3-3-1-61-15 · Riigikohus
Legislator summary
AI generated20.11.2012 esitas OÜ Tenton MTA-le käibedeklaratsiooni, milles deklareeris 2012. aasta oktoobrikuu käibemaksu enammakse summas 12 851 eurot ja 16 senti. 26.11.2012 alustas MTA OÜ
Legislator headnote
AI generated3-3-1-61-15 · Riigikohus: aasta oktoobrikuu käibemaksu enammakse summas 12 851 eurot ja 16 senti. 26.11.2012 alustas MTA OÜ
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-3-1-61-15
Otsuse kuupäev
14.03.2016
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri
Põld
Kohtuasi
OÜ Tenton kaebus Maksu- ja Tolliametile kohustava
ettekirjutuse tegemiseks ning vaideotsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja OÜ Tenton
Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 29.05.2015 otsus haldusasjas nr 3-13-
1907
Menetluse alus Riigikohtus
Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu
29.05.2015 otsus haldusasjas nr 3-13-1907 muutmata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 20.11.2012 esitas OÜ Tenton MTA-le käibedeklaratsiooni, milles deklareeris 2012. aasta
oktoobrikuu käibemaksu enammakse summas 12 851 eurot ja 16 senti. 26.11.2012 alustas MTA OÜ
Tenton esitatud tagastusnõude õigsuse kontrolli. MTA pikendas kolm korda tagastusnõude täitmise
tähtaega ja 19.03.2013 esitas Tartu Halduskohtule taotluse loa andmiseks seada OÜ Tenton
ettemaksukontole arest summas 12 851 eurot ja 16 senti. Tartu Halduskohus rahuldas 20.03.2013
määrusega MTA taotluse. OÜ Tenton esitas selle määruse peale määruskaebuse.
2. 20.03.2013 rahuldas MTA kaebaja tagastusnõude 12 851 eurot ja 16 senti ning kandis selle summa
kaebaja ettemaksukontole, kus see kohe arestiti. Samal päeval esitas kaebaja MTA-le taotluse, milles
palus tagastada 12 851 eurot ja 16 senti osaühingu pangakontole. 21.03.2013 jättis MTA e-kirjaga
kaebaja 20.03.2013 taotluse aresti seadmise tõttu rahuldamata. 21.03.2013 esitas kaebaja MTA-le
teist korda taotluse tagastada 12 851 eurot ja 16 senti tema pangakontole. MTA tagastas 21.03.2013
otsusega kaebajale 22 eurot ja 45 senti, 12 851 eurot ja 16 senti jäi tagastamata. 17.05.2013 vabastas
MTA kaebaja ettemaksukontol oleva 12 851 eurot ja 16 senti aresti alt. 20.05.2013 esitas kaebaja
MTA-le kolmanda taotluse, milles palus tagastada tema ettemaksukontol olev summa, sh ka 12 851
eurot ja 16 senti, osaühingu pangakontole. Samal päeval rahuldas MTA selle taotluse täielikult ja
21.05.2013 kandis MTA 2012. a oktoobrikuu käibemaksu enammakse 12 851 eurot ja 16 senti
kaebaja pangakontole. 30.05.2013 väljastas MTA kaebajale teate tema suhtes algatatud kontrolli
lõpetamise kohta, millest nähtuvalt ei tuvastatud kontrolli tulemusena käibemaksuarvestuses puudusi
ja käibemaksuarvestust ei muudetud.
3. 07.06.2013 esitas kaebaja MTA-le taotluse intresside tasumiseks tähtpäevaks tagastamata käibe-
maksusummalt. 17.06.2013 otsustega nr 12.2-3/12531-20 ja 12.2-3/12923-18 rahuldas MTA kaebaja
07.06.2013 taotluse intresside tasumiseks ning arvestas kaebaja kasuks 2012. a oktoobri käibemaksu
tagastusnõude summalt 12 851 eurolt ja 16 sendilt intressi ajavahemiku 20.12.2012 kuni 20.03.2013
eest 693 eurot ja 96 senti (12 851,16 eurot × 0,06% × 90 päeva).
4. Tartu Ringkonnakohus tühistas 17.06.2013 määrusega Tartu Halduskohtu 20.03.2013 määruse.
Ringkonnakohtu määruse kohaselt ei olnud täidetud maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1
kohaldamise esimene eeldus: puudus menetlus, mille tagamiseks oleks saanud täitmist tagava
toiminguna ettemaksukonto arestida. Tagastusnõude tuvastamise menetlus oli enammakse ettemaksu-
kontole kandmisega lõppenud ja uut kontrollimenetlust maksuhaldur ei alustanud. Ringkonnakohtu
määrus jõustus 03.07.2013.
