis saabub kahjustava teo tagajärg ning Eestis on

hageja huvide kese ehk elukoht. Rikutud isikuõigus inimväärikuse puutumatusele on kaitstud kõigis

liikmesriikides, sh Eestis. Isikuõiguste rikkumisel saabub kahjustava teo tagajärg seal, kus on

hageja II huvide kese. Huvide kese on üldjuhul paik, kus on isiku alaline elukoht. Lisaks rakendub nn

kättesaadavuse põhimõte. Seda ei välista ka asjaolu, et kostja veebilehel ei ole kommentaarid

avaldatud eesti keeles, st veebileht ei olnud Eestisse suunatud. Samuti ei välista kättesaadavuse

põhimõtte rakendamist see, et asjas ei ole tegemist autoriõiguste rikkumisega, sest vaatluse all on

kaitstavad isikuõigused. Seega saab hageja II nõuda Eestis kogu talle tekitatud kahju hüvitamist.

Ka hageja I kahju tekkimise kohaks on Eesti. Eestis on hageja I huvide kese, mistõttu Eestis saabub

kahjustava tegevuse tagajärg. Ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste hinnangute avaldamisega on

rikutud hageja põhivabadust tegeleda ettevõtlusega. Õigus nõuda, et juriidilise isiku kohta ei

avaldataks majanduslikult kahjulikku valeinformatsiooni, on universaalne õigus. Juriidilise isiku

puhul asub huvide kese üldiselt tema asukohas. Hageja kliendid on Rootsis, kuid hageja asukoht ja

tegevuskoht on Eestis. Hageja toimib Rootsis postisaadetiste vahendusel, kogu juhtimine,

majandamine, finantsarvestus, personal ja teenusearendus toimub ainult Eestis. Lisaks asuvad

hageja I, tema töötajad ja kontor Eestis. Hageja juhtkond ja töötajad tegutsevad ning elavad Eestis.

Kõik lepingujärgsed tasud kantakse Eesti ühingule ning välisriikides puudub mistahes esindus.

Tänapäeval ei ole sugugi ebatavaline, et kontol on erinevad valuutad. Ka hageja I puhul kohaldub

kättesaadavuse põhimõte.

Eesti kohtu pädevus on kooskõlas kohtualluvuse etteaimatavuse eesmärgiga. Kostja avaldas enda

lugejatele soovitusi, kuidas hagejale vastata, osales ise aktiivselt kommentaariumis ja keeldus

kommentaaride eemaldamisest.

6. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu. Kostja leiab, et käesoleval juhul puudub tihe seos vaidluse

ja Eesti kohtu vahel. Seetõttu ei ole alust kalduda kõrvale Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art-

s 4 sätestatud üldpõhimõttest ja kohaldada art 7 p 2. Hagejatel tuleb pöörduda Rootsi kohtusse.

ASJASSEPUUTUVAD SÄTTED

7. Väljavõte Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2012. a määrusest (EÜ) nr 1215/2012

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades:

„Preambuli p 11

Kohtualluvuse eeskirjad peavad olema hästi etteaimatavad ning lähtuma põhimõttest, et tavaliselt on

kohtualluvus seotud kostja alalise elukohaga ning seepärast peab kohtualluvus alati olemas olema,

välja arvatud teatavatel täpselt määratletud juhtudel, kui kohtuvaidluse sisu või osapoolte autonoomia

eeldab teistsugust seotust. Selleks et ühiseeskirjad oleksid läbipaistvamad ja et vältida kohtualluvuse

konflikte, peab juriidilise isiku alaline asukoht olema autonoomselt määratletud.

Preambuli p 12

Lisaks kostja alalisele elukohale peaks kohtualluvusel olema ka muid aluseid, mis toetuksid tihedale

seosele kohtu ja menetluse vahel või aitaksid kaasa tõrgeteta õigusemõistmisele.

[---]

Artikkel 4

1. Käesoleva määruse kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle

liikmesriigi kohtutesse nende kodakondsusest hoolimata.

[---]

Artikkel 5

1. Isikuid, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, saab teise liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes

käesoleva peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras.

