3-2-1-11-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-11-16

Määruse kuupäev

Tartu, 23. märts 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Jaak Luik ja Malle Seppik

Kohtuasi

AS-i Eviko hagi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva

Aleksandri Koguduse (pankrotis) vastu 483 758 euro

20 sendi väljamõistmiseks ja Eesti Evangeelse Luterliku

Kiriku Narva Aleksandri Koguduse (pankrotis) vastuhagi

AS-i Eviko ja Heikki Lättemaa vastu lepingu ja garantii

tühisuse tuvastamiseks. AS-i Eviko menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 15. juuni 2015 määrus tsiviilasjas

nr 2-11-49715

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i Eviko määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja AS Eviko, lepinguline esindaja vandeadvokaat Carri

Ginter

Kostja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri

Kogudus (pankrotis), pankrotihaldur Eve Selberg

Asja läbivaatamise kuupäev

7. märts 2016. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 15. juuni 2015 määrus tsiviilasjas nr 2-11-49715 osas,

millega ringkonnakohus jättis Viru Maakohtu 13. märtsi 2015 määruse muutmata osas, millega

maakohus lahendas AS-i Eviko menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Saata asi

tühistatud osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Viru Maakohtu 13. märtsi 2015 määrus on jõustunud järgmises osas:

„2. Rahuldada Heikki Lättemaa avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2.1. Mõista Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri Koguduselt välja 5539 (viis

tuhat viissada kolmkümmend üheksa) eurot ja 20 senti Heikki Lättemaa kasuks

menetluskulude katteks.

2.2. Välja mõista Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri Koguduselt viivis

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras."

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Tagastada Advokaadibüroo Sorainen AS-ile AS-i Eviko eest määruskaebuselt tasutud

kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohus rahuldas 9. oktoobri 2013. a otsusega AS-i Eviko (hageja) hagi Eesti Evangeelse

Luterliku Kiriku Narva Aleksandri Koguduse (pankrotis) (kostja) vastu ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 132 244 eurot 13 senti ja viivise, samuti 351 514 eurot 7 senti. Tartu Ringkonnakohus

jättis 5. mai 2014. a otsusega Viru Maakohtu otsuse muutmata. Nii maa- kui ka ringkonnakohus jätsid

menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsused jõustusid 27. oktoobril 2014.

2. Hageja ja Heikki Lättemaa (kolmas isik) esitasid maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise

avaldused. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud 36 460 eurot 59 senti ning kolmas isik

7896 eurot.

3. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldustele ei vastanud.

4. Viru Maakohus rahuldas 13. märtsi 2015. a määrusega hageja ning kolmanda isiku menetluskulude

kindlaksmääramise avaldused osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 21 302 eurot

59 senti ning kolmanda isiku kasuks 5539 eurot 20 senti ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1

sätestatud määras viivise alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb hagejale hüvitada riigilõivuna tasutud 8882 eurot 59 senti.

Maakohus tuvastas, et hageja esindaja on kohtutele esitanud 13 sisulist menetlusdokumenti

kogumahuga 58,5 lk ning viibinud kaheksal kohtuistungil. Lisaks on kohtutega teabe vahetamiseks ja

väikesemahuliste menetlusdokumentide koostamiseks ning esitamiseks kulunud kokku 2 tundi.

Põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks menetlusdokumentide esitamisel ja kohtuistungitel osalemisel

ning kohtuvaidlusteks valmistumisel oli kokku 102,05 tundi. Kohus jättis arvestamata aja, mis hageja

esindajal kulus korraldavale tegevusele ja korduvatele nõupidamistele kliendiga, mis on hõlmatud

juba eelviidatud toimingutega ning mille väljundiks on menetlusdokumendid. Hageja lepingulise

esindaja tunnitasu (120 eurot käibemaksuta) on mõistlik. Põhjendatud ja vajalikud on ka kulud

erinevate kohtuistungite protokollidega tutvumisele ning protokolli parandamise taotluste

koostamisele. Kohus jättis arvestamata aja, mis esindajal kulus menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse koostamisele. Põhjendatud ei ole hageja esindaja kulu kostja kassatsioonkaebusega ning

H. Lättemaa vastukassatsioonkaebusega tutvumisele, kuna Riigikohus jättis mõlemad

kassatsioonkaebused menetlusse võtmata. Hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud

kokku on 12 420 eurot (käibemaksuta), mis vastab tervikuna tsiviilasja olemusele, keerukusele ja

mahule.

5. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada

ning määrata kindlaks ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud 36 460 eurot 59 senti.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 15. juuni 2015 määrusega hageja määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 178 lg 3 teise lause alusel kirjeldava ja põhjendava osata määrusega.

Ringkonnakohus märkis, et määruse peale ei saa edasi kaevata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja uue määrusega rahuldada

hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse täies ulatuses ning mõista kostjalt hageja kasuks

välja 36 460 eurot 59 senti.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud täidetud TsMS § 178 lg 3 esimese ja teise lause järgi

põhjendava osata määruse tegemise eeldused. Maakohus rikkus selgelt menetlusõiguse normi ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit. Arvestades, et kostja ei olnud hageja avaldusele vastuväiteid

esitanud ning kehtivas õiguskorras ei ole sätestatud esindajakuludele piirmäärasid, ei olnud kohtul

õiguslikku alust hageja lepingulise esindaja kulude kontrollimiseks oma initsiatiivil. Isegi kui kohtul

on diskretsiooniõigus menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimiseks vastaspoole

vastuväiteta, on maakohus rikkunud kohtumääruse põhjendamise kohustust. Kui kohus tõlgendas

menetluskulude põhjendatuse kontrollimist käsitlevaid sätteid hagejale ebasoodsalt, oleks kohus

pidanud sellele enne hageja tähelepanu juhtima ning oma tõlgendust põhjendama.

