3-2-1-10-16 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedViru Maakohus rahuldas 12. novembri 2014. a otsusega osaliselt OÜ CONNEXION (hageja) hagi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri Koguduse (pankrotis) (kostja) vastu. Maakohus
Legislator headnote
AI generated3-2-1-10-16 · Riigikohus: Viru Maakohus rahuldas 12. novembri 2014. a otsusega osaliselt OÜ CONNEXION (hageja) hagi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri Koguduse (pankrotis) (kostja) vastu. Maakohus
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-2-1-10-16
Määruse kuupäev
Tartu, 16. märts 2016
Kohtukoosseis
Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Ants Kull, Jaak Luik
Kohtuasi
OÜ CONNEXION hagi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku
Narva Aleksandri Koguduse (pankrotis) vastu võla
väljamõistmiseks. OÜ CONNEXION menetluskulude
kindlaksmääramise avaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 9. juuni 2015. a määrus tsiviilasjas
nr 2-11-50806
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ CONNEXION määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad Riigikohtus
Hageja OÜ CONNEXION, esindaja vandeadvokaat Carri
Ginter
Kostja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri
Kogudus (pankrotis)
Asja läbivaatamise kuupäev
7. märts 2016, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 9. juuni 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-50806 ja saata
asi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.
2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.
3. Määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Viru Maakohus rahuldas 12. novembri 2014. a otsusega osaliselt OÜ CONNEXION (hageja) hagi
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri Koguduse (pankrotis) (kostja) vastu. Maakohus
jättis hageja menetluskuludest 75% kostja kanda ja 25% hageja enda kanda.
2. Hageja esitas 13. jaanuaril 2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Hageja palus
kostjalt välja mõista menetluskulud 10 329 eurot 57 senti (riigilõiv ja õigusabikulud).
3. Viru Maakohus rahuldas 12. märtsi 2015. a määrusega avalduse osaliselt ja määras hüvitatavate
menetluskulude rahaliseks suuruseks 6460 eurot ja 77 senti ning mõistis selle summa kostjalt hageja
kasuks välja.
Hageja on tasunud riigilõivu kokku 2778 eurot 76 senti. Hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise
esindaja kulud kokku on 5835 eurot 60 senti (48,63 × 120) ilma käibemaksuta, arvestades hageja
lepingulise esindaja kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning kohtuistungitest
osavõttu ning asjaolu, et vaidlus sai lahenduse esimese astme kohtus. Hüvitada tuleb 25% kuludest.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4. Tartu Ringkonnakohus jättis 9. juuni 2015. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja hageja
määruskaebuse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 178 lg 3 teise lause alusel kirjeldava ja põhjendava osata määrusega.
Ringkonnakohus märkis, et määruse peale ei saa TsMS § 178 lg 3 kolmanda lause tõttu edasi kaevata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Hageja palus määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja uue määrusega rahuldada
avaldus täielikult.
Määruskaebuse kohaselt ei olnud täidetud põhjendava osata määruse tegemise eeldused. Kui
Riigikohus selle käsitlusega ei nõustu, tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ning
tunnistada TsMS § 178 lg 3 kolmas lause põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.
6. Kostja ei ole määruskaebusele vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata uueks
läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
8. Riigikohtu üldkogu tunnistas 1. veebruaril 2016 kohtuasjas nr 3-2-1-146-15 tehtud otsusega
TsMS § 178 lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Tartu Ringkonnakohus on praeguses
asjas tuginenud nimetatud sättele, jättes määrusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ning märkides,
et määruse peale ei saa edasi kaevata.
Riigikohtu üldkogu eespool nimetatud lahendist ei tulene, et TsMS § 178 lg 3 on kehtetuks
tunnistatud üksnes edasiulatuvalt. Põhiseaduslikkuse järelevalve otsustega tunnistatakse normid
üldjuhul kehtetuks tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu üldkogu 26. juuni 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-
1-14, p 130). Seetõttu tühistab kolleegium ringkonnakohtu määruse, kuna säte, mille alusel
ringkonnakohus võis lahendi teha kirjeldava ja põhjendava osata ning mis piiras sel juhul
edasikaebeõigust Riigikohtule, on kehtetuks tunnistatud tagasiulatuvalt.
9. Riigikohtule määruskaebuse esitamise õigusele tuleb kohaldada TsMS § 696 lg-t 1. Viidatud sätte
esimese lause kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline
esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Sama
paragrahvi teise lause järgi, kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse,
saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka
Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti.
Praeguses asjas on vaidluse all määrusega menetluskulude kindlaksmääramine pärast asjas tehtud
lõpplahendi jõustumist. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale
edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,
kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses ei ole erinormi, mis välistaks sel
juhul määruskaebuse esitamise ringkonnakohtu määruse peale kooskõlas TsMS § 696 lg 1 teises
lauses sätestatuga. Et hageja on määruskaebuses vaidlustanud ringkonnakohtu määruse suuremas
ulatuses kui 200 eurot, on hagejal õigus esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus
Riigikohtule.
10. Kehtetuks tunnistatud sätte asemel tuleb määruse põhjendamise kohustuse osas kohaldada
TsMS § 667 lg 1 esimest lauset, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus põhjendatud määrusega.
Riigikohtu üldkogu ei pidanud 1. veebruaril 2016 kohtuasjas nr 3-2-1-146-15 tehtud otsuses õigeks
lahendada määruskaebust sisuliselt juhul, kui ringkonnakohus ei ole enne põhjendatud määrusega
lahendanud maakohtu määruse peale esitatud määruskaebust (vt üldkogu otsuse p 84). Kolleegium
järgib seda seisukohta.
Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul lahendada hageja määruskaebus seaduse kohaselt
põhjendatud määrusega.
11. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud
kulusid.
12. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel
määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada.
Tambet Tampuu, Ants Kull, Jaak Luik