5. 16.07.2013 esitas kaebaja MTA 17.06.2013 otsuse peale vaide, milles leidis, et talle tuleb 2012. a
oktoobri käibemaksu tagastusnõude summalt tasuda intressi mitte kuni rahasumma kandmiseni
arestitud ettemaksukontole, vaid kuni selle summa tegeliku tagastamiseni osaühingu pangakontole.
MTA jättis 15.08.2013 vaideotsusega kaebaja vaide rahuldamata. MTA leidis, et kuna ta aktsepteeris
20.03.2013 enammakse 12 851 eurot ja 16 senti ning kandis selle osaühingu ettemaksukontole, siis
on enammakse tagastatud 20.03.2013.
6. 12.09.2013 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada MTA 15.08.2013
vaideotsuse ning kohustada MTA-d arvestama ja tasuma kaebajale 2012. a oktoobrikuu käibemaksu
tagastusnõude summalt 12 851 eurolt ja 16 sendilt intressi ka ajavahemiku 21.03.2013 kuni
21.05.2013 eest. Kaebaja leidis, et tagastusnõude täitmiseks ei saa lugeda enammakstud summa
kandmist tema ettemaksukontole, kuna samal ajal see summa arestiti ja sisuliselt käibemaksu ei
tagastatud. MTA teatas kaebajale, et tulenevalt aresti seadmisest kaebaja ettemaksukontole on
kaebaja tagastustaotlus "tühistatud". Enammakstud käibemaks 12 851 eurot ja 16 senti tagastati
kaebajale alles 21.05.2013, kui see summa laekus tema pangakontole.
7. Vastustaja palus kaebusele esitatud vastuses ja selle täienduses jätta kaebus rahuldamata, sest
tagastusnõue oli kantud kaebaja ettemaksukontole, mida tuleb käsitada kui tagastamist. Maksu-
halduril on kohustus maksta intressi alusetult sisse nõutud või tasaarvestatud maksusummade alusel,
mitte aga rahaliste vahendite arestimise või muude tagamistoimingute alusel. Rahaliste vahendite
alusetu arestimise korral on isikul võimalus oma õigusi kaitsta riigivastutuse seaduse alusel, kui isik
tõendab kahju olemasolu.
8. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et esitas nii 20.03.2013, 21.03.2013 kui ka 20.05.2013 MTA-le
taotluse ühe ja sama rahasumma, enammakstud käibemaksu 12 851 euro ja 16 sendi tagastamiseks
osaühingu pangaarvele. Vastustaja selgitas, et 21.03.2013 otsusega kaebajale tagastatud 22 eurot ja 45
senti tagastati muude ettemaksukontole kogunenud rahasummade arvelt.
9. Tartu Halduskohus rahuldas 13.06.2014 otsusega kaebuse, tühistas MTA 15.08.2013 vaideotsuse
ning kohustas MTA-d arvestama ja maksma kaebajale 2012. a oktoobrikuu käibemaksu tagastus-
nõude summalt 12 851 eurolt ja 16 sendilt intressi ajavahemiku 21.03.2013 kuni 21.05.2013 eest.
Kohus leidis, et tagastusnõudena MKS § 116 lg 2 mõttes, s.t nõudena, mille tähtaegse täitmata
jätmise korral on maksukohustuslasel õigus saada intressi, on käsitatav nii tagastusnõude tuvastamise
nõue kui ka tagastusnõude täitmise nõue. Selles asjas sisaldus tagastusnõude tuvastamise nõue
kaebaja 20.11.2012 esitatud käibedeklaratsioonis ja tagastusnõude tuvastamise menetlus lõppes
enammakse kandmisega kaebaja ettemaksukontole 20.03.2013. Kuna kaebaja esitas ka juba
20.03.2013 ja 21.03.2013 tagastusnõude täitmise taotlused (taotlused kanda enammakse kaebaja
pangaarvele), siis ei ole õige vastustaja seisukoht, et enammakse kandmisega ettemaksukontole tuleb
enammakse lugeda tagastatuks. MKS § 106 lg 2 kohaselt täidetakse tagastusnõue viivitamata, kui
maksuhaldur on juba kontrollinud tagastusnõude õigsust. MKS § 116 lg 2 alusel kaebajale intressi
maksmist ei välista see, et tema ettemaksukonto oli 20.03.2013 kuni 17.05.2013 Tartu Halduskohtu
loal arestitud. Jõustunud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga on tuvastatud, et ettemaksukonto
arestimine ei olnud õiguspärane. Samuti ei tuvastanud maksuhaldur kontrolli tulemusel kaebaja
käibemaksuarvestuses puudusi. Õigusaktid ei anna alust panna maksukohustuslast, kelle
tagastusnõuet maksuhaldur otsustas kontrollida, halvemasse olukorda kui maksukohustuslast, kellele
raha tagastamisega maksuhaldur viivitas mingil muul põhjusel, näiteks eksimuse tõttu.
