3-1-1-6-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-6-16

Otsuse kuupäev

9. märts 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Paavo Randma

Kohtuasi

Kriminaalasi Alexey Shvedovi süüdistuses KarS § 1332 lg 1

ja § 255 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna

Ringkonnakohtu

29. juuni

2015.

a

otsus

kriminaalasjas nr 1-13-10380

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Alexey Shvedovi kaitsja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur,

Põhja

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Elle-Mai Velling

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

20. jaanuar 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 5. septembri 2014. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 29. juuni 2015.

a otsus Alexey Shvedovile KarS § 255 lg 1 ning § 1332 lg 1 järgi karistuste ja KarS § 64 lg 1

alusel liitkaristuse mõistmise ning temalt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel 233 800 euro

väljamõistmise osas.

2. Mõista Alexey Shvedovile KarS § 255 lg 1 ja § 1332 lg 1 järgi karistuseks 4 aastat vangistust.

3. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka Alexey Shvedovi eelvangistuses viibitud aeg 4.

juunist 2013 kuni 3. oktoobrini 2014, s.o 1 aasta ja 4 kuud vangistust, lugedes ärakantavaks

karistuseks 2 aastat ning 8 kuud vangistust.

4. Jätta KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel Alexey Shvedovile mõistetud karistuse ärakandmata osa,

s.o 2 aastat ja 8 kuud vangistust, 5-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Katseaja

alguseks lugeda 5. september 2014.

5. Mõista Alexey Shvedovilt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamiseks

riigituludesse välja 226 545 (kakssada kakskümmend kuus tuhat viissada nelikümmend viis)

eurot 35 (kolmkümmend viis) senti.

6. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

7. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.

8. Mõista Eesti Vabariigilt Alexey Shvedovi kasuks välja 1344 (üks tuhat kolmsada

nelikümmend neli) eurot, sh käibemaks 224 (kakssada kakskümmend neli) eurot,

kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Alexey Shvedov anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 255 lg 1 ja § 1332 lg 1

järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

1.1 KarS § 255 lg 1 järgi süüdistati A. Shvedovit selles, et ta kuulus 2007. a märtsist kuni 4. juunini

2013 koos veel 50 isikuga püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegelikku ühendusse,

mis oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud kupeldamisele ja

prostitutsioonile kaasaaitamisele. Süüdistatav organiseeris ja kontrollis enda ning G. G. poolt viimase

nimel A. B-lt renditud majas Tallinnas Xxxxxxx xxx XX olnud bordelli tegevust, otsustades selle

pidamisega seotud äriküsimusi. Kuritegeliku ühenduse liikmena sai ta prostituutide poolt klientidele

intiimteenuste osutamisega teenitud rahast tulu.

1.2 KarS § 1332 lg 1 järgi süüdistati A. Shvedovit selles, et ta tegeles 2007. a märtsist kuni 4. juunini

2013 kupeldamisega, kontrollides enda ja G. G. poolt Tallinnas Xxxxxxx xxx XX asuvas majas olnud

bordelli tegevust. Süüdistatav otsustas bordelli pidamisega seotud äriküsimusi ja sai sellest tulu.

Maakohtu otsus

2. Harju Maakohtu 5. septembri 2014. a otsusega tunnistati Alexey Shvedov süüdi KarS § 255 lg 1

järgi ja teda karistati vangistusega 4 aastaks. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 1332 lg 1 järgi ja teda

karistati vangistusega 2 aastaks ning 6 kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti A. Shvedovile

liitkaristuseks vangistus 4 aastaks ja 6 kuuks. KarS § 73 lg-te 2 ja 3 kohaselt määrati, et mõistetud

karistusest tuleb kohe ära kanda 1 aasta ning 4 kuud vangistust, ülejäänud 3 aasta ja 2 kuu pikkust

vangistust ei pöörata aga täitmisele, kui süüdistatav ei pane 5-aastase katseaja kestel toime uut

tahtlikku kuritegu. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja

karistuse kandmise aja alguseks loeti 4. juuni 2013. Katseaja alguseks loeti 5. september 2014.

Tõkendiks olnud vahistamine jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetud ärakantava

karistuse tähtaja lõppemiseni, s.o 3. oktoobrini 2014, seejärel otsustati tõkend tühistada.

Konfiskeerimise asendamiseks mõisteti A. Shvedovilt riigituludesse välja 233 800 eurot.

3. Sama otsusega tunnistati KarS § 255 lg 1 ja § 1332 lg 1 järgi süüdi A. B., M. M., M. A., K. K., G.

K., A. T., L. P., H. T., A. M., E. Š. ning P. K.. A. K., M. P., J. R., T. L. ja S. G. mõisteti süüdistuses

KarS § 255 lg 1 järgi õigeks, kuid nad tunnistati süüdi KarS § 1332 lg 1 järgi. A. T., E. Š., G. K., A.

M-i, H. T., J. R-i, K. K., L. P., M. A., M. M-i ja T. L-i huvides ning A. B. suhtes esitatud kaitsjate ja

prokuröri kassatsioonid jättis Riigikohtu kriminaalkolleegium menetlusse võtmata.

4. Maakohus põhjendas A. Shvedovi süüditunnistamist ja karistamist ning temalt kriminaaltulu

konfiskeerimise asendamist kokkuvõtlikult järgmiselt.