[---]

Artikkel 7

Isiku, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib teises liikmesriigis kaevata:

[---]

2) lepinguvälise kahju puhul selle paiga kohtusse, kus kahjustav sündmus on toimunud või võib

toimuda."

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et hageja I hagiavalduse lahendamise kohtualluvuse osas tuleb küsida Euroopa

Kohtult eelotsust ning seetõttu tuleb asjas menetlus TsMS § 356 lg 3 alusel peatada (I). Hageja II

hagiavalduse lahendamise osas on määruskaebus põhjendatud ning maa- ja ringkonnakohtu määrused

tuleb TsMS § 701 lg 3 järgi tühistada ja saata tagasi Harju Maakohtule hagiavalduse menetlusse

võtmise otsustamiseks (II). Eelnevast lähtudes on vajalik hagejate I ja II nõuded eraldada (III).

9. Käesolevas asjas on kohtud jätnud hagejate hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 1

ning Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2 alusel. Riigikohtus on vaidluse all küsimus, kas

Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2 mõttes on hagejatele I ja II kahju tekkimise paigaks

Eesti.

10. Kolleegium märgib, et kuigi hagejad I ja II võisid TsMS § 207 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel esitada hagi

ühiselt, siis osalevad nad menetluses siiski iseseisvalt (TsMS § 207 lg 2). Seetõttu tuli kohtul mõlema

hageja puhul hinnata kohtualluvust eraldi, st kas kummagi hageja avalduse lahendamine allub Eesti

kohtule. Kohtud ei ole eeltoodud reeglit läbivalt järginud, analüüsides hagide kohtualluvust kohati

koos. Järgnevalt käsitleb kolleegium esmalt, kas hageja I esitatud hagi lahendamine, ning seejärel,

kas hageja II esitatud hagi lahendamine allub Eesti kohtule.

I

11. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 4 p 1 järgi esitatakse hagi üldjuhul kostja alalise

elukoha liikmesriigi kohtusse. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2 kohaselt võib isiku

vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada hagi teises liikmesriigis lepinguvälise kahju puhul

selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda. Brüsseli I (uuesti

sõnastatud) määruse art 7 p 2 sõnastus on sisuliselt identne varem kehtinud Nõukogu 22. detsembri

2000. a määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja

kaubandusasjades art 5 p 3, samuti 27. septembri 1968. a Brüsseli konventsiooni (kohtualluvuse ja

kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) art 5 p 3 sõnastusega. Seetõttu on käesoleva

asja lahendamisel kohalduv ka Brüsseli I määruse ja Brüsseli konventsiooni alusel kujunenud

Euroopa Kohtu praktika.

Kohtud on õigesti leidnud, et väljendis „paik, kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda"

on peetud silmas nii kahju tekkimise kui ka kahju põhjustanud sündmuse toimumise paika, millest

tulenevalt võib kostjat hageja valikul kaevata kas ühe või teise asjaomase paiga kohtusse (vt nt

Euroopa Kohtu 30. novembri 1976. a otsus kohtuasjas nr C-21/76, Handelskwekerij G. J. Bier BV vs.

Mines de potasse d'Alsace SA., p-d 24-25; Euroopa Kohtu 3. oktoobri 2013. a otsus kohtuasjas nr C-

170/12, Peter Pinckney vs. KDG Mediatech AG, p 26).

12. Hagiavalduse kohaselt on hageja I esitanud nõuded ebaõigete andmete ümberlükkamiseks,

kommentaare eemaldama kohustamiseks ning varalise kahju, eelkõige saamata jäänud tulu

hüvitamiseks.

13. Kolleegiumi hinnangul on Euroopa Liidu Kohtu praktikast tulenevalt selge, et hageja I esitatud

hagiavalduse lahendamine allub Eesti kohtule vähemalt hagejale I Eestis tekkinud kahju hüvitamise

nõude osas.