10. 14.07.2014 esitas MTA Tartu Halduskohtu 13.06.2014 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles
palus halduskohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus. Apellatsioonkaebuse põhjendused olid
järgmised.
Halduskohus on asunud ebaõigele seisukohale, et MKS § 116 lg 2 järgi peab maksuhaldur maksu-
kohustuslase kasuks intressi arvestama ka olukorras, kus maksukohustuslase enammakse on kantud
tema ettemaksukontole, kuid selle kasutamist on piiratud ettemaksukontole aresti seadmisega. Enam-
makse kandmisega kaebaja ettemaksukontole e-maksuametis saab lugeda tagastusnõude täidetuks
ning tagastusnõude põhjendatuse kontrollimenetluse lõppenuks. MKS § 116 tuleb tõlgendada
selliselt, et see hõlmab üksnes maksusummadele kohalduva intressikohustuse ega kohaldu kõikidele
maksuhalduri toimingutele, mis isiku rahaliste ja muude vahendite kasutamist piiravad.
11. Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohus nõustus halduskohtu otsuses esitatud põhjendustega ja selgitas vastuseks
apellatsioonkaebuses esitatud väidetele järgmist.
11.1. Eristada tuleb tagastusnõude tuvastamise ja täitmise nõudeid. Tagastusnõude tuvastamise
menetlus lõppeb enammakse kandmisega maksukohustuslase ettemaksukontole ning tagastusnõude
täitmiseks peab maksukohustuslane esitama uue taotluse (vt nt RKHKo 30.04.2013, 3-3-1-4-13,
p-d 13–14; RKHKm 30.04.2013, 3-3-1-8-13, p-d 15–16). Tagastusnõude täitmine eeldab tagastatava
summa kandmist maksukohustuslase enda valitud pangakontole.
11.2. Kaebaja esitas 21.03.2013 MTA-le MKS § 106 lg 1 kohase taotluse tagastusnõude täitmiseks.
Selle taotluse lahendamisel tuli MTA-l järgida tagastusnõude täitmise taotluse lahendamise
tähtaegasid sätestavaid MKS §-e 106 ja 107 ning käibemaksuseaduse (KMS) § 34. MKS § 106 lg 2
teise lause kohaselt täidetakse tagastusnõue viivitamata, kui maksuhaldur on varem MKS § 33 lõike
11 alusel kontrollinud tagastusnõude õigsust.
11.3. MKS § 116 lg 2 esimese lause kohaselt on maksuhaldur juhul, kui ta ei ole täitnud tagastusnõuet
(§ 33) seadusega sätestatud tähtaja jooksul, kohustatud arvestama tähtpäevaks tagastamata summalt
intressi. Sama lõike teise lause järgi arvestatakse intressi alates päevast, mil enammakse tagastamine
pidi toimuma, kuni enammakse tagastamise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud.
Kuna maksuhaldur täitis kaebaja taotluse aga alles 21.05.2013 pärast kaebaja poolt taotluse korduvat
esitamist, on maksuhaldur ajavahemikul 21.03.2013 kuni 21.05.2013 tagastusnõude täitmisega
viivitanud, ning selle aja eest tuleb tasuda MKS § 116 lg-s 2 sätestatud intress. Kuigi halduskohtu
antud luba arestida ettemaksukonto välistas maksukohustuslase esitatud tagastusnõude täitmise
2013. a märtsis, ei välista see MKS § 116 lg-s 2 sätestatud intressi maksmise kohustust. Seda
seisukohta on kinnitanud ka Riigikohtu halduskolleegium, kes selgitas, et ettemaksukonto arest ei
pikenda ega peata tagastusnõude täitmise tähtaega, ning intressi puhul on tegemist meetmega, mis
peab korvama maksukohustuslasele maksuhalduri õigusvastasest viivitusest tulenevaid tagajärgi (vt
RKHKo 30.04.2013, 3-3-1-4-13, p 19).