Lisaks jättis maakohus kohaldamata TsMS § 169 lg 1. Maakohtus lükati istungeid edasi tulenevalt

kostja käitumisest. Kuigi üldjuhul ei ole põhjendatud mõista välja esindaja kohtuistungile sõitmise

ajakulu, oli praegusel juhul lühikeste või ära jäänud istungite tõttu hageja esindaja sõitmine tingitud

kostja esindaja pahatahtlikust käitumisest. Kostja esitas istungitel korduvalt uusi tõendeid, kuigi oleks

pidanud tegema seda varem. Menetlust takistas ka kostja esindaja esindusõiguse ebaselgus.

TsMS § 178 lg 3 teist lauset tuleb tõlgendada kitsendavalt. Ringkonnakohus võib kirjeldava ja

põhjendava osata määruse teha vaid juhul, kui menetluskulud on ilmselgelt jagatud õigesti.

Põhjendava osata määrust ei tohiks teha, kui maakohtu rakendatud õigusnormi kohta oleks vaja

kujundada kohtupraktikas ühtne seisukoht. Alternatiivselt võib TsMS § 178 lg-t 3 tõlgendada viisil,

mille kohaselt peab ringkonnakohus kirjeldava ja põhjendava osata määruse tegemisel vähemalt

lühidalt põhjendama, miks esinevad põhjendava osata kohtumääruse tegemise eeldused. Kui pool

saab esitada sisulised argumendid oma esindaja kulude põhjendatuse kohta alles määruskaebuses

ning ringkonnakohus jätab kõikidele isiku vastuväidetele kasvõi lühidalt vastamata, on

edasikaebeõiguse piirang ebaproportsionaalne. TsMS § 178 lg 3 teise ja kolmanda lause grammatilise

tõlgendamise korral välistatakse võimalus, et Riigikohus saaks ühtlustada kohtupraktikat

menetluskulude väljamõistmise asjades. Sätte jäik grammatiline tõlgendus tooks kaasa ka

ebaloogilise olukorra, kus isikul on ringkonnakohtu põhjendatud menetluskulude määramise otsuse

suhtes laiem kaebeõigus kui kirjeldava ja põhjendava osata tehtud määruse suhtes. Põhjendava ja

kirjeldava osata tehtud määrus riivab isiku põhiõigusi intensiivsemalt kui põhjendatud otsus.

Kui kohus eeltoodud põhjendustega ei nõustu, palub hageja Riigikohtul algatada põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse. Hageja palub tunnistada TsMS § 178 lg 3 kolmanda lause põhiseadusega

vastuolus olevaks ning kehtetuks.

8. Kostja ei ole määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud ning TsMS § 701 lg 3 järgi tuleb

ringkonnakohtu määrus tühistada osas, millega ringkonnakohus lahendas maakohtu määruse peale

esitatud hageja määruskaebuse. Tühistatud osas tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

10. Kolmas isik ega kostja ei vaidlustanud maakohtu määrust osas, millega maakohus rahuldas

kolmanda isiku menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt. Seega on maakohtu määrus

TsMS § 456 lg 4 teise lause ning TsMS § 659 järgi vaidlustamata osas jõustunud. TsMS § 651 lg 1 ja

TsMS § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuigi ringkonnakohus märkis määruse

resolutsioonis, et jätab maakohtu määruse muutmata, tuleneb eelnevast, et ringkonnakohus sai jätta

maakohtu määruse muutmata vaid osas, mis puudutas hageja menetluskulude kindlaksmääramise

taotluse lahendamist. Riigikohus kontrollib TsMS § 688 lg 1 ja TsMS § 695 järgi ringkonnakohtu

määrust üksnes osas, mille peale on kaevatud.

11. Tartu Ringkonnakohus tugines praeguses asjas TsMS § 178 lg-le 3, kui jättis määrusest välja

kirjeldava ja põhjendava osa ning märkis, et määruse peale ei saa edasi kaevata. Riigikohtu üldkogu

tunnistas 1. veebruaril 2016 kohtuasjas nr 3-2-1-146-15 tehtud otsusega TsMS § 178 lg 3

põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Eelviidatud säte on kehtetuks tunnistatud

tagasiulatuvalt. Seetõttu tühistab kolleegium ringkonnakohtu määruse, kuna säte, mille alusel

ringkonnakohus võis lahendi teha kirjeldava ja põhjendava osata ning mis piiras sel juhul

edasikaebeõigust Riigikohtule, on kehtetuks tunnistatud. Kuivõrd hageja on määruskaebuses

vaidlustanud ringkonnakohtu määruse suuremas ulatuses kui 200 eurot, on hagejal TsMS § 178 lg 2

ning § 696 lg 1 teise lause järgi õigus esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus

Riigikohtule (vt Riigikohtu 10. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-15, p-d 10-11).

12. Kehtetuks tunnistatud sätte asemel tuleb määruse põhjendamise kohustuse osas kohaldada

TsMS § 667 lg 1 esimest lauset, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus põhjendatud määrusega.

Riigikohtu üldkogu ei pidanud TsMS § 178 lg 3 kehtetuks tunnistamisel õigeks lahendada

määruskaebust sisuliselt juhul, kui ringkonnakohus ei ole enne põhjendatud määrusega lahendanud

maakohtu määruse peale esitatud määruskaebust (vt Riigikohtu üldkogu 1. veebruari 2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-146-15, p 84). Kolleegium järgib seda seisukohta. Asja uuel läbivaatamisel tuleb

ringkonnakohtul lahendada hageja määruskaebus põhjendatud määrusega.

13. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid.

14. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada.

Villu Kõve, Jaak Luik, Malle Seppik