Käsitledes kahju tekkimise paiga määramist Brüsseli konventsiooni art 5 p 3 ning hiljem ka Brüsseli I

määruse art 5 p 3 kontekstis, on Euroopa Kohus leidnud, et ajakirjanduses avaldatud ja mitmes

osalisriigis levitatud artikliga toimunud laimamise korral võib kannatanu esitada väljaandja vastu

kahju hüvitamise nõude iga sellise osalisriigi kohtutesse, kus väljaannet levitati ja kus kannatanu

mainet tema sõnul kahjustati, kusjuures neil kohtutel on pädevus määrata hüvitis vaid selle kahju

eest, mis tekkis kohtu asukohariigis (Euroopa Kohtu 7. märtsi 1995. a otsus kohtuasjas nr C-68/93,

Fiona Shevill, Ixora Trading Inc., Chequepoint SARL, Chequepoint International Ltd vs. Presse

Alliance SA, p 33).

Hiljem on Euroopa Kohus internetis avaldatud teabe osas eeltoodud kriteeriumi täpsustanud, leides,

et kannatanu võib esitada nõude iga liikmesriigi kohtusse, mille territooriumil on või oli internetis

avaldatud teabesisu kättesaadav. Kuid ka sellisel juhul on kohtutel pädevus hinnata vaid kahju, mis

tekkis selle riigi territooriumil, mille kohtusse on pöördutud (Euroopa Kohtu 25. oktoobri 2011. a

otsus kohtuasjades nr C-509/09 ja nr C-161/10, eDate Advertising GmbH vs. X ja Olivier Martinez,

Robert Martinez vs. MGN Limited, p-d 51-52; Euroopa Kohtu 22. jaanuari 2015. a otsus kohtuasjas

nr C-441/13, Pez Hejduk vs. EnergieAgentur.NRW GmbH, p 38). Sama on kohaldatav ka Brüsseli I

(uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2 alusel.

14. Euroopa Kohus on küll selgitanud, et interneti teel toime pandud rikkumiste puhul võib kahju

tekkimise paik Brüsseli I määruse art 5 p 3 tähenduses varieeruda sõltuvalt kahest kriteeriumist:

esiteks, selle õiguse laadist, mida on väidetavalt rikutud, ja teiseks, kas väidetavalt rikutud õigus on

selles liikmesriigis kaitstud (vt Euroopa Kohtu 22. jaanuari 2015. a otsus kohtuasjas nr C-441/13, Pez

Hejduk vs. EnergieAgentur.NRW GmbH, p 29; Euroopa Kohtu 3. oktoobri 2013. a otsus kohtuasjas

nr C-170/12, Peter Pinckney vs. KDG Mediatech AG, p-d 32-33). Seetõttu näiteks registreeritud

intellektuaal- ja tööstusomandi õiguste rikkumisel on kahju tekkimise paigaks riik, kus asjaomane

õigus on kaitstud, st kaitse on piiratud õiguse registreerimise riigi territooriumiga (vt Euroopa Kohtu

19. aprilli 2012. aasta otsus kohtuasjas nr C-523/10, Wintersteiger AG vs. Products 4U

Sondermaschinenbau GmbH, p 27; Euroopa Kohtu 3. oktoobri 2013. a otsus kohtuasjas nr C-170/12,

Peter Pinckney vs. KDG Mediatech AG, p-d 35-36).

Praegusel juhul ei ole aga väidetavalt rikutud õigused olemuslikult sellist laadi, mida saaks kaitsta

vaid mõne riigi territooriumil. Hageja I tugineb sisuliselt sellele, et ebaõigete andmete avaldamisega

on rikutud tema head nime ja mainet. Sealjuures on Euroopa Kohus juba selgitanud, et laimava

väljaande avaldamisel on juriidilise isiku mainele ja heale nimele kahju tekkimise kohaks väljaande

levitamise koht, kus kannatanu mainet temal sõnul kahjustati (Euroopa Kohtu 7. märtsi 1995. a otsus

kohtuasjas nr C-68/93, Fiona Shevill, Ixora Trading Inc., Chequepoint SARL ja Chequepoint

International Ltd vs. Presse Alliance SA, p-d 29-30). Eelnevast tulenevalt allub hageja I esitatud

hagiavalduse lahendamine Eesti kohtule vähemalt hagejale I Eestis tekitatud kahju hüvitamise nõude

osas.