12. MTA taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks halduskohtu ja ringkonnakohtu
otsused ning teeks asjas uue otsuse. Kassatsioonkaebuses esitas MTA järgmised põhjendused.
12.1. Kohtud on kohaldanud MKS § 116 lg-t 2 ebaõigesti.
12.2. Tagastusnõude täitmine toimub enammakse kandmisega isiku ettemaksukontole, misjärel on
isikul õigus taotleda selle raha kandmist tema pangakontole (MKS § 106 lg 1). Isiku taotlus kanda
ettemaksukontolt raha pangakontole pole tagastusnõue.
12.3. Kohtud pole arvestanud sellega, et 20.03.2013 kaebaja ettemaksukonto arestiti. Kuna ette-
maksukonto arestimine oli õigusvastane, võib kaebaja "MKS § 16 ja RVastS § 23 lg 1 tuginedes
esitada kahjuhüvitamise nõude maksuhalduri vastu".
12.4. MKS § 116 lg 2 ei hõlma olukorda, kus ettemaksukonto on arestitud. Arestimis- ja
tagamistoimingute puhul MKS § 116 kohaldamine oleks intressiõiguse põhjendamatu laiendamine.
Maksuhaldur ei saa õigusliku aluseta intressi arvestada.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13. KMS § 34 lg 1 kohaselt tagastatakse enammakstud käibemaks maksukohustuslasele maksu-
korralduse seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi lõikega kaks (kuni 01.08.2014 kehtinud
redaktsioonis) anti maksuhaldurile õigus pikendada tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 90 kalendri-
päeva juhul, kui on piisav alus kahtluseks, et selle nõude täitmisel makstu tagasinõudmine võib
osutuda võimatuks, ja kui maksukohustuslasele on tehtud korraldus lisatõendite esitamiseks või on
maksuhaldur teinud järelepärimise kolmandale isikule või välisriigi maksuhaldurile. Kolleegiumi
arvates pidas seadusandja nimetatud tähtaega kehtestades silmas maksuhalduri kohustust ka
keerulisemate juhtumite puhul otsustada tagastusnõude täitmine hiljemalt pikendatud tähtaja jooksul.
Selline järeldus tuleneb maksuhalduri võimalusest pikendada erandlike asjaolude korral
tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 90 päeva võrra. Alates 01.08.2014 on 90-päevane tähtaeg
asendatud 60-päevase tähtajaga.
14. MKS § 106 lg 2 alusel tuleb tagastusnõude täitmise taotlus lahendada 30 päeva jooksul, kui aga
maksuhaldur on varem sama seaduse § 33 lg 11 alusel kontrollinud tagastusnõude õigsust, siis tuleb
taotlus rahuldada ja raha üle kanda viivitamata. MKS § 33 lg 11 sätestab varem toimunud kontrolli
puhul MKS § 106 lg 2 kohaldamisel viivitamata täitmise eeldusena olukorra, kus tagastusnõude
tekkimist kontrollitakse ilma tagastusnõude täitmise taotluseta. Kuigi MKS § 33 lg-s 11 kasutatakse
sõna "kontrollitakse", tuleb seda mõista kooskõlas sama seaduse § 106 lg-ga 2 – kontroll peab olema
lõppenud ja maksukohustuslase tagastusnõue leidnud aktsepteerimist. Pärast seda, kui kaebaja oli
deklareerinud suure sisendkäibemaksu (20.11.2012), alustas MTA 26.11.2012 tagastusnõude õigsuse
kontrolli. 20.03.2013 kandis maksuhaldur vastavalt tagastusnõudele enammakse kaebaja
ettemaksukontole. Maksuhalduri arvates lõppes tagastusnõude kontroll alles 30.05.2013, mitte aga
enammakse kandmisega ettemaksukontole.
15. Käibemaksuseaduses ja maksukorralduse seaduses on kasutatud mõisteid "enammakse tagastus-
nõue" ja "tagastusnõude täitmise nõue" ebajärjekindlalt, isegi eksitavalt. Riigikohus on nimetatud
mõisteid selgitanud kohtuasjade nr 3-3-1-89-06, 3-3-1-4-13 ja 3-3-1-8-13 lahendites. Tagastusnõue
hõlmab nii enammakse tuvastamise e aktsepteerimise nõuet kui ka tagastusnõude täitmise nõuet.
