3-2-2-1-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-2-1-16

Määruse kuupäev

Tartu, 3. märts 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Malle Seppik, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull

Kohtuasi

Jaanus Koorti teistmisavaldus tsiviilasjas nr 2-09-54305

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 11. jaanuari 2010. a maksekäsu määrus

tsiviilasjas nr 2-09-54305

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaanus Koorti teistmisavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Jaanus Koort, esindaja vandeadvokaat Terje Eipre

Puudutatud isik Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts,

seaduslik esindaja Remo Kaur

Asja läbivaatamise kuupäev

22. veebruar 2016. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 11. jaanuari 2010. a maksekäsu määrus tsiviilasjas nr 2-09-

54305.

2. Kinnitada Jaanus Koorti ja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi vahel sõlmitud

kompromiss alljärgnevas:

2.1 Jaanus Koort tasub Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsile 383 eurot 46 senti ühe

kuu jooksul pärast Riigikohtu poolt kompromissi kinnitamist.

2.2 Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts kinnitab, et tal ei ole muid varalisi ega

mittevaralisi nõudeid Jaanus Koorti vastu, kui käesoleva kompromissi p-s 2.1 märgitu.

2.3 Menetluskulud jäävad kompromissi poolte endi kanda.

3. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

4. Tagastada Jaanus Koortile teistmisavalduse esitamisel tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 3. novembril 2015 esitatud teistmisavalduse kohaselt rahuldas Pärnu Maakohus 11. jaanuari

2010. a maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-09-54305 Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi nõude

Jaanus Koorti (avaldaja) vastu ja mõistis avaldajalt välja põhinõude 1329 eurot 55 senti,

kõrvalnõuded 800 eurot 53 senti ning riigilõivu 47 eurot 93 senti. Lisaks kohustati avaldajat tasuma

viivist kuni põhinõude täieliku tasumiseni arvestusega, et kõrvalnõuded kokku ei ületa põhinõuet

ning sissenõutavad summad kokku ei ületa 6391 eurot 16 senti. Kokku on avaldajale esitatud

maksekäsu alusel nõue 2178 eurot 1 sent, millele lisanduvad täitekulud.

Avaldaja leiab, et eelnimetatud maksekäsk tuleb tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu, sest

avaldaja ei olnud menetluses esindatud ja ta ei olnud sellest teadlik. Avaldaja sai nõudest teada Länsi

Uudenmaan Ulosottovirastosta telefonikõnest selle kohta, et avaldaja vastu on väidetavalt esitatud

mingi nõue. Asja uurides selgus, et tegemist on Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi

võlanõudega. Aktsiaseltsi Krediidiinfo kirjaga teavitati avaldajat, et 28. septembril 2015 tegi Era

Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts avalduse avaldaja maksehäire avaldamiseks selle kohta, et

avaldaja võlgneb sissenõudjale 2707 eurot 4 senti. Avaldaja ei olnud varem sellest nõudest teadlik.

7. oktoobril 2015 pääses avaldaja esimest korda e-toimikusse. E-toimikust nähtub, et talle ei ole ei

maksekäsu kiirmenetluse avaldust ega maksekäsu määrust isiklikult kätte toimetatud. E-toimikus

toodud tulbas „kättetoimetamise viis" on märge „kättetoimetatud edasiandmiseks - ei viibinud kohal".

Kellele dokumendid edasiandmiseks kätte toimetati, toimikust ei nähtu. Avaldaja ei viibi alates

2008. aasta lõpust Eestis, vaid töötab ja elab alaliselt Soomes. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses

nimetatud aadress kuulub avaldaja endisele elukaaslasele, kellega avaldaja ei ole suhtes 2009. aasta

suvest.

Avaldaja tunnistab, et ta on teatud perioodil saanud igal kuul 3000 krooni SMS-laenu, kuid tal jäi

tagasi maksmata vaid viimane võetud laen 3000 krooni (191 eurot ja 73 senti). Seda tunnistab

avaldaja põhivõlana. Eeldusel, et kõrvalnõuded kokku ei ületa põhivõlga, tunnistab avaldaja

kõrvalnõudeid kokku 191 eurot 73 senti. Nõudest kokku tunnistab avaldaja 383 eurot 46 senti.

2. Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts teistmisavalduse kohta seisukohta ei esitanud.

3. 8. veebruaril 2016 esitasid avaldaja ja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts Riigikohtule

kompromissi kinnitamise taotluse, mille kohaselt Jaanus Koort tasub Era Liisingu Inkassoteenused

Aktsiaseltsile 383 eurot 46 senti ühe kuu jooksul pärast kompromissi kinnitamist Riigikohtus. Era

Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts kinnitab omalt poolt, et tal ei ole lisaks kompromissis märgitule

muid nõudeid Jaanus Koorti vastu. Menetluskulud jäävad kompromissi järgi poolte endi kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud ja tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 702 lg 2 p 2 ja § 710 lg 1 järgi rahuldada.

5. Avaldaja on testmisavalduses tuginenud kahele teistmisalusele. Esiteks väidab ta, et talle ei

toimetatud seaduse kohaselt kätte makseettepanekut ega maksekäsu määrust. Teiseks ei ole võlgnik

enda väitel võlgu sellist summat, nagu nähtub maksekäsust.