15. Kohtud on tuvastanud, et veebileht, millel vaidlusalused andmed ning kommentaarid avalikustati

(st mille kaudu kahju tekitati), on Eestis kättesaadav. Sellele vaatamata on kohtud leidnud, et

veebilehe ligipääsetavus ei ole automaatselt kohtualluvuse aluseks, sest vaidlustatud andmed ja

kommentaarid on avaldatud rootsi keeles ning ei ole Eestis elavatele isikutele arusaadavad tõlgi

vahenduseta. Kolleegiumi arvates tuleneb Euroopa Kohtu seisukohtadest selgelt, et keel, milles

konkreetsel juhul väidetavalt ebaõiged andmed avaldati, ei mõjuta kohtualluvuse määramist

Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2 järgi.

Euroopa Kohus on sõnaselgelt leidnud, et Brüsseli I määruse art 5 p 3 ei nõua seda, et vaidlusalune

tegevus oleks „suunatud" sellesse liikmesriiki, kus kohtusse pöörduti (Euroopa Kohtu 22. jaanuari

2015. a otsus kohtuasjas nr C-441/13, Pez Hejduk vs. EnergieAgentur.NRW GmbH, p-d 32-33;

Euroopa Kohtu 3. oktoobri 2013. a otsus kohtuasjas nr C-170/12, Peter Pinckney vs. KDG Mediatech

AG, p 42). Hagejad on õigesti viidanud, et veebilehe keel on üks „suunatuse" hindamisel

kontrollitavatest asjaoludest (vt Euroopa Kohtu 7. detsembri 2010. aasta otsus kohtuasjades nr C-

585/08 ja nr C-144/09, Pammer ja Hotel Alpenhof, p 93). Seega ei piira liikmesriigi kohtute vaidluse

lahendamise pädevust iseenesest see, mis keeles konkreetsel juhul on väidetavalt kahju tekitanud

teave. Tuginedes kohtualluvuse kindlaksmääramisel üksnes interneti kaudu teabe kättesaadavusele,

võib kannatanu nõuda vaid nõude lahendamist, mis seostub kohtu asukoha riigis tekkinud kahjuga.

16. Kolleegiumi hinnangul on aga ebaselge, kas hageja I saaks eeltoodud põhimõtetele tuginedes

Eesti kohtusse pöörduda ka ebaõigete andmete ümberlükkamise ning kommentaaride eemaldamise

nõudega. Seetõttu peab kolleegium vajalikuks küsida Euroopa Kohtult eelotsust.

Kolleegiumi arvates on küsitav, kas kannatanu võib hagi kahju tekitamise lõpetamiseks esitada kahju

tekkimise koha, st veebilehe kättesaadavuse järgi ka siis, kui kahju tekitamist on võimalik lõpetada

ainult kahju tekkimise kohas. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et ebaõiged andmed ning

vaidlusalused kommentaarid on avaldatud Rootsis. Sealjuures on hageja I hagiavalduses palunud

avaldada teade ebaõigete andmete ümberlükkamisest kostja kodulehel (hagiavalduse p 3.24).

Erinevalt varalise kahju hüvitamise nõudest ei ole seega võimalik esitada hagi Eesti kohtusse kahju

osas, mis on Eestis tekkinud, sest andmeid on võimalik ümber lükata ning kommentaare eemaldada

ainult Rootsis. Eelnevast tulenevalt peab kolleegium seetõttu vajalikuks küsida Euroopa Kohtult

eelotsust järgmises küsimuses:

„Kas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2012. a määruse (EÜ) nr 1215/2012

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades art 7 p 2

tuleb tõlgendada selliselt, et kui isiku õigusi on väidetavalt rikutud tema kohta internetis ebaõigete

andmete avaldamisega ning tema kohta käivate kommentaaride eemaldamata jätmisega, võib isik

esitada ebaõigete andmete ümberlükkamise ja tema õigusi rikkuvate kommentaaride eemaldamise

hagi iga liikmesriigi kohtusse, mille territooriumil on või oli internetis avaldatud teave kättesaadav,

selle liikmesriigi territooriumil tekkinud kahju osas?"