Tagastusnõudele vastava enammakse kandmine ettemaksukontole tähendab enammakse aktsepteeri-
mist. Kolleegium jääb nende selgituste juurde ega pea õigeks maksuhalduri seisukohta, et tagastus-
nõude täitmise nõue täidetakse vastava summa kandmisega taotleja ettemaksukontole. Tagastusnõude
täitmise nõue tuleb täita vastava summa kandmisega taotleja näidatud pangakontole.
16. Kaebaja 20.11.2012 esitatud tagastusnõude kontroll pidi KMS § 34 lg 1 ja MKS § 106 lg 2 alusel
lõppema hiljemalt 20.03.2013. Sellel päeval kandiski MTA vastavalt kaebaja 20.11.2012
tagastusnõudele tema ettemaksukontole 12 851 eurot ja 16 senti. Kolleegiumi varem korduvalt
avaldatud seisukoha järgi tähendab tagastusnõudele vastava summa kandmine ettemaksukontole
enammakse tuvastamist e tagastusnõude kontrolli lõpetamist selle aktsepteerimisega (vt nt 3-3-1-4-
13, p-d 13 ja 17), misjärel tagastusnõude täitmise nõue tuleb maksuhalduril MKS § 106 lg 2 alusel
täita viivitamata (samas, p 15).
17. Hoolimata enammakse tagastusnõude kontrolli lõpetamisest selle aktsepteerimisega (enammakse
kandmine ettemaksukontole) ja tagastusnõude täitmise taotlusest (kanda enammakse pangakontole) ei
kandnud maksuhaldur vastavat summat viivitamata taotleja pangakontole, vaid esitas hoopiski
vahetult enne enammakse kandmist ettemaksukontole taotluse ettemaksukonto arestimiseks.
19.03.2013 Tartu Halduskohtule esitatud ettemaksukonto aresti seadmise taotluses peeti silmas sama
enammakset 12 841 eurot ja 16 senti, mille kontroll lõppes järgmisel päeval enammakse
aktsepteerimisega.
Kuigi seadus ei näe ette võimalust ettemaksukonto arestimiseks, on Riigikohus leidnud, et selline
arest on põhimõtteliselt võimalik, kui arestimise vajadus tuleneb maksuhalduri kontrollimenetlusega
väljaselgitatud asjaoludest või põhjendatud kahtlusest (3-3-1-4-13, p 10). Selles asjas on maksuhaldur
kasutanud maksimaalselt ära seadusega ette nähtud aja enammakse tagastusnõude kontrollimiseks,
kandnud 20.03.2013 enammakse kaebaja ettemaksukontole, millega tagastusnõue aktsepteeriti, ja
esitanud päev varem (19.03.2013) taotluse ettemaksukonto arestimiseks, mille kohus rahuldas.
Selline maksuhalduri tegevus ei vasta maksukorralduse seadusele ja on vastuolus Riigikohtu
seisukohtadega enammakse tagastamise asjades.
Kolleegiumi arvates oli maksuhalduri selline tegevus vastuolus ka hea halduse põhimõtetega, sest
enammakse kontrollimiseks ettenähtud tähtaja ammendumisel kasutati ettemaksukonto arestimist
selleks, et hoolimata enammakse aktsepteerimisest jätkata tagastusnõude kontrolli. Sellega tegi
maksuhaldur võimatuks tagastusnõude täitmise nõude rahuldamise.
18. MKS § 116 lg 2 sätestab, et kui maksuhaldur ei ole täitnud tagastusnõuet seadusega sätestatud
tähtaja jooksul, on ta kohustatud arvestama tähtpäevaks tagastamata summalt intressi. Intressi
arvestatakse alates päevast, mil enammakse tagastamine pidi toimuma, kuni tagastamise või
tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Ettemaksukonto arestimine ei pikenda ega peata
tagastusnõude täitmise tähtaega. Neil põhjustel märkiski Riigikohus asjas nr 3-3-1-4-13 tehtud otsuse
p-s 19, et "intressi maksmise kohustust ei välista halduskohtu antud luba arestida ettemaksukonto,
sest ettemaksukonto arest ei pikenda ega peata tagastusnõude täitmise tähtaega". Maksuhalduri
kohustus tasuda intressi kuni tagastusnõude täitmiseni tuleneb kolleegiumi arvates tagastusnõude
aktsepteerimisest, ettemaksukonto õigusvastasest arestimisest ja etteheidete puudumisest kaebaja
käibemaksuarvestusele. Selles asjas ei ole intressi maksmise kohustuse aluseks mitte ettemaksukonto
õigusvastane arestimine, vaid tagastusnõude täitmisega viivitamine.
19. Eeltoodud põhjustel jääb MTA kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus
muutmata.
Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld