3-1-1-25-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-25-16

Määruse kuupäev

7. märts 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Saale Laos ja Paavo Randma

Kohtuasi

Kriminaalasi J.I süüdistuses KarS § 424 järgi. Apellatsiooni läbi

vaatamata jätmine KrMS § 326 lg 2 p 1 alusel seoses

apellatsioonitähtaja möödumisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 21. detsembri 2015. a määrus kriminaalasjas

nr 1-15-5043

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J.I kaitsja vandeadvokaat Rene Varul, määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Lõuna Ringkonnaprokuratuur, ringkonnaprokurör Ülle Hõrak

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

17. veebruar 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 21. detsembri 2015. a määrus apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta ja

saata J.I kaitsja vandeadvokaat Rene Varuli apellatsioon Tartu Maakohtu 9. novembri 2015. a otsuse peale

uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

2. Kaitsja määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 9. novembri 2015. a otsusega tunnistati J.I süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ning talle

mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kohesele ärakandmisele määrati 3 kuud vangistust ning ülejäänud 1 aasta

ja 3 kuud vangistust ei pööratud tingimisi täitmisele 2-aastase katseajaga. Lisakaristusena võeti J.I-lt mootorsõiduki

juhtimise õigus 1 aastaks ja 6 kuuks.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J.I kaitsja vandeadvokaat Rene Varul, taotledes kohtulahendi tühistamist

ja süüdistatava õigeksmõistmist.

3. Tartu Ringkonnakohtu 21. detsembri 2015. a määrusega jäeti kaitsja apellatsioon läbi vaatamata. Kohtu seisukohad

olid kokkuvõtlikult järgmised.

4. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 319 lg 2 kohaselt tuleb apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 319 lg 4 kohaselt jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse

alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Tartu Maakohtu 9. novembri 2015. a otsus oli kättesaadav 30. novembril

2015. a, seega oli apellatsiooni esitamise tähtpäevaks 15. detsember 2015. Sel tähtpäeval kell 22.59 esitaski J.I kaitsja e-

postiga apellatsiooni, millel aga puudus digitaalne allkiri. Järgmisel päeval, s.o 16. detsembril 2015. a kell 8.15, esitas

kaitsja e-postiga digitaalselt allkirjastatud apellatsiooni. Ringkonnakohtu hinnangul esitati apellatsioon seega pärast

kaebetähtaja möödumist. Tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud ega ole ka muul moel põhjendatud, miks esitati

apellatsioon digitaalselt allkirjastatuna alles kaebetähtaja järel. Siiski leidis kohus, et tõusetuda võiks küsimus selle kohta,

kas apellatsioon tuleks jätta käiguta ja anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks KrMS § 326 lg 1 alusel. Seda tuleb aga

eitada, sest apellatsiooni puuduse kõrvaldas kaitsja iseseisvalt, kuid pärast möödalastud kaebetähtaega.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J.I kaitsja, kes taotleb kohtumääruse tühistamist ja

apellatsiooni menetlusse võtmist.

5.1. Kaitsja nõustub ringkonnakohtuga, et apellatsiooni tähtaeg lõppes 15. detsembril 2015 ning et sel kuupäeval esitas

ta e-postiga digitaalselt allkirjastamata apellatsiooni. Selle puuduse kõrvaldas kaitsja aga 16. detsembril 2015, saates

apellatsiooni uuesti kohtule, seekord digitaalselt allkirjastatuna. Seega likvideeris kaitsja ise apellatsiooni puuduse ega

jäänud ootama, millal ringkonnakohus teeb määruse käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamise kohta KrMS § 321 lg 3 ja

§ 326 lg 1 alusel. Arusaamatuks jääb kohtu järeldus, justkui ei tohiks apellant hakata kunagi puudusi omal algatusel

kõrvaldama, vaid peab kindlasti ära ootama kohtumääruse, sest vastasel juhul loetakse kaebus esitatuks pärast kaebetähtaja

möödumist.

5.2. Seejuures osutab kaitsja Riigikohtu varasemale praktikale (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. veebruari 2009. a

määrus asjas nr 3-1-1-14-09, p 6), milles kolleegium sedastas, et kui apellatsioonitähtaja jooksul on esitatud allkirjastamata

apellatsioon, kuid apellant allkirjastab selle enne, kui kohus on andnud talle KrMS § 323 lg 1 või § 326 lg 1 alusel tähtaja

apellatsioonis puuduste kõrvaldamiseks, või siis enne, kui puuduste kõrvaldamise tähtaeg on möödunud, ei saa jätta

apellatsiooni KrMS § 323 lg 2 p-s 1 sätestatud alusel läbi vaatamata. Sellisel juhul on tegemist tähtaegselt esitatud

apellatsiooniga. Ehkki KrMS § 323 on nüüdseks kehtetuks tunnistatud, käibib kaitsja hinnangul Riigikohtu seisukoht

endiselt.

6. Riigikohtule esitatud vastuses määruskaebusele peab prokurör kaitsja apellatsiooni ringkonnakohtule tähtaegseks ja

määruskaebust seega põhjendatuks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Arutatavas kohtuasjas seisneb põhiküsimus selles, kas olukorras, kus kaitsja on esitanud kaebetähtaja jooksul

digitaalallkirjata apellatsiooni ning kõrvaldanud selle puuduse pärast apellatsioonitähtaega, ootamata seejuures ära kaebuse

käiguta jätmise määrust, saab ringkonnakohus lugeda kaebetähtaja möödunuks ja jätta apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 p 1

alusel läbi vaatamata. Samasisulist küsimust käsitles Riigikohtu kriminaalkolleegium 6. veebruari 2009. a määruses nr 3‑1-

1-14-09, milles väljendatud seisukohad kehtivad ka praegusel juhul.

8. Osutatud lahendis sedastas kolleegium, et digitaalallkirjata apellatsiooni digitaalset teksti tuleb käsitada

allkirjastamata apellatsioonina (vt viidatud lahendi p 5). KrMS § 321 lg 3 sätestab nõude, mille kohaselt peab apellant

apellatsiooni allkirjastama ja kuupäevastama. Kui apellatsioon on esitatud tähtaegselt, kuid sellel puuduvad nimetatud

rekvisiidid, kohaldub KrMS § 326 lg 1. Lähtudes sellest sättest, tuleb ringkonnakohtul juhul, kui apellatsioon ei vasta

KrMS § 321 nõuetele, sealhulgas omakäelise või digitaalse allkirja puudumise korral, jätta apellatsioon määrusega käiguta

ja anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Alles siis, kui kohus on andnud apellandile puuduste kõrvaldamiseks tähtaja,

kuid apellant ei ole tähtajaks puudusi kõrvaldanud ega põhjendanud nende kõrvaldamata jätmist, saab ringkonnakohus jätta

apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 p 4 alusel läbi vaatamata. Kolleegium kinnitab oma varasemat seisukohta, et

kriminaalmenetluse seadustik ei võimalda kohtul jätta allkirjata apellatsiooni läbi vaatamata, andmata apellandile eelnevalt

tähtaega allkirjastamise nõude rikkumise kõrvaldamiseks. Sellest tulenevalt ei ole tähtaegselt esitatud, kuid allkirjastamata

apellatsioon võrdsustatud selle esitamata jätmisega (vt viidatud lahendi p 6).

9. Kokkuvõttes asus kolleegium asjas nr 3-1-1-14-09 seisukohale, et kui apellatsioonitähtaja jooksul on esitatud

allkirjastamata apellatsioon, kuid apellant allkirjastab selle enne, kui kohus on andnud talle KrMS § 323 lg 1 ja § 326 lg 1

alusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, või enne, kui puuduste kõrvaldamise tähtaeg on möödunud, ei saa jätta

apellatsiooni KrMS § 323 lg 2 p 1 või § 326 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Kolleegium jääb oma seisukoha juurde, juhtides

tähelepanu vaid sellele, et ehkki 29. märtsil 2015. a jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku muudatustega on KrMS §

323 tunnistatud kehtetuks, kohaldub eelöeldu endiselt KrMS § 326 puhul. Kuna J.I kaitsja esitas allkirjata apellatsiooni

kaebetähtaja jooksul ning allkirjastas selle ja saatis uuesti ringkonnakohtule enne kaebuse käiguta jätmise määrust, tuleb

kaebust käsitada tähtaegsena. Seega jättis ringkonnakohus kaitsja apellatsiooni alusetult läbi vaatamata, rikkudes sellega

oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.

10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6, § 362 p-st 2 ja § 339 lg-st 2, tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 21. detsembri 2015. a määruse apellatsiooni läbi vaatamata jätmise

kohta ja saadab J.I kaitsja apellatsiooni uueks arutamiseks alates eelmenetluse staadiumist Tartu Ringkonnakohtule.

Kolleegium rahuldab kaitsja määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)