4.1 Isikuliste tõendite ja läbiotsimise protokolli ning sellele lisatud fototabeli põhjal on tuvastatud, et

Tallinnas Xxxxxxx xxx XX asuvas majas tegutses 2007. aastast kuni 4. juunini 2013 bordell, s.t seal

korraldati klientidele raha eest seksuaalteenuse osutamist. Bordell tegutses kõnealuse ajavahemiku

vältel sama struktuuri kohaselt, mis näitab selle ühenduse püsivust. Ühenduse liikmete vahel olid

ülesanded jagatud, kõik liikmed teadsid, millega majas tegeletakse, ja aitasid oma tegevusega kaasa

varalise kasu saamisele. A. Shvedov organiseeris ja kontrollis bordelli tegevust, saades sellest varalist

kasu. Tema süüd eitavad ütlused pole kooskõlas jälitustoimingute protokollides talletatud

tõendusteabe, s.t telefonikõnede salvestuste ja varjatud jälgimisel kogutud andmetega. Seega on

kindlaks tehtud, et süüdistatav pani toime KarS § 255 lg 1 ja § 1332 lg 1 järgi kvalifitseeritavad

kuriteod.

4.2 A. Shvedov esitas tõendid selle kohta, et lisaks Eestis deklareeritud tulule sai ta ulatuslikku

sissetulekut Vene Föderatsioonis. Kriminaaltuluna ei saa käsitada ka tema elukohast läbiotsimisel

leitud sularaha. Seetõttu ei saa konfiskeerimisel kohaldada KarS § 832 lg-s 1 märgitut. Samas tuleb

süüdistatavalt KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerida Tallinnas Xxxxxxx xxx XX tegutsenud bordelli

pidamisest saadud tulu. A. Shvedovi elukoha läbiotsimisel leitud märkmikus on aastate ja kuude

kaupa fikseeritud rahasummad, mille kõrvutamisel jälitustoimingute protokollides kajastatud

telefonikõnede salvestistega on tuvastatav, et märkmikku on kantud bordellist saadud tulu arvestus.

A. Shvedovilt tuleb konfiskeerimise asendamiseks KarS § 84 alusel välja mõista 233 800 eurot.

4.3 Võttes arvesse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning süüdistatava süü

suurust, tuleb A. Shvedovit KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistada vangistusega

4 aastaks, KarS § 1332 lg 1 järgi vangistusega 2 aastaks ja 6 kuuks ning KarS § 64 lg 1 alusel mõista

talle liitkaristuseks vangistus 4 aastaks ja 6 kuuks. Mõistetud karistusest tuleb jätta 3 aasta ja 2 kuu

pikkune vangistus 5-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

Apellatsioon

5. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Shvedovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi

Rein Laid, kes taotles otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist.

Ringkonnakohtu otsus

6. Tallinna Ringkonnakohtu 29. juuni 2015. a otsusega jäeti maakohtu otsus A. Shvedovit puudutavas

osas muutmata ja tema kaitsja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid

järgmised.

6.1 Süüdistuse kohaselt oli kuritegeliku ühenduse tegevus suunatud kupeldamisele, mille tõttu avati

süüdistatavate roll kuritegelikus ühenduses põhjendatult tegevuse kaudu, milles neid süüdistatakse

KarS § 1332 alusel. A. Shvedovi puhul kirjeldatakse süüdistuses käitumist, mis prokuröri hinnangul

vastab kupeldamisele KarS § 1332 lg 1 tähenduses. KarS § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistuses on

lisaks välja toodud väidetavasse kuritegelikku ühendusse kuulumise aeg ja teiste kuritegelikku

ühendusse kuulunud isikute nimed, samuti on kirjeldatud väidetava kuritegeliku ühenduse püsivust,

kindla struktuuri olemasolu, selle tegevuse suunatust kuritegude toimepanemisele ja erinevate isikute

rolli ühenduses. Süüdistus ei ole sedavõrd üldsõnaline, et see tingiks õigeksmõistva otsuse tegemise.

Maakohus tuvastas seega põhjendatult, et Tallinnas Xxxxxxx xxx XX asuvas majas tegutses bordell

ja A. Shvedovi süü KarS § 1332 lg 1 ning § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes on

tõendatud.

6.2 Jälitustoimingute protokollides kajastatud telefonivestlustes räägitakse rahasummadest, mis

kajastuvad A. Shvedovi elukoha läbiotsimisel leitud märkmikus. Asitõendina ära võetud märkmikule

tugineti kuritegelikul teel saadud tulu suuruse kindlaksmääramisel. Kohtuistungi protokolli kohaselt

on maakohtu istungil märkmikku uuritud. Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ei sätesta detailselt,

kuidas asitõendeid kohtuistungil vahetult uurida tuleb, mis on selgitatav asjaoluga, et asitõendi

uurimine sõltub sellest, missuguse esemega tegemist on ja mida asitõendiga tõendada soovitakse. Ka

sõltub see kohtumenetluse pooltest, kellel on õigus esitada menetluse käigu ja tõendite uurimise

kohta taotlusi. Kohtuistungi protokolli kohaselt ei esitanud kaitsja asitõendi uurimisse puutuvaid

taotlusi, nõustudes seega tõendi uurimisega sellisel moel, nagu see maakohtus aset leidis.

6.3 Maakohtu otsusest nähtub selgelt, millele tuginedes kuritegelikul teel saadud tulu suurus leiti.

Asitõendina uuritud märkmikus on aastate ja kuude kaupa fikseeritud rahasummad ning võrdluses

jälitustoimingu protokolliga kujutavad selles toodud summad endast Xxxxxxx xxx XX bordelli

pidamisest saadud tulu. KarS § 831 lg 1 ja § 84 kohaldamisel rajaneb kohtuotsus konkreetsetel

tõenditel, millest nähtub selle rahasumma saamine konkreetse kuriteoga.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kassatsioon

7. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. Shvedovi kaitsja vandeadvokaat

Dmitri Teplõhh, kes taotleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava

õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale

ringkonnakohtule või nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistamist asenduskonfiskeerimist

puudutavas osas või süüdistatavale kergema karistuse mõistmist ja konfiskeerimise asendamiseks

välja mõistetud summa vähendamist, samuti menetluskulude hüvitamist. Kassaatori põhiseisukohad

on järgmised.

7.1 A. Shvedovile esitatud süüdistus ei kajasta kõiki faktilisi asjaolusid, mille alusel saaks hinnata

tema käitumises KarS § 1332 lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsete tunnuste esinemist. Süüdistusaktis

oleks tulnud näidata, et Tallinnas Xxxxxxx xxx XX asuvas majas oli asutus, kus kõrvaline isik

vahendas kahe või enama isiku prostitutsiooniga tegelemist või aitas kahe või enama isiku

prostitutsiooniga tegelemisele kaasa. Kuna mõiste „bordell“ sisu on jäetud faktiliste asjaolude

kirjelduse kaudu avamata, väljusid kohtud sellega seonduvat tuvastades süüdistuse piiridest.

Tähelepanuta jäeti ka see, et A. Shvedovile KarS § 255 lg 1 ja § 1332 lg 1 järgi süüks arvatud

käitumise kirjeldus on samasisuline ja deklaratiivne. Süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi ei

saanud süüdistatavale omistada ja ta oleks tulnud õigeks mõista.

7.2 Maakohus leidis, et KarS § 832 lg 1 ei ole A. Shvedovi vara konfiskeerimisel kohaldatav, ja

tugines selle asemel KarS § 831 lg-le 1. Kuriteoga saadud vara suuruse arvutamisel võeti aluseks

ajavahemik 2006. aastast kuni 2013. aastani, kuid A. Shvedovile etteheidetav käitumine hõlmab

süüdistuse järgi ajavahemikku 2007. a märtsist kuni 4. juunini 2013. Selle eksimuse tõttu mõisteti

süüdistatavalt konfiskeerimise asendamiseks välja summa, mille saamine ei ole süüdistusest

hõlmatud.

7.3 Konfiskeerimise kohaldamiseks tuleb süüdistusaktis kajastada faktilised asjaolud, millele

tuginedes saab kohus konfiskeerimise üle otsustada. Süüdistusakti punktis 11 pealkirjaga „Andmed

kuriteoga saadud vara kohta“ on märgitud järgmist: „Alexey Shvedovil 281 251, 67 EUR (kd 17, tl

60–62)“. Need andmed pole piisavad, et kohus saaks otsustada süüteoga saadud vara konfiskeerimise

üle. Ka erinevad süüteoga saadud vara ja laiendatud konfiskeerimise alused üksteisest oluliselt.

Prokuratuur üritas tõendada KarS §-s 832 sätestatud konfiskeerimise aluse olemasolu ja seetõttu ei

vaieldud selle üle, missuguses summas A. Shvedov konkreetsest kuriteost vara sai. Maakohus leidis,

et kohaldada tuleb KarS § 831 lg-t 1, mis ei võimaldanud aga kaitsjal ja süüdistataval avaldada

seisukohta muude konfiskeerimise aluste kohta. Kohtu seisukoht oli üllatav, olles käsitatav ausa

kohtumenetluse põhimõtte rikkumisena.

7.4 Eksiti ka kuriteoga saadud vara suuruse arvutamisel. Arvutuse aluseks olnud märkmikus peeti

2011. aastani arvestust Eesti kroonides ja seejärel eurodes. Eurodes kajastatud summa arvutus on

tehtud euro ja eesti krooni ligikaudse vahetuskursi alusel. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1

kohaselt tulnuks seda kontrollida ja lähtuda ametlikust vahetuskursist. Kirjeldatud rikkumise tõttu

mõisteti süüdistatavalt välja 3504 euro ja 65 sendi võrra suurem summa.

7.5 Kaitsja apellatsioonis märgitu kohaselt ei uuritud maakohtu istungil A. Shvedovi elukohast leitud

märkmikku ega selle sisu. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt anti tõendid kohtule, kuid neid ei

uuritud ega avaldatud. Ekslik on seisukoht, nagu võiks kaitsja tegevusetusest järeldada, et ta sellise

tõendi uurimise viisiga nõustus, kuna see on vastuolus KrMS § 296 lg-ga 3. Kohtumenetluse pooled

ei

leppinud

kokku

tõendite

avaldamata

jätmises

ja

seetõttu

on

rikutud

oluliselt

kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.

7.6 A. Shvedovile karistuse mõistmisel kohaldati vääralt materiaalõigust, sest KarS § 63 lg 1 kohaselt

oleks tulnud talle mõista üks karistus. Süüdistuses kirjeldatud käitumine kujutab endast ühte tegu, mis

vastab mitmele eri süüteokoosseisule. Liitkaristuse mõistmisega suurendati süüdistatavale mõistetud

vangistust ekslikult 6 kuu võrra. KarS § 63 lg-st 1 lähtumise korral saanuks aga A. Shvedovile mõista

raskeima karistusena vangistuse 4 aastaks.

Kassatsioonivastus

8. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle-Mai Velling kaitsjaga ei nõustu ja leiab

kokkuvõtlikult, et nii maa- kui ka ringkonnakohus on A. Shvedovi süüditunnistamist ning temalt

konfiskeerimise asendamiseks 233 800 euro väljamõistmist tõenditega seostatult loogiliselt

põhjendanud. Õige pole seisukoht, nagu ei oleks asitõendiks olevat märkmikku kohtuistungil uuritud.

Kriminaaltulu suurus tehti kindlaks süüdistatavalt ära võetud märkmikus oleva arvestuse alusel ja

selles hinnati 2006. kuni 2011. aastani saadud tulu suuruseks 210 300 eurot. Seetõttu ei ole

põhjendatud lähtuda euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg-st 1. Ka ei saanud vara konfiskeerimise

asendamine olla süüdistatava jaoks üllatuslik, sest kindlaks tehtud asjaolude kohaselt pärines A.