6. Avaldaja on põhjendatult leidnud, et talle ei toimetatud makseettepanekut kätte TsMS § 484 lg 3

esimeses lauses ettenähtud viisil. E-toimikus on makseettepaneku kättetoimetamise sedel, millel ei

ole märget selle kohta, et avaldaja või keegi teine oleks avaldaja asemel selle kätte saanud.

Makseettepaneku kätte toimetamata jätmine maksekäsu kiirmenetluses on teistmise aluseks

TsMS § 702 lg 2 p 2 tähenduses (vt ka Riigikohtu 3. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-

14, p 8).

E-toimikus on maksekäsu määruse juures märge, et see toimetati avaldajale kätte 14. jaanuaril 2010

selgitusega: „edasiandmiseks - ei viibinud kohal". Kelle kätte dokument edasiandmiseks anti,

toimikust ei selgu. Kättetoimetamist edasiandmisena saab TsMS § 322 lg 1 alusel lugeda tähendust

omavaks üksnes juhul, kui tegu oli võlgniku eluruumiga (vt ka Riigikohtu 30. oktoobri 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-13, p 11). Avaldaja väitel elas ta sel ajal Soomes ja dokument toimetati

tema endise elukaaslase elukohta.

Avaldaja väitel sai ta nõudest teada 2015. a oktoobri alguses. Seda väidet võib pidada usutavaks, sest

ka e-toimikust on näha, et avaldaja on esimest korda dokumendid toimikus avanud 7. oktoobril 2015.

Muid andmeid makseettepaneku ega maksekäsu kättetoimetamise kohta ei ole. Seega on alust lugeda

nii makseettepanek kui ka maksekäsk võlgnikule kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 3 ja § 3111 lg 3

alusel 7. oktoobril 2015. a. See tähendab, et võlgnik ei ole saanud menetluses osaleda.

7. Kuna makseettepanek ja maksekäsk on toimetatud võlgnikule kätte 7. oktoobril 2015 ja

teistmisavaldus on esitatud 3. novembril 2015, on teistmisavaldus tähtaegne.

TsMS § 702 lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise aluse puhul hakkab teistmisavalduse esitamise tähtaeg

kulgema TsMS § 704 lg 1 teise lause järgi päevast, millal menetlusosalisele lahend kätte toimetati.

Kuigi TsMS § 704 lg 1 teine lause viitab sõnaselgelt vaid TsMS § 702 lg 2 p-s 3 nimetatud esindaja

puudumise juhule, tuleb teistmisavalduse esitamise tähtaega kolleegiumi arvates sama sätte kohaselt

analoogselt lugeda ka sisuliselt sarnase TsMS § 702 lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise aluse puhul. Sellist

järeldust kinnitab ka TsMS § 704 lg 3 teine lause, mille kohaselt teistmisavalduse maksimumtähtaeg

kümme aastat on sama nii TsMS § 702 lg 2 p 2 kui ka 3 alusel. Olukorras, kus menetlusosaline ei

olnud menetluses üldse seaduse kohaselt osalenud (TsMS § 702 lg 2 p 2) või esindatud (TsMS § 702

lg 2 p 3), arvutatakse teistmisavalduse esitamise tähtaega võlgnikule lahendi kättetoimetamisest (vt

Riigikohtu 3. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-14, p 11).

8. Nõude suurusega mittenõustumine ei saa olla teistmise aluseks. Maksekäsu kiirmenetluse

alustamiseks ei pea avaldaja tõendama maksekäsu aluseks oleva nõude olemasolu (TsMS § 482 lg 1)

ja nõuet sisuliselt maksekäsu kiirmenetluses ei kontrollita. Seetõttu ei saa maksekäsu aluseks oleva

nõude põhjendatuse või tõendamisega seotud asjaolud olla ka maksekäsu kiirmenetluses teistmise

aluseks. Maksekäsu kiirmenetluses sõltub makseettepaneku ja maksekäsu määruse tegemine ainuüksi

sellest, kas võlgnik vaidleb makseettepanekule vastu või mitte. Sealjuures ei pea võlgnik TsMS § 485

lg 2 teise lause kohaselt vastuväidet põhjendama (vt Riigikohtu 3. detsembri 2014. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-2-2-14, p 13).

9. Menetlusosaliste esitatud kompromissi kinnitamise taotluse lahendamisel juhindub kolleegium

TsMS § 710 lg 1 teisest lausest, mille järgi saab Riigikohus juhul, kui tesitmisavaldus on põhjendatud

ja asjaolud selged, teha alama astme kohtu lahendi tühistamise järel ise uue lahendi. Kuna

menetlusosalised on jõudnud vaidluse lahendamisel kompromissile ja esitanud selle Riigikohtule

kinnitamiseks ning puuduvad asjaolud, mis võiks kompromissi kinnitamist TsMS § 430 lg 3

tähenduses takistada, siis tuleb kompromiss menetlusosaliste taotletud tingimustel kinnitada ja

menetlus lõpetada.

10. Teistmisavalduse rahuldamise tõttu tuleb avaldajale TsMS § 149 lg 4 alusel tagastada

teistmisavalduse esitamisel tasutud kautsjon.

Malle Seppik, Henn Jõks, Ants Kull