17. Sealjuures tuleb märkida, et Eesti õiguse alusel on juriidilisel isikul iseenesest õigus nõuda

ebaõigete andmete ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 ning § 1055 alusel (vt nt Riigikohtu

17. detsembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-15, p 11). Samas ei tähenda asja lahendamine

Eesti kohtus automaatselt, et kohaldub ka Eesti materiaalõigus. Kohalduv õigus tuleb eraldi selgeks

teha asjakohaste Euroopa Liidu määruste, aga vajadusel ka Eesti rahvusvahelise eraõiguse seaduse

järgi.

18. Lisaks on ebaselge, kas hageja I saaks Eesti kohtusse pöörduda ka kogu temale tekitatud kahju

osas, mistõttu on samuti vajalik küsida Euroopa Kohtult eelotsust.

Hageja on hagiavalduses tuginenud sellele, et tema majandustegevus on halvatud Rootsis

(hagiavalduse p 1.3). Madalamate astmete kohtud on asunud seisukohale, et hagiavaldusest nähtuvalt

ei ole kahju tekkinud Eestis, st Eestis kahju tekkimist ei ole hageja I põhistanud ega tõendanud.

Seetõttu on hageja I nii ringkonnakohtule kui ka Riigikohtule esitatud määruskaebuses leidnud, et

vaidluse lahendamine allub Eesti kohtule, sest Eestis on hageja I huvide kese. Sealjuures on hageja I

tuginenud Euroopa Kohtu seisukohale, mille järgi isik, kes leiab, et tema õigusi on väidetavalt rikutud

veebisaidil avaldatud teabesisuga, võib pöörduda kahju hüvitamise nõudega kogu kahju osas kas selle

riigi kohtute poole, kus on teabesisu avaldaja asukoht, või selle riigi kohtute poole, kus on tema

huvide kese (Euroopa Kohtu 25. oktoobri 2011. a otsus kohtuasjades nr C-509/09 ja nr C-161/10,

eDate Advertising GmbH vs. X ja Olivier Martinez, Robert Martinez vs. MGN Limited, p 48).

Viidatud seisukohale asus Euroopa Kohus aga spetsiifiliselt füüsilise isiku isikuõiguste rikkumise

kontekstis (vt ka Euroopa Kohtu 19. aprilli 2012. aasta otsus kohtuasjas nr C-523/10, Wintersteiger

AG vs. Products 4U Sondermaschinenbau GmbH, p 24). Seetõttu ei ole kolleegiumi arvates üheselt

selge, kas eelnimetatud Euroopa Kohtu seisukoht (kogu kannatanule tekkinud kahju osas allub asi

liikmesriigi kohtule, kus asub kannatanu huvide kese) kohaldub ka juriidiliste isikute suhtes.

Eeltoodut arvestades peab kolleegium vajalikuks küsida Euroopa Kohtult eelotsust järgmises

küsimuses:

„Kas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2012. a määruse (EÜ) nr 1215/2012

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades art 7 p 2

tuleb tõlgendada selliselt, et juriidiline isik, kelle õigusi on väidetavalt rikutud internetis ebaõigete

andmete avaldamisega ning tema kohta käivate kommentaaride eemaldamata jätmisega, võib

andmete ümberlükkamise, kommentaare eemaldama kohustamise ning internetis ebaõigete andmete

avaldamise tõttu tekkinud varalise kahju hüvitamise nõuetega pöörduda kogu temale tekitatud kahju

osas selle riigi kohtute poole, kus on tema huvide kese?"

19. Praegusel juhul tugineb hageja sellele, et tema asu- ja tegevuskoht on Eestis, st kogu juhtimine,

majandamine, finantsarvestus, personal, sh töötajad ja kontor, ja teenusearendus asuvad ainult Eestis.

Hageja juhtkond ja töötajad tegutsevad ning elavad Eestis. Kõik lepingujärgsed tasud kantakse Eesti

ühingule ning välisriikides ei ole hagejal I esindust ega filiaali. Euroopa Kohus on leidnud, et

füüsilise isiku huvide kese vastab üldiselt tema alalisele elukohale (Euroopa Kohtu 25. oktoobri

2011. a otsus kohtuasjades nr C-509/09 ja nr C-161/10, eDate Advertising GmbH vs. X ja Olivier

Martinez, Robert Martinez vs. MGN Limited, p 49). Teisalt on kohtud tuvastanud ning hageja on ka

nentinud, et ta tegutseb Skandinaavias ning tema kliendid on Rootsis. Seetõttu tekib küsimus, kas

juriidilise isiku asu- ja/või tegevuskoht loovad eelduse, et vastavas riigis on ka juriidilise isiku huvide

kese. Sõltumata sellest, kas selline eeldus kehtib, siis millistest asjaoludest ning kriteeriumitest

lähtuvalt tuleb kohtul hinnata, kus asub juriidilise isiku huvide kese. Seetõttu peab kolleegium

vajalikuks küsida Euroopa Kohtult eelotsust järgmises küsimuses:

„Kui vastus teisele küsimusele on jaatav, siis kas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri

2012. a määruse (EÜ) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta

tsiviil- ja kaubandusasjades art 7 p 2 tuleb tõlgendada selliselt, et:

- juriidilise isiku huvide kese asub, ja seega juriidilisele isikule kahju tekkimist võib eeldada

liikmesriigis, kus on juriidilise isiku asukoht; või

- juriidilise isiku huvide keskme, ja seega juriidilisele isikule kahju tekkimise paiga

kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid, nagu juriidilise isiku asu- ja

tegevuskoht, klientide asukoht ning tehingute sõlmimise mudel?"

20. Kolleegium selgitab, et eelviidatud küsimusele vastuse saamine on vajalik, sest vastasel juhul on

asja läbivaatamise ulatus piiratud üksnes Eestis tekkinud varalise kahjuga. Kohtud on aga asunud

seisukohale, et hagiavalduses esitatud asjaoludel ei ole hagejale Eestis kahju üldse tekkinud. Kui

praegusel juhul on hageja I kui juriidilise isiku hagi puhul kohaldatav põhimõte, mille kohaselt saab

kannatanu nõuda ka kogu temale tekkinud kahju hüvitamist liikmesriigis, kus asub tema huvide kese,

ning hageja I huvide kese on Eestis, siis tuleb kohtutel lahendada hageja I nõue sõltumata sellest, kus

väidetav kahju on tekkinud.

21. Kui kohus taotleb asjas tekkinud küsimuses Euroopa Kohtult eelotsust, peatab kohus TsMS § 356

lg 3 järgi menetluse kuni Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni. Eelnevast tulenevalt tuleb

Bolagsupplysningen OÜ hagi lahendamise menetlus peatada kuni Euroopa Kohtu lahendi

jõustumiseni eeltoodud küsimustes.

II

22. Hageja II on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Seega kohtu pädevuse hindamiseks

Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2 tähenduses pidi kohus analüüsima, kas hagejale II

mittevaralise kahju tekkimise koht on Eestis.

Maakohus leidis, et Eesti kohus ei ole pädev hagi lahendama seetõttu, et hagiavaldusest ei nähtu,

kuidas on kostja seotud hagejale II väidetavalt mittevaralist kahju tekitanud kirjade saatmisega.

Maakohtu hinnangul ei ole seega kostja vastutav ebameeldivate kirjade saatmisest tingitud

mittevaralise kahju tekkimise eest. Lisaks ei ole hageja II mittevaralise kahju nõude osas

kohtualluvust põhjendanud ja see ei saa Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse järgi Eesti kohtule

alluda. Ringkonnakohus hageja II osas kohtualluvust eraldi ei käsitlenud. Kolleegium leiab, et ka

hageja II osas on kohtud kohtualluvuse hindamisel põhjendamatult hinnanud tõendeid ning jätnud

seetõttu hageja II hagi kohtualluvuse puudumise tõttu menetlusse võtmata.

23. Kohtud on jätnud tähelepanuta, et kuna hageja II alaline elukoht on Eestis, siis on Eestis ka tema

huvide kese. Hageja II mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamine allub Eesti kohtule.

Nagu eespool märgitud, siis isik, kes leiab, et tema õigusi on väidetavalt rikutud veebisaidil avaldatud

teabega, võib pöörduda kogu kahju osas ka selle riigi kohtu poole, kus on tema huvide kese (vt ülal

p 18). Paik, kus on isiku huvide kese, vastab üldiselt tema alalisele elukohale (Euroopa Kohtu

25. oktoobri 2011. a otsus kohtuasjades nr C-509/09 ja nr C-161/10, eDate Advertising GmbH vs. X ja

Olivier Martinez, Robert Martinez vs. MGN Limited, p-d 48-49).

Hagiavalduse ning ka määruskaebuse kohaselt (määruskaebuse p 2.17) on hageja II elukoht Eestis.

Kohtud ei ole ka tuvastanud, et hageja II elukoht oleks mujal. Seetõttu on kohtud põhjendamatult

jätnud hageja II hagi menetlusse võtmata põhjendusel, et hagi ei allu Eesti kohtule. Teiste hagi

menetlusse võtmise eelduste kontrollimiseks tuleb saata asi tagasi Harju Maakohtule. Hagiavaldusega

esitasid hagejad ka hagi tagamise taotluse. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võtta seisukoht

ka hagi tagamise avalduse lahendamise kohta.

III

24. Kuivõrd hageja I hagiavalduse kohtualluvuse küsimuse lahendamiseks on vaja küsida Euroopa

Kohtult eelotsust ning asjas tuleb menetlus peatada (vt ülal I), kuid hageja II hagi lahendamine allub

Eesti kohtule (vt ülal II), siis peab kolleegium vajalikuks nõuded eraldada.

TsMS § 375 lg 1 kohaselt, kui kohus leiab, et ühes hagiavalduses esitatud nõuete või hagi ja

vastuhagi eraldi arutamine võimaldab asja kiiremat läbivaatamist või lihtsustab menetlust oluliselt või

kui hagid on liidetud põhjendamatult, võib ta määrusega eraldada nõuded iseseisvaks menetluseks.

Sellest tulenevalt eraldab Riigikohus Bolagsupplysningen OÜ nõuded ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks, kommentaare eemaldama kohustamiseks ja varalise kahju 56 634 eurot 99 senti

väljamõistmiseks ning Ingrid Ilsjani nõude mittevaralise kahju väljamõistmiseks iseseisvateks

menetlusteks. Kuivõrd hageja II hagi saadetakse tagasi maakohtusse, siis jääb tsiviilasja numbriks 2-

15-14492. Hageja I hagi menetlemine on peatatud (vt ülal p 21).

25. Menetluskulude jaotus hageja II hagiavalduse menetlemisel jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi

alama astme kohtu otsustada.

26. Kolleegium leiab, et määruskaebuse esitamisel on hagejad tasunud ka nõutust vähem kautsjoni.

Vaatamata ühisele hagiavaldusele, on hagejad menetluses iseseisvalt (TsMS § 207 lg 2). Seega

sisuliselt esitasid hagejad kaks eraldiseisvat määruskaebust. Määruskaebuselt tasutakse kautsjonina

50 eurot (TsMS § 140 lg 2 teine lause). See tähendab, et mõlema hageja nimel oleks kautsjoni

pidanud tasuma 50 eurot. Samas tuleb hageja II määruskaebuse rahuldamise tõttu hageja II eest

tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Kolleegium ei mõista vähem

tasutud kautsjonit kaebajalt välja, kui tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

kaebajale nagunii tagastada (Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11, p 18;

19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-13, p 14). Kuna praegusel juhul tasus kaebuselt

kautsjoni advokaadibüroo, siis loeb kolleegium, et 50 eurot on tasutud Riigikohtu menetlusse jääva

hageja I määruskaebuse eest. Eelnevast tulenevalt ei ole alust tagastada Advokaadibüroo Triniti OÜ-

le määruskaebuselt tasutud kautsjonit.

Tampet Tampuu, Peeter Jerofejev, Jaak Luik