Shvedovi sissetulek tuvastamata allikatest. Maa- ja ringkonnakohtu otsused tuleb aga osaliselt

tühistada, vähendades konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summat 2006. aastal saadud

tulule vastava rahasumma võrra.

Riigikohtu küsimus kassatsioonimenetluse pooltele

9. Riigikohus esitas KrMS § 3601 lg 1 alusel kassatsioonimenetluse pooltele küsimuse selle kohta,

missuguse summa võrra tuleks A. Shvedovilt KarS § 831 lg 1 ja § 84 järgi konfiskeerimise

asendamiseks välja mõistetud summat vähendada juhul, kui tuvastatakse, et kuriteoga saadud vara

suuruse arvutamisel võeti põhjendamatult aluseks ajavahemik 2006. aastast kuni 2007. a märtsini?

Kaitsja vastus

10. Süüdistatava 2006. aasta tulu suuruseks oli 47 500 Eesti krooni, s.o 3035 eurot 80 senti. 2007.

aasta jaanuaris ja veebruaris saadud tulu suuruseks oli 37 500 krooni, s.o 2396 eurot 69 senti. Seega

mõisteti konfiskeerimise asendamiseks alusetult välja 5432 euro ja 49 sendi võrra suurem summa.

Prokuröri vastus

11. Süüdistatava elukoha läbiotsimisel leitud märkmikus olevate andmete põhjal oli 2006. aastal

saadud kuritegeliku tulu suurus 47 500 ja 2007. a kahel esimesel kuul 32 500 Eesti krooni.

Arvestades süüdistuses märgitud kuritegude toimepanemise aega tuleb A. Shvedovilt konfiskeerimise

asendamiseks välja mõistetud summat vähendada 80 000 Eesti krooni võrra. Süüdistatava arvestuse

kohaselt vastas 1 euro 15 Eesti kroonile.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Riigikohtu kriminaalkolleegium vastab kõigepealt kaitsja väidetele, mille kohaselt tunnistati A.

Shvedov KarS § 1332 lg 1 ja § 255 lg 1 järgi süüdi konkretiseerimata süüdistuses (I), annab seejärel

hinnangu konfiskeerimise asendamise (II) ning süüdistatavale mõistetud karistuse (III)

seaduslikkusele, võtab kokku kassatsioonimenetluse tulemused (IV) ning lahendab taotluse valitud

kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks (V).

I

13. Kassaatori arvates ei kajasta A. Shvedovile esitatud süüdistus selliste faktiliste asjaolude

kirjeldust, mille alusel saaks hinnata, kas Tallinnas Xxxxxxx xxx XX asuvas majas tegutses bordell.

Samuti leitakse kassatsioonis, et KarS § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistus on jäetud konkretiseerimata.

Kriminaalkolleegium nende väidetega ei nõustu.

14. KrMS § 268 lg 1 sätestab, et kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult

süüdistusakti järgi, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 268 lg-st 5 tulenevalt

ei või kohus süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad

süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Ka ei

ole lubatud otsust tehes tugineda faktilisele asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud.

Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi teenib nõue, mille kohaselt peavad süüdistuse tekstis

kajastuma piisava selguse ja täpsusega kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku

vastutuse eelduseks, kaitseõiguse tagamise eesmärki. Kui süüdistus on koostatud puudulikult, ei saa

kohus süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada, sõltumata sellest, milline on kohtu

tuvastatud faktiliste asjaolude kogum. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. juuni 2014. a otsus

asjas nr 3-1-1-28-14, p 24.2). A. Shvedovi süüditunnistamisel KarS § 1332 lg 1 ja § 255 lg 1 järgi ei

ole eespool refereeritud nõudeid rikutud.

15. A. Shvedovit süüdistatakse KarS § 1332 lg 1 järgi selles, et ta kontrollis 2007. a märtsist kuni 4.

juunini 2013 koos G. G-ga viimase nimele renditud majas Tallinnas Xxxxxxx xxx XX asunud

bordelli tegevust, otsustas selle pidamisega seotud äriküsimusi ja sai tulu rahast, mille prostituudid

olid teeninud klientidele intiimteenuste osutamisega. Seega järeldub juba süüdistuse tekstist, et

kõnealusel aadressil vahendati prostitutsiooni. Kuid süüdistuse järgi ei pannud A. Shvedov

kupeldamist toime üksinda, vaid bordelli tegevusega oli seotud hulgaliselt teisi isikuid, kellest

igaühel oli kupeldamises kindel roll. A. Shvedov oli isik, kes rentis koos G. G-ga viimase nimele

bordelli tegutsemiseks vajaliku maja ja juhtis selle tegevust. Kuna ta ise vahetult kliente ei otsinud ja

prostituutidega neid kokku ei viinud, on ka arusaadav, et talle esitatud süüdistuses ei kajastu

nimeliselt prostituudid, kelle osutatud intiimteenust klientidele vahendati. Küll kajastuvad osutatud

asjaolud teiste kupeldamises süüdistatud isikute teokirjeldustes, kus on muu hulgas loetletud

nimeliselt need isikud, kes Tallinnas Xxxxxxx xxx XX asuvas majas klientidele raha eest

intiimteenuseid osutasid (vt nt M. M-i, M. A., K. K., G. K. jt süüdistust). Kuivõrd A. Shvedov pani

kupeldamise toime koos teiste süüdistuses nimetatud isikutega, ei ole õige hinnata talle

karistusõiguslikult etteheidetavat käitumist lahus teiste sama kriminaalasja raames süüdistatud isikute

tegevusest ja nende isikute süüdistusi puudutavatest asjaoludest. Seega, kuna kõnealused süüdistuse

asjaolud puudutavad kõiki kupeldamise toime pannud isikuid ja neist nähtub selgelt, et Tallinnas

Xxxxxxx xxx XX asuvas majas tegutses KarS § 1332 lg 5 mõistes bordell, ei ole A. Shvedovile ette

heidetava käitumise sisu jäetud konkretiseerimata.

16. KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritud süüdistuse puhul on süüdistusaktis kajastatud ajavahemik,

mille vältel A. Shvedov kuritegelikku ühendusse kuulus, tema roll ühenduse tegevuses, teiste

ühenduse liikmeks olnud isikute nimed, nendevaheline rollide jaotus ja see, et ühendus oli püsiv,

kindla struktuuriga ning selle tegevus oli suunatud kupeldamisele. Seega on süüdistuses kirjeldatud

kõiki neid faktilisi asjaolusid, mis täidavad KarS § 255 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu tunnused ja

mille alusel saab tuvastada kuritegeliku ühenduse olemasolu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.

jaanuari 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-57-09, p 13). Kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolude

kohaselt organiseeris ja kontrollis süüdistatav umbes 6 aasta vältel bordelli tegevust, mis näitab, et

tema panus ning roll oli ühenduse tegevuse seisukohalt oluline ja pikaajaline. Kuna KarS § 255 lg-s 1

sätestatud kuriteo objektiivsed tunnused täidab kuritegelikku ühendusse kuulumine, tunnistati A.

Shvedov märgitud kuriteokoosseisu järgi põhjendatult ka süüdi. Sellest, et kõnealusele

kuriteokoosseisule vastavat käitumist sisustati muu hulgas kupeldamist puudutava tegevuse kaudu, ei

järeldu mingil viisil, nagu oleks süüdistus jäetud sisustamata. Küll peatub kriminaalkolleegium

süüdistatava käitumise kvalifitseerimist puudutavatel küsimustel otsuse edasises osas seoses talle

mõistetud karistusega (vt käesoleva otsuse p-d 30–32). Lähtudes eeltoodust, jäävad tagajärjetuks

kassaatori need väited, milles taotletakse A. Shvedovi õigeksmõistmist süüdistuse väidetava

konkretiseerimata jätmise tõttu.

II

17. Järgnevalt peab hindama kaitsja argumente, mis on seotud süüdistatavalt KarS § 831 lg 1 ja § 84

alusel konfiskeerimise asendamiseks 233 800 euro väljamõistmisega. Selleks tuleb otsustada, kas

maakohus järgis konfiskeerimisel prokuröri õiguskäsitlusest erinevale materiaalõiguslikule alusele

tuginemisel kriminaalmenetlusõigust, kas kuriteoga saadud vara suuruse arvutamise osas rajaneb

kohtuotsus lubataval tõendil ja kas konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud rahasumma suurus

on põhjendatud.

18. Konfiskeerimise asendamise õiguslikku alust puudutav vaidlus on ajendatud sellest, et prokurör

taotles süüdistatavalt 233 800 euro väljamõistmist, tuginedes KarS § 832 lg-le 1 ja §-le 84. Maakohus

leidis seevastu, et laiendatud konfiskeerimist käsitlevat sätet kohaldada ei saa, kuid kõnealune summa

pärineb arutatava kriminaalasja esemeks olevate kuritegude toimepanemisest. Seetõttu rajati

süüdistatavalt 233 800 euro väljamõistmise aluseks olevad järeldused KarS § 831 lg-le 1 ja §-le 84.

Kaitsja hinnangul oli kirjeldatud õiguslik muudatus üllatav, kuid kriminaalkolleegium seda

seisukohta ei jaga.

19. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi ei ole KarS § 832 lg 1 kohaldamisel tähtis see, et

konfiskeeritav vara pärineks kuriteost, milles isik arutatavas asjas süüdi tunnistatakse. KarS § 832 lg

1 kohaldamine põhineb selliste asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et

isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Eelöeldu tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja

elatustaseme võrdluse tulemusena peab kohus olema jõudnud veendumusele, et süüdlasele kuuluv

vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest. KarS § 832 lg 1 teise lause järgi peab vara

legaalset päritolu tõendama süüdistatav ehk teisisõnu kehtib selle konfiskeerimise aluse korral

ümberpööratud tõendamiskoormis. KarS § 832 sätete alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades

võib seega aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi. KarS § 831 kohaldamiseks peab kohus aga

tuvastama konfiskeeritava vara pärinemise konkreetsest kuriteost ja sellise konkreetse kuriteona saab

kõne alla tulla üksnes arutatava asja esemeks olev, s.t süüdistatavale süüdistusaktis omistatud tegu.

(Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. märtsi 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-4-11, p 11).

20. Kassaator osutab iseenesest õigesti, et süüdistusaktis on kuriteoga saadud vara puudutavaid

andmeid käsitlevas plokis kajastatud üksnes A. Shvedovi kriminaaltulu suurus. Süüdistuse sisust on

siiski ühemõtteliselt välja loetav, et süüdistatav teenis kõnealuse kriminaaltulu muu hulgas Tallinnas

Xxxxxxx xxx XX asunud bordelli pidamisest ja see vara tuleb temalt konfiskeerida. Kohtuvaidluse

raames asus prokurör seisukohale, et erinevalt süüdistuses märgitust on kriminaaltulu suurus 233 800

eurot, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista laiendatud konfiskeerimise asendamiseks KarS § 832 lg 1

ning § 84 alusel. Väärib tähelepanu, et kriminaaltulu äravõtmise vajadust põhjendades tugines

prokurör nii süüdistusaktis loetletud tõenditele kui ka teokirjelduses kajastatud väitele, et

kriminaaltulu on seostatav just süüdistuses etteheidetavate kuritegudega. Tõenditeks, millele prokurör

konfiskeerimist käsitlevate väidete esitamisel osutas, olid A. Shvedovi elukoha läbiotsimisel leitud ja

ära võetud märkmik, mis kajastab kriminaaltulu arvestust, jälitustoimingute protokollid ning

tunnistaja I. M-i ütlused. Samadele tõenditele rajas konfiskeerimist puudutava otsustuse ka

maakohus, kes leidis küll erinevalt prokurörist, et kohaldada tuleb KarS § 831 lg-t 1.

21. Järelikult on tegemist olukorraga, kus konfiskeerimist käsitlev vaidlus puudutab esmajoones

süüdistuses kirjeldatud faktilistele asjaoludele antud õigusliku hinnangu põhjendatust. Kuna

süüdistuses toodud teokirjelduse järgi käsitati konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summat

sisuliselt kupeldamisest saadud kriminaaltuluna ja süüdistusaktis on osutatud ka sellise kriminaaltulu

saamist ning suurust kinnitavatele tõenditele, oli A. Shvedovil ning tema kaitsjal võimalik esitada

prokuratuuri õiguskäsitlusele vastuväiteid, mida nad ongi teinud. Samuti on olnud süüdistataval ja

tema kaitsjal võimalik esitada maakohtu konfiskeerimist puudutavatele põhjendustele vastuväiteid

edasise

apellatsiooni-

ning

kassatsioonimenetluse

raames.

Nendel

põhjustel

ei

nõustu

kriminaalkolleegium väitega, et konfiskeerimise asendamisel KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel rikuti

süüdistatava kaitseõigust.

22. Kuriteoga saadud vara suuruse arvutamisel tugines maakohus teiste tõendite kõrval süüdistatava

elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud märkmikus kajastatud andmetele. Kassaator leiab, et

asitõendi vahetut uurimist maakohtus ei toimunud ja rikutud on KrMS § 296 nõudeid. Kõnealune

etteheide ei ole põhjendatud.

23. 8. aprilli 2014. a kohtuistungi protokolli (XVI kd, tl 112) kohaselt esitas prokurör maakohtule A.

Shvedovi elukoha läbiotsimist puudutavate uurimistoimingute vaatluse protokollid. Seejärel vaadeldi

asitõendeid ja ka märkmikku, mis kajastab arvepidamist. Kohtuistungi protokoll sisaldab märkust, et

asitõendi sisuks olevaid andmeid tuleb jälitustulemustega kõrvutamise tulemusena käsitada aadressilt

Xxxxxxx xxx XX saadud maksetena. Seejärel on maakohus protokolli kohaselt asitõendid vastu

võtnud ja selgitanud, et annab tõendite lubatavuse ning asjasse puutuvuse kohta hinnangu

kohtulahendi tegemisel. Asitõendi vaatluse käigu suhtes kaitsja taotlusi või selgitusi ei esitanud ega

vaielnud millelegi ka vastu. Kirjeldatu põhjal võib ringkonnakohtuga nõustuda selles, et vaidlusaluse

asitõendi tõendikogumist väljajätmiseks puudub seaduslik alus. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt

on asitõendi sisu refereeritud ja seda tõendina vahetult uuritud, mistõttu pole KrMS § 296 nõuete

rikkumine tuvastatav. Nimelt ei ole kolleegiumi hinnangul asitõendi sellisel viisil uurimisel eiratud

põhimõtet, mille kohaselt peab dokumendi avaldamise tulemusena eeskätt ilmnema, millisele

dokumendis kajastuvale teabele kohtumenetluse pool tugineb ja milliste tõendamiseseme asjaolude

olemasolu või puudumist ta selle teabega kinnitada või ümber lükata soovib (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 15. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-90-11, p 18) Kui süüdistatav või tema

kaitsja pidasid asitõendi sellisel viisil uurimist ebapiisavaks, oleksid nad pidanud taotlema märkmiku

sisu enamas või terviklikus mahus ettelugemist, kuid sellist taotlust nad ei esitanud.

24. Ühtlasi ei saa jätta tähelepanuta, et asitõendi sisuks olevaid märkmeid on fotografeeritud ja

talletatud süüdistatava elukoha läbiotsimisel leitud asitõendite vaatluse protokolli lisades (IX kd, tl 3–

152). Kõnealuse uurimistoimingu protokoll ja selle lisad olid samuti vahetu kohtuliku uurimise

esemeks ning nende dokumentaalsete tõendite uurimise seaduslikkust kassaator kahtluse alla seadnud

ei ole.

25. Maakohus tuvastas, et süüdistatav sai bordelli pidamisest alates 2006. aastast kuni 2013. a juunini

kriminaaltulu 233 800 eurot, ja sellest tõdemusest lähtudes mõistis selle summa temalt KarS § 831 lg

1 ning KarS § 84 alusel konfiskeerimise asendamiseks ka välja. Kaitsja märgib õigesti, et vaadeldavat

otsustust tehes väljus maakohus osaliselt süüdistuse piiridest.

26. Nagu juba käesoleva otsuse punktis 19 on märgitud, peab kohus KarS § 831 kohaldamiseks

tuvastama konfiskeeritava vara pärinemise konkreetsest kuriteost. Sellise konkreetse kuriteona saab

kõne alla tulla üksnes arutatava kohtuasja esemeks olev, s.t süüdistatavale süüdistusaktis omistatud

tegu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-73-10, p

9.1). A. Shvedov tunnistati KarS § 1332 lg 1 ja § 255 lg 1 järgi süüdi kuritegudes, mille ta pani toime

ajavahemikul 2007. a märtsist kuni 4. juunini 2013. Järelikult ei saanud KarS § 831 lg 1 alusel tehtud

konfiskeerimise asendamist puudutav otsustus hõlmata seda vara, mille süüdistatav oli saanud enne

süüdistusaktis kirjeldatud kuritegude toimepanemist, s.o 2007. a märtsile eelneval ajal. Osutatud

seisukohaga nõustub kassatsioonivastuses ka prokurör. Kirjeldatud asjaoludel väljus maakohus

süüdistuse piiridest, kui mõistis A. Shvedovilt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja ajavahemikul 2006.

aastast kuni 2007. a märtsini saadud tulu. See viga on käsitatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamise

ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis tingib vaidlustatud

kohtuotsuste osalise tühistamise.

27. Samal ajal on kassatsioonimenetluse poolte vahel vaidlus ka selle üle, kas süüdistatavalt ära

võetud märkmikus kroonides kajastatud summade ümberarvestamisel eurodeks oleks maakohus

pidanud lähtuma euro ja krooni ametlikust vahetuskursist või sai aluseks võtta A. Shvedovi

arvutused. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 kohaselt vahetatakse kroone eurodeks

vahetuskursiga üks euro võrdub 15,6466 krooni. A. Shvedov võttis arvutustes aluseks vahetuskursi,

mille kohaselt vastab ühele eurole 15 krooni. Kriminaalkolleegium nõustub kõnealuses küsimuses

kaitsja seisukohtadega ja leiab, et maakohtu lahend rajaneb kriminaaltulu asenduskonfiskeerimist

käsitleva otsustuse osas ekslikult süüdistatava märkmetes toodud arvutustel.

28. Kohtulikul arutamisel tuvastatu kohaselt pidas A. Shvedov 2006. aastast kuni 2011. aastani

Tallinnas Xxxxxxx xxx XX tegutsenud bordellist saadud kriminaaltulu üle arvestust Eesti kroonides.

Järelikult kajastub tema märkmetes kõnealusel ajavahemikul saadud kuriteost pärineva vara tegelik

suurus just kroonides ja asjaolul, et ta tegi oma tarbeks kriminaaltulu ümberarvestuse veel ka

eurodeks, puudub vähimgi õiguslik tähendus. Kaitsja märgib põhjendatult, et kroonides saadud

kriminaaltulu ümberarvutamisel eurodeks olnuks seetõttu õige lähtuda euro kasutusele võtmise

seaduse § 5 lg-s 1 märgitud vahetuskursist. Kuna maakohus aga KarS § 831 lg 1 ja § 84 kohaldamisel

osutatud normist ei juhindunud, kujutab see endast materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, millest

johtuvalt mõisteti A. Shvedovilt konfiskeerimise asendamise teel alusetult välja suurem summa.

29. Kriminaaltulu arvestamise aluseks olnud märkmiku kohaselt oli 2006. aastast kuni 2010. aastani

saadud summa suuruseks 2 633 250 krooni. Kassaator märgib õigesti, et euro ametlikku

vahetuskurssi aluseks võttes vastab see summa 168 295 euro ja 35 sendi suurusele summale.

Maakohtu otsuses sisalduva arvestuse järgi kujuneb aga samal perioodil saadud summa suuruseks

175 550 eurot, mis tähendab, et süüdistatava kahjuks eksiti 7254 euro ja 65 sendi võrra. Kassaator

tugineb enda arvutustes vääralt sellele, nagu oleks süüdistatav saanud 2011. aastal kriminaaltuluna

38 500 eurot. Maakohtu põhjendusi järgides kujuneb 2011. aastal saadud summa suuruseks 34 750

eurot, mistõttu leitakse kassatsioonis ekslikult, et ebaõige vahetuskursi aluseks võtmise tõttu mõisteti

süüdistatavalt välja üksnes 3504 eurot ja 65 senti enam. Osutatud summast, s.t 7254 eurost ja 65

sendist, on hõlmatud ka tulu, mis mõisteti A. Shvedovilt välja käesoleva otsuse punktis 26 märgitud

rikkumiste tõttu. Viimati märgitud summa suuruseks tuleb kooskõlas kaitsja kirjalikus vastuses

tooduga lugeda 5432 eurot ja 49 senti (vt käesoleva otsuse p 10). Kriminaalkolleegium saab

tuvastatud rikkumise osas teha ise uue otsuse, vähendades A. Shvedovilt KarS § 831 lg 1 ja § 84

alusel konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetavat summat 7254 euro ning 65 sendi võrra.

III

30. Viimaks vaidlustatakse kassatsioonis ka süüdistatavale mõistetud karistuse seaduslikkust. Nimelt

lähtus maakohus A. Shvedovi karistamisel KarS § 63 lg-st 2 ja § 64 lg-st 1, mõistes talle

reaalkogumis olevate kuritegude eest eraldi karistused ja liitkaristuseks vangistuse 4 aastaks ning 6

kuuks. Liitkaristus on seejuures moodustatud asperatsioonipõhimõtet järgivalt, s.t mõistetud

üksikkaristustest raskeima karistuse osalise suurendamise teel. Kassaator märgib põhjendatult, et

eraldi karistuste mõistmise ja liitkaristuse moodustamisega kohaldati ebaõigesti materiaalõigust,

millega on süüdistatava olukorda raskendatud.

31. Kohtuotsuse põhjendustest järeldub, et süüdistatava karistamisel juhindus maakohus prokuröri

ettepanekust, milles viimane taotles A. Shvedovile liitkaristuse mõistmist reaalkogumis olevate

kuritegude eest. Kassaator osutab õigesti, et arutatava kriminaalasja esemeks olevad teod

moodustavad ideaalkogumi. Riigikohtu praktikas omaksvõetud seisukoha järgi on ühe teoga

teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest

ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale

isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et

õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod

kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. (Vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. juuni 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-56-15, p 9). A. Shvedovile

süüks arvatud käitumine seisneb kokkuvõtlikult selles, et ta tegeles kuritegelikku ühendusse

kuulumise raames kupeldamisega. Objektiivsel vaatlusel on see käitumine käsitatav ühe teona, sest

kummagi süüteokoosseisu realiseerimiseks vajalikud osateod olid hõlmatud ühtsest tahtlusest ja neid

ei ole alust omavahel ajalis-ruumiliselt ega ka faktiliselt lahutada. Seega moodustab süüdistuses

kirjeldatud tegevus õiguslikus mõttes terviku.

32. Järeldust, et vaadeldavad kuriteod moodustavad ideaalkogumi, kinnitab seegi, et enne KarS §

1332 jõustumist, s.t kuni 14. aprillini 2012 kehtinud KarS §-s 2681 (Prostitutsioonile kaasaaitamine)

sisaldunud kuriteokoosseisust oli raskendava koosseisutunnusena hõlmatud teo toimepanemine

kuritegeliku ühenduse poolt. A. Shvedovi süüdistuses märgitud ajavahemik jääb osaliselt ka selle

karistusseaduse redaktsiooni kehtivuse aega, mille tõttu osutatakse süüdistuse tekstis samuti, et varem

kehtinud seaduse mõttes vastas sama käitumine KarS § 2681 lg 2 p 1 tunnustele. Põhjendatud ei ole

aga arusaam, nagu moodustaksid KarS § 1332 lg 1 ja § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteod

reaalkogumi üksnes põhjusel, et kuritegelikku ühendusse kuulumine ei kujuta endast enam

kupeldamise kvalifitseerivat koosseisutunnust. Teoainsuse ja -mitmuse eristamine sõltub siiski

konkreetsete eluliste asjaolude kirjeldusest, mitte nende subsumeerimise võimalikkusest ühe või

mitme kuriteokoosseisu järgi. Olukorras, kus A. Shvedovile 2007. a märtsist kuni 14. aprillini 2012

süüks arvatud käitumine oleks tulnud kvalifitseerida KarS § 2681 lg 2 p 1 järgi, s.t ühe kuriteona, ei

saa hilisemal perioodil toime pandud samasisulisi tegusid vaadelda reaalkogumina üksnes põhjusel,

et seadus on vahepeal muutunud. Seetõttu tuleb maa- ja ringkonnakohtu otsus materiaalõiguse

ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ka A. Shvedovi karistamises KarS § 255 lg 1 ja § 1332 lg 1 järgi

ning samuti talle nende tegude eest liitkaristuse mõistmises KarS § 64 lg 1 alusel. Vaadeldavas

küsimuses saab Riigikohus samuti teha ise uue otsuse kriminaalasja uueks arutamiseks saatmata,

kergendades süüdistatava olukorda.

IV

33. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-dest 1 ja 2, tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 5. septembri 2014. a ning Tallinna Ringkonnakohtu

29. juuni 2015. a otsuse A. Shvedovile KarS § 255 lg 1 ja § 1332 lg 1 järgi karistuste ja KarS § 64 lg

1 alusel liitkaristuse mõistmise ning temalt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel 233 800 euro

väljamõistmise osas.

34. Arvestades süüdistatava süü suurust, sh rolli kuritegudes, samuti karistust kergendavate ja

raskendavate asjaolude puudumist ning tema isikut iseloomustavaid andmeid, tuleb A. Shvedovile

KarS § 63 lg 1 alusel mõista KarS § 255 lg 1 ja § 1332 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude eest

karistuseks vangistus 4 aastaks, arvata KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud

aeg 4. juunist 2013 kuni 3. oktoobrini 2014, s.o 1 aasta ja 4 kuud vangistust, ning lugeda

ärakantavaks karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tuleb mõistetud

karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta ja 8 kuu pikkune vangistus, jätta 5-aastase katseajaga tingimisi

täitmisele pööramata. Katseaja alguseks tuleb lugeda maakohtu otsuse tegemise päev, s.o 5.

september 2014. A. Shvedovilt tuleb KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamiseks

riigituludesse välja mõista 226 545 eurot 35 senti. Muus osas jätab kriminaalkolleegium

ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

V

35. Kassaator on esitanud Riigikohtule taotluse hüvitada A. Shvedovile kassatsioonimenetluses

valitud kaitsjale makstud tasu 3700 eurot, sh käibemaks 740 eurot. Taotluse ja sellele lisatud arvete

kohaselt on kriminaalasja materjaliga tutvumiseks ja kassatsiooni koostamiseks kulutatud aega 14,8

tundi. Lisaks on õigusabi osutamise käigus kulutatud aega prokuröri kassatsioonivastusega

tutvumiseks, sellele vastuse koostamiseks ja menetluskulude hüvitamise taotluse esitamiseks, kuid

viimati märgitud toiminguid puudutavat ajakulu arvestust esitatud ei ole. Õigusteenuse tunnihinnaks

on taotluse kohaselt 140 eurot, millele lisandub käibemaks.

36. Kuna Riigikohus teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 7 märgitud lahendi, peab riik KrMS § 186 lg 1 järgi

süüdistatavale hüvitama kassatsioonimenetluse kulu. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub

menetluskulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kassatsioonimenetluses

tuleb valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust hinnates muu hulgas võtta arvesse, millises ulatuses

on kassatsiooni argumendid põhjendatud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. novembri 2015.

a otsus asjas nr 3-1-1-93-15, p 133).

37. Kassatsioon rahuldatakse osas, mis puudutab A. Shvedovilt konfiskeerimise asendamiseks välja

mõistetud summa suurust. Rahuldada tuleb ka taotlus süüdistatavale kergema karistuse mõistmiseks.

Põhjendatud ei ole kassaatori need väited, milles heideti ette süüdistuse konkretiseerimata jätmist,

konfiskeerimise üllatuslikkust ja asitõendi lubatavusega seonduvat. Pidades silmas eelöeldut ja

arvestades kriminaalasja keerukust ning mahtu, loeb kriminaalkolleegium hüvitamisele kuuluvaks

mõistliku suurusega tasuks kaitsja kaheksale töötunnile vastava summa, s.o 1344 eurot, sh käibemaks